Pealinna parim linnaosaleht on Nõmme Sõnumid

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------



Tallinna linnapea Edgar Savisaar nimetas 2011. aasta parimaks Tallinna linnaosa ajaleheks Nõmme linnaosa ajalehe Nõmme Sõnumid. Tunnustamisel lähtus linnapea vajadusest tõsta Tallinna linnaosade ajalehtede professionaalset taset ning linna avalike suhete direktori ettepanekust.

“Nõmme Sõnumid on heas mõttes „oma küla leht“, mille eesmärk on jagada olulist infot linnaosas toimuva kohta ning ühtlasi tutvustada Nõmme ajalugu, silmapaistvaid nõmmelasi ja nende panust kodukandi arengusse,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Erki Korp, avaldades ühtlasi linnapeale tänu tunnustuse eest. „Lehe kauni kujunduse ja korrektse keele eest võlgneme tänu oma koostööpartneritele Postimehes,” lisas Korp.

Nõmme Sõnumite toimetus tänab väga hea koostöö eest ajalehe Postimees eriprojektide juhti Kuldar Kullaseppa, kujundajat Andrus Rebast ja keeletoimetajat Katrin Ringot.

KOOLIDE JA LINNAPOLITSEI SÕDA SALATUBAKAGA

Ajaleht Pealinn
-------------------------------------------------------------------------------------
Kange mokatubaka tarvitamine koolides tõrjub välja suitsetamist, illegaalne huuletubaka müük kaasõpilastele õitseb ning aastataguse ajaga võrreldes on alaealistele mokatubaka tarvitamise eest tehtud protokollide arv tõusnud 50%.

Võrreldes 2010. aastaga suurenes mullu linnapolitsei tehtud protokollide arv mokatubakat tarvitanud alaealistele 50%. «Teise või kolmanda klassi poisid pistavad endale juba tubakakotikese põske, 12-13-aastased tüdrukud tarbivad sama palju sigarette ja mokatubakat kui sama vanad poisid. Kõige noorem vahele jäänud tüdruk oli 11-aastane,» rääkis mupo koolivalve osakonna vaneminspektor Kätlin Müürsepp. Tema sõnul on huuletubaka ehk snusi tarvitamine noorte seas üha levinum ja asendamas varasemat koolide juures suitsetamist. «Mokatubaka eelis õpilaste jaoks on see, et nikotiiniannuse kättesaamiseks ei pea minema koolimajast välja suitsetama ja pakikese võib panna endale huule alla, ilma et keegi märkaks,» rääkis Müürsepp. «Kui oleme koolides mokatubaka kahjulikkusest rääkimas käinud, on õpilased ise meile tunnistanud, et sellega on väiksem tõenäosus vahele jääda. Samas on mokatubaka nikotiinitase 2-2,5 korda suurem kui sigarettidel.»

«Kui suitsu sisse hingata, läheb see kõigepealt kopsudesse, mokatubaka kotikeses on aga klaasitükikesed, mis teevad igeme katki ja nikotiin pääseb otse vereringesse,» lisas MUPO juhataja Monica Rand. Sõltuvus tekib seetõttu kiiremini kui tavasigarettide puhul. »

Müürsepa sõnul levis komme mokatubakat pruukida noorte seas just «tänu» sportlastele. «Noored sportlased väidavad, et huuletubakas lõõgastab pärast trenni,» lausus Müürsepp. «Eriti tarvitavad seda jalgpallurid, kes kardavad samas hirmsasti treenerile vahelejäämist.»

Huuletubakat hakkasid esmalt tarbima nn eliitkoolide õpilased, samas näiteks Lasnamäe oli sellest tükk aega puutumata.

Mokatubakat saavad noored oma kooli õpilastelt. «Diilerid on nii põhikooli- kui ka keskkooliõpilased, enamasti poisid,» selgitab Müürsepp. «Teistele noortele müüakse huuletubakat nii tükikaupa kui ka karbiga, see maksab 3-3.50 eurot karbitäis. Tihti ei tea väiksemad lapsed, mida nad ostavad, ning neile müüakse juba kasutatud huuletubakat, mis on kellegi teise suust läbi käinud. Lapsed ei usu seda, kuid see on tõsi, eriti koolides, kus müüakse tükikaupa või sõber jagab.»

