Heitvee kohtkäitlus tuleb lõpetada linna kanalisatsiooniga liitumisel

Heitvee kohtkäitluse all mõeldakse ühe kinnistu piires tekkiva heitvee kogumist vettpidavasse mahutisse (siia kuulub ka kuivkäimla lampkast) ja selle regulaarset äravedu ühiskanalisatsiooni purgimiskohta. Kohtkäitlust reguleeritakse heitvee kohtkäitlusloa kaudu (Tallinna Linnavolikogu 05.10.2000. a. määrus nr 37 „Heitvee kohtkäitluse projekteerimise loa ja heitvee kohtkäitlusloa väljaandmise üldine kord”).

Heitvee kohtkäitlust võib kasutada aladel, mida linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ei kaeta ühiskanalisatsiooniga või ajutiselt seal, kuhu pole veel loodud ühiskanalisatsioonivõrguga liitumisvõimalust.

Vastavalt „Tallinna arengukavale 2006-2021“ (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrusega nr 53) ja Tallinna üldplaneeringule (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrusega nr 3) nähakse aastaks 2011 kõigile tallinlastele ette võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga.

Pärast seda ei ole Tallinnas lubatud reovett koguda mahutitesse. Tallinna Keskkonnaamet väljastab praegu heitvee kohtkäitluslubasid tähtajaga kuni ühiskanalisatsiooniga liitumispunkti rajamiseni.

Reovee kogumismahutid jäävad kasutusest välja

Ühiskanalisatsiooniga liitumise järel muutub olemasolev reovee kogumismahuti kasutuks. See tuleb viimast korda tühjendada ja korralikult setetest puhastada. Siin on kohane meeles pidada, et reovee kogumiskaevude setteid ei tohi kompostida ega laotada oma kinnistule.

Metall- või plastikmahuteid ei tohi pinnasesse jätta, vaid see tuleb üles kaevata. Kui mahutile pole võimalik rakendust leida, siis tuleb mahuti viia jäätmejaama. Lähim asub Pääsküla prügila territooriumil Raba 40 (tel 1919). Metallmahuteid võetakse vastu tasuta. Plastikmahutite vastuvõtt on tasuline. Vajadusel saab tellida transporti mahuti äraviimiseks. Jäätmejaama saab tuua ainult puhtaid mahuteid.

Kui tegemist on betoonmahutiga, siis võib selle ka pärast tühjendamist ja puhastamist pinnasesse alles jätta. Mahuti tuleb täita mittelaguneva keskkonnaohutu materjaliga, näiteks kruusa või muu pinnasega.

Pinnasesse jäetud mahuti puhul tuleb aga arvestada, et hiljem võib tekkida vajadus selle väljatõstmiseks ja täidetuna on seda raskem teha.


Silver Riige
Tallinna keskkonnaameti keskkonnahoiu spetsialist

Nõmme Jazzi jõulukontsert

Ryo Kawasaki on eesti džässipublikut rõõmustanud juba kümme aastat. (c) Nõmme Jazz

Laupäeval, 12. detsembril kell 17 esineb Nõmme Lunastaja kirikus (Õie tn 10) Ryo Kawasaki.

Jaapani-Ameerika taustaga Eestis resideeruv kitarrist teeb üllatuse pakkudes eesti publikule oma vähemtuntud poolt akustilise kitarristina. Kontserdiga tähistab Kawasaki detsembrikuus ka oma kümnendat Eestis olemise aastat.

Rahvusvaheliselt tuntud džässkitarrist Ryo Kawasaki on oma enam kui 40-aastase professionaalse karjääri jooksul tuntud rohkem džäss/fusion kitarristina. Ometigi peab Kawasaki end südame poolest akustiliseks kitarristiks ja on välja andnud akustilise kitarri sooloalbumeid, kus on esitatud nii klassikalist muusikat, džäss-standardeid, brasiilia muusikat kui omaloodud teoseid.

Piletid 75 kr/ 50 kr. Eelmüük Piletilevis.

Korraldaja: MTÜ Nõmme Jazz, lisainfot: www.nommejazz.ee.

Tasuta energiasäästualane seminar

Kolmapäeval, 9. detsembril kell 14-17.30 toimub Tallinna Tehnikaülikooli ruumis I-202 (Ehitajate tee 5) infoseminar teemal „Korterelamute seisukord ja energiasäästu võimalused“.

Seminari korraldab SA KredEx koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. Seminarist osavõtt on tasuta.
Seminaril saab vastuse küsimustele: Mis seisukorras on meie paneelelamud? Mida ette võtta nende säilimise tagamiseks? Milliseid meetmeid kasutada nii parema sisekliima kui energiasäästlikkuse tõstmiseks? Kuidas renoveerimistöid finantseerida?

Osalemisest teatada hiljemalt 7. detsembriks telefonil 681 9950, 681 9979 või e-posti aadressil heikki@kredex.ee.

Lustakad lapsepõlvelood

Selle nädala teisipäeval esitleti lapsepõlve veidraid ja naljakaid lugusid sisaldavat raamatut “Supinahk ja sukapüksid”. Raamatus on paarkümmend veidrat ja naljakat lapsepõlvelugu 12 autorilt. Pealtnäha tavalistest sündmustest on lapse jaoks alguse saanud väga tugeva emotsiooniga mälestused, mis saadavad teda elu lõpuni. Oma jutud on kirja pannud Chalice, Contra, Jaanus Rohumaa, Kati Murutar, Andres Noormets, Priit Pajusaar, Tiit Kikas, Linnar Priimägi, Epp Maria Kokamägi, Jüri Aarma, Kivisildnik ja Evelin Samuel.

Hetk esitluselt: autor ja kirjastaja Evelin Samuel koos kaasautorite Linnar Priimäe, Priit Pajusaare ja Contraga.

Iga raamatu müügist läheb viis krooni Nõmme individuaalõppe- ja rehabilitatsioonikeskusele NIRK, kust saavad abi nii arengu tõttu kui ka emotsionaalsetel põhjustel õppimises abi vajavad lapsed.

