Kinobuss näitab Nõmmel “Pangaröövi”

Pühapäeval, 28. veebruaril kell 18.30 näitab Kinobuss Nõmme kultuurikeskuse suures saalis eelmisel aastal valminud eesti põnevusfilmi “Pangarööv”. Osades: Hannes Kajujärv, Henri Kuus, Karin Tammaru, Marilyn Jurman, Indrek Taalmaa, Marika Barabantšikova jt. Piletid müügil kultuurikeskuse valvelauas.

Lisainfot filmi kohta saab www.pangaroov.com.

Nõmme Kalju jalgpalliklubi kutsub tüdrukuid trenni

Tavatreeningute kõrvalt käivad Nõmme Kalju tüdrukud laagrites
ja turniiridel mujal Eestis ning ka Eestist väljas. (c) Kerstin Sonts

Kolm korda nädalas koguneb Nõmme gümnaasiumi Hiiu maja spordisaali hulk särasilmseid 8-13aastaseid tüdrukuid. Järgneva tunni või poolteist veedavad nad saalis mitte võimeldes või tantsides, vaid hoopis innustunult jalgpallimängu harjutades. Tüdrukute treener on Nõmme Kalju naiskonna endine peatreener Rene Möller, keda abistab jalgpallur Kristiina Allos.

Nõmme Kalju tüdrukute jalgpallitreeningud said alguse 2008. aasta sügisel, kui Rene Möller võttis endale südameasjaks hakata jalgpallipisikut levitama ka tüdrukute hulgas. Koos Kalju jalgpalliklubi noortetöö juhi ja jalgpalluri Aleksander Saharoviga külastasid nad Tallinna koole ning kutsusid tüdrukuid trenni. Paljud tüdrukud käivad jalgpallitrennis sellest ajast saati, mõni on ka hiljem sõbranna kutsel liitunud.

Rõõmsameelsed tüdrukud Killu, Anette ja Getter väitsid justkui ühest suust, et jalgpallitrenn meeldib neile väga. „Siin saame palju joosta, näeme sõbrannasid ja treenerid on toredad,“ rääkisid tüdrukud. Treeningut oli vaatama tulnud ka Killu ema Kadri Hiob, kelle sõnul ootab tüdruk kärsitult iga trenni. „Meil on kodus reegel, et pärast kooli tuleb järgmise päeva koolitükid ära teha ning alles siis saab jalgpallitrenni minna. Selle peale kiirustab Killu õppima,“ selgitas Hiob, lisades „selles vanuses tüdrukud tahavad palju liikuda ja nende energiavarud on suured, jalgpall hõlmab palju vabas õhus liikumist ning samas ka suhtlemist ja meeskonnatööd, mis samuti tüdrukutele hästi sobib.“

Tüdrukute treeneri Rene Mölleri sõnul on tema valinud just naiskondade treenimise ja on seda tööd teinud juba 20 aastat. „Tüdrukud on sotsiaalsemad, neile on olulisem suhtlemine ja mängulisus. Poiste treeningud on tihti palju agressiivsemad ning nende sihiks on iga hinnaga võita. