Nõmmele paigaldati kolm avalikku vanapaberikonteinerit

Eile paigaldati Nõmmele kolm avalikku vanapaberikonteinerit, kuhu kõikidel elanikel on võimalus tasuta ära anda oma kodudesse kogunenud paberimaterjal. Konteinerid asuvad Raudtee 64 kinnistu vastas, Männiku tee 105 ning Laagri raudteejaama juures, aadressil Paplite pst 1.

Nõmme on esimene linnaosa Tallinnas, kus vanapaberit taas tasuta avalike kogumiskonteineritega kogutakse. Nõmme linnaosa valitsus sai kokkuleppele OÜ Tootjavastutusorganisatsiooniga, kes nõustus paigaldama linnaossa kolm konteinerit, mille tühjendamine ja hooldus läheb aastas kokku maksma 4600 krooni.

Tallinna jäätmehoolduseeskiri kohustab paberit ja pappi koguma eraldi mahutisse kui kinnistul on vähemalt 5 korterit. Nõmme eramajade elanikud saavad hetkel vanapaberit ära anda AS Ragn Sellsile nö rohelise koti teenusega, samuti on tasuta võimalik vanapaberit ära anda jäätmejaamas Raba tn 40. Vanapaberi konteinerisse sobivad ajalehed, ajakirjad, reklaammaterjalid, vihikud, kaaneta raamatud, puhtad paberpakendid jms.

Ka tuleval aastal toetab linn korteriühistuid koduümbruse korrastamisel

Ilmarise 15 korteriühistu korrastas „Hoovid korda“ abil suvel hoovis asuvaid teid ja kõnniteid, lahendas sadevete äravoolu probleemi ning rajas parkimisplatsi. (c) Kerstin Sonts

Tallinn jätkab ka 2010. aastal projektiga „Hoovid korda“, mis on ette nähtud linna elukeskkonna atraktiivsuse ja elukvaliteedi parendamiseks.

Lõppeval, 2009. aastal eraldati projektile „Hoovid korda" linnavalitsuse eelarvest 19,5 mln krooni, mis võimaldas 182 (esitati 295 taotlust) korteriühistu hoovide korrastamist. Nõmme linnaosas taotles projekti raames toetust 28 korteriühistut. Neist 21 taotlused rahuldati ning kokku eraldati Nõmmel korteriühistute hoovide korrastamiseks 1,6 miljonit krooni. Raha kasutasid ühistud enamasti parkimisplatsi, prügimaja, haljastuse ning aedade või piirete rajamiseks või parendamiseks.

Tallinna linn asus korteriühistute hoovialade korrastamist toetama 2005. aastal, mil 90 korteriühistut said toetust oma hoovide korrastamisel kogusummas 10 mln krooni. Korteriühistute suure huvi tõttu otsustati koostööd korteriühistutega jätkata ning 27. märtsil 2006. aastal jõustus Tallinna Linnavalitsuse määrus, millega kehtestati projekti "Hoovid korda" raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord.

Ka „Fassaadid korda“ jätkub

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu „Tallinna linna 2010. aasta eelarve” kohaselt jätkab linn ka järgmisel aastal projektiga „Fassaadid korda“, mille eesmärgiks on elamute energiasäästlikumaks muutmine.

Linn toetab ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel. Toetust antakse ühistule kuni 10% ulatuses ühistu taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast, kuid mitte rohkem kui 300 000 krooni aastas. Arvestuslikult toetab Tallinn järgmisel aastal kuni 40-ne korterelamu renoveerimislaenu.
Projekti „Fassaadid korda“ eesmärk on parandada korterelamute energiatõhusust vähemalt 20% kuni 2000 m² suurustes korterelamutes ja vähemalt 30% üle 2000 m² suurustes korterelamutes. Korterelamute renoveerimislaenu sihtgrupp on enne 1993. aastat ehitatud elamu korteri- või hooneühistu või korteriomanike ühisus. Eeltingimusena peab olema tehtud energiaaudit, milles on välja toodud prioriteetsed renoveerimistööd. Laenuga finantseeritakse ainult energiaauditi tulemustes väljatoodud renoveerimistöid.