Raamatu andis väljas kirjastus 30plus.

Doonoripäev Järve Selveris

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus korraldab doonoripäeva neljapäeval, 3. detsembril kella 13-17 Järve Selveri II korrusel (Pärnu mnt 238).


Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd. See moodustab kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest. Vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul.

Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu.

DOONORIKS SOBITE, KUI OLETE:

* terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid
* puhanud ja söönud
* kehakaaluga üle 50 kg
* 18-60-aastane

Viimasest vereandmisest peab olema möödunud meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Kui teil on olnud nõelravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, saate verd loovutada 6 kuu möödudes. Vereloovutusele tulles võtke palun kaasa pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.

Verekeskus soovitab tutvuda lisainfoga www.verekeskus.ee.

Muuseumile kingiti siidimaal

Marina Stepanova. (c) Jukko Nooni

Nõmmele linnaõiguste andmise 83. aastapäeva puhul kinkis Männiku noortekeskuse siidimaalistuudio “Siiditsunft” õpilane Marina Stepanova (pildil) Nõmme muuseumile oma Nõmme-ainelise siidimaali.

Idee oma töödes Nõmme temaatikat kasutada tekkis noorel kunstnikul 2007. aastal, kui muuseumis oli stuudio õpilaste töödest koostatud väljapanek. Koostöös juhendaja Olga Ignatovaga valmiski mullu Nõmme-aineline maal, mis osales ka Peterburis rahvusvahelisel siidinäitusel.

12-aastane Marina Stepanova õpib Tallinna Õismäe Vene Lütseumis, siidimaaliga tegeleb ta Männiku noortekeskuses 2007. aasta kevadest.

Nõmme halduskogu esimehena jätkab Matti Martinson

24. novembri õhtul toimunud Nõmme halduskogu koosolekul valiti halduskogu esimeheks taas reformierakondlane Matti Martinson. Halduskogu aseesimeheks kinnitati Andres Öpik IRL-st.

Esimesel koosolekul moodustati viis komisjoni: revisjonikomisjon, sotsiaalkomisjon, haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon, arengu- ja planeerimiskomisjon ning elamumajanduskomisjon. Ajutise komisjonina alustab tööd linnamajandus- ja keskkonnakomisjon, mille ülesandeks on peamiselt tegeleda Nõmme üldplaneeringuga seotud küsimustega.

Arvamusi Nõmme üldplaneeringust

Nõmme üldplaneering peab elanike elukvaliteeti parandama. Nõmme linnaosa valitsuse hinnangul esitatud eskiisis seda põhimõtet järgitud ei ole. (c) Jukko Nooni

Üldplaneering ootab ettepanekuid

Eelmisel nädalal tutvustati avalikkusele Nõmme üldplaneeringu eskiisi. Rahumäe põhikooli oli arutelu kuulama tulnud üle saja inimese. Nõmme üldplaneeringut koostab Tallinna linnaplaneerimise amet. Elanike tähelepanu pälvis eelkõige haljastuse senises mahus säilimise ja liikluse ümbersuunamise küsimus.


Tegu on siiski alles planeeringu eskiisi ehk ettepanekuga. Selle edasine saatus sõltub paljus ka nõmmelastest. Planeerimine on avalik ja kõiki kaasav protsess, seetõttu saavad kõik Nõmme elanikud, aga ka laiem üldsus saata linnaplaneerimise ametile lähinädalatel oma ettepanekuid, kuidas muuta planeering paremaks.

Nõmme üldplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna linnaplaneerimise ameti koduleheküljel http://www.tallinn.ee/ehitus/g4843s36459.


Üldplaneering kütab kirgi
Rainer Vakra

Eelmisel nädalal toimus Rahumäe põhikoolis Nõmme üldplaneeringu eskiisi tutvustus. Käimasolev üldplaneeringu koostamine peaks kaasajastama ja lõpetama 2002. aastal arhitektuuribüroo Koot&Koot poolt alustatud, kuid pooleli jäänud üldplaneeringu. Üldplaneeringu koostaja on Tallinna linnaplaneerimise amet.

Tegemist on vaieldamatult Nõmme jaoks üliolulise teemaga. Meenutame, et aastaid tagasi jäi toona üldplaneering suures osas kehtestamata just Nõmmet läbivate teelaienduste kava tõttu. Olen kindlalt seisukohal, et Harku ja Pääsküla raba peavad jääma teeehitusest puutumata. Avalikul koosolekul küsis üks härra pahandades minu käest, et miks ma nii jäärapäine olen ja ei suuda mõista, et Tallinna ei saa arendada lähtudes ainult nõmmelaste soovidest. See näitab veelkord, et niipalju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi. Mina olen seisukohal, et Eesti pikimad valgustatud liikumise ja spordirajad Harku rabas ning sellel aastal avatud rabalaudtee koos vaatlustorniga Pääskülas, on vähesed lubatud rajatised hindamatus looduses.

(c) Alar Rästa

Samas tunnen siiralt heameelt, et antud küsimus on leidnud suurt vastukaja. Kindlasti ei ole planeeringu eskiis lõplik dokument, mis sellisel kujul ka kehtestatakse, vaid esialgne planeeringu autorite poolt tehtud kavand, mille täiendamiseks ja parandamiseks on võimalik teha ettepanekuid nii linnaosavalitsusel, Nõmme seltsidel, muinsuskaitsjatel kui ka kohalikud elanikel. Tooksin ühe näite samuti Nõmmelt. Kui pool aastat tagasi tõusis päevakorda Nõmme kultuurikeskuse laiendamise vajadus, telliti arhitektuuribüroolt samuti eskiisprojekt, mille põhjal sai hakata ideed avalikkusele tutvustama. Nõmme üldplaneeringuga on sisuliselt sama asi, kuigi mastaabid on erinevad.

