Volikogu kultuurikomisjon toetas ühehäälselt Glehni kuju rajamise eelnõud

Glehni ausamba makett. (c) Jukko Nooni

Tallinna linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni eelmisel kolmapäeval toimunud koosolekul toetasid kõik volikogus esindatud erakondade esindajad ühehäälselt otsuse eelnõud, millega antakse Tallinna linnavalitsusele ülesanne püstitada 12. novembriks 2011. mälestusmärk Nõmme rajajale Nikolai von Glehnile. Eelmise aasta lõpul esitas põhimõttelise nõusoleku Glehni mälestusmärgi püstitamiseks ka Tallinna linnavalitsus.

Nõmme Heakorra Selts, linnaosavalitsus ja Nõmme muuseum korraldasid eelmise aasta alguses Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni ausamba ideekavandi võistluse, mille võitis Aivar Simsoni ja Kalev Lepiku võistlustöö märgusõnaga "Sada".

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on Glehni ausammas kavandatud Mustamäe veerule jalakäijate silla lähedusse. “Ajalooline Nõmme linna süda - kultuurikeskus, Nõmme turg ja ausamba juurde kujundatav Nõmme lipu väljak moodustaksid omaette terviku, kus tähtpäevadel saaks läbi viia tseremooniaid. Mälestusmärgi maksumuseks kujuneb umbes 1,5 miljonit krooni,“ rääkis linnaosavanem.

Võidutöö autorid Kalev Lepik, Aivar Simson ja Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra mullu märtsis Nõmme muuseumis Glehni ausmaba konkursi lõpuüritusel. (c) Jukko Nooni

Heakorra seltsi eestvõttel kogutakse kuju rajamiseks ka annetusi. Praeguse seisuga on mälestusmärgi rajamise toetamiseks kogutud vabatahtlike annetustena veidi üle 30 000 krooni. Selle aasta esimesel linnavolikogu istungil, mis toimub 28. jaanuaril, otsustatavad linnavolinikud, kas Tallinna linn toetab Nõmme Heakorra Seltsi algatust ning lisaks vabatahtlike annetustele finantseeritakse ausamba püstitamist ka linnaeelarvest.

„Pärast Nõmme Ema skulptuuriga purskkaevu rajamist Nõmme keskusesse üle kümne aasta tagasi, ei ole Nõmme linnaosa territooriumile avatud linnaruumi kaunistavaid monumentaalkunstiteoseid paigaldatud. Nikolai von Glehn on ajalooliselt tähtis isik nii Nõmmele kui ka Tallinnale tervikuna ning tema mälestusmärk oleks ilus tähis tema elutööle,” lisas Vakra.

2011. aastal möödub 85 aastat Nõmmele linnaõiguste andmisest.

Samal teemal:
Linnavalitsus toetas Glehni ausamba rajamise ideed

Kooli ülesanne on kasvatada

Matti Martinson on Rahumäe põhikooli juhtinud viimased 15 aastat, tänu temale ongi kool suurelt jaolt oma praeguse näo saanud. (c) Jukko Nooni

Rahumäe põhikool tähistab sel aastal oma 100. juubelit. Viimastel aastatel on kool kujunenud tugevaks piirkonnakooliks, kuhu esimesse klassi soovijaid on rohkem kui jagub kohti. Üle terve Eesti on kool ainulaadne aga oma kaunite kunstide klasside poolest. Viimased 15 aastat on kooli juhtinud Matti Martinson, tänu kellele ongi kool suurelt jaolt oma tänase näo saanud.

Martinson ise rõhutab, et kui ei oleks sellist meeskonda, selliseid õpetajaid, sellist teenindavat personali nagu neil, siis ei saaks midagi teha. Samas on aga õpetajad ise kinnitanud, et Rahumäe kooli kaubamärk - kaunite kunstide klassid – on puhtalt Martinsoni idee.

Kaunite kunstide klassid

Unistus sellisest süsteemist ulatub tagasi direktori enese kooliaega. “Mulle tundus, et koolisüsteem on vildakas, sest paljud õpilased ei saa koolist tunnustust ning võimalust süsteemselt tegeleda tegelikult väga tähtsate valdkondadega, milleks on kunst, näitlemine, liikumine, tants, sport - kõik see, mis inimest arendab,” rääkis Martinson. Direktori sõnul valitseb ettekujutus, et kuna õppekavas on niigi vähe ruumi, siis sellistel ainetel ei ole üldse väärtust ning neid võib kuskilt mujalt ka saada. “Sellest peale kujunes mul kindel arvamine, et õpilase arengus on väga tähtis osa huviharidusel, sest klassiväline tegevus toetab põhihariduse omandamist. Direktoriks tulingi sellise mõttega, et luua süsteem, kus kõik need asjad oleksid seotud,” lisas ta.

Rahumäe põhikool on ka õhtuti avatud, et ümbruskonna inimesed saaksid minna sinna oma aega veetma. “Me peame oluliseks, et mitte ainult laps ei käiks koolis, vaid et pere ka siia tuleks. Kaunite kunstide klassid on andnud meile selle võimaluse, et ka väga paljud täiskasvanud käivad siin ringides. Meil on täiskasvanutele maaliring ja keraamika, võimlas on spordiringid. Kool peab olema piirkonnakeskus, kuhu kõik julgevad alati tulla,” kinnitas Matti Martinson.

Kuna kaunite kunstide tunde ei lubata integreerida koolipäeva sisse, siis Rahumäe põhikoolis on korraldatud nii, et huvihariduslik tegevus toimub enne ja pärast õppetööd. Kaunite kunstide klassid on küll tasulised, kuid selle eest saab õpilane kohustuslikule programmile lisaks 4-5 ainet: näitlemine, tants, kunst (maal, skulptuur, joonistamine), prantsuse keel.

Kogu päev õpilase teenistuses

Õpilaste jaoks on koolist samuti kogupäevakool kujunenud. Direktori kinnitusel tähendab see seda, et kool pakub terve päeva jooksul õpilasele tema eluks vajalikku tegevust. “Noor saab siin õppida, tegeleda klassivälise tegevuse, spordi ja vaba aja sisustamisega. Tal on võimalus siin kontserte külastada, samuti käivad meil saalis teatrietendused,” loetles Martinson võimalusi, mida kool pakub.

Ülepaisutatud õppekavade osas on Martinson aga kriitiline. “Ma toetan, et vabadust ja mänguruumi oleks rohkem. Praegused õppekavad on meeletult ülepaisutatud. Ükspuha, mis aine võtame,” sõnas ta tuliselt. “Ma olen kolmkümmend aastat õpetaja olnud, kogu aeg on räägitud ainetevahelisest seosest, ja kus me praegu sellega oleme? Lätis on see olemas, aga meil ei olda võimelised looma korralikku süsteemi. Me ei ela ju sellises maailmas, kus on näiteks puhtalt ainult eesti keel, inglise keel, matemaatika. Nad on ju kõik omavahel seotud, aga koolis õpetame me neid kui eraldi aineid.”

„Mõelge, kui raske on õpilasel koolis käia,“ tõstatab Martinson küsimuse. Tema hinnangul pole ju normaalne, et arenemata organism peab tegema rohkem tööd kui täiskasvanu. „Täiskasvanu on kaheksa tundi tööl, tuleb koju, teeb omi asju ning puhkab. Õpilane on kaheksa tundi koolis, tuleb koju ja läheb oma tuppa õppima,“ nentis ta.

Üksi laps ei tohi jääda ilma toeta

„Ma leian, et õppimise koht peab olema kool ning koduseid töid tuleb anda minimaalselt, ainult nii palju, et see kinnistaks tunnis õpitut. Rahumäe koolis seda põhimõtet järgitakse. Meie õpetajad on kõik väga head oma ala spetsialistid, aga nad saavad aru, et õpilane ei õpi ainult nende ainet.“

Samuti peab Martinson oluliseks kooli poolt pakutavat tugiteenust. „Kooli ülesanne on kasvatada. Kui tekib mingi probleem, ei tohi ükski laps jääda ilma toeta. Kui õpilane tegi mingi pättuse, siis me tegeleme sellega, me tegeleme selle perega, me tegeleme selle lapsega. Meil on sotsiaaltöötaja, psühholoog, klassijuhataja. Me ei saa teda seepärast ära visata,“ rõhutas ta.

Kooli vilistlased on hingega oma maja küljes. Ka Martinson ise on Rahumäe põhikoolis õppinud. Tihtipeale on lausa nii, et samas koolis on haridust omandanud 3-4 põlvkonda. „Ja väga kena on see jätk. Ma tean väga täpselt, kuhu siit majast tahetakse edasi minna: reaalkool, Gustav Adolfi gümnaasium, 21. kool, Nõmme gümnaasium. See on esimene järjekord, sest emad-isad liikusid täpselt sama teed,“ rääkis koolijuht.

Ka kooli aastapäeva tähistamisel on vilistlastel igal aastal suur roll täita. Erand pole ka kooli sajas juubel. Juubeliaasta ürituste pearõhk jääb järgmise kooliaasta algusesse ning kulmineerub 2010.a detsembri alguses.


Jukko Nooni

Seminar Nõmme vee kvaliteedist

5. veebruaril toimub Nõmme kultuurikeskuses seminar, kus räägitakse Nõmme vee kvaliteedist. (c) Jukko Nooni

Nõmmeased joovad kõik põhjavett ja kiidavad seda hea maitse pärast. Võime olla
kindlad, et sinna midagi juhuslikku sisse ei satu, kuna põhjavesi on kaitstud veekihi kohal lasuvate paksude tihedate settekivimikihtidega, eriti sügavamad veekihid. Pinnavesi, nagu on Ülemiste järve vesi, on aga kaitsmata.