Diilerite põhilised kohtumiskohad on Solarise, Viru ja Kristiine keskuste ümbrus. «Lasnamäel tabasime ühe poisi, kes tunnistas, et koolide läheduses käiakse autodest mokatubakat müümas,» märkis Müürsepp. «Lisaks saavad õpilastest diilerid huuletubakat Rootsist või laevade pealt. Seda ostavad nii vanemad kui ka õpilased ise,» märgib Müürsepp. «Mõni lapsevanem arvab, et mis seal ikka teha, et kui laps tarvitab, siis ma parem ostan talle tubakat ise.»

Eriti levinud on ebaseaduslik müük internetis, ent on ka poode, kust saab ebaseaduslikku kaupa osta igaüks, kelle nina ulatub letini.«Orkutis, Facebookis ja foorumites on küllalt üleval numbreid, millele helistades snus lausa koju kätte tuuakse,» ütles Rand.

Reaalkooli direktor Gunnar Polma on internetis asuvate müügikohtade peale ilmselgelt pahane. «Mokatubaka puhul on tegemist illegaalse kaubaga, mida ei tohiks Eestis müüa ka täisealistele,» rääkis direktor. «Kui aga õiguskaitseorganeid teavitada, et internetis ripuvad üleval leheküljed, kus mokatubakat müüakse, siis ei juhtu mitte midagi. Samas tuleks müüjad kindlamalt käsile võtta, sest noored on meie järelkasv ning mokatubaka müümisest on vaid üks samm narkootikumidega hangeldamiseni. Mokatubakaga äritsemine tundub olevat teatud noortele justkui näpuharjutus tulevasteks väljakutseteks,» nentis Polma. «Kuskil on üks suurem müüja ning poisid «õpivad» koolis müües ametit. »

Tubakatoote tarvitamine ja omamine on alaealisel keelatud. Süüvõimelist alaealist ehk noort alates 14 eluaastast ootab mokatubaka omamise eest 12-40 eurone trahv, võimalus on sattuda ka alaealiste komisjoni. Kui alaealine müüb mokatubakat, siis tema vanemat ei karistata, vastutust kannab ikkagi teo sooritaja. Kuni 400 eurone rahatrahv ootab täisealist õpilast, kes müüb tubakatoodet üle alaealisele.

Loe tervet lugu http://pealinn.ee/index.php?pid=164&lang=5&nid=9404 ja reaalkooli võitlusest probleemiga http://pealinn.ee/index.php?pid=164&lang=5&nid=9405

Nõmme linnaosa toetab koolisporti 1513 euroga

Rahumäe põhikooli õpilased Nõmme koolide algklasside osavusvõistlusel Pääsküla gümnaasiumis. (foto: Jukko Nooni)

Nõmme linnaosa valitsus toetab 2012. aastal koolisporti 1513 euroga. Toetuse eest korraldavad koolide kehalise kasvatuse õpetajad kõiki linnaosa koole kaasavaid spordiüritusi.

26. ja 31. jaanuaril toimuvad Pääsküla gümnaasiumis Nõmme koolide alglasside osavusvõistlused, millele on registreerunud kümme võistkonda ja osaleb üle 300 lapse. „Koolid on osavusharjutusi terve eelmise veerandi jooksul harjutanud ja nüüd on õpilastel hea võimalus võrrelda end teistega. Primaarne on sellel võistlusel osalemine ja teisejärguline iga hinna eest võit,” ütles Pääsküla gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Kristi Laidvee.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul väärtustab linnaosa sportlikke eluviise ning sporditöö on koolides heal tasemel. „Laste- ja noortespordi toetamise vajalikkust rõhutasid ka jaanuari alguses moodustatud spordinõukoja liikmed, sest see loob eeldused minna koolispordilt üle juba professionaalsele tasemele,” lisas Korp.