Juba järgmise aasta alguses toimub uus avalik arutelu, kuhu on lisatud Linnaplaneerimise Ametisse laekunud mõtted, ideed ja ettepanekud. Linnaosavalituse ettepanekuid on esialgsesse eskiisi palju, aga põhilised nõudmised on järgmised. Metsalinna terviklikkusest lähtudes on põhjendamatu ja lubamatu miljööalade vähendamine. Nõmmel ei ole mõeldav hoovimajade lubamine. See viiks Nõmme kruntide kohati kolmandiku võrra reaalsele vähenemisele. Samuti peaks palju räägitud Pääsküla möödasõidutee kulgema mööda olemasolevate tänavate trasse, mitte läbi metsa.

Linnaosavalituse selge seisukoht on, et Nõmme üldplaneering peab elanike elukvaliteeti parandama. Nõmme linnaosa tuleb säilitada metsalinnana ning hinnatud elamispiirkonna ja puhkealana. Ja antud eesmärk ei tohi jääda sõnakõlksuks, vaid peab saama täidetud läbi mõtestatud ja sisulise üldplaneeringu.



Ike Volkov: Nõmme üldplaneering on vajalik, kuid tarvilik on analüüs ning konsensuse leidmine

Ike Volkov on Eesti arhitektide liidu esimees, Nõmme elanik üle 50 aasta. (c) Jukko Nooni

Nõmme üldplaneeringuga on tegeletud aastaid, paraku pole suudetud konsensuslikele seisukohtadele jõuda. Mõned aastad tagasi koostati üldplaneeringu materjalide põhjal Nõmme ehitusmäärus, millest arhitektid siiani juhinduvad ja mis töötab hästi, paraku ei asenda see siiski üldplaneeringut.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet haaras ohjad enda kätte ning asus mainitud dokumenti ise koostama. Töö on vajalik, täpsustades Tallinna juba veidi aegunud üldplaneeringut. Nõmme üldplaneeringu taaskäivitamise ajendiks oli ka Tallinna tänavavõrgu ja kergliiklusteede teemaplaneeringu koostamine, mille lahendusettepanekuid on võimalik täiendavalt kaaluda Nõmme üldplaneeringu kontekstis. Nimelt soovitakse raskeveokite liiklus Nõmmelt võimalikult mööda suunata ja vähendada ka üldist liikluskoormust. Veel on üldplaneeringu eesmärgiks soov kehtestada ühtsed ehitamis- ja planeerimisreeglid juba väljakujunenud keskkonnas, so miljööaladel ja määrata ka nende piirid. See on tõsine ja inimeste kodusid ja nende arendamisvõimalusi puudutav teema.

Küsimus on ju valikutes

Kui me tahame ka edaspidi eripalgelisi asumeid, peame säilitama selle olemusliku, mis ta eriliseks teeb. Nõmmel on mitu erinevat piirkonda, ent enamasti on ees- ja tagaaed ja maja mändide keskel. Kui me sellist Nõmmet soovime, ei saa me koormust krundile oluliselt suurendada. Õrn liivapealne taimestik ja männipuud ei pea vastu. Autode arv, seega ka vibratsioon ja õhu saastumine on suurenenud taluvuse piirini. Iseloomulik taimestik kängub tasapisi, lisanduvad võõrad puud ja lilled, mis nõuavad teistsugust mulda, lisanduvad hall betoonkivi ja tihedad kõrged tarad, mille taga tigedad koerad, kes tunnevad lõhnu, aga ei näe.
Nähtud üldplaneeringu variant arvestab üldjoontes seniste reeglitega, ent mõningaid aspekte peaks veel kaaluma ja arutama.

Oluline on ühendada Viljandi maantee otse üle Pärnu mnt ja raudtee alt Tervise tänavaga, see annaks reaalse otseühenduse Mustamäega, vähendades Valdeku ja Õie tänava koormust. (c) Alar Rästa

Esmalt liiklusest, mis on ehk Nõmme kõige tõsisem probleem: oluline on ühendada Viljandi maantee otse üle Pärnu mnt ja raudtee alt Tervise tänavaga, see annaks reaalse otseühenduse Mustamäega, vähendades Valdeku ja Õie tänava koormust. Senised Järve metsa Viljandi maantee jaoks planeeritud liiklussõlme eskiisid on olnud liialt mahukad ja loodusesse sobimatud. Ebaotstarbekaks tuleb pidada kahetasandilise sõlme kujundamist Rahumäele, et suunata Pärnu mnt liiklus raudtee alt Nõmme keskusesse. Ka sellele suunale tuleb põhikoormus Viljandi mnt-lt ja kesklinnast lähtuvast ja Pärnu mnt-l kulgevast liiklusest, mis suundub läbi Nõmme keskuse Mustamäele. Sellesuunalisele liiklusele annaks ju soodsama ja väljakujunenud miljööväärtuslikku keskkonda vähem killustava võimaluse eelnimetatud ühendus Tervise tänavaga, mis tuleb lahendada esmajärjekorras, sellega langeb ära ka Rahumäe sõlme vajadus. Praegune raudteeülesõidukoht Nõmmel peaks säilima ühetasandilisena, küll aga tuleb see korrastada. Samas on vajalik Pärnu mnt ja raudtee kahetasandilise ristumise väljaehitamine Pääskülas. Vajalikuks tuleb pidada Kadaka pst liikluskoormuse vähendamist. Selleks tuleb kaaluda erinevaid variante, sh ka alakoormatud Kalda tänava kasutuselevõttu, samuti lahendada liikluskorraldus Tähetorni tänava, viadukti ning Kalda tänava ristmiku piirkonnas. Vältida tuleb autoliikluse samatasandilisi ristumisi kergliiklusteede ja spordiradadega.

