Nõmme apteek tähistab sajandat sünnipäeva

Nõmme vanim apteek asub mai tänaval. (c) Jukko Nooni

31. mail tähistab Nõmme vana apteek oma sajandat tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on peale esimese omaniku juhtinud apteeki viis juhatajat ja seal on aastaid töötanud palju tublisid proviisoreid ja farmatseute, kelle tööd praegused apteekrid nõmmelaste tervise parandamisel jätkavad.

Esimene katse avada Nõmmel apteek pärineb juba 1899. aasta kevadest, kui proviisor R. Runge andis sellekohase avalduse kubernerile. Taotlust ei rahuldatud, küllap leiti Nõmme selleks liiga väike koht olevat. Möödus kolm aastat ja Tõnismäe apteegi omanik Bernhard Linde esines oma avaldusega. Seekord lisas taotleja oma eesmärkide selgitamiseks elanike kollektiivse palvekirja ning Nikolai von Glehni toetava kaaskirja. See mõjus: palve rahuldati ja 1903. aastal avati uksed. Täpne asukoht pole kahjuks teada. Arvatavasti oli see kuskil raudteejaama läheduses, praeguses Mai või Jaama tänavas. Teada on aga, et äri eriti hästi ei läinud. Seepeale tegi omanik avalduse muuta apteek vaid suvekuudel töötavaks, siis oli ka potentsiaalseid abivajajaid rohkem. Seekord avaldust ei rahuldatud ja 1904. aasta sügisel suleti uksed.

Seejärel tuli juba märksa pikem vahe. Nõmme elu elavnemine ja alalise elanikkonna kasv kümnendi lõpul tingis uue katse. 5. jaanuaril 1910 saatis proviisor Arnold Trossin kubernerile palve avada apteeki. Märtsis leiti sobiv koht, maja Nõmme jaama lähedal, kus uus asutus võiks paikneda. 31. mail saabus lõpuks ka kuberneri lubav resolutsioon ja töö võis alata. Uus apteek võitis ruttu tuntuse ja tõusis peagi Nõmme üheks soliidsemaks asutuseks. Tänav, kus see asus, nimetati peagi Apteegi tänavaks. See kinnitati ametlikult ka Nõmme alevi tänavanimede korrastamisel 1922. aastal.

Spteegi interjöör 1970. aastatel. Näha on veel vana mööbel. (Leho Lõhmuse erakogu)

1920. aastate alguses võimaldas Trossini paranenud varanduslik seis seni üüritud maja päriseks osta. 1924. aastal ehitas ta hoonele peale teise korruse, sellisel kujul on see säilinud tänapäevani.
22. detsembril 1927 sai meie kodulinna senine ainuke apteek endale konkurendi, avati Nõmme linnaapteek. Viimane oli linna asutus teenimaks linnale tulu ja seetõttu muidugi veidi privilegeeritumas seisundis. Eraettevõtja pidi vee peale jäämiseks tõsiselt pingutama.

7. oktoobril 1940 natsionaliseeriti tervishoiu alal töötavad eraettevõtted: apteegid, rohukauplused jms. Nõmmel kuulusid selle määruse alla ka Trossinile kuulunud asutis Apteegi 4. 1959. aastal nimetati tänav nimede kordumise tõttu Mai tänavaks. Kuid... apteek jätkas tööd ning on teinud seda samas majas erinevate nimede ja omanike all juba sada aastat.

Leho Lõhmus
ajaloolane


Kuidas vanasti apteekrid töötasid?

Apteek on ajast aega olnud koht, kust tullakse abi saama tervisehädade leevenduseks, ostma arstirohtu, sidet ja plaastrit vigastatud kohale või lihtsalt apteekriga nõu pidama, kui just tohtrile minekuga kiiret pole.

Kui praegu saab apteegist valmis tableti- või kapslikarbi, siis eelmise sajandi alguse apteeker valmistas koos oma abilistega peavalupulbreid, kõhuvalupille, rahustavaid mikstuure, taimeleotisi, aroomivett, eliksiire ja palju muud. Kasutusel oli spetsiaalne pillimasin, millega valmistati omapäraseid ravimeid. Retseptid, mille järgi ravimeid valmistati, olid sageli keerukad ja koosnesid paljudest komponentidest, nagu elueliksiir või kõigile teada Riia palsam, millel on 16 koostisosa. Ravimeid valmistati kindlate eeskirjade järgi, mis nõudis sageli peenestamist, leotamist piirituses või kuumutamist vesivannil. Kõik see nõudis apteekrilt palju aega ja vaeva. Sel ajal võis apteek näida ka väikse laboratooriumina, kus pidevalt mingite ravimite kallal töötati. Vanemad apteegi kliendid mäletavad veel seda erilist lõhna, mis apteeki sisenemisel ninna lõi.

Nüüdseks on töö apteegis oluliselt muutunud, lisaks ravimite müügile valmib apteegis iga päev arsti retsepti alusel ka mõni suspensioon või salv.

Anne Liiv
Nõmme Vana apteegi juhataja