„Kindlasti kaasame spordinõukoja töösse ka kehalise kasvatuse õpetajate esindaja. Praegu osalevad spordinõukojas olümpiavõitja Jaak Uudmäe, endine laskesuusataja ning reklaamiärimees Even Tudeberg, endine tippjalgpallur Mart Poom ning Tallinna Spordihalli direktor Jüri Dorbek,” rääkis linnaosavanem.

Kodulugu: Ajaviite- ja tantsumuusika Nõmme lokaalides

Autor: Andres Klemet
----------------------------------------------------------------------------------------

Kolmekümnendate teisel poolel oli eriti kuum paik kabaree ja restoran Maxim. (foto: Leho Lõhmuse erakogu)

Nõmme kunagised restoranid olid justkui kokkulepitult rongijaamale lähedal. Kas just kiviviske kaugusel, nagu lugeda, ent palju puudu polnud. On ju 7. versta nime kandnud rongijaam ja selle lähedal asunud restoranid paljuski Nõmme populaarsust kujundanud.

Lokaalidest on kostnud tänavale nii suminat kui ka pillihääli. Akordionihelid püüdsid näiteks jauramisest läbi tungida kunagise Nõmme raudteejaama einelauast, hilisemal ajal võis kaugelehajuvat bassikõminat tuvastada Nõmme kõrtsiks kutsutud Nõmme restoranist praeguse Nõmme keskuse piirkonnast.

Lokaalides oli elava muusika traditsioon ammustel aegadel peaaegu igaõhtune. Raadiotega olid ju teised lood ja magnetofonid leiavad laia kasutuspinna ka hiljem. Näiteks kolmekümnendail kanti mõnest pealinna restoranist muusikat üle ringhäälingulainele. Ning viiekümnendail transleeriti näiteks Harju 6 asunud kohviku teiselt korruselt elavat salongimuusikat esimese korruse kohvikusse.

Ent kummatigi on elav muusika enamiku arvates plaadimuusikast eelistatum ka tänapäeval. Ja lokaalimuusikaga on pidanud sammu ka Nõmme, koht, mille esimese asutatud punktina teatakse kõrtsi.

Raudtee ja Mai tänavat ühendava ja nõukaajal kurikuulsa pargi piirkond mäletab möödunust meeleolukaid sündmusi. Ilutsevad sildid «Loterii», «Allegrii». Selle piirkonna üheks magnetiks oli aadressil Raudtee 11 asunud restoran. Tolle restorani ukselt võis lugeda: «Talveaed», teisel perioodil «Lukullus». Kunagiste muusikutena on seal tuvastatud saksofonist Arnold Siirakut, eeldatavasti ka viiuldajana tuntud Hugo Schützi.

Nõmme raudteejaama kõrval pesitses juba kahekümnendail raudteejaama einelaud, mida rahvas kangekaelselt restoraniks kutsus. Hilistel tundidel kostis majast nii lärmi kui ka elavaid pillihelisid. Ukse pealt sai lugeda: «Õhtul mängib muusik». Viiekümnendate esimesel poolel kujundas seal meeleolu akordionist ja multiinstrumentalist Heino Kardna, pianist Peeter Kardna isa. Mingil ajal olevat seal musitseerinud akordionist Ago Veenre ja kolmekümnendate džässilegend Konstantin Paalse. Lahkunud džässpianist Rein Sammet meenutab: «Ah, seal oli sihuke viiuli- ja akordionimuusika.»

Silva restoran on Tallinnas üks väheseid, mis baarina edasi tegutsedes on taastanud oma algse nime. Tallinnas kannab ammust nime vaid veel vaid Imperiali restoran-hotell. Silvas lõid muusikutena kaasa klaveril Sarah Murshak, laulja-pianist Varvara Malama, viiuldajad Enn Kandvere ja Elmar Saare ning teised.