Tähtis on konstruktiivsus ja kaasamõtlemine

Ja veel: Pääsküla endine prügila tuleb kujundada puhkealaks – planeerida suusanõlvad, jalgratta- ja jooksurajad jne. Tuleb veelkord rõhutada senise ehitusmääruse põhimõtete jätkamise vajadust. Ilma tungiva vajaduseta ei tohiks ehitusreegleid muuta, tihendada linnaosa ridaelamute ja hoovimajadega, samuti haljasalasid täiendavalt hoonestada. Tõsiselt peab kaaluma, kui suurele krundile lubada teise elumaja rajamist, kui mitu korterit ette näha – toob ju iga korter juurde autosid ja koormust krundi ruutmeetrile. Ka kuuride ja abihoonete ehitamisega männipuude vahele tuleb ettevaatlik olla. Väikekruntide täisehituse suurendamine peaks tõsiselt põhjendatud erandiks jääma. Aatrium- ja vaipelamud on Nõmme miljöös võõrad, neid siiski ette nähes võiks täpsustada krundi vajalikku suurust ja haljastuse osakaalu.

Avalike teenuste kruntidel ei ole praegu erilisi piiranguid, ilmselt tuleks siin seada ümbritsevast hoonestusest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Samuti oleks vajalik seada haljastusprotsent kõrghaljastusena.

Kindlasti on Nõmme üldplaneering vajalik ja hea, kindlasti on tarvilik edasine analüüs ja konsensuse leidmine. Aruteludes koorub mõnigi vajalik mõte ja täiendus, tähtis on positiivne kaasamõtlemine, konstruktiivsus, mitte negatiivsed eelhoiakud.

Nõmme väärtus ei ole ainult männid
Riin Alatalu
Tallinna kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhataja

Nii paljude nõmmelaste osalemine Nõmme uue üldplaneeringu eskiisi tutvustusest oli ja on väga tore. Enam kui üheski teises Tallinna linnaosas torkab siin silma, et kohalikud ei kaitse ainult enda isiklikke huve, vaid tunnevad vastutust oma kodukoha hoidmisel.

Just eskiis on ettepanekute tegemise koht. Siiski on üsna tavatu, et eskiisi tutvustati avalikkusele enne kui küsiti ametkondade ekspertarvamust. Samas on väga hea, et elanikud saavad sõna sekka öelda ennem kui ametnikud asja lukku panevad.

Üldplaneeringu eskiisi seletuskiri on täna selgelt liiga pikk ja lohisev. Peensuste tajumiseks tuleb see otsast otsani läbi lugeda, sest mitmed piirangud asenduvad erinevates peatükkides leevendustega ja vastupidi.

Ettevalmistatav üldplaneering võtab küll aluseks senise Nõmme ehitusmääruse, aga siiski kavandatakse ehitusmäärusega võrreldes mitmeid, sealjuures väga suuri ja põhimõttelisi muudatusi.

Nõmme väärtus ei ole mitte ainult haljastus ehk siis valdavalt vanad männid/männikud ning koduaiad, vaid ka väärtuslik, pea kõiki 20. sajandi arhitektuurseid suundi iseloomustav hoonestus. (c) Tallinna kultuuriväärtuste ameti fotoarhiiv

Linnaplaneerimise ameti ettepanekut vähendada miljööala piire võib pidada väga radikaalseks. 2008. aastal viisid Tallina kultuuriväärtuste amet ja linnaplaneerimise amet läbi erakordselt suure, kogu Nõmmet haarava, arhitektuuri inventeerimise. Nõmme väärtus ei ole mitte ainult haljastus ehk siis valdavalt vanad männid/ männikud ning koduaiad, vaid ka väärtuslik, pea kõiki 20. sajandi arhitektuurseid suundi iseloomustav hoonestus. Nii Nõmme kehtiv ehitusmäärus kui ka kavandatava üldplaneeringu eskiis näevad ette piirangud väärt arhitektuuri säilitamiseks. Viimane aga paraku ainult miljööalal. Miljööala kaardi täpsemal uurimisel on näha, et nn valgetele aladele jääb arvukalt väga väärtuslikke, väärtuslikke ja miljööväärtuslikke hooneid, mille säilitamist ei käsitletagi.

Küsitav on ka seni keelatud hoovihoonete st teise elumaja ehitamise lubamine. Uued hooned muudavad Nõmme senisest tihdamaks, iga uus korter toob kaasa uued parkimiskohad ja see omakorda tähendab paratamatult haljastuse vähenemist. Tõsi, Nõmmel juba on hoovimaju – peamiselt endiste suvilate teenijatemajad ja mõned suurematele kruntidele ehitatud majad, paraku ka mitmed ilma ehitusloata püstitatud hooned. Enamik nõmmekaid oma õue võõrastega jagada ei taha, samas ei kaitse hoovimaja piirangu kaotamine omanikku ja seega põhimõtteliselt kogu Nõmme miljööd, kui naabriks osutub nn arendaja.

Krundi miinimumsuuruseks jääb endiselt ehitusmäärusega läbi proovitud ja end igati õigustanud 1200 m2. Ometi tehakse üldplaneeringu eskiisis ettepanek arendusprojektide puhul krundi miinimumsuurusest mööda vaadata. Aga juba täna on kõige keerulisem just neil nõmmekatel, kellel on nõukogude võimu klassiviha väljendusena 1940.- 1950. aastatel maksimumsuurusena lubatud 600 m2 väike krunt.

Üldplaneeringu eskiisi ettevalmistamine on vaieldamatult väga keeruline töö. Märkustest hoolimata tuleb linnaplaneerimise ameti töötajaid alustatud töö eest tunnustada. Nüüd, kui on midagi paberile pandud, on arutledes ja vaieldes võimalik jõuda kokkuleppele, mis on oluline ja kuidas seda saavutada.


Kõik uus peab arvestama väljakujunenud elukeskkonda
Koit Väinsalu
Nõmme Heakorra Seltsi esimees

Nõmme üldplaneeringu kava esitatud kujul ei lähtu minu arvates möödunud aastal valminud Nõmme arengukavast ega vasta minu ettekujutusele vajadusest arendada Nõmmet väljakujunenud traditsioonide alusel. Traditsioonide all mõtlen ma elamist majas mändide all aga ka ehitus- ja arendustegevust, mis lähtub elanike endi soovidest ja vajadustest. Kui keegi soovib oma maja remontida, suuremaks ehitada või erandjuhul ka vana maja lammutada ja uus asemele ehitada, siis peaks tal see võimalus olema. Kuid kõik uus peab arvestama väljakujunenud elukeskkonda, andma omalt poolt lisaväärtust Nõmmele.