Alates 1. juunist 2009 on võimalik taotleda pankadelt uut soodusintressiga pikaajalist elamute renoveerimislaenu. Korterelamute rekonstrueerimise finantseerimise lihtsustamiseks on KredEx koostöös Saksamaa Arengupangaga KfW Bankengruppe ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja töötanud elamutele soodusintressiga pikaajalise korterelamu renoveerimislaenu. Laenu väljastavad AS SEB Pank ja Swedbank AS.

Kerstin Sonts

Džässihõngulised jõulukontserdid

Olav Ehala, Lembit Saarsalu ja Triinu Taul Nõmme kultuurikeskuses

Teisel jõulupühal, 26.detsembril kell 17 algab Nõmme kultuurikeskuses traditsiooniline Nõmme linaosa valitsuse poolt korraldatav jõulukontsert. Olav Ehala, Lembit Saarsalu ja Triinu Tauli esituses saab kuulata jõulumuusikat džässi- ja pärimusmuusika võtmes.

Triinu Taul on mitmekülgne muusik, kes sai laiemalt tuntuks eurolauluga „Tii“. Praegu õpib ta TÜ Viljandi kultuurikolledžis pärimusmuusika erialal. Ta mängib torupilli, pikka vilet, parmupilli, laulab, improviseerib nii pillidel kui oma lauluhäälega ning kirjutab ka ise laule.

Olav Ehala ei vaja ilmselt tutvustamist – kõigi südamed on ta võitnud oma meloodia- ja rütmirikaste lauludega ning vaimuka muusikaga, mis ilmestab meie parimaid multifilme.

Lembit Saarsalu on üks meie tunnustatumaid saksofoniste, kellega teevad koostööd paljud rahvusvaheliselt tuntud džässmuusikud.

Kontsert on tasuta.

Mikk Dede. (c) erakogu

Jõulukontsert Glehni lossis "Hääl jääl"

Teisipäeval, 15. detsembril kell 20 algab Glehni lossis õe-venna Mikk ja Mirjam Dede jõulukontsert pealkirjaga “Hääl jääl”, kus esitatakse Pärt Uusbergi, Robert Jürjentali ja teiste eesti autorite hingemuusikat.

Lisaks Dededele esineb keelpillivkartett ja vokaalsektstett. See kõik koos tekitab kõlapildi, mis suurepäraselt sobib valitud repertuaari, lauljate ja kontsertpaigaga. Tulemuseks on tund haaravat ja emotsionaalset kontsertelamust. Koosseisust tingituna on ka kõik esitatavad palad spetsiaalselt selle kontserdi tarbeks uue kuue saanud.

Piletid hinanga 100/125 kr müügil Nõmme kultuurikeskuse valvelauas ja tund enne algust kohapeal.

Ryo Kawasaki. (c) Nõmme Jazz

Nõmme Jazzi jõulukontsert Lunastaja kirikus

Laupäeval, 12. detsembril kell 17 esineb Nõmme Lunastaja kirikus (Õie tn 10) Ryo Kawasaki.

Jaapani-Ameerika taustaga Eestis resideeruv kitarrist teeb üllatuse pakkudes eesti publikule oma vähemtuntud poolt akustilise kitarristina. Kontserdiga tähistab Kawasaki detsembrikuus ka oma kümnendat Eestis olemise aastat.

Rahvusvaheliselt tuntud džässkitarrist Ryo Kawasaki on oma enam kui 40-aastase professionaalse karjääri jooksul tuntud rohkem džäss/fusion kitarristina. Ometigi peab Kawasaki end südame poolest akustiliseks kitarristiks ja on välja andnud akustilise kitarri sooloalbumeid, kus on esitatud nii klassikalist muusikat, džäss-standardeid, brasiilia muusikat kui omaloodud teoseid.

Piletid 75 kr/ 50 kr. Eelmüük Piletilevis.

Varguste arv on tõusnud, röövimiste arv vähenenud

Analüüsides lõppeva aasta kümne kuu õiguskorra seisundit Nõmme linnaosas, võib täheldada kasvutendentsi. 2009. aasta 10 kuuga registreeriti Nõmmel kokku 965 kuritegu, mis võrreldes 2008. aastaga on suurenenud 10,4 %. Kuritegevuse kasv tuleneb eelkõige varavastaste süütegude suurenemisest.

Varavastased süüteod suurenesid 25,3 %. Kui 2008. aasta 10 kuuga registreeriti 572 juhtumit, siis 2009. aasta 10 kuuga registreeriti 717 juhtumit. Enim kasvas sõidukitest ja kaubandusettevõtetest varguste osa, vastavalt 37 ja 65 juhtumit enam kui eelmisel aastal samal perioodil. Samas vähenes eluruumidest varguste arv 5%. Palju on toime pandud (aia)tööriistade, jalgrataste jms vargusi ja nende juhtumite arv on võrdlusperioodil kasvanud.
Samas on väga positiivne, et isikuvastased süüteod vähenesid 6%. Kui 2008 registreeriti 10 kuuga 34 juhtumit, siis 2009 registreeriti 10 kuuga 28 juhtumit. Samuti vähenes ka röövimiste arv ja seda lausa 25 %.

Kokkuvõttes võib öelda, et varastatakse rohkem just seda, mis on kergelt ja kiirelt kättesaadav ja omaniku poolt võib-olla hooletusse või valveta jäetud. Siinkohal kutsuksin veel kord Nõmme elanike üles, et nad ei jätaks autodesse nähtavale kohale hinnalisi asju.
Samuti palume tähelepanu pöörata ka ümbruskonnas ringi liikuvatele kahtlastele isikutele ja toime pandud rikkumistele ning sellest teavitada politseid lühinumbril 110.

Margus Trees
Lõuna politseiosakonna komissar

Tulevikus saab jalgrattaga mugavalt ka lähivaldadesse

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu „Tallinna linna 2010. aasta eelarve” kohaselt jätkub Tallinnas jalgrattateede ehitus, mille käigus on kavas ühendada linna jalgrattateed lähivaldade kergliiklusteedega.

Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on Tallinna linnavolikogule saadetud määruse eelnõu kohaselt järgmiseks aastaks kergliiklusteede ehitamiseks ette nähtud 29,5 miljonit krooni, millest välisrahastus on 21,7 miljonit. „Prioriteediks on eeloleval aastal Tallinna ja lähivaldade kergliiklusteede ühendamine ja oluline on ka Kultuuripealinn 2011 kontekstis rajatav „kultuurikilomeeter“ Kalamaja raudteetammile.“

Alates septembrist 2009 osaleb Tallinn projektis „Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine”, mis kujutab endast kümne Harjumaa omavalitsuse ühist ettevõtmist. Selle raames ehitatakse Tallinna kolm kergliiklusteed, mis seovad Tallinna lähivaldadega. Projektis osalevad Maardu linnavalitsus, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald ning Tallinna linn.

Tallinna objektidest on olulisemaid Rannamõisa lõik, mis loob ühenduse juba olemasoleva Tabasalu – Muraste ühendusega. Männiku kergliiklustee jääb nii Tallinna kui ka Saku valla territooriumile ning ühendab pealinnaga Saku valda läbiva ja Raplamaal Aespa külani ulatuva 14,5 km pikkuse kergliiklustee lõigu. Lisaks seob Valdeku tänava ja Viljandi maantee kergliiklustee Rae ja Kiili valla rattateed Tallinna omadega.

Jäätmejaama lahtiolekuaeg muutub

Alates 1. jaanuarist 2010 muutuvad Raba 40 asuva Pääsküla jäätmejaama lahtiolekuajad. Jaanuarist on jäätmejaam avatud: E, R kl 14-19; K, L, P kl 10-15. Jäätmejaam on suletud riigipühadel ja pühade-eelsetel tööpäevadel.

"Ole kaasas!" arvutikoolitused

Tallinnas toimuvad "Ole kaasas!" tasuta arvutikoolitused kõikides linnaosades, koolitusi viiakse läbi nii eesti kui ka vene keeles. Koolitused kestavad neli tundi ning sinna on oodatud igas vanuses ja kui tahes suure varasema arvutikogemusega inimesed.

Koolitustel õpetatakse arvutiga ümberkäimist, internetist info leidmist ja elektronposti kasutamist, ID-kaardi või mobiil-ID abil riigi ja eraettevõtete e-teenuste kasutamist
ning dokumentide digitaalset allkirjastamist.

Koolituse läbinud oskavad teha veebipõhiselt erinevaid toiminguid kiirelt ja turvaliselt ilma
kodust lahkumata. Hoides ennast riigis toimuvaga kursis, saavad nad osaleda ühiskondlikus elus. Nad oskavad otsida abi erinevatest töö- ja haridusportaalidest, tutvuda riigi erinevates registrites oma isikuandmetega, esitada kõiksuguseid taotlusi ja avaldusi jne.

Nõmmel korraldatakse «Ole kaasas!» koolitusi Pääsküla gümnaasiumis, Nõmme noortemajas ja Nõmme raamatukogus. Koolitused toimuvad terve detsembri ning jätkuvad ka jaanuaris.

Koolitustele on võimalik registreeruda ning lisainfot saada telefonil 618 0180 või kodulehel www.olekaasas.ee.

Linnavalitsus toetas Glehnile ausamba rajamise ideed

Glehni ausamba ideekavadni konkursi võitis Seaküla Simsoni skulptuur. (c) Karl Kerdt

Tallinna linnavalitsus võttis 2. detsembril toimunud istungil täitmiseks linnavolikogu poolt antud ülesande püstitada Nõmmele hiljemalt 2011. aasta 12. novembriks mälestusmärk Nikolai von Glehnile.

Nõmme Heakorra Seltsi, linnaosavalitsuse ja Nõmme muuseum korraldasid aasta alguses Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni ausamba ideekavandi võistluse, mille võitis Aivar Simsoni ja Kalev Lepiku võistlustöö märgusõnaga "Sada".

Glehni ausammas on kavandatud Mustamäe veerule jalakäijate silla lähedusse. Mälestusmärgi maksumuseks kujuneb umbes 1,5 miljonit krooni. Heakorra seltsi eestvõttel kogutakse kuju rajamiseks ka annetusi, praeguseks on kogutud ligi 30 000 krooni.

Linnavalitsus on teadlik ideekonkursi tulemustest ja arvestades asjaolu, et mälestusmärgi rajamine toob linnale kaasa rahalisi kulutusi, nõustub Nikolai von Glehni mälestusmärgi paigaldamisega eeldusel, et linna eelarvelised vahendid seda võimaldavad.

2011. aastal möödub 85 aastat Nõmmele linnaõiguste andmisest.

Detsembris ootab Nõmme turg nõmmelasi jõululaadale

Nõmme turg. (c) Jukko Nooni

Nõmme turg kutsub 7.–31. detsembrini jõululaadale. Selleks puhuks on turulettide taga koha sisse võtnud käsitöömeistrid ja kaupmehed, kes müüvad tulevaste pühade puhul jõuluteemalisi tooteid.

Jõulutuledes turult saab soetada käsitööd, kudumeid, küünlaid,keraamikat ja muud pühade- ja talvekaupa. Samuti tulevad müügile jõulukuused. Nädalalõppudel alates neljapäevast müüakse turuplatsil sooja grill- ja BBQ-toitu
ning suitsukala.

Reede pärastlõunal, 11. detsembril püstitatakse turu purskkaevuplatsile ka 3,5 meetri pikkune jõulupuu, millele lisanduvad üle turu väiksemad kuusekesed.

19. detsembril kella 11–13 pakub Reval Kondiiter pere suurtele ja väikestele võimalust piparkooke kaunistada ning need hiljem koju kaasa viia. 14.–31. detsembrini on turul käimas ka jõulukampaania, mille raames pakuvad paljud turul kauplejad oma tooteid soodushinnaga.

Nõmme linnaosa vanemana jätkab Rainer Vakra

Rainer Vakra. (c) Kerstin Sonts

Tänasel Tallinna linnavalitsuse istungil nimetati Nõmme linnaosa vanemana ametisse Rainer Vakra, kes on linnaosa juhtinud ka viimased neli aastat.

Rainer Vakra sõnul on oluline, et Nõmme senine areng jätkuks. „Viimaste aastate jooksul on linnaosas palju ära tehtud – Nõmme turu renoveerimine, uute lasteaedade ehitamine, linnaosa kanaliseerimise taaskäivitamine, peatänavate kapitaalremont, kui nimetada vaid kõige olulisemaid saavutusi, kuid palju on veel teha,“ rääkis ta.

Järgmise aasta olulisemate ettevõtmiste seas nimetas vastne linnaosavanem Nõmme polikliiniku renoveerimisega alustamist, kergliiklustee rajamist Viljandi maantee ja Valdeku tänava äärde ning linnaosa kanaliseerimise lõpetamist.

„Tallinna 2010. aasta eelarve projekti on nendeks investeeringuteks hetkel rahalised vahendid ka planeeritud. Lähiaastatel on aga kindlasti plaanis laiendada Nõmme kultuurikeskust, ehitada Nõmme gümnaasiumi juurde spordimaja ning püstitada Nõmme rajajale Nikolai von Glehnile ausammas,“ tutvustas Vakra järgneva nelja aasta plaane.

Nõmme linnaosa halduskogu jäi ära, sest osavõtjaid ei olnud

Koosolek jäi ära. Kohalolnud halduskogu liikmed Mart Meri ja Rainer Vakra vestlesid linnaosa vanema kandidaati tutvustama tulnud abilinnapea Eha Võrguga. (c) Jukko Nooni

Eile õhtul kell 17 toimuma pidanud Nõmme linnaosa halduskogu erakorraline koosolek jäi ära, sest enamik halduskogu liikmetest ei ilmunud koosolekule. Toimuma pidanud koosoleku päevakorrapunktideks olid halduskogu komisjonidele esimeeste valimine, esindajate määramine Nõmme noortemaja ja Nõmme muusikakooli hoolekogusse ning arvamuse esitamine linnaosavanema kandidaadi kohta.

Paraku polnud koosolekut võimalik läbi viia, sest koosolekult puudusid nii halduskogu esimees kui halduskogu aseesimees. Üheksateistkümnest halduskogu liikmest ilmus kohale vaid kaks. Koosoleku toimumine oli liikmetele ette teada viis päeva, kuid kahjuks ei leidnud enamik halduskogu liikmetest aega kogunemiseks.

Halduskogu liikme Mart Mere hinnangul on harukordne, et Nõmme halduskogu istung ära jääb. “Halduskogu peaks praktilisi asju lahendama, pole põhjust tühja poliitilist retoorikat ajada,” sõnas Meri.

Eelmised neli aastat linnaosa juhtinud ning hetkel Nõmme linnaosa halduskogu liikme Rainer Vakra arvates tuleks tänase halduskogu suhtumise taga näha valitsuserakondade soovi tuua ka linnaosade halduskogudesse päevapoliitika. „Viimased neli aastat on linnaosavalitsuse ja halduskogu vahel olnud konstruktiivne töökorraldus, kus esimesel kohal on Nõmme jaoks olulised küsimused. Eilne juhtum näitab ilmekalt, et uue halduskogu paljudele liikmetele on linnaosa arengu asemel olulisemad poliitilised mängud,“ lisas ta.

Halduskogu seisukoha puudumine ei takista linnaosavanema ametisse nimetamist

Linnaosa vanema kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul, kuulates ära halduskogu arvamuse. Halduskogu otsused ei ole õigusaktid ning Tallinna põhimääruse kohaselt on halduskogu otsused linnavalitsusele soovituslikud. Linnaosavanema kandidaadi suhtes ei tee halduskogu isegi mitte otsust vaid esitab linnavalitsusele arvamuse.

Eilsel halduskogu koosolekul osales vaid kaks halduskogu liiget ning kohal ei olnud ka halduskogu esimeest või aseesimeest, kes oleks koosolekut juhatanud. Seepärast jäi koosolek ära, kohalolnud halduskogu liikmed vestlesid linnaosa vanema kandidaati tutvustama tulnud abilinnapea Eha Võrguga. Võib öelda, et halduskogu liikmed oma mittekohaleilmumisega loobusid arvamuse andmisest linnaosa vanema kandidaadi suhtes ning see ei ole juriidiliseks takistuseks linnaosa vanema kinnitamisel ametisse.

Nõmme rulluisutaja edu MM-l

Eesti võistkond MM-l.

10-21. novembrini toimusid Saksamaal (Freiburgis) rulliluuisutamise maailmameistrivõistlused, mis olid järjekorralt juba 54-dad ning tõid publiku ette ligi 1000 sportlast 30-st riigist.

Medaleid jagati kümnel erineval alal (üksiksõit, soolotants, paarissõit, paaristants, koolisõit, show-grupp, kujunduisutamine jne.) nii juuniorite kui ka seeniorite klassis.

Eesti rulluisuklubi Rullest võistles atraktiivses kujunduisutamise grupis ning saavutas üheteistkümne võistkonna seast kaheksanda koha. Kava tehnilised punktid ulatusid kümne palli süsteemis 8,4 punktini, mis tagas Rullesti edu USA ja Taani võistkondade ees. Märkimisväärne on see, et võisteldi täiskasvanute klassis juuniorite rühmaga.

Kujunduisutamise võistkonda kuulus ka nõmmelane Eliise Mihhailov, kes on uisutamisega tegelenud ligi kümme aastat.

Tänavused tiitlivõistlused kabes on selleks aastaks peetud

Mitmekordne Eesti naiste- ja noortemeister Kadi Veski oli oma vastastest üle ja võitis kuldmedali. (c) Nõmme kabeklubi

Nädalavahetusel toimusid malemajas Eesti juunioride meistrivõistlused 64-ruudulises kabes.

Noormeestest said kolmikvõidu nõmmelased Konstantin Selli, Priit Tänav ja Anti Ingel, kes jagasid põhiturniiril esikohta. Alles lisavõistlus pani medalivõitjad toodud järjekorda.

Ka neidude meistritiitel tuli Nõmmele. Mitmekordne Eesti naiste ja noortemeister Kadi Veski oli oma vastastest üle ja võitis kuldmedali. Teine oli kabeklubi "Remii" mängija Elvia Sõber ja kolmas Lasnamäe Male-Kabeklubi mängija Margit Viirma.

Varem toimunud Eesti kadettide (kuni 16-aastased) meistrivõistlustel olid samuti edukad noored nõmmelased. Noormeestest kuulus viis esimest kohta Nõmmele. Meistriks tuli esmakordselt Mark Kristian Küttim. Järgnesid Janek Jaanimäe ja Martin Talimets. Neidudest tuli meistriks Nõmme Kabeklubi mängija Helina Rajasalu.