Elavat muusikat kostis ka Jaama tänaval pritsimaja kõrval tules hävinenud hoonest, kus paiknesid restoranid Nahkhiir ja Tokio. Restoranis tehtud vanal fotol näeme viiuldajat, saksofonisti, naispianisti. Ootel on ka vanaaegne trummikomplekt. Kolmekümnendate teisel poolel oli eriti kuum paik kabaree ja restoran Maxim, mis asus tuntud Võidu kino (endine Victoria) keldrikorrusel. Vanal fotol mängivad Maximi laval saksofonist, viiuldaja, akordionist, pianist. Maximi laval mängiti palju mustlasromansse, moodsat kinomuusikat, Ameerika ja Inglise laule. Omaaegses kuumas paigas võis parematel päevadel kuulata kabareeprogramme. Reklaamid kõnelevad okupatsioonieelsel ajal muinasjutiliselt ilutsevate peibutustega. Mõnel vanal fotol näeme valgeid laudlinu, seintel aga kummalisi kujusid. Koht hoidis hinge sees veel sõjajärgsetel aastatel: ajaleht kuulutas, et õhtul mängivat orkestrit juhatab seltsimees Kask. Süüa on saanud Võidu keldris ka miilitsakooli õpilased, praegu on seal avanud uksed Von Glehn.

Muuseas, Raimond Valgre jõudis oma akordioni või teiste pillidega lugusid lahti lüüa Maximis ja rahvateatri majas.

1948. aastal alustanud Raudtee 33 asuva kohvikuga pole elavat muusikat küll eriti meenutada, kuid aastakümnete jooksul polnud see ka sajaprotsendiliselt olematu. Väikses Pariisis on olnud peaasjalikult vaikus või on kuulatud seal raadiot, praksuvaid puid ahjus.

Ent sisukate muusikatraditsioonidega oli ka kunagine Männiku söökla-kohvik – koht, kus juba aastaid on tegutsenud tööriistade pood. Bussipeatuse juures olnud kohvikus hoidis näiteks kuuekümnendail meeleolu üleval ansambel Melomaan. Ent bussiootajad võisid sealt bändihelisid kuulda ka kaheksakümnendail.

Hiiu Õlletoa piirkond mäletab elavaid pillihelisid erinevatel aegadel. Kõik see algas sealsamas asetsevas puumajas, mille väliskuju on praegugi õnneks endisaegne. Oma mälestuse on sinna jätnud Raimond Valgre, Georg Ots, Anne Velli jpt. Ühe versiooni järgi olevat Valgre laul «Tiiu» sündinud just Hallis Hobuses, mille ta kirjutas oma sõbra tütre auks. Elavad pillihelid kostsid puumajast juba ei teagi millal, võimalik, et hotell-restoran Hiiu perioodil, kolmekümnendate esimesel poolel. Pillid hüüdsid selles musikaalses piirkonnas ka hilisemal söökla- ja restoraniperioodil, pakkudes pinget ka bussiootajatele. Ajaleht kuulutas seitsmekümnendail: «Vajatakse saksofoni- või kitarrimängijat.» Klaver, kontrabass ja trummid olid pisikesel laval juba nähtavalt ootel. Hiiu Saluuni perioodil, kaheksakümnendate teise pooles, on seal pille mänginud Vello Marken, Indrek Avasalu, Tiit Kiken.

Pillihelisid on kostnud ka praeguse Nõmme Comarketi asukohas olnud majast, kus kunagi pesitses ka rahvateater. Sellest perioodist on Jaak Ojakääru Raimond Valgert meenutavas raamatus ka üks mälestuslugu peoõhtust, kus konfereeris Hugo Laur ning musitseerisid Ludvig Nigo saksofonil ja klaveril saatis omaenda uut lugu ei keegi muu kui Raimond Valgre.