Seega ei peaks Nõmmele kavandama uuetüübilisi maju nagu vaip- ja aatriumelamud, suurendama kruntide täisehitusprotsenti ja lubama ehitada suuremahulisemaid hooneid kui seni. Kruntidele ei tohiks reeglina ehitada uusi elamuid lisaks olemasolevatele, samuti mitte krunte tükeldada ega liita. Suurem asustustihedus tähendab rohkem autosid ja parkimisplatse, liiklusest tulenevat müra ja õhu saastamist. Hoonestuse tihendamisega hävitatakse paratamatult ka suur osa kõrghaljastusest.

Just liikluse ja transpordi osas ootan linnaplaneerijatelt uusi ideid ja soovitan lõplikult kõrvale jätta vana kava rajada autotee (magistraal) Tihniku tänava pikenduseks piki Harku metsa serva. Kui rajada üks täiesti uus autotee, mis viiks liiklusvoo linnast välja, siis lühim ja kordades odavam oleks Kadaka tee ühendamine Astangu kaudu Paldiski maanteega. Autotee kavandamisega Harku metsa serva lähevad planeerijad iseendaga vastuollu, kuna sama Kalda tänava piirkond on ette nähtud spordi ja vaba aja alaks. Kogu ala arendamine selles suunas vajaks edasiarendamist, endiste ettevõtete territooriumile mitte kavandada uusi elamuid vaid nende asemele pigem spordirajatisi. Samas kõrval aga säilitada olemasolev suure vaba ala mitmesuguste massiürituste tarbeks.


Mis see on?
Helle Vilu
Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige

Nõmme üldplaneeringu uus variant paneb küsima, et millega siis on tegemist.
Kõigepealt on uskumatu, et sisulist arengudokumenti – Nõmme arengukava, ei ole üldse arvestatud, üldplaneering on selle vastand! Samas on eelmisel aastal valminud Nõmme arengukavas sees Nõmme elanike, seltside, linnaosa valitsuse ja halduskogu nägemus Nõmme tulevikust – suurte kruntidega rohelisest Nõmmest, mida ei tihendata ja millest läbi uusi sõiduteid ei ehitata. Seda arengukava ei ole aga linnavalitsuse tasandil üldse veel vastugi võetud ega kehtestatud. Miks?

Kodanike mõttetöö vili on seisma jäetud, niisama, nagu esimene Nõmme üldplaneering, nagu Tallinna rohealade teemaplaneering. Liikunud on vaid Pääsküla möödasõidutee läbimurdmine Harku metsast - küll teeprojekti, küll Tallinna tänavavõrgu teemaplaneeringu ja nüüd siis Nõmme üldplaneeringu raames. Huvitaval kombel on aga Nõmme loodus nii tähelepandamatu, et Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala selle üldplaneeringu jaoks veel ei eksisteeri – see on alles perspektiivis luua (loodi tegelikult juba 5 aastat tagasi!).

Nii puuduvad rohealade suhtes mingidki viited piirangutele seoses kehtivate kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavadega. Kaitsealused pargid on üldplaani jaoks vaid nimi parkide nimekirjas. Kõikidele rohealadele tohiks nagu ehitada spordi- ja puhkeotstarbelisi hooneid.

Küll aga muretsetakse selle eest, et oleks võimalik Nõmmet igakülgselt tihendada – mitu maja ühele krundile ehitada, ikka enam kortereid ühele krundile, „rikastada“ Nõmmet uute elamutüüpidega, mis aitavad krunti paremini ehituspinnaga täita ning elanikke juurde tuua – ehitada vahelduseks ka ridaelamuid, aatrium- ja vaipelamuid. Pereelamute asemele võiks aga mõnes kohas luua korterelamute asumi, samuti rohealadele. Ja peamine – Nõmme ei saa olla kogu ulatuses miljööväärtuslik! Vahepeal võib ka midagi tavalist olla, so ilma miljööväärtuseta Nõmme…jne…

Loodame, et see „planeering“ korralikult ümber tehakse.

Advendiküünla süütamine

Pühapäeval, 29. novembril kell 16 süüdatakse Nõmme ema pargis advendiküünal. Oodatud on kõik, kes soovivad Nõmme jõulukuuse advendiküünlalt võtta tule ka oma kodusele advendiküünlale. Jõulumeeleolu aitab luua Nõmme õpetajate naiskoor Kadi Härma juhatusel.

Nõmme noored lindy hopi tantsijad olid võistlustel edukad

Karl-Erik Roots ja Anna Brigita Kaur. (c) Anne-Mai Animägi

14. novembril toimus Tartus Athena Keskuses juba teist korda swingtantsude võistlus Sügis-swing 2009, kus osales 106 tantsijat üle Eesti.

Võistlustel olid esindatud seitse erinevat tantsurühma. Nende seas ka Nõmme lasteaed Kraavikrõll. Parimad tantsijad ja rühmad selgusid seitsmes erinevas kategoorias.

Kõik esimesed kohad läksid Tallinnasse tantsutrupile Modus. Tiimide kategoorias saavutasid Nõmme lasteaia lapsed tantsuga Tutti-Frutti 11. koha. Kraavikrõlli lindy hopi tantsijatest jõudsid poolfinaali kolm paari. Karl-Erik Roots ja Anna Brigita Kaur oli neist kõige kõrgemal 9.kohal.

Nõmme korteriühistu võitis taaskasutaja auhinna

Kortermaja aadressil Trummi 4. (c) Jukko Nooni

Juba kaheksandat aastat annab jäätmefirma Ragn-Sells AS välja “Aasta taaskasutaja” auhinda. Tänavu võitis väikse “Aasta taaskasutaja” auhinna suurettevõtete kõrval ka Nõmme korteriühistu Trummi 4 Kodu. Korteriühistu juhatuse liikme Ellen Kaasiku sõnul on võidu saamisel oma panus ka Tallinna linnal ja Nõmme linnaosa valitsusel, sest 2006. aastal valmis projekti “Hoovid korda” raames jäätmemaja, milleta poleks jäätmete sorteerimine võimalik. “Tunnustati meie majaelanike suurt panust taaskasutavate jäätmete kogumisel ja keskkonnahoidliku eluviisi edendamisel,” lisas Kaasik.

