Kristo Veinberg maalis kirjanduse klassi lähedale seinale oma lemmikkirjanike Andrus Kivirähki ja Juhan Viidingu karikatuursed portreed. (c) Kerstin SontsGümnaasiumi lõpetajal on õigus ühe eksami asemel teha praktiline töö, mis üldjuhul on kirjalik uurimustöö, kuid võib olla ka näiteks kunstiline eneseväljendus. Vastavalt uuele gümnaasiumiseadusele muutub alates 2014. aastast uurimus või praktilise töö tegemine gümnaasiumi lõpetajale kohustuslikuks. Seda lisaks kohustuslikule eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamile ning valitud õppesuunale vastavale koolieksamile. Praktiliseks tööks võivad olla ka näiteks kooliraadio või -ajalehe tegemine või ka näiteks mõne suurürituse korraldamine.
Pääsküla gümnaasiumi seinu kaunistavad õpilaste maalitud kunstiteosed juba viiendat aastat. Iga õpilase teos peab olema seotud kooli ja tema endaga. Nii maaliski näiteks Kristo Veinberg kirjanduse klassi lähedale seinale oma lemmikkirjanike Andrus Kivirähki ja Juhan Viidingu karikatuursed portreed ning lisas lemmiktsitaadid nende raamatutest.
Algklasside ossa maalis Sirly Pikknurm kõikide väikeste tüdrukute rõõmuks kaunid muinasjutuprintsessid, lisades nende vahele ka enda portree. Gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetav tütarlaps plaanib aga kunsti asemel õppima minna hoopis riigiteadusi. 12.b klassi õpilased Keidi Koppel ja Marilin Zilmer valisid aga oma teose jaoks koridori, kuhu olid värviderohkelt kirjutatud pea kõikide kooliõpilaste nimed nende enda käekirjaga.
Lisaks seinamaalidele valmis ka teistsuguseid töid. Mauro-Mark Musting voolis savist oma kooliaastaid meenutavad 12 tooli ning Ragnar Kullamäe kunstiõpetuse praktiliseks lõputööks oli unelmate kooli makett.
Iga õpilane veetis oma kunstiteost tehes koolis 50 kuni koguni 100 lisatundi, tihti võeti aega lausa öötundidest. Kooli seinad vajasid enne värvimist ka parandus- ja pahteldustöid, kuid hoolimata raskest ja ajamahukast tööst väitsid kõik lõpetajad ühest suust, et koolis üheskoos nii palju aega veeta oli põnev.
Kerstin Sonts
Posts
0 comments:
Post a Comment