1956. aastal seal tegevust alustanud Nõmme restoranis lõid näiteks kaasa kvartett Karl Aavik – saksofon, Hans Hindpere – klaver, Egon Nelsas – trummid ja Johannes Karu – kontrabass. Hiljem istus pikemaks ajaks sinna klaveri taha helilooja Felix Mandre. Ajalehekuulutused lubasid tantsuõhtutel suurendatud koosseisuga orkestrit. Ühel 1960. aasta fotol laulab Uno Loop, klaveril mängib Uno Naissoo, kontrabassil Hillar Kareva, trummide taga on Eri Klas. Pärast restoranimaja lammutamist kolis orkester Hiiu söökla ruumesse, nüüdse Hiiu Õlletoa piirkonda.

Kuuekümnendate teisel poolel kerkis endise restoranimaja kohale uus keskus, kus üleval oli restoran ning allkorrusel kohvik ja kulinaaria- ja kondiitripood. Ajaleht kuulutas: «Restoran vajab orkestrit.» Erinevatel aegadel on seal kaasa löönud pianistid Paul Reimets, Peeter Kardna, organist Raivo Murss, saksofonist Avo Joala, trompetist Uno Saviauk, hilisem Kukerpillide mees Ike Volkov jpt.

Üheksakümnendatel tehti majas ümber- ja juurdeehitusi. Keldrikorrusel avas uksed ka Buldogi pubi, mis pärast omanikevahetust kannab Nõmme pubi nime. Nõmme linnast ja trahtereist on mitmeid laule. Marko Marvere laulab: «Kord väikses Nõmme trahteris mind teenis kena neiu...»

InBoil ja Katrin Pärn annavad Nõmme gümnaasiumis kontserdi

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------


Tallinna Nõmme gümnaasium. (foto: Jukko Nooni)

Tallinna Nõmme gümnaasiumi muusikafondi tänavune esimene kontsert toimub neljapäeval, 26. jaanuaril kell 17 kooli saalis, kus kooli vilistlane, näitleja Katrin Pärn ning kollektiividest Jäääär, Jääboiler ja Külm Mai tuntud InBoil tutvustavad oma laule.

Nõmme gümnaasiumi muusikafond on asutatud 2010. aastal eesmärgiga toetada kooli muusikaelu ning pakkuda nii kooliperele kui ka linnarahvale meeldejäävaid muusikaelamusi. Sissepääs kontsertidele on tasuta, oodatud on annetused fondi toetuseks.

Linnaosavalitsus toetab Nõmme Lunastaja kiriku kütmist 3000 euroga

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme Lunastaja kirik nii väljast kui seest. (fotod: Jukko Nooni)

Nõmme Rahu kogudusele kuulub Nõmme linnaosas kaks väärtuslikku kirikut – Nõmme Rahu kirik ja Nõmme Lunastaja kirik -, mis on mõlemad muinsuskaitseobjektid. Nii Rahu kui Lunastaja kirikus toimub läbi aasta ka palju erinevaid kontserte. Nädala alguses sai Nõmme linnaosa valitsus Rahu koguduselt kirja, kus palutakse toetust Nõmme Lunastaja kirikule talveperioodiks vajaliku kütteõli muretsemisel. Eile kohtusid sel teemal ka linnaosavanem Erki Korp ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander.

Erki Korpi kinnitusel toetab linnaosa kogudust Lunastaja kirikule kütte ostmisel 3000 euroga, sest arhitektuuriväärtuslikku hoonet ei saa talvel kütmata jätta, kuna see kahjustaks kirikus asuvat unikaalset orelit, rikuks küttesüsteemi ja torustiku ning pärsiks oluliselt kontserditegevust.

“Nõmme Lunastaja kiriku näol on linnaosas olemas suurepärane kontserdipaik, mille elanikud on hästi omaks võtnud. Arhitekt Robert Natuse projekti järgi 1930ndate alguses valminud kirik ehitati 1950ndatel põhjalikult ümber ning sinna valati raudbetoonist vahelagi. Kirikut kasutati kõrval asunud kooli tööõpetusklassidena, vahepeal seisis hoone aastaid tühjana. Mõned aastad tagasi taastatud kirik on väga hea akustikaga, siin toimub pidevalt kõrgetasemelisi kontserte. Leppisime kokku, et linnaosa aitab kogudust talvekuudel kütte eest tasumisel, et ühelt poolt tagada hoones stabiilne temperatuur ja seeläbi ka arhitektuuriväärtusliku hoone parem säilimine, teisalt võimaldaks see muusikategevusega jätkata, mis muidu külmas kirikus võimatu oleks,” sõnas linnaosavanem.

Nõmme Lunastaja kirik asub aadressil Õie 10.

Nõmme kergejõustikuklubi lahtised meistrivõistlused

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------------

Naiste teivashüppe võitjad Lembi Vaher ja Klarika Kaldmaa koos autasustaja Alar Reiljaniga. Kolmanda koha sai Endla Vaher, kes paraku ei saanud õpingute tõttu autasustamisele jääda. (Foto: Anu Vackermann)

Kolmapäeval, 18.jaanauril toimusid Tallinna spordihallis Nõmme kergejõustikuklubi lahtised meistrivõistlused. Kõige rohkem sportlasi osales naiste ja meeste jooksudes.

Parimate tulemuste eest hoolitsesid järgmised sportlased: Lembi Vaher võitis naiste teivashüppe tulemusega 3.90 tulles ühtlasi ka Nõmme meistriks; Grete Sadeiko võitis kõrgushüppe tulemusega 1.70 ja kaugushüppe tulemusega 5.78; Karl Lumi võitis kõrgushüppe tulemusega 2.14 ja meeste kaugushüppe võitis Mihkel Saks tulemusega 7.41 ; Dane Must võitis 60m jooksu ajaga 0.7,81 ja 200m jooksus ajaga 0.25,19 ; Elis Helen Strakopf võitis 1000m jooksu ajaga 3.18,89 ja tuli ühtlasi ka Nõmme meistriks.

Harku ringil suri terviserikke tagajärjel suusataja

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

Täna ennelõunal suri terviserikke tagajärjel Nõmme-Harku suusaringi 11. kilomeetril kokku kukkunud suusataja. Kiirabil meest elustada ei õnnestunud. Välimuse järgi hinnates võis mees olla 60. eluaastates.

Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme spordikeskus avaldavad kaastunnet lähedastele.

„Selle traagilise juhtumi taustal soovin, et inimesed püüaksid sportides oma võimeid ja terviseseisundit hinnata end liigselt koormamata. Võimalusel võiks trenni teha kaaslasega, kes probleemide korral saaks kiirelt reageerida. Igal juhul tasub metsaradadele minnes lähedastele oma plaanidest teada anda,“ sõnas Nõmme linnaosa vanem Erki Korp.

Even Tudeberg: «Et elada tundki olevikus.»

Even Tudeberg Nõukogude Liidu meistrivõistlustel Sverdlovskis 1985.aastal. (foto: Even Tudebergi erakogu)

12. jaanuaril tuli kokku Nõmme spordinõukoda, kelle ülesandeks on aidata linnaosa spordielu terviklikumalt korraldada ning Nõmme noorte- ja rahvaspordi arendamiseks eesmärke seada, ideid pakkuda ja vajadusel nõustada. Nõukoja tööst, spordist ja elust Nõmmel räägib spordinõukoja liige, endine tipplaskesuusataja ja põline nõmmelane Even Tudeberg.

Nõmme spordinõukoda on apoliitiline, erapooletu ja vabatahtlik organisatsioon, kelle siht on eesmärke püstitades ja teeviidaks olles Nõmme spordielu arengule kaasa aidata. Meie ülesanne ei ole raha laiali jagada, vaid olemasoleva struktuuri põhjal koguda kokku teadmised ja info, pakkuda professionaalidena perspektiive, et igaüks võiks leida midagi oma võimalustele ja
soovidele vastavat.

Näen spordinõukoda Nõmme inimeste ühise mõttepanga ja suhtevõrgustikuna, kuhu on teretulnud igaühe ideed ja ettepanekud. Enda tegevuse kaudu soovime anda ühiskonnale tõuke edasiliikumiseks, luua spordielust selline kuvand, mis aitaks projitseerida sihte tuleviku tarvis, samas olevikku silmist laskmata.

Spordinõukoja töös on igaühe panus eriline ja tähtis. Teinekord piisab üksnes füüsilisest kohalolekust, et aidata kaasa positiivse energia tekitamisele. Tähtis on saada kokku, suhelda, teha ühiselt kas või heakorratöid, st väikseid asju, mis annaksid juurde tahet ja elurõõmu.

Sport ei pea alati olema tulemustele orienteeritud. See ei pea olema tunnine programm rööbaspuudel või 60 hüpet suusahüppetornist. Sport tähendab eelkõige oskust püsida liikumises, säilitada positiivsust, vaimset ja füüsilist tervist. Tasakaalus inimene tunneb end mugavalt, on parem ja mõnusam kaaslane ning temast on igati abi.

Spordi teeb huvitavaks reeglite tundmine ja nendest kinnipidamine, mis omakorda õpetab distsipliini, korda ja selle kaudu ka tasakaalukamat elu. Sport kasvatab korralikke kodanikke, kes saavad üksteisest aru, oskavad teistega arvestada, hinnata üksteise võimeid ja vajadusi ning suudavad olla seeläbi ka sõbralikud, mitte kadedad ja vaenulikud.

Linnaosa spordielu korraldamisel võiks eeskuju võtta Skandinaaviast, kus inimesele on loodud kõik võimalused elada tervelt, millest ühe osa moodustavad näiteks turvalised jalutus- või valgustatud suusarajad. Nõmmel pole keskkonna mõttes üldiselt hullu.

Liikumisvõimalusi on ning võimaluste piires korrastatud ja hooldatud pargid, raba- ja terviserajad, samuti spordisaalid ja ujula on inimestega kenasti koormatud. Terviseradadest on saanud juba tõelised rahvarajad.

Muidugi on Nõmmel mõõtmatult arenguruumi. Palju annaks ära teha suusaradade juures: parendamist vajaks parkimiskorraldus, liikumisskeemide ja suunaviitade süsteem. Aga keskkonna paremaks muutmine ei sünni üleöö. Kõik nõuab muidugi aega ja raha, ent eelkõige head tahet ja eesmärki. Sama tähtis on, et kõik Nõmme elanikud tunnetaksid avalikku ruumi enda omandina: meie, nõmmekate, ühisosana.

Sportimine ei eelda ilmtingimata ülikalleid vahendeid. Mäletan, et lapsena ehitasin Nõmme metsa ise kange, liiva peal sai kaugust ja kõrgust hüpatud, maadeldud, kive loobitud. Kord otsustasime 2. klassi poistena neljakesi Dünamo poest 16- ja 24-kilose sangpommi osta. Aga teel Balti jaama tundusid need juba miljard kilo kaaluvat, nii et käisime pomme kolm päeva koju vedamas, kõveras ja valutavate kätega. Vahepeal peitsime need põõsastesse, siis perrooni alla. Aga pommid on mul siiamaani alles, tõstan igal hommikul rõõmu ja mõnuga.

Tähtis on julgeda elada omas ajas ja riigis, mitte mõelda paaniliselt, mis mujal sünnib, ega võrrelda end iga hinna eest teistega. Tuleb alustada sellest, mis on – liikuda kus ja kuidas võimalik ning seda mitte häbeneda.

Spordi võlu ja fenomen avaldub kõige negatiivse ununemises: sporti tehes me ei muretse ega mõtle probleemidele. See annab võime pühenduda ükskõik millele. Sportides turgutame vaimsust, puhastame oma keha ja mõtteid, et vabaneda negatiivsest. Teisalt, Nõmme vahel liikudes näeme rohkem, oskame enam kaasa mõelda ja rääkida ning olles tähelepanelikud, sööme välja ka juhusliku kuritegevuse.

Ma usun, et rahuliku, rohelise ja sõbraliku elukeskkonnaga Nõmmel peaksid kasvama toredad ja terved inimesed. Nõmme kodudes võiks valitseda vaikus ja rahu. Oluline on keskenduda oma elule, raiskamata energiat rumalatele ja tüütutele teleprogrammide või virtuaalmaailma sündmuste läbielamisele, et siis kuhjunud frustratsiooni oma pere peale välja valada.

Iga hetk virtuaalmaailmas võõrastele hädadele kaasaelamist viib meid omaenda elust kaugemale. Ent tegelik elu vajab tegelikke tegusid siin ja praegu. Peame julgema tegutseda olevikus ja püüda muuta asju, mida me päriselt ka muuta saame. Tulevik on ennustamatu, ent meil peaks jätkuma piisavalt tarkust ja tarmu ning füüsilist jõudu, et nautida olevikuhetke nii hästi, kui see vähegi võimalik on.

Üles kirjutanud Tiina Lättemäe.



Samal teemal:
Sporti puudutavad otsused tehakse Nõmmel nüüd nõukoja nõul
Nõmmel moodustati spordinõukoda

Sporti puudutavad otsused tehakse Nõmmel nüüd nõukoja nõul

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
--------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme linnaosa valitsus kutsus eelmisel nädalal kokku spordinõukoja, mille ülesandeks on aidata seada spordivaldkonnas eesmärke, pakkuda ideid ning vajadusel nõustada linnaosavalitsust sporditoetuste jagamisel.

Nõukoja töös osalevad olümpiavõitja Jaak Uudmäe, endine laskesuusataja ja reklaamiärimees Even Tudeberg, endine tippjalgpallur Mart Poom ja Tallinna spordihalli direktor Jüri Dorbek.

Spordinõukoja eesmärk on kaasata valdkonna planeerimisse spetsialiste, kes pakuksid välja ideid ja lahendusi linnaosa spordielu terviklikumaks korraldamiseks ning noorte- ja rahvaspordi arendamiseks. Nõmme on väga palju panustanud sportimisvõimaluste loomisesse, kuid areng ei saa seisma jääda, lahendamist vajavad paljud spordi sõlmküsimused.

Praegu on kõige selgem ülevaade n-ö koolispordist ning seetõttu peame oluliseks toetada eelkõige laste- ja noortesporti, mis looks eeldused minna koolispordilt üle juba professionaalsele tasemele.

Meie jaoks on tähtis, et toimuks koostöö Tallinna linna tasandil, riigi tasandil, samuti alaliitude ja olümpiakomitee tasandil, sest suurem osa sporditoetustest ja -otsustest tehakse just nendes ringkondades.

Minu jaoks on oluline, et meie spordinõukoja töös nõustus osalema Tallinna spordihalli direktor Jüri Dorbek, kes on ka Tallinna spordi- ja noorsooameti sporditoetuste jagamise komisjoni aseesimees. Lisaks kuuluvad spordihalli alla Nõmme ujula ja Nõmme tennisekeskus ning viimatinimetatu vajab kindlasti selget arenguvisiooni, et hea koht ei laguneks, vaid sellest saaks kaasaegne keskus.

Olen tänulik, et nii Jaak Uudmäe kui ka Even Tudeberg võtsid vastu minu kutse panustada linnaosa spordi arengusse oma kogemuste ja nõuannetega. Lisaks tuli väga hea ettepanek Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult, kes pakkus spordinõukoja liikmeks Mart Poomi, kes pidas samuti oluliseks nõukojaga liituda.

Kindlasti teeme pidevat koostööd Tallinna spordi- ja noorsooametiga, spordihalliga, erinevate alaliitudega, olümpiakomiteega, Audentesega. Samuti vaatame, milliseid spordiprojekte on toetanud riik, kas otse või läbi hasartmängumaksu nõukogu.

Linnaosavanemana olen alustanud kohtumisi ja info jagamist kõigile Nõmme spordiklubidega, et spordiorganisatsioonid teaksid, millised on ootused ja võimalused linnaosas. Edaspidi arutame spordivaldkonda puudutavad rahataotlused läbi spordinõukojaga.



Samal teemal:
Even Tudeberg: «Et elada tundki olevikus.»
Nõmmel moodustati spordinõukoda