Korteriühistu Trummi 4 Kodu suunab taaskasutusse 50% jäätmetest.

Nõmme lastekodu sai 50 000 krooni suuruse annetuse

Lars Hammar, Jaanika Paenurm ja Tõnis Ots koos sümboolse tšekiga. (c) Jukko Nooni

Rootsi firma AB Hammarprodukter tegi Tallinna Lastekodu Nõmme keskusele 50 000 krooni suuruse annetuse. Sümboolse tšeki andsid eelmise nädala neljapäeval lastekodule üle AB Hammarprodukter juht Lars Hammar ning nende tooteid Baltikumis esindava Vallin Baltic AS-i tegevdirektor Tõnis Ots.

AB Hammarprodukteril on 22 esindust üle maailma ning kolm aastat tagasi leiti, et koostööpartneritele jõulukaartide saatmiseks kuluva raha võiks suunata heategevusse. Lars Hammari sõnul on Eesti talle palju andnud ning nüüd tahtis ta midagi ka vastu anda. “Lapsed on meie tulevik ning ma arvan, et Nõmme lastekodu toetamine oli hea idee,” lisas ta.

Lars Hammaril valikut teha aidanud Tõnis Otsa sõnul toetati kaks aastat tagasi Kuressaare muusikakooli pillidega, mullu sai annetuse üks Läti lastekodu. “Nõmme lastekodule annetust teha soovitasin seetõttu, et ma olen ise nõmmelane ning lapsepõlves lastekodulastega siin koos mänginud,” selgitas Ots.

Tallinna Lastekodu Nõmme keskuse juhataja Jaanika Paenurme kinnitusel tuli annetus meeldiva üllatusena. “Kuna praegu on kõigil rasked ajad, siis kasutasime summa ära perede lastetubade pisiremondiks ning tehnika uuendamiseks. Meie asi oli selle summa ulatuses vajalikud asjad välja valida. Lisaks sisustus- ja remonditarvetele ostsime uue pesumasina, tolmuimeja ning igasse peretuppa uued televiisorid,” rääkis Jaanika Paenurm.

Tallinna Lastekodu Nõmme keskuses elab 19 last kolmes peres. Lastekodu Nõmme keskuse juurde kuulub veel ka noortekodu, kus elab 14 lastekodus kasvanud noort.

Talvisest teehooldusest Nõmme linnaosa tänavatel

Tavaolukorras on linnaosa tänavate talviseks hooldamiseks ette nähtud neli traktorit ja kaks puisturit. (c) Kerstin Sonts

Eeloleval talvel hooldab Nõmme linnaosa läbivaid peamagistraale ja nende ääres asuvaid kõnniteid samuti linnaosa kõrvaltänavaid Teho Eesti Teehooldus OÜ. Hooldatavate tänavate nimekirja ja hooldustingimused on määranud vastavalt Tallinna kommunaalamet ja Nõmme linnaosa valitsus. Linnaosa kõrvaltänavate hooldamiseks on tavaolukorras ette nähtud 4 traktorit ja 2 puisturit, lisaks eritehnikat. Kestvate lumesadude (tavapärasest raskemate lumeolude) korral kasutame lisaks oma jõududele kindlaksmääratud töövõtjate abi.

Sõlmitud lepingu kohaselt kasutatakse Nõmmel libeduse vähendamiseks mehhaanilist pinna karestamist või puistematerjalidega, sõelmetga puistamist. Lähtudes Nõmme keskkonna säästmise vajadusest ja sadeveekanalisatsiooni puudumisest ei tohi libedusetõrjel üldjuhul kasutada soolasegusid. Soola kasutamine on lubatud vaid tänavatel, kus liigub ühistransport ja ohtlikes kohtades.
Nõmme linnaosa siseteed kuuluvad valdavalt II seisunditasemesse, hooldust teostatakse seisunditasemega kehtestatud nõuete kohaselt. Nende puhastamine teostatakse sõltuvalt lumesaju intensiivsusest, 12 tunni jooksul. Kui sadanud koheva lumekatte paksus on alla 5 cm. Sula lume või lörtsi kihi paksus alla 3 cm. lumetõrjet ei teostata.

Ööpäevaringne infotelefon

Tulenevalt II hooldusklassist ja Nõmme rohelisest mõttelaadist, ei sahata linnaosa siseteid asfaldini puhtaks, vaid lumine pind karestatakse ja/või kasutatakse vajadusel puistematerjale.
Kahjuks peame tõdema eelmiste aastate kogemusele tuginedes, et sageli on mehhaniseeritud lume- ja libedusetõrje teostamine võimatu pargitud sõidukite tõttu. Tänavapuhastustehnika kasutamine on ohtlik nii sõidukitele kui ehitistele, kui pargitud sõidukite vaheline läbipääs on vähem kui 3 meetrit. Sellisel juhul jätkab tänavapuhastusmasin töid teistel selle piirkonna teedel-tänavatel, pöördudes koristamata lõigule tagasi enne piirkonnast lahkumist. Kõik takistused tänavate lumest puhastamisel pannakse kirja Teho Eesti Teehooldus OÜ klienditeeninduses, kuhu Nõmme elanikud võivad info saamiseks või edastamiseks pöörduda.

Kuna suur osa Nõmme tänavaid on 4-meetrise laiusega ja teeseaduse kohaselt peab lumevallide vahe olema sõiduteel vähemalt 3 meetrit, siis paratamatult tuleb tänavapuhastajatel lükata osa lund piirdeaedade äärde. Palume linnaelanike mõistvat suhtumist, sest Teho Eesti Teehooldus OÜ leping ei hõlma lume äravedu tänavatelt tavaolukorras.
Teho Eesti Teehooldus OÜ saab teostada mehhaniseeritud tänavate puhastust kvaliteetselt ja kiiresti vaid koostöös linnaosa elanikega.

Teede-tänavate hooldusega seotud küsimuste ja probleemide operatiivseks lahendamiseks palume linnaosa elanikel helistada otse meie ööpäevaringselt töötavale infotelefonile 621 77 40 või edastada teade, e- post linnapuhastus@teho.ee.

Enne võimaliku probleemi püstitamist palume aga mõelda ülaltoodud asjaoludele (tee hooldusklass, lumekatte paksus, parkimine jm), millega Teho Eesti Teehooldus OÜ kui teehooldaja peab arvestama.


Enn Proosväli
OÜ Teho Eesti Teehooldus

Nõmme Kaljule oli lõppenud hooaeg emotsionaalselt raske

2009. aasta jalgpallihooaeg Eestis on lõppenud. Nõmme Kalju esindusmeeskond hõivas meistriliigas 5. koha. Klubi eesmärk hooaja algul oli püsida medalikonkurentsis. „Kindlasti soovime püsida medalikonkurentsis ja miks mitte võidelda selle kõige säravama eest. Oleme selle nimel kõvasti tööd teinud ja ma usun, et meid ei alahinnata. Vähemalt viis klubi on endale seadnud kõrged sihid. Nende seas ka Nõmme Kalju,” sõnas toona klubi president Kuno Tehva

Medaliteni meeskond paraku ei jõudnud. Hooaja kõrgpunkt oli vast üliemotsionaalne kohtumine Eesti karikafinaalis Tallinna FC Flora vastu, kus kaotus tuli vastu võtta alles pärast penaltiteseeriat. Ja loomulikult ilumäng meistriliigas kodusel Hiiu staadionil samuti Flora vastu, mille Kalju võitis 0:2 kaotusseisust lõpuminutitel löödud väravast 3:2. Vutihuvilised hindasid Soccerneti jalgpalliportaali vahendusel selle mängu ka hooaja põnevamaks.

Palju säravaid mänge

Pinged ja emotsioonid on maandunud ja aeg on teha hooajast kokkuvõtteid. Kuno Tehva arvamus on diplomaatiline: „Esmapilgul võib tõesti tunduda, et olime ebaõnnesõdurid, et hooaeg läks aia taha… Päris nii asjad siiski pole. Lõppenud hooaeg oli Nõmme Kaljule meistriliigas alles teine. Kui eelmisel hooajal tegime tipptasemel esimesi samme, siis sel aastal õppisime piltlikult öeldes kõndima. Hooaeg oli emotsionaalselt raske, sest eduka turunduse tulemusel olime pidevalt meedia ja avalikkuse huvikeskmes, millega kaasnes ka mängijaile tugev emotsionaalne ja vaimne surve. Tuli n-ö iga mäng võita. Selle hooaja suurim väärtus oli siiski kogemus, ilma milleta me ei suudaks ka järgmiseks hooajaks vajalikul tasemel valmistuda. Tagasilöök oli muidugi Kalju naiskonna väljalangemine meistriliigast, kuid usume, et juba järgmise hooaja lõpul on naiskond taas kõrgliigas. Ka Eesti koondise treenerid on märganud Kalju naiskonnas potentsiaali ja mitu mängijat on neile juba koondise tasandil silma hakanud. Kuigi meeskond lõpetas hooaja 5. kohaga, oli ka palju selliseid tulemusi, millega oleme rahul: Sillamäe Kalevi alistamine karika poolfinaalis, südi mäng karikafinaalis, Eurosarjas koha tagamine ja sitked mängud nii Eurosarjas kui Balti liigas.”

Felipe Nunes. (c) JK Nõmme Kalju

Nõmme Kalju meeskonnas oli tõsine tegija sel hooajal Felipe Nunes, kes põrutas vastaste väravasse 20 palli. Soccerneti vahendusel valiti ka hooaja sümboolne koosseis, kuhu mahtusid ootuslikult ka kaks Nõmme JK Kalju mängijat: kaitsemees Diego Balbinot ja poolkaitsja Felipe Nunes. Kuid väga sümpaatse mänguga paistis hooajal silma ka Tõnis Kaukvere, kes päästis mitu rasket mängu ja lõi ka Felipe Nunese kõrval enim väravaid. Tõnis Kaukvere arvele jäi 11 täistabamust.

Lisaks eelpool nimetatutele tõstis klubi president Kuno Tehva esile ka Sergei Terehhovi. „Ma hindan väga Kalju mängiva treeneri Sergei Terehhovi tegutsemist kogu hooaja vältel. Terehhov suutis, vaatamata oma vanusele, igas mängus anda endast parima nii mängutulemuse kui meeskonna heaks,” lisas ta.

Eesti meistrid rannajalgpallis

Üliedukas oli lõppenud hooaeg aga Unibet/Nõmme Kaljule rannajalgpallis, kus meeskond tagas teist aastat järjest meistritiitli ja seda juba enne viimast etappi. Otsustavas mängus alistati põhikonkurent Betooni meeskond 3:1.

Nõmme Kalju on jätkuvalt pealtvaatajate lemmik. (c) JK Nõmme Kalju

Taas tuleb kiita Nõmme Kalju fänne, kes ennastsalgavalt toetasid klubi läbi pika hooaja. Nõmme Kalju on jätkuvalt pealtvaatajate lemmik. Kalju kodumänge külastas hooaja vältel 6689 pealtvaatajat.

Klubi hooaeg poleks tervik, kui me ei räägiks noortest. Nõmme Kalju noortetöö juht Aleksander Saharov võtab hooaja kokku nii: „Klubi eri vanusegruppidesse on koondunud hetkel ligi 300 last. Poisid-tüdrukud on väga tublid. Neid juhendavad tuntud vutimehed Ingemar Teever, Martin Maasing, Indro Olumets, Mikk Haavistu, aga samuti Tarmo Randver ja Rene Möller, keda omakorda abistab Kalju naiskonna tugisammas Kristiina Allos. Eduka hooaja suurim õnnestumine oli vaieldamatult Martin Maasingu hoolealuste (1996. aastal sündinud poisid) 3. koht Helsinki Cup`i turniiril, kus selles vanusegrupis osales koguni 72 võistkonda. Veel lisaks juurde alles hiljuti lõppenud Saue Winter Cup`i turniir, milles osalesid Mikk Haavistu 2001.-2002. aastal sündinud hoolealused, kes saavutasid tubli 4. koha. Olen treenerite tööga väga rahul ja lapsed arenevad jõudsalt, mis võimaldab Nõmme Kaljul vaadata tulevikku optimistlikult.”


Anton Siht

Soovitused gripi A(H1N1)v-nakkuse koduseks raviks

Gripi A(H1N1)v-nakkuse (uus gripp, seagripp, pandeemiline gripp) kliiniline pilt meenutab tavalise sesoonse gripi pilti ja suurem osa ei vaja ravimeid ega haiglaravi.

Gripp A(H1N1)v viirus kutsub esile samasuguseid kaebuseid kui teised gripiviirused. Tavalisemad kaebused on kõrge temperatuur, kurguvalu, köha ja nohu. Gripp ei alga tavaliselt nohuga. Muud võimalikud haigusnähud on valu jäsemetes, peavalu, külmavärinad ja väsimus. Oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga võivad esineda. Lastel võib olla kõhuvalu.

Nakkusohtu on võimalik vähendada järgmiste meetmetega:

• Kata köhides või aevastades oma suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga. Viska kasutatud taskurätt prügikasti. Ära kasuta sama ühekordset taskurätti mitu korda.
• Kui sul ei ole taskurätti, aevasta või köhi kattes suu ja nina oma käise ülaosaga.
• Kui aevastad kätte, siis mitte pihku, vaid käeselga.
• Pese regulaarselt käsi vee ja seebiga või desinfitseeri alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahuga, tee seda kindlasti pärast seda kui oled köhinud või aevastanud. Vaata selle kohta jooniseid tervisekaitseinspektsiooni kodulehel www.tervisekaitse.ee või www.gripivastu.ee.
• Ära puuduta silmi, nina või suud kui sa ei ole just käsi pesnud.
• Ära lähene teistele inimestele, kui sul on vaja köhida või aevastada, ära mine inimese lähedusse, kes parasjagu köhib või aevastab.
• Väldi rahvakogenemisi ja kätlemist ja lähedasi kontakte (alla 1 meetri).
• Võimalusel väldi sõitmist ühistranspordis või katsu seda teha mitte tipptunnil.
• Õpeta nakkusohtu vältivaid meetmeid oma lastele ning jälgi, et nad neid täidaksid.


Gripi põdemine kodus

• Kui sümptomid on kerged ja sa ei kuulu riskirühma, ei vaja sa ilmtingimata arsti diagnoosi ega ravi, vaid võid põdeda kodus. Väldi kontakte lähedastega ja püsi kodus kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad.
• Informeeri oma perearsti oma haigusest talle helistades. Jälgi oma seisundit ja võta selle halvenemisel telefoni teel ühendust perearstiga. Konsulteeri oma perearstiga töövõimetuslehe küsimustes.
• Kui pead minema arsti juurde, kata suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga või maskiga (maske müüakse apteegis või tööohutuse vahenditega kauplevates kauplustes; seda saad valmistada ka ise marlist).
• Kui oled haigestunud, siis võimalusel maga üksi.
• Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.
• Ära mitte mingil juhul mine haigena tööle või kooli. Samuti ei tohi sa hoida väikseid lapsi haigena. Kui võimalik, leia keegi, kes käib poes ja teeb muid toimetusi. Kui sul ei ole võimalik vältida haigena näiteks poes käimist või teiste inimestega kohtumist, pea meeles, et sa võid olla nakkusohtlik ja käitu vastavalt (vt nakkusohu vähendamine).
• Informeeri kedagi oma lähedastest oma haigestumisest, eriti, kui elad üksi. Palu, et ta võimalusel sulle aeg-ajalt helistaks ja uuriks, kuidas sul läheb.



Haige lapse põetamine

• Täida ka neid soovitusi, mis on kirjas eelmises osas. Teavita haigest lapsest perearsti.
• Hoolitse, et laps saaks piisavalt vedelikku (paku talle meelepäraseid jooke), eriti, kui tegemist on väga väikese lapsega (alla 1 eluaasta). Lapsel, eriti väikelapsel võib kergesti ja kiiresti tekkida kõrge palaviku, oksendamise ja kõhulahtisuse korral, kui ta ei saa küllaldaselt juua, vedelikupuudus.
• Lapse, eriti alla 1 aasta vanuse lapse haigestumisest ja tema seisundi halvenemisest informeeri koheselt perearsti.
• Konsulteeri oma perearstiga hoolduslehe küsimuses.
• Kui laps ei söö, näiteks kurguvalu tõttu, suhkrut sisaldavaid jooke – nendest saab laps energiat. Magusat jooki saad ka ise valmistada mee või siirupi või glükoosi lisamisega.
• Konsulteeri lapse lubamiseks / viimiseks lasteasutusse pärast haiguse möödumist perearstiga. Last ei tohi viia lasteasutusse enne kui temperatuur on normaliseerunud ja teised sümptomid kadunud.

Lapse seisund on raske:
• lapsel on hingamisraskused
• lapse nahk on sinakas või hall
• laps ei joo piisavalt
• laps oksendab tugevalt või sageli
• laps ei ärka ega reageeri millelegi
• laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada
• lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas


Täiskasvanu seisund on raske:
• tal on hingamisraskused
• tal on valu või raskustunne rinnus
• tal on tekkinud äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek
• tal esineb tugev ja pidev oksendamine
• gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult perearstiga, kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista konsulteerimiseks perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.


Tervishoiuamet



Gripi Infotelefon

510 2270
E-R kl 9-17