Ülemiste järve suubub vesi laialt maa-alalt ja toob kaasa pinnasest ning õhust kaasa võetud väga erinevaid komponente, nii anorgaanilisi kui orgaanilisi. Seda vett töödeldakse põhjalikult Ülemiste veepuhastusjaamas, kus puhastamiseks lisatakse toorveele juurde keemilisi aineid, sh Cl ja Al ühendeid.

Nõmme elanikud saavad puurkaevuvett ülemisest ordoviitsium-kambriumi (O-Cm)
ja alumisest kambrium-vendi (Cm-V) veekihist. Vendi veekiht on kõige sügavamal, kus veevahetus on aeglane, ja nii on aluspõhja graniitsetel kivimitel lasuv vesi rikastunud paljude erinevate komponentidega, mis aja jooksul on graniitkivimitest välja leostunud.

See on ühtaegu nii hea kui halb. Hea, et vees on palju erinevaid organismile vajalikke aineid, kuid halb, kui see sisaldab liialt palju kahjulikke aineid. Kahjuks on kõige
sügavamates, Vendi veekihtides, kohati liialt radioaktiivset raadiumi. Ka põhjavett saab töödelda, lisaks praegu rakendatud raua ärastamisele on võimalik kasutusele võtta raadiumi sisalduse vähendamise meetodid.

Praegu on otsustamiste aeg, kuidas joogivee küsimuses edasi minna. Nõmmelased
sooviksid kindlasti selles osas olla teadlikud ning oma sõna sekka öelda. Seetõttu ongi kõik huvilised oodatud reedel, 5.veebruaril kell 18 algavale seminarile “Nõmme vesi”, mis toimub Nõmme kultuurikeskuses. Kõnelema tulevad oma ala head spetsialistid Kai Künnis-Beres (veemikrobioloog), Rein Perens (hüdrogeoloog), Küllike Birk (meditsiinidoktor), Rein Munter (keskkonnakaitse tehnoloogia professor) jt.

Oodatud on nõmmekate küsimused ja arvamused. Seminari korraldab Nõmme Tee Selts. Lisainfot võib vaadata seltsi koduleheküljelt www.nommeteeselts.ee ja terviseameti kodulehelt http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/projektid/tf-radionukliidide-
projekt.html .


Helle Vilu
Nõmme Tee Selts

Folkloorifestival Baltica jõuab taas Eestisse

Meenutus Baltica 2007 peakontserdilt Estonia Kontserdisaalis. (c) Peeter Hütt

Baltimaades ringleb üks tugevate juurtega kultuurisündmus - rahvusvaheline folkloorifestival Baltica, mis viiakse läbi igal aastal järgemööda kolmes Balti riigis (I festival toimus Leedus 1987). Käesoleva aasta suvel, 8.-12.juulini korraldab festivali juba kaheksandat korda Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu (www.folkloorinoukogu.ee) koos oma heade partnerite ja toetajatega.

Festivali juhtmõteteks on paikkondlike pärimuskultuuri traditsioonide eripära hoidmise püüe ja teiste rahvaste kultuurilise mitmekesisuse austamine. Rahvalaule, -tantse, pillimuusikat, käsitööd ja rahvarõivaid tutvustame nende ehedal kujul. Traditsioonile omaselt väärtustame inimkeskset tegevuses osalemist, mitte välist vaatemängulisust.

Külalised Costa Ricast. Baltica 2007. (c)Peeter Hütt

Baltica esindab meie riiki folkloorifestivalide maailmakalendris. 2000. aastal omistati festivalile CIOFFi (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu) sertifikaat, mis on suurimaks tunnustuseks festivali korraldavale riigile. Festival on saavutanud osavõtvate rühmade ning rahvusvaheliste vaatlejate tunnustuse tänu autentsuse püüdele, eeskujulikule korraldusele ja programmi eripärale (maa- ja pealinna päevade korraldamine).

Ülevaatekontsert Nõmme kultuurikeskuses

Festivali pesaks on seekord Karksi-Nuia, kust välisrühmad sõidavad välja maapäevadele Põlva-, Tartu- ja Võrumaale. Peakontserdid on Karksi-Nuias, Pärnus ja Tallinnas.

Folklooripeole on registreeritud ligi 2000 osavõtjat kõikidest maakondadest ja külalisesinejad Lätist, Leedust, Liivimaalt, Soomest, Küproselt, Hispaaniast ja Tšuvaššiast. Festivalile eelnevad eesti rühmade ja üksikesinejate ülevaatused 7 regioonis, kus kunstinõukogu (kunstiline juht Ingrid Rüütel) hindab kavade sisulist ja kunstilist taset.

Sel laupäeval, 23. jaanuaril toimub Nõmme Kultuurikeskuses festivalivääriline, üle viie tunni kestev kontsert, kus Tallinna ja Harjumaa folkloorirühmad esitavad oma hoole ja armastusega õpitud festivalikavad. Maratonkontsert algab hommikul keskuse koorisaalis, alates 14.30st jätkub suures saalis, kuhu igale huvilisele on vaba sissepääs. Osa võtavad ka kultuurikeskuse rahvatantsurühmad Känd ja käbid ja Pääsuke.

Anne Ojalo
Baltica peakorraldaja

Kui oled hädas, siis aitab hea sõna ja nõu

Ohvriabi keskendub just ohvrile ja tema vajadustele ning teeb koostööd politseiga, kes on hästi informeeritud ohvriabikeskuste tööst. Kuriteoohvritel Ohvriabi kaudu on võimalik hüvitada ka psühholoogilise abi kulu.

Ohvriabikeskuses saab inimene esmast nõustamist ja emotsionaalset tuge. Nõu võib küsida ka telefoni või emaili teel. Inimene võib soovi korral jääda anonüümseks. Juhtum arutatakse ohvriabitöötajaga läbi ning otsustatakse, mida edasi teha. Ohvriabitöötaja annab informatsiooni erinevatest abisaamise võimalustest, juhendab ja toetab suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutuvate asutustega.
Ohvriabikeskus teeb ka preventiivset tööd loengute kujul (kuidas mitte langeda ohvriks erinevates olukordades nt. välismaale tööle minemisel, tänaval, koolis, perekonnas jne).

Kust saab abi?

Kohalik ohvriabikeskus asub Lõuna Tallinna Politseiosakonnas aadressil Rahumäe tee 6. Vastuvõttupäevad on esmaspäev kell 9-12 ja 13-18, kolmapäev ja reede kell 9-12 ja 13 -16. Vastuvõtte korraldavad ohvriabitöötajad Anne Valtin, telefon 655 5068 ja Jekaterina Lastotškina, telefon 655 5626, 661 9099.

Jekaterina Lastotškina
Tallinna ohvriabikeskus

Vanalinna hariduskolleegiumi abituriendid Nõmmel esinemas

Pühapäeva, 24. jaanuari õhtul kell 17 saab Nõmme kultuurikeskuses näha-kuulda Vanalinna hariduskolleegiumi abiturientide lavakava, mille ettevalmistust on juhendanud Tõnis Rätsep. Kava kannab pealkirja „Julgustus“.

Noored loevad nii klassikute kui noorte autorite tekste, mida ilmestavad ka muusikalised vahepalad. Kuulda saab Runneli, Viidingu, Goethe, Brechti, Tarrega, Talviku, Alveri, Sanga, Kareva, Haava, Masingu, Alliksaare ja paljude teiste autorite luulet ja proosat. Esitajateks on Mia Susanna Sauter, Helena Pruuli, Helena Leif, Ann Alice Ehala, Doris Tääker, Maret Mikk, Engeli Vennik, Holger Sundja, Johann Huimerind, Markus Dvinjaninov, Markus Robam, Erich Konrad Pihel, Silver Palumaa, Jarmo Reha.

Kirjandusõhtu on tasuta.

Uisutamisvõimalused Nõmmel

Lähipäevadel avatakse Rahumäe põhikooli territooriumil (Vabaduse pst 50) avalik liuväli, mis valmib Põhja-Eesti päästekeskuse tuletõrjujate abiga. Liuvälja täpne avamise aeg sõltub pritsumeeste põhitöö mahust, kuid loodetavasti saab väli valmis eeloleval nädalavahetusel.

Rahumäe põhikooli hoovi rajatav liuväli on mõeldud kasutamiseks iga päev kuni hooaja lõpuni kõikidele linnaosa uisuhuvilistele. Teine avalik uisutamise koht linnaosas asub Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a), kus on võimalik uisutada looduslikul tiigijääl. Uiskude laenutamine Nõmme spordikeskuses maksab 40 kr/h, kuni 16-aastane ja pensionär 25 kr/h.

Fotokonkursi “Must ja Valge” võidutööd selgunud

(c) Kerstin Sonts

Nõmme noortemaja fotoklubi koostöös Tallinna haridusameti, Nõmme linnaosa valitsuse ja Eesti Fotokunstiühinguga kuulutas eelmise aasta lõpus välja noortefoto konkursi "Must ja Valge". Konkursi eesmärgiks oli traditsioonilise must-valge foto propageerimine noorte fotohuviliste seas sellealaste oskuste säilitamise ja arendamise sihiga.

Fotokonkursile laekus 78 tööd 27 autorilt. Osalejaid oli Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Viljandist. Kokkuvõtteid tehes nentis žürii, et esitatud fotode tase oli viimaste aastate omast kõrgem ning ühtlasem. Auhinnakohad jagunesid järgnevalt:
I preemia Stella Sillamaa
II preemia Danel Teichmann
III preemia Triin Rebane
Ergutuspreemia Laura Nõmmik
Eesti Fotokunstiühingu eripreemia Riiko-Andre Nüüd

Lisaks otsustas žürii anda välja kaks eripreemiat. Need saavad Sirje Joala ja Martti Muda.
Kõiki konkursile esitatud töid saab näha kuni 25.veebruarini Nõmme noortemajas (Nurme 40) avatud näitusel .

Nõmme koolid võtavad mõõtu kuulsuste jäljendamises

Neljapäeval, 28. jaanuaril kell 18 toimub Rahumäe põhikoolis Nõmme koolide Playback Gala Noored Tähed 2010.

Üritusel võistlevad Nõmme koolinoored Eesti ja välismaiste muusikaartistide imiteerimises. Konkurss toimub kolmes vanusegrupis ning parimaid premeeritakse auhindadega. Korraldajateks on Rahumäe põhikool ja Nõmme Õpilasesinduste Liit. Üritust toetab Nõmme linnaosa valitsus. Rohkem infot ürituse kohta: www.musicevents.pri.ee.

Valmisid raamatud Tallinna kirikuist

Tähe ja Raudtee tänava nurgal asuv õigeusu Johannese kirik, millest samuti äsja ilmunud raamatus juttu. Lisaks sellele on raamatus tutvustatud veel ka Nõmme Rahu ja Lunastaja kirikuid. (c) Jukko Nooni

Teisipäeval esitleti Niguliste kirikus raamatuid „Tallinna kirikud. Ajalugu ja restaureerimine“ ning „Tallinn Churches. History and Restoration“ .

Tallinnas on üle 50 hoone, millel on pühakoja funktsioon ja kus peetakse usutalitusi. Raamatusse on neist valitud 24 kirikut, mida kaitstakse ka riiklike kultuurimälestistena.

Nende hulgas on kivi- ja puitkirikud, nii Tallinna vanalinna 14.-15. sajandi basiilikad kui ka 20. sajandi algul Tallinna äärelinnadesse püstitatud pühakojad, mille olemasolust ei tea paljud tallinlasedki.

Raamatus leidub pühakodade lühike ajalugu, ehituslugu ning fotod enne ja pärast restaureerimist, mille abil on jälgitavad viimasel kümnendil toimunud muutused hoonete välimuses ja interjööris. Neid muutusi on olnud päris palju, arvestades, et taasiseseisvunud Eesti sai pärandiks rea suletud või ilmalikuks kasutuseks ümber ehitatud pühakodasid.

Raamat on mõeldud huvilistele ja Eestit külastavatele inimestele, kel soov tutvuda Tallinna väärtuslikemate kirikutega. Raamatus on ära toodud ka linnas orienteerumist hõlbustavad kaardid.

Raamatu koostajad on Eesti Ajaloomuuseumi teadur Olev Liivik ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. Tekstid kirjutasid Olev Liivik ja Egle Tamm.

Nõmme halduskogu koosseis

Nõmme halduskogu esimees on Matti Martinson (Reformierakond) ja aseesimees Andres Öpik (IRL). Ülejäänud liikmed on: Heily Aavik (Reformierakond), Robert Kalm (Reformierakond), Jaak Kangilaski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Kaia Kapsta (IRL), Marek-Andres Kauts (IRL), Maris Liiders (Reformierakond), Urmas Mardi (IRL), Peeter Mardna (Keskerakond), Tõnu Meijel (Reformierakond), Mart Meri (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Eero Merilind (Reformierakond), Valdek Mikkal (Reformierakond), Õnne Pillak (Reformierakond), Rein Ratas (Keskerakond), Urmas Reinsalu (IRL), Jaak Tälli (Reformierakond) ja Andres Hiie (Keskerakond).

Halduskogu juures alustas tööd kuus komisjoni: revisjonikomisjon (esimees Valdek Mikkal), sotsiaalkomisjon (esimees Eero Merilind), haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon (esimees Õnne Pillak), arengu- ja planeerimiskomisjon (esimees Urmas Mardi), elamumajanduskomisjon (esimees Urmas Reinsalu) ning ajutine linnamajandus- ja keskkonnakomisjon (esimees Rein Ratas).

Nõmme halduskogu koosolekud toimuvad kolmapäeviti kaks korda kuus aadressil Vabaduse pst 77. Nõmme linnaosa halduskogu protokollide ja otsustega saab tutvuda infosüsteemi AKTAL kaudu http://www.tallinnlv.ee/aktalav/.

Tartu rahu sõlmimisest möödub 90 aastat

Nõmme Rahu kirik on Tartu rahulepingu mälestuskirik. (c) Alar Rästa

Teisipäeval, 2. veebruaril kell 18 tähistatakse Nõmme Rahu kirikus kontsert-jumalateenistusega Tartu rahulepingu sõlmimise 90. aastapäeva. Tegemist on iga-aastase üritusega, kus lauldakse isamaalisi laule ja meenutatakse Eesti riigi algusaastaid.

Nõmme Rahu kirik on Tartu rahulepingu mälestuskirik. Oma nimegi on ta saanud seoses Tartu rahulepinguga, kui 1924. aastal tegi tolleaegne koguduse õpetaja Anton Eilart vastava ettepaneku.

Kontsert-jumalateenistusel teenib õpetaja Ove Sander.


Tartu rahu tähendusest
Leho Lõhmus
ajaloolane


Käesoleval aastal möödub 90 aastat Tartu rahu sõlmimisest. Seda Eestile nii tähtsat akti ei saa vaadelda üksiku, eraldiseisva sündmusena. Niivõrd tihedalt on see läbipõimunud meie maa eelneva ajalooga.

1914-1918 toimunud I maailmasõda nõrgestas suurriike ning viis Venemaa ja Austria-Ungari impeeriumite lagunemisele. See andis võimaluse väikerahvastele ning võimaldas ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise 24. veebruaril 1918. Kuid... impeeriumid ägasid veel oma viimastes agooniates ning olid valmis endiselt hambaid näitama. Enne oma kokkuvarisemist jõudis keiserlik Saksamaa Eesti okupeerida. Kui see okupatsioon langes Saksamaal puhkenud revolutsiooni tõttu, oli punase Venemaa kord, kes 28. novembril 1918 alustas pealetungi meie iseseisvuse lämmatamiseks. Algas Eesti Vabadussõda.

Teiselt poolt oli I maailmasõda aga ka meie sõjaväe looja. Sinna mobiliseeriti ligi 100 tuhat eesti meest, kellest 1918. aastaks olid veel rivis ligi 80 tuhat lahingukarastuse saanud sõdurit. Lisaks sõja ajal koolituse saanud 2500 nooremohvitseri, kelledest kasvasid välja meie Vabadussõja kangelased Julius Kuperjanov, Anton Irv, Reinhold Sabolotnõi, Karl Parts jt. Meie sõjaväe raudvara oli sadakond Tsaari-Venemaa sõjakoolides õppinud kaadriohvitseri sh. ka meie hilisemad diviisiülemad Vabadussõjas – Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder ja Viktor Puskar. Parimad olid haridust täiendanud Peterburi Nikolai sõjaväeakadeemias. Siin olid oma hariduse saanud hilisemad Vabadussõja juhid Johan Laidoner, Jaan Soots, Andres Larka jt.

Jaan Poska kirjutab alla Eesti-Vene rahulepingule. (repro)

Rahulepingu allkirjastamine

Rasketes Vabadussõja lahingutes jättis elu ligi 5 tuhat meie sõdurit. Rasketes lahingutes suudeti vaenlane Eesti etnilistest piiridest välja tõrjuda ja oma iseseisvust säilitada. 5. detsembril 1919 algasid Tartus rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel rahu sõlmimiseks. Eestit delegatsiooni juhtis Jaan Poska, kelle meeskonda kuulusid rahvusvahelise õiguse spetsialistina Ants Piip, sõjalise eksperdina kindralmajor Jaan Soots, suuremate erakondade (tööerakond ja sotsiaaldemokraadid) esindajatena Julius Seljamaa ning Mait Püümann. Venemaa esindajad läbirääkimistel olid Adolf Joffe ja Issidor Gukovski.

Läbirääkimistega kaasnes punaarmee surve rindel, iga hinnaga püüti kaitsest läbi murda ja endale paremaid positsioone võita. Eesti sõdur seisis aga vankumatult ning 3. jaanuaril 1920 jõuti vaherahu sõlmimiseni. Relvad vaikisid, jätkusid läbirääkimised piiride ja majandusküsimuste üle. 2. veebruaril 1920 kirjutasid mõlemad delegatsioonid rahulepingule alla. Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ratifitseeris rahulepingu 4. veebruaril ja Eesti Asutav Kogu 13. veebruaril. Ratifitseerimiskirjad vahetati 30. märtsil 1920. Sellega oli Eesti saanud tunnustuse de jure ning tühistati ka Eesti ala puudutavad Uusikaupungi rahu (1721) tingimused koos aadli eesõigustega. Eesti sai endale strateegilise julgeolekuvööndi Narva jõe taga ja Ida-Petserimaal ning osa Venemaa kullavarust (15 miljonit kuldrubla so. 11,6 tonni kulda). Loobuti vastastikustest sõjakuludest, Eesti vabastati Venemaa sise- ja välisvõlgadest, Venemaa kohustus tagastama Eestist evakueeritud kultuuriväärtused sh Tartu Ülikooli varad. Viimaste osas aga, nagu teame, käivad vaidlused tänase päevani.

Lootuskiir pimeduses

„Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel, täna esimest korda määrab Eesti ise oma rahva tuleviku saatuse,” ütles Jaan Poska rahulepingule alla kirjutades. „Maitskem rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu,” lisas ta prohvetlikult lepingu arutelul Asutavas Kogus. Poska ise ei saanud seda rahu kuigi kaua maitsta, pingeline töö oli murdnud ta tervise ning ta lahkus igaviku teele 7. märtsil 1920, vaevalt kuu peale lepingu sõlmimist. Tema põrm puhkab Tallinna Siselinna Neeva Aleksandri kalmistul. Teistest lepingule allakirjutanutest on Julius Seljamaa (s. 1936) leidnud viimase puhkepaiga Rahumäe ja Mait Püümann (s. 1965) Metsakalmistul. Ants Piip ja Jaan Soots arreteeriti okupatsioonivõimude poolt 1940 ja nad hukkusid vangilaagris 1942. aastal.

30. märtsil 1924 pühitseti Nõmme evangeelne luterlik kirik tolleaegse õpetaja Anton Eilarti initsiatiivil Tartu rahu mälestusele ja sellest ajast kannab ta nime Nõmme Rahu kirik. Seda nime kandis ta läbi terve okupatsiooniaja, ka siis kui Vabadussõja mälestusmärke hävitati ja Tartu rahu mainimine ei olnud soovitav. Nagu lootuskiir pimeduses.
Pärast Eesti taasiseseisvumist algatas Nõmme seltsitegelane Elvi Pirk tava tähistada Tartu rahu sõlmimise aastapäeva Nõmme Rahu kirikus piduliku jumalateenistusega. Kohal Nõmme kaitseliit, Heakorra Selts, teised ühendused ja koolid oma lippudega.

Lumi ohustab linnaosa puid

(c) Kerstin Sonts

Nõmme mändide oksad on lume raskuse all suurel hulgal murduma hakanud. Oksi kattev lumi on väga raskeks muutunud ning on puudele tõsiseks ohuks.

Linnaosavalitsusele on esmase tähtsusega teele langenud ja liiklust takistavate okste koristamine. Kuna aga oksi on üle Nõmme tohutult palju, siis parkidest nende kokkukorjamisega esialgu ei tegeleta, sest ilmselt tuleb neid veel maha. Erand on muidugi siis, kui need hakkavad liikumist takistama.

Kokkukogutud oksad rändavad prügilasse, jämedamad oksad saetakse ja viiakse neile linnaosa pensionäridele, kes on sotsiaalhoolekande osakonna kaudu kütteabi palunud. Okste koristamisel kasutatakse ka töötute abi.

Laste ja noorte retseptid ilmuvad taas kokaraamatus

Anni Arro juhendamisel valminud raamatusse pääses ka üks Nõmme laste retsept. (c) Tallinna spordi- ja noorsooamet

Juba teist korda andis Tallinna spordi- ja noorsooamet Anni Arro juhendamisel välja laste ja noorte retseptidest koosneva kokaraamatu.

Retseptid on kokku kogutud 2009. aastal toimunud konkursi käigus ning käesoleva aasta algul valmis vahva raamat, mille toidud on valmistanud lapsed ise. Raamatust ei puudu ka toitumisspetsialisti Mai Maseri näpunäited õigest ja tasakaalustatud toitumisest ning värvikad pildid valmistatud hõrgutistest.

Raamatusse pääses ka üks Nõmme sotsiaalkeskuse laste päevakeskuses käivate laste retsept.

Raamatu kujundas Mihkel Ronk. Kujundaja kommentaari saab lugeda siit.

Etendus indiaani elulaadist

(c) Urve Kaaristu

Reedel, 22. jaanuaril kell 18 algab Nõmme kultuurikeskuses rituaalteatri Wyrd etendus indiaani elulaadist pealkirjaga „Loomine kestab“.

Ameerika põlisrahvaste sõnumi toovad vaatajani: Tarmo Vaarmets, Urve Kaaristu, Errol Vares, Mare Suurhans, Ain Talalaev, Tiina Varatalu, Katrin Klementsov, Vello Rego. Tekstid valis ja lavastas Urve Kaaristu. Lisainfot saab veebilehelt http://sites.google.com/site/rituaalteaterwyrd.

Piletid müügil kultuurikeskuse valvelauas. Alla 12-aastased lapsed saavad etendust näha tasuta.

Tallinna ettevõtlusinkubaator võtab taas taotlusi vastu

14. jaanuarist on avatud Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutuse (ESA) 2010. aasta kevadine inkubatsiooniteenuste taotluste voor. Taotlusi esitama on oodatud kõik, kes on huvitatud oma ettevõtte loomisest ja ettevõtlusinkubaatori toest. Taotlemiseks tuleb täita ankeet, mille leiab ESA kodulehelt www.esa.ee/taotlus.

ESA juhatuse liikme ja ettevõtluskonsultandi Anu Lõhmuse sõnul on huvi inkubaatoriga liitumise vastu aasta-aastalt kasvanud ning kõrget huvi on alust oodata ka tänavu. Eelmine voor oli rekordiline – 2009. aasta sügisel, kui valmis ka alustavatele loomeettevõtjatele suunatud Tallinna Loomeinkubaator, võeti konkursi raames vastu 47 liitumistaotlust. “Oma äri käivitamine on täna sageli ainsaks reaalseks alternatiiviks palgatööle ning loomulikult on seda kindlam ja turvalisem teha inkubaatori nõul ja toel. Julgen väita, et inkubaatoriga liitunud ettevõtted on teistest edukamad – näiteks on inkubaatori ettevõtete ellujäämismäär on püsinud stabiilselt üle 90%,” kinnitas Lõhmus.

Laekunud taotlused vaatab läbi komisjon, kes analüüsib äriidee turuvalmidust ja kasvu¬potentsiaali. Sellele järgneb kahekuuline eelinkubatsiooni koolitus, mille käigus omandatakse ettevõtlusalased baasteadmised ning valmib äriidee põhjal rakendatav äriplaan. Õppetsükkel lõpeb äriplaani kaitsmisega, mille eduka läbimise korral omistatakse ettevõttele inkubaatori ettevõtte staatus. Inkubatsiooniteenuse hulka kuulub ärialane nõustamine, abi projektide ja taotluste koostamisel, võimalus osaleda koolitustel, abi koostööpartnerite leidmisel jpm.

Järgmisel nädalal lahtiste uste päev

Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus (ESA) on Tallinna linna ettevõtluse tugistruktuur, mis osutab alustavatele ettevõtjatele ärialustus-, äriarendus- ja infrastruktuuriteenuseid. Tallinnas on kolm ESA ettevõtlusinkubaatorit: Kopli ettevõtlusinkubaator, Ülemiste ettevõtlusinkubaator ja Loomeinkubaator.

Ettevõtlusinkubaatorite ülesandeks on ettevõtete käivitusperioodi riskide vähendamine kvaliteetse töökeskkonna ja toetavate teenuste pakkumise kaudu. Põhiteenustele lisaks annab ettevõtlusinkubaator esmaseid individuaalkonsultatsioone ettevõtlusega alustada soovijatele.
Teisipäeval, 26. jaanuaril on kõigis ESA ettevõtlusinkubaatorites avatud uste päev ja toimub ettevõtlusseminarseminar “Ideest ettevõtteni”.

Taotluste esitamise tähtaeg on 4. veebruar 2010 kell 14. Taotlusi saab esitada tööpäevadel kl 9-16 Kopli ettevõtlusinkubaatorisse, Ülemiste ettevõtlusinkubaatorisse ja Loomeinkubaatorisse, samuti digitaalallkirjaga varustatult e-posti aadressile info@esa.ee Lisainfo tel 683 7940, www.esa.ee

Talvekahjustuste likvideerimisel jälgige ohutusnõudeid!

Külmunud veetorude lahtisulatamisel ei tohi kasutada lahtist tuld ja peab kinni pidama tuleohutuseeskirjadest. Elektri kasutamisel veetoru lahtisulatamisel küttekaabi abil peab tähelepanu pöörama elektriohutusnõuetele ning hoonete katustelt jääpurikate ja lume eemaldamisel peab järgima ohutusnõudeid ning kasutama selleks nõuetekohast varustust.

Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule sõnul seavad ohutusnõuetele mittevastavad tegevused külmunud veetorude lahtisulatamisel või katustelt jääpurikate ja lume eemaldamisel ohtu inimeste elu, tervise ning vara.

„Vältimaks võimalikke õnnetusi palume veetorude lahtisulatamiseks või katustelt lume ja jääpurikate eemaldamiseks pöörduda vastavaid teenuseid osutavate ettevõtete poole,“ lisas Sulg.

Tallinna abitelefoni 1345 kaudu on võimalik saada kontaktandmeid nende ettevõtete kohta, kes tegelevad külmunud veetorude lahtisulatamisega või katuselt jääpurikate ja lume eemaldamisega.

Nõmmel avati Tallinna parim talvine mäespordinõlv

Eesti lumelauakoondise liige Mario Visnap Nõmme Lumepargis harjutamas. (c) Jukko Nooni

Käesoleval talvel alustas Nõmme suusahüppenõlval tööd Nõmme Lumepark, kus sõitmist saavad harjutada kõik lumelaua ja freestyle’i huvilised. Lisaks mäespordi nõlvale on praeguseks taas tööd alustanud ka varasematel talvedel väga populaarne lumerõngarada.

Nõmme Lumepargis on saanud endale treenimisvõimaluse ka Eesti lumelauakoondis. Eesti Suusaliidu lumelaua ala juhataja Karel Kangro sõnul on Nõmme Lumepargi avamise ja arendamise näol on tegemist Tallinna mõistes väga olulise sündmusega. “Tegemist on ainsa Tallinnas tegutseva igal sõidutasemel mäespordi harrastajale mõeldud nõlvaga. Lumepark sõlmis üle-eelmisel nädalal koostöölepingu Eesti Suusaliiduga ning nüüdsest on kõigil Eesti koondislastest lumelauduritel ja freestyle suusatajatel nõlvale prii pääse. See asjaolu annab aimu treeningpaiga kvaliteedist,” kinnitas Kangro.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul ilmnesid vaatamata tänavusele lumerohkusele siiski väikesed probleemid. “Looduslik lumi on nimelt oma struktuurilt pehmem ning seetõttu sõitsid laudurid nõlva sõna otseses mõttes esialgu lumest paljaks. Nõmme Linnaosa Valitsus tuli lumepargile toeks ning pöördus abi saamiseks kommunaalameti poole, kes eraldas kunstlumetootmise käivitamiseks 40 000 krooni,” lisas ta.

Möödunud aasta lõpust alates on Nõmme suusahüppenõlva uueks rentnikuks Nõmme Seikluspark. Lisaks lumepargi võimalustele pakub Nõmme Seikluspark suusahüppemäel ka närvikõdi mägironimishuvilistele. Huvilistel on võimalik proovida köiega laskumist ehk rapellingut suusahüppetornist.


Kommentaar:

Karel Kangro

Eesti Suusaliidu lumelaua ala juhataja

Nõmme Lumepargi avamise ja arendamise näol on tegemist Tallinna mõistes väga olulise sündmusega - tegemist on ainsa Tallinnas tegutseva igal sõidutasemel mäespordi harrastajale mõeldud nõlvaga. Elu on näidanud, et kui luuakse vähimadki tingimused, siis tekib kohe ka motiveeritud ja tänulik kasutajaskond.

Nõlva avamine ja sealsete võimaluste ärakasutamine võinuks sündida juba 10 aastat tagasi. Täna leiduks meil Tallinnas sellisel juhul 15-16aastasi noori sõitjaid, kes suudaksid konkurentsi pakkuda rahvusvahelistel tippvõistlustel. Nõmme Lumepark sõlmis üle-eelmisel nädalal koostöölepingu Eesti Suusaliiduga ning nüüdsest on kõigil Eesti koondislastest lumelauduritel ja freestyle suusatajatel nõlvale prii pääse. See asjaolu annab aimu treeninpaiga kvaliteedist.

Nõmme lühikese ja järsu nõlva profiil on ideaalne ühe või kahe lumelauahüppe ehitamiseks, mis on pea sama suured, kui seni Eesti suurimas mäekeskuses Kuutsemäel. Seega Nõmme nõlval on potentsiaali olla vägagi tõsiseltvõetav treeningpaik.
Nõmmel sõites satud mõnusasse rütmi, mis annab väga head eeldused lumelauahüpete või obstaaklitel libistamise tehnikat lihvida. Vaid tunni aja jooksul jõuad teha ca 40 hüpet ja seda väga intentsiivses tempos.

Lumelauahüpete alal tippu jõudmiseks on vaja võidutrikki lihvida ja lihasmälu treenida tuhandeid kordi sama trikki maandudes ning analüüsides. Nõmme nõlval on selleks tegevuseks väga head võimalused olemas. Samuti on siin head looduslikud eeldused, mis puudutab külmakraade, lumerohkust ja kaugust merest.

Tele2 vastus faktivigase välireklaami kohta: tahtsime lisada inimlikku mõõdet

Tallinnas eksitavaid reklaame üles pannud mobiilsidefirma Tele2 põhjendab linnaosade elanike arvu moonutamist sellega, et taheti reklaamile lisada inimlikku mõõdet ning tuua välja suurusjärk, mis oleks inimestele lihtsalt mõistetav ja võrreldav.

«Vabandame, kui keegi tunneb end eksitatuna,» ütles Tele2 kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov. «Tunnistan, et reklaamil oleks pidanud olema täpsustavad kirjad, näiteks et Nõmmel elab rohkem kui 20 000 elanikku, või midagi sellist. Aga nüüd on reklaamid juba väljas.»
Gorstovi sõnul tahtis Tele2 näitlikustada oma sõnumit, et nad on konkurentidelt aastaga üle löönud 20 000 klienti ning teha seda võimalikult arusaadavas keeles.

Nõmme elanikud on pahased, sest linnaosas elab 38 100 elanikku, kuid reklaam väidab, nagu oleks elanike arv 20 000. Samas peaks reklaami järgi ka Nõmme ühes asumis Pääskülas samuti elama 20 000 inimest.

Eksitavad reklaamid on üleval ka Pirital, Kalamajas ja Pelgulinnas.

Allikas: Tallinna Postimees

Nõmme elanikke pahandab faktivigane Tele2-e välireklaam

Mobiilisideoperaator Tele2 on hetkel üle Tallinna käivitanud trükimeedia kampaania, mis rõhutab, et aastaga on firma konkurentide arvelt juurde võitnud 20 000 uut klienti. Nõmme Linnaosa Valitsusse on pöördunud mitmed solvunud linnaosa elanikud ja edastanud kaebusi Nõmmel asuvate Tele2-e reklaamplakatite kohta.

Plakatitel võib näha tekste „Nõmmel elab 20 000 inimest“ ja „Pääskülas elab 20 000 inimest“. Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on antud väidete näol on tegemist Tele2-e poolt edastatava segadust tekitava infoga. „Mõistan, et reklaamile tähelepanu tõmbamiseks sobivad hästi copywriterite reklaamitava tootega väheseotud mõttevälgatused, aga enne avaldamist tuleks reklaamtekstis sisalduvaid fakte kontrollida. Rahvastikuregistri andmete põhjal elab Nõmme linnaosas 2010. aasta alguse seisuga 38 100 inimest. Tundub, et ühtlasi on copywriterid asunud lahendama mõistatust: Kas meie Maakera sees on veel teine, Maast suurem kera? Pääsküla on üks Nõmme linnaosa asumitest. Kindlasti ei saa olla ühes asumis sama palju elanikke kui terves Nõmme linnaosas, “ selgitas Vakra.

Seega on Tele2-e reklaamplakatitel edastatav informatsioon eksitav ning Nõmme Linnaosa Valitsus palub Tele2-e reklaami eest vastutavatel inimestel oma andmeid kontrollida ning võimalusel reklaamide juurde lisada selgitav informatsioon.

Kõige rohkem töötuid rakendatakse lumetõrjeks Nõmmel

Reedeks oli lumekoristustöödele kaasatud juba 78 töötut, kes tegid paari päevaga kokku 719 töötundi.

Kõige rohkem töötuid on lumekoristustöödele kaasatud Nõmme linnaosas (21), kaasatud töötute arvu poolest on teisel kohal Haabersti (15), ent töötundide arvu poolest Kristiine linnaosa, kus 11 töötut on teinud kokku 145 töötundi. Haaberstis on tehtud 128 töötundi, Nõmmel 210 töötundi. Töötute lumekoristustöödele rakendamisel on edukas olnud ka Pirita linnaosa, kus 10 töötut on teinud kokku 120 töötundi.

Peamiselt on töötuid rakendatud ühiskondlike hoonete, eeskätt lasteaedade ümbruse ja avalike parklate lumest vabastamisel, Nõmmel on tulnud tegelda ka raske lume all murdunud okste koristamisega.

2009. aasta sotsiaaltöötaja tiitli pälvis Nõmme lastekaitsespetsialist Kati Valma

Kati Valma. (c) Kerstin Sonts

Tallinna Linnavalitsus tunnustas 21. detsembril Estonia kontserdisaalis 2009. aasta parimad tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad. Abilinnapea Merike Martinson andis üle Tallinna Aasta Sotsiaaltöötaja 2009 ja Tallinna Aasta Tervishoiutöötaja 2009 tänukirjad. Tallinna Aasta Sotsiaaltöötaja 2009 tiitli pälvis teiste hulgas ka Nõmme linnaosa valitsuse lastekaitsespetsialist Kati Valma.

Kati Valma töötab Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas üheksandat aastat, sellest lastekaitsetöötajana viiendat aastat. Valma sõnul läks ta ülikooli just sotsiaaltööd õppima, kuna soovis teha tööd, mis oleks rutiinivaba ning seotud suhtlemisega. „Tunnen, et olen valinud õige elukutse - see töö on huvitav, väljakutseid pakkuv, vaheldus- ja vastutusrikas,“ arvab Valma.

Kati Valma igapäevaseks tööks on laste huvide kaitsmine. „Sisuliselt tähendab see lastega perede nõustamist ja abistamist, et leida parimaid võimalusi laste ja pere toimetulekuks, lahku läinud lapsevanemate lepitamist ja kokkulepete tegemist ühiste laste kasvatamiseks ning arvamuste esitamist kohtule. Lastekaitsetöötaja on sageli lapse ja pere sotsiaalvõrgustiku aktiveerija, looja või lepitaja. Olulisteks raamideks lastekaitsetöötaja jaoks on sotsiaaltöö ja lastekaitse põhimõtete ja seaduste järgimine. Kindlasti ei saa lastekaitsetöötaja täita kõigi soove, kuna peab alati järgima eelkõige laste parimaid huve ja õigusi,“ selgitas Valma.

„Õige ei ole arvamus, et sotsiaaltöötajad tegelevad vaid vaeste ja abitutega. Sotsiaaltöötaja kliendiks võib olla igaüks. Sotsiaaltöötaja on perele partner ja toetaja, abistaja lahenduste ja võimaluste leidmisel. Igas eluperioodis võib tekkida muresid, millele on üksinda raske lahendusi leida. Seda eriti laste kasvatamisel praeguses keerulises maailmas,“ sõnas Valma. „Probleemid ei kao meie igapäevaelust kuskile ja sageli on just sotsiaaltöötaja see, kelle abil saab probleemidele lahendusi leida. Ka oma lastega seotud murede korral ei peaks häbenema spetsialisti abi küsida.“

Aasta sotsiaaltöötaja tiitli pälvinud Valma usub, et tiitel tunnustab tervet Nõmme sotsiaalhoolekande osakonda. „Teen oma tööd igapäevaselt nii hästi kui oskan, mul on toetavad kolleegid ning linnaosavalitsus väärtustab sotsiaaltööd,“ kinnitas Valma, kelle sõnul aitavad töö edukale kulgemisele kaasa ka paljud abivalmid kodanikud. „Aasta lõpus võtsid meiega ühendust mitmed pered, kes meie kaudu teistele inimestele oma abi pakkusid. Suur tänu neile! Loodan, et Nõmme kogukonna toetus suureneb aja jooksul ja inimesed leiavad veel enam võimalusi teiste märkamiseks ja aitamiseks,“ lausus Valma.

Kerstin Sonts

Tallinna parim noorsootöötaja töötab Pääsküla noortekeskuses

Aasta parim noorsootöötaja koos oma hoolealustega. (c) Kerstin Sonts

Aasta lõpus tunnustati Tallinna Raekojas möödunud aasta parimaid noorsootöötajaid ja aktiivseid noori ning kuulutati välja tunnustusauhindade „Suured teod Tallinna noortele ja Tallinna noorte suured teod" võitjad. Tallinna aasta noorsootöötaja tiitli pälvis Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja Imre Kuller, kelle eriliseks panuseks on ekstreemspordi valdkonna arendamine linna noorsootöös.

Imre Kuller (27) on Pääsküla noortekeskuses töötanud juba ligi kaks aastat. Lisaks tavapärasele noorsootööle tegutsevad keskuses tema eestvedamisel Rullajate klubi ehk noorte ekstreemspordihuviliste klubi ning trummiklubi. Huvitaval kombel peabki Kuller ise ennast kõige pädevamaks muusikas. Ekstreemspordiga tegeleb ta hobikorras ning noorsootööd ta kõrgkoolis õppinud ei ole.

„Pärast keskkooli töötasin vabatahtlikuna erinevates noortega tegelevates organisatsioonides. Sealhulgas pool aastat praktiseerisin noorsootööd Inglismaa noortekeskustes,“ rääkis Kuller, kellel praeguseks on noorsootöö kogemust juba ligi 7 aastat. Küsimusele, miks valis noormees just noorsootöö oma elukutseks, vastas ta nii: „Usun, et noorsootöö on samasugune elukutse nagu kunst, noorsootöötajaks peab sündima. See ei tähenda, et päevast-päeva ainult mängid ja suhtled noortega, vaid peab olema järjekindlust ja tahet aidata, et neil läheks elus paremini ja et nad leiaksid ennast.“

„Imre on antud tiitlit väärt, kuna temas on olemas kõik hea noorsootöötaja omadused - ta kaasab noori tegevustesse, pöörab tähelepanu ühiskonnas noori puudutavatele probleemidele, harib noori, tema tegevused on uudsed, huvitavad ning mitmekülgsed,“ lausus Nõmme piirkondliku noorsootöö koordinaator Liisa Pett. Lähitulevikus kavatseb Kuller ka kõrgkooli astuda. „Ma ei ole veel täpselt eriala välja valinud, kuna huvitavaid võimalusi on väga palju. Kuid kindlasti saab selleks olema midagi, mis seotud noorte inimestega ja nende aitamisega. Võibolla isegi õpetaja eriala,“ arvas Kuller.

Noortekeskuste tegevust peab Kuller oluliseks. „Vähe on neid noori, kelle vaba aeg on täielikult sisustatud, üle pooltel kooliealistel ei ole pärast kooli midagi teha. Noortekeskused annavad neile võimaluse oma aega turvalises keskkonnas teiste omasugustega veeta. Lisaks on noortekeskuste suureks eeliseks huviringide ees klubiliste tegevuste hind. Noortekeskuses maksab noor samaväärse klubilise tegevuse eest kohati kümneid kordi vähem,“ selgitas Kuller.

Pääsküla noortekeskust külastab igal koolipäeval 60-90 noort vanuses 7-20 eluaastat, kellest ligi pooled on alalised ekstreemhalli külastajad. Pääsküla noortekeskuse ekstreemhall on Kulleri sõnul ainus koht Tallinnas, kus on võimalik sellisel tasemel talveperioodil ekstreemsporti harrastada. Lisaks ekstreemhallile pakub keskus klubilisi tegevusi nii kunsti-, muusika-, tantsu-, kui ka matkahuvilistele noortele. Pääsküla avatud noortekeskuses on noortel võimalik veeta vaba aega mängides või koolitöid tehes.

Kerstin Sonts

Nõmme Kalju võitis hõbemedali

Detsembri viimastel päevadel toimus aastalõputurniir saalijalgpallis Põnevaks kujunenud turniiril oli Nõmme Kalju uus esindusmeeskond edukas. Esimese päeva järel liider olnud Nõmme Kalju lõpetas turniiri väärika teise kohaga, jäädes esikohast vaid ühe punkti kaugusele. Kolmandal kohal lõpetas Paide linnameeskond ja turniiri võitjaks kuulutati FC Flora.

Noored suusahüppajad olid edukad

Siim-Tanel Sammelselg. (c) Nõmme Sõnumite arhiiv

Laupäeval, 2. jaanuaril Otepääl toimunud Eesti meistrivõistlustel spetsiaalhüpetes oli juuniorite vanuseklassis võidukas SK Telemark sprtlane Kaarel Nurmsalu, kes tegi võistlusel ka pikimad õhulennud 95,5 ja 92 m, kogudes võistlustulemusena kokku 244,0 punkti. Teiseks jäi 207,5 punktiga Siim-Tanel Sammelselg (Nõmme Suusaklubi) ja komandaks Tanel Levkoi, samuti Nõmme Suusaklubi sportlane kogudes hüpetes 205,0 punkti.

Siim-Tanel Sammelselg oli hüpete arvestuses parim ka M-18 vanuseklassi arvestuses.

Kus saab ära anda kodus tekkinud ohtlikke jäätmeid?

Alates 1. jaanuarist on suletud Nõmmel Tähetorni ja Tihniku tänava nurgal asunud ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt. Nõmmel saab kodus tekkinud ohtlikud jäätmed viia Pääsküla jäätmejaamas aadressil Raba 40 või Vabaduse pst 158 asuvas Lukoili bensiinitanklas.

Elanikelt võetakse korraga tasuta vastu jääkõlisid ja õlifiltreid, õliseid pühkmematerjale (kuni 20 liitrit); värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepakendis (kuni 10 liitrit); elavhõbedalampe (kuni 10 tükki); aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid meditsiinilisi jäätmeid (kuni 2 kg korraga); kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid (kuni 10 liitrit); elavhõbekraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid (kuni 2 kg korraga); patareisid ja akusid (piiramatus koguses).

Pääsküla jäätmejaam on avatud E, R kl 14-19; K, L, P kl 10-15 (riigipühadel ja pühade-eelsetel päevadel suletud). Lukoili tankla on avatud iga päev. Ohtlike jäätmete äraandmiseks tuleb pöörduda tankla töötaja poole, kes avab ja suleb konteineri. Konteineris on märgistatud mahutid erinevate jäätmete vastuvõtmiseks.

Nõmme keskusest viidi lumi minema

Kolmapäeva ja neljapäeva öösel viis OÜ Jaaksoni Linnahooldus Nõmme linnaosa valitsuse tellimusel Nõmme keskusest sinna lumekoristuse käigus tekkinud lumehunnikud minema.

Üleliigne lumi veeti Pääsküla jäätmejaama lähedal olevale tühjale platsile. Kokku veeti Nõmme keskusest minema 480 kuupmeetrit lund ning see läks Nõmme linnaosa valitsusele maksma ligi 22 000 krooni.

Tallinna kommunaalameti tellimusel on lund ära veetud Kadaka puiesteelt ja osaliselt ka Vabaduse puiesteelt. Lund on kõikjal palju ning kahjuks pole kogu mahasadanud ja teeäärtesse kuhjatud lund võimalik minema vedada. Ülejäänud kohtadest lume äraviimise üle otsustatakse jooksvalt, sõltuvalt olukorrast.

Nõmmel sai mullu kanalisatsiooniga liitumisvõimaluse 1200 kinnistut

80 protsenti eelmise aasta kanaliseerimistööde kogumahust tehti Nõmmel. (c) Kerstin Sonts

Kanalisatsioonivõrkude laiendamise kava raames rajati eelmisel aastal Tallinnas 49,5 kilomeetrit torustikke, millega loodi liitumisvõimalus 1366-le kinnistule. 80 protsenti eelmise aasta kanaliseerimistööde kogumahust toimus Nõmmel. Kanalisatsioonitorustikku rajati ühtekokku 34,3 kilomeetrit ning ehitati 1200 liitumispunkti.

Piirkondade lõikes järgnesid Nõmmele Raku-Raudalu 3,9 kilomeetriga, Pirita 2,1 kilomeetriga, Mõigu 0,8 kilomeetriga, Haabersti 0,7 kilomeetriga ning Kristiine 0,6 kilomeetriga.

AS Tallinna Vesi teatel jõuti mullu alustada osaliselt juba ka 2010. aasta ehituskava täitmisega. Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on lisaks ehitusmahtudele ka tööde kvaliteet linnaosa jaoks väga oluline ja seda kontrollitakse alati väga põhjalikult.

„Meie hinnangul läheb kanalisatsioonivõrgu laiendamine plaanipäraselt ja rahuldavas tempos,“ lisas Vakra.

Tuleohutusele peaks igaüks tähelepanu pöörama

Aasta alguses on tulekahjud Nõmmel nõudnud juba kaks ohvrit.
Pilt on illustratiivne. (c) Nõmme Sõnumite arhiiv

2010. aasta algas Nõmmel traagiliselt. On toimunud kaks põlengut, milles mõlemas hukkus inimene. 1. jaanuari hommikul kell 6.25 teatati põlengust Nõmmel. Lahtise leegiga põles kahekordne kivist elumaja Alliksoo põiktänaval. Põlengus sai surma vanem naine.

3. jaanuaril kell 14.54 sai häirekeskus teate Kerese tänaval lahtise leegiga põlevast kahekordsest elumajast. Kustutustööde käigus tõid päästjad majast välja ja andsid kiirabile üle teadvuseta vanema naise, kes kahjuks suri haiglasse jõudmata.

Alates 1. juulist 2009 on suitsuandur igas kodus kohustuslik. Nõmme linnaosa valitsus tuletab kõigile meelde, et suitsuandurist on kasu ainult siis, kui see on lakke paigaldatud ning patarei on täis. Suitsuanduri paterid võiks vahetada keskmiselt kord aastas.

Suitsuandur küll tulekahju ära ei hoia, kuid aitab tekkinud põlengule õigel ajal jälile saada.


Et kodud oleksid tuleohutumad, tuletab päästeteenistus meelde:
• et lahtist tuld ei jäeta iseenda hooleks: kaminast välja lennanud söetükist võib võtta tuld põrand või vaip;
• et küünlad asetatakse tulekindlale alusele ja eemale kergesti süttivatest esemetest: valveta küünlaleek võib süüdata nii kardina kui küünlajalga ümbritseva kaunistuse;
• et küünalt ei asetata plastmaterjalile: alus kuumeneb, sulab näiteks läbi teleri korpuse ja süütab selle;
• et õues maja kaunistamiseks kasutatakse vaid välitingimustesse mõeldud elektriküünlaid;
• et ahju ja kaminat köetakse mõõdukalt ning vastavalt küttekolde kuumataluvusele: üleköetud liigtuline ahi, soojamüür või korsten pole harv tulekahju põhjustaja;
• et kõik kasutatavad elektriseadmed ja -juhtmed peavad olema korras;
• et vooluvõrk ei talu ülekoormust - jälgi, et töös ei oleks korraga liiga palju seadmeid;
• et toitu ei jäeta üksi pliidile valmima ega praadi ahju;
• et süttinud rasva või õli ei kustutata veega - leek summutatakse tulekustutusteki või käepäraste vahenditega, nagu näiteks potikaas või vaip;
• et pärast suitsetamist tuleb sigaret hoolikalt kustutada;
• et voodi pole suitsetamiskoht;
• et alati tuleb reageerida ja kontrollida, kui on tunda imelikku lõhna, kui elektrijuhtmed on kuumad, kui ahi praksub jms;
• et viimane kustutab tule! - küünlad, kaminad ja teised lahtise tule allikad on kustutatud, kui lahkutakse kodust või minnakse magama;
• et kõik peavad teadma, kus asub majas tulekustutustekk ja tulekustuti ning oskama neid kasutada;


Allikas: päästeteenistuse koduleht www.rescue.ee

Tallinn asutab raielubade andmekogu

Tallinn asutab raielubade andmekogu, mis sisaldab ülevaadet väljastatud raielubade, hoolduslõikuslubade ja nõutavate asendusistutuste kohta.

Andmekogu asutamise eesmärk on Tallinna haldusterritooriumil asuvate puude raie- ja hoolduslõikuslubade väljaandmisega seotud andmete kogumine, haldamine ja analüüsimine. Andmekogusse kogutavaid andmeid saavad oma töö paremaks korraldamiseks kasutada kõik linna ametiasutused, kelle tegevus on seotud puude raiumisega või hoolduslõikusega. Loodav raielubade andmekogu on veebipõhine ja tehakse kättesaadavaks kõigile huvitatud linnakodanikele.

Pime jalgtee sai valgustuse

Möödunud nädalal lasi Nõmme linnaosa valitsus elanike soovil paigaldada Kalda tn 60 ja Kalda tn 64 majade vahele jääva jalgtee äärde valgustuse. Valgustuspostid paigaldas OÜ Meleeda. Tööde maksumus oli 27 500 krooni.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul kurtsid sealsed elanikud, et antud jalgteed kasutab iga päev rohkem kui sada inimest ning metsatukk on pime ja ohtlik. „Kalda tn 60 ja Kalda tn 64 on üsna suured kortermajad ning sealse jalgtee valgustamine on eriti praegusel pimedal ja libedal ajal väga vajalik,“ selgitas Vakra.

Hüvasti, Luitgard Eberhard!

Luitgard Eberhard oli viimane Eestis sündinud Glehni järeltulija. (c) Heldur Kajaste

29. detsembril 2009.a. suri Saksamaal Münchenis Nikolai von Glehni poja Manfredi viimane laps - Luitgard Eberhard. Luitgard Wiltrud Margarethe von Glehn sündis 24.septembril 1916 Tallinnas. Ta oli 1-aastane, kui perekond 1918.a. esialgu Saksamaale ning seejärel 1923.a. Manfredi kehva tervise tõttu Brasiiliasse ümber asus. Vanaisa Nikolai suri Ouro Finos juba 1923.a., isa Manfred aga aasta hiljem Barbacenas.

Elu oli raske, sest ema Elisabeth oli jäänud kuue lapsega. Luitgard õppis aastatel 1927 – 1930 Sao Paolo saksa koolis, seejärel 1931-1933 farmaatsiat Pouso Allegres ning Ouro Finos. 1934-1938.a. töötas ta Pasteuri laboratooriumis Santoses.

Luitgard abiellus 7.11.1936.a. tulevase pangadirektori Günther Eberhardiga. Neile sündis 1939.a poeg Dieter ja 1946.a. tütar Karin. Abikaasa Günther suri Brasiilias 13.02.1972.a.
Tia Uta, nagu teda Brasiilias hüüti, elas seal kaugel maal enam kui 50 aastat. Kas 1970-ndate lõpul või 80-ndate algul tuli ta elama Saksamaale, kus tütar Karin juba ees oli.

Luitgard külastas Eestit kolm korda - 1985, 1987, viimast korda viibis ta siin Nõmme baptistikoguduse 100-ndal juubelil 1993. aasta oktoobris.

Kui kõrgest soost proua aastakümnete järel esimest korda oma sünnilinna külastas, ütles ta järgmist: „Tallinn on minu jaoks maailma ilusaim linn! Igal õhtul jalutasin poole ööni Toompeal, imetledes vaadet linnale. Millise elamuse jättis aga Glehni loss ja park, ei suuda öeldagi - nüüd siis nägin oma silmaga seda, millest lapsepõlves kuulnud olin... Tegi südame soojaks, et mu vanaisa siin veel mäletatakse, et leidub inimesi, kes tundsid mu isa...“

Luitgardile oli kallis kõik, mis seotud Eestimaaga. Nii on mul olnud võimalus näha tema arhiivis mitmeid ajaleheväljalõikeid Leho Lõhmuse ja Marika Oja artiklitega juba 1991.aastast saadik. Ka oli ta väga tänulik kõigi saadetiste, iseäranis raamatute eest.

Proua Luitgard ütles mulle ikka, kui temaga telefoni teel vestlesin, nii südamlikult ja lihtsalt: "Sina oled minu pastor! Kosta ka minu eest mõni sõna Jumala ees!" Sageli palus ta kõigile tervisi edasi anda ja ütles ikka nõnda: „Mina tänan eestlased, et nad teda (st. Nikolai von Glehni) ikka meeles peavad. Ütelge südamest tervisi Eestimaale, ma palun suured tervised, olen oma mõtetega palju Eestimaal. ”

Kui ma 2007.a. septembris enne Brasiiliasse sõitmist veel prouaga telefoni teel rääkisin, ütles ta: „Mõtetes ma lähen kaasa... ma tean kõik need paigad ja tahaksin ise näidata... Ma ütlen, et ma hoian käed ümber.”

Proua oli väga huvitatud ja tänulik, et tema vanaisa auks monument saab püstitatud. Ta uuris huviga, kuhu see paigutatud saab. Samuti ootas ta põnevusega, mil saab näha Lembit Teinbase poolt koostatud raamatut Jälgimäest. Arvatavasti jäi see viimaseks sünnimaalt saadud aardeks.
Viimast korda rääkisin temaga 8. novembril, kui proua haiglast paariks tunniks kodus oli. Vaatamata raskele haigusele ja üleelatud operatsioonidele oli ta ikka selge mõistuse ja optimistliku ellusuhtumisega. „Ma saadan üks musi- presinjo, ja natuke palve minu eest oleks ka hea.“

Tema viimased eestikeelsed sõnad olid: „Meie jääme head sõbrad. Suur tänu!“
Kurb on tõdemus, et proua armastavad käed ei hoia enam mõtteis meie ümbert kinni. Kuid ülestõstev on teadmine, et Luitgard Eberhard jäi nõmmelaste sõbraks kuni lõpuni. Tema armastus ja sõprus on aga meie kõigi pärand.

Suur tänu Su armastuse eest, austatud proua Luitgard!

Heldur Kajaste,
Oleviste koguduse pastor

P.S. Proua Luitgard Eberhardi mälestust saame kõige paremini austada, tehes annetuse tema vanaisa Nikolai von Glehni mälestusmärgi püstitamiseks Nõmme Heakorra Seltsi arveldusarvele Nordea Panka kontole nr 17001806995. Olen kindel, et seejuures võime pidada end kogu üleilmse von Glehnide suguvõsa siira tänu osaliseks.

Lumega murdunud puude saagimiseks pole raieluba vaja

Tallinnas maha sadanud rekordiline lumekogus on suures osas pidama jäänud puudele. Paljudes aedades on juba näha suuri murdunud oksi ja ladva kaotanud männipuid. Kui puu on raske lume tõttu kaotanud suurema osa elusatest okstest ning pole enam elujõuline, siis võib selle ilma tavapärase raieloata maha saagida, Tallinna keskkonnaametiga eelnevalt kooskõlastades.

Sellistest puudest tuleb teatada keskkonnaametile soovitavalt eposti teel sulev.jarve@tallinnlv.ee. Kirjas tuleb lühidalt märkida, mitu puud murdus täielikult, mitu on ohtlikud ja võivad kohe murduda. Lisada tuleb oma kontaktandmed ja võimalusel pildid puudest. Lisainfot saab telefonilt 640 4274.

Sotsiaaltoetuste maksmise osas on toimunud mitmeid muutusi

Käesoleval aastal tõuseb eakatele väljamakstav
ühekordne pensionilisa 1200 kroonini. (c) Jukko Nooni

Möödunud aasta lõpus muutis Tallinna linnavolikogu mõningate sotsiaaltoetuste maksmise korda Tallinnas. Muudatused puudutavad perekonna sissetulekust mittesõltuvaid sotsiaaltoetusi. Ühekordne lapse sünnitoetus nimetati lapse sünnitoetuseks, jäeti ära lapse sünnipäevatoetus ja pensionäridele hinnatõusu kompenseerimise toetus nimetati ümber pensionilisaks. Ülevate toimunud muudatustest ning sotsiaaltoetuste taotlemise võimalustest annab Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Anu Lehtla

Pensionilisa on nüüd 1200 krooni

Senise hinnatõusu kompenseerimise toetuse määra on tõstetud ning käesoleval aastal on toetus 1200 krooni. Alates 2010. aastast tuleb toetuse avaldus esitada igal aastal uuesti. Ühtlasi on lohiseva nimetusega hinnatõusu kompenseerimise toetus ümber nimetatud pensionilisaks. Toetus määratakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud vanadus- ja töövõimetuspensioni saajale ning täisealisele (alates 18. eluaastast) rahva- ja toitjakaotuspensioni saajale.

Toetuse taotleja peab rahvastikuregistri andmetel olema Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari ning toetust makstakse alates pensioni määramise kalendriaastale järgnevast aastast. Seega saavad 2010. aastal pensionilisa taotleda pensionärid, kes on rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud vähemalt enne 1. jaanuari 2009 ning kellele on pension määratud hiljemalt 31. detsembril 2009.

Avaldus pensionilisa saamiseks tuleb esitada toetuse taotleja sünnikuule eelneval kuul või sünnikuul. Pensionilisa makstakse üks kord aastas pensionäri sünnikuul.


Lapsehoiuteenuse rahastamine muutus

Muutunud on ka lapsehoiuteenuse rahastamise kord. Nimelt makstakse edaspidi toetust 100 % hüvitise määrast juhul, kui lapsehoiuteenuse eest on tasutud summas, mis on hüvitise pooleteisekordse määraga võrdne või sellest suurem. Kui teenuse eest on tasutud summas, mis on hüvitise määraga võrdne või sellest suurem (kuid väiksem hüvitise pooleteisekordsest määrast), makstakse toetust 50 % hüvitise määrast. Muudatust rakendatakse alates käesoleva aasta 1. märtsist, mil Tallinna Linnavalitsus kehtestab Lapsehoiuteenuse hüvitise määra.

Tuletame meelde, et hüvitis makstakse välja peale lapsehoiuteenuse kasutamist ning taotlusi saab esitada kolme kuu jooksul pärast teenuse kasutamise kuud.


Soojusenergia hinnatõusu hüvitamine

Alates 2010. a veebruarist hakatakse maksma sotsiaaltoetust kaugküttevõrgust korteri kütmiseks tarbitud soojusenergia hinnatõusu hüvitamiseks 2009/2010 kütteperioodi esimese poole eest. Kütteperiood on sotsiaaltoetuse arvestamiseks jagatud kaheks pooleks: esimene pool oktoobrist detsembrini, teine pool jaanuarist aprillini. Toetust on õigus saada vähekindlustatud leibkonnal, milleks loetakse ühises eluruumis elavaid isikuid, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas ning kelle leibkonna liikme keskmine netosissetulek kuus kütteperioodi esimesel (oktoober–detsember) ja teisel poolel (jaanuar–aprill) on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära netopalga. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada vormikohane avaldus ja korteri kommunaalkulude arve hüvitatava kütteperioodi kuu eest. Avalduse saab esitada 1. veebruarist 30. aprillini kütteperioodi esimese poole kohta ja 1. maist 31. juulini kütteperioodi teise poole kohta.

Ka 2010. aastal jätkatakse vähekindlustatud peredele toetuse maksmist veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnatõusu hüvitamiseks. Toetust makstakse isikutele, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas ning kelle leibkonna liikme keskmine kuue kuu netosissetulek kuus on alla 4350 krooni. Taotlusi saab esitada 1. veebruarist 30. aprillini eelmise aasta teise poolaasta kohta ja 1. septembrist 30. novembrini jooksva aasta esimese poolaasta kohta.


Sünnitoetus ja esmakordselt koolimineva lapse toetus

Sissetulekust mittesõltuvalt makstakse jätkuvalt sünnitoetust ja esmakordselt koolimineva lapse toetust. Nimetatud toetusi hakatakse maksma kahes osas. Sünnitoetusest 50 % makstakse pärast lapse sündi ja 50 % toetusest lapse aastaseks saamisel tingimusel, et laps ja lapsevanemad on rahvastikuregistri andmetel katkematult Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni. Koolitoetusest makstakse 50 % lapse kooliminekul ja 50 % juunikuus pärast esimese klassi lõpetamist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on katkematult rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud ja laps õpib Tallinna koolis.

Jätkub ka puudega lapse toetuse maksmine, mille suurus on käesoleval aastal 1200 krooni. Sünnipäevatoetust käesoleval aastal ei maksta.


Info toetuste taotlemise kohta

Kõigi sotsiaaltoetuste taotlemiseks tuleb esitada avaldus. Avaldused võib esitada Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda (Nõmme-Kase 12b, telefon 645 7384) või infosaali (Jaama tn 1 või Vabaduse pst 77, telefon 645 7333). Avaldused võib saata ka digitaalselt allkirjastatult elektronposti aadressidele nomme@tallinnlv.ee või ede.maekivi@tallinnlv.ee.

Esmakordselt koolimineva lapse toetuse, sünnitoetuse ja pensionilisa taotluse saab esitada ka riigiportaalis (www.eesti.ee). Sünnitoetuse avaldusi saab esitada ka Tallinna Perekonnaseisuametis.

Avalduste vormid ja täpsema informatsiooni sotsiaaltoetuste kohta leiate ka Tallinna koduleheküljelt http://www.tallinn.ee klikkides alateemal „Abi, toetused“.

Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond asub aadressil Nõmme-Kase 12b. Vastuvõtuajad on esmaspäeviti kl 9.00-12.00 ja 14.00-17.30, teisipäeviti kl 9.00-12.00, neljapäeviti kl 9.00-12.00 ja 14.00-16.30 ning reedeti eelregistreerimisega. Täiendavat informatsiooni võib küsida telefonil 645 7384.

Mupo tuletab majaomanikele meelde nende kohustusi

(c) Alar Rästa

Tallinna munitsipaalpolitsei amet palub kõigil majaomanikel eemaldada katustelt suured ja ohtlikud jääpurikad, samuti tuleb majaomanikel puhastada lumest kinnistuga piirnevad kõnniteed ja sissesõidud.

Kui purikate kõrvaldamine osutub hetkel võimatuks, siis tuleb jalakäijate ohutuse tagamiseks paigaldada ohtlikesse kohtadesse hoiatusmärgid ja piirdelindid. Soojade ilmadega tekivad katuseservadesse jääpurikad kiiresti ja seda tuleb jälgida pidevalt. Esmajärjekorras tuleb eemaldada jalakäijaid ohustavad jääpurikad.

Katustelt jääpurikate ja lume eemaldamine loetakse avariitöödeks, seega ei ole tarvis selleks eraldi luba taotleda. Kindlasti tuleks avariitööde teostamisest teatada linna abitelefonile 1345. Kui katustelt lume või jääpurikate eemaldamiseks kasutatav tõstuk häirib sõidukite liiklust, tuleb kasutada hoiatavaid märke ning teavitada töödest Tallinna transpordiameti liiklusteenistust.

Lumi pakub talverõõme

Talviseid suusamõnusid nautiv Pääsküla elanik Karl Kerdt on Nõmme-Harku valgustatud radade igapäevane kasutaja. (c) Jukko Nooni

Eelmise aasta lõpust sadanud lumi on ületanud oma hulgalt kõik senised rekordid. Vaatamata probleemidele, mida see liiklejatele, tänavapuhastajatele jt tekitab, pakub paks lumevaip suurepäraseid võimalusi talispordiga tegeleda. Nõmme on oma suusaradadega Harku ja Pääsküla rabas ning Nõmme spordikeskuses ses mõttes lausa talveparadiis.

Tõrvatilgaks meepotis on aga vastutustundetud kodanikud, kes radasid rikuvad. Harvad pole juhused, kui mõni ajudeta liiklusjõmm keelumärke eirates suusaradadel oma džiipi proovida tahab. Samuti on probleemiks koertega jalutajad, kes tihtipeale lihtsalt sõtkuvad raja segi ning jätavad oma lemmikute järelt väljaheited koristamata. Nõmme linnaosa valitsus paneb elanikele südamele, et austada tuleks kõiki looduses viibijaid. Kõikidest rikkumistest, mis silma jäävad, tuleks kindlasti teada anda.

Nõmme kergejõustikuklubi tunnustas 2009. aasta edukaimaid sportlasi

Nõmme kergejõustikuklubis oli mullu kümme Eesti oma ala parimat
noorsportlast. (c) Anu Vackermann

Detsembris toimus Nõmmel Sõõrikukohviku peosaalis Nõmme kergejõustikuklubi pidulik hooaja lõpetamine. Anti kätte karikad, meened ja lilled 2009. aasta parimatele sportlastele ja teenekaimale treenerile Enn Roosile. Aastat kokku võtva sõnavõtuga esines klubi juhatuse esimees Toomas Berendsen. Tänati ka toetajaid ning muusikalise vahepala esitasid WAF koori säravaimad lauljad.

Aasta parimateks naissportlasteks meisterlikkuse alusel kuulutati Kristi Kiirats, Anu Teesaar ja Kaia Soosaar. Edukaimad meessportlased 2009. aastal olid Jaanus Uudmäe, Riho Õll ja Ahti Michelson. Tunnustuse osaliseks said ka Eesti rekordi omanik ja mitmekordne Eesti meister teivashüppes Lembi Vaher ning Euroopa Juunioride karikavõitja odaviskes Helina Karvak.

Kokku oli sel aastal Nõmme kergejõustikuklubis kümme Eestis oma ala parimat noorsportlast. Aasta teenekaima treeneri tiitli pälvis staažikas kergejõustikutreener Enn Roosi, kellele möödunud aasta veebruaris omistas riikliku teenetemärgi ka vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.


Anu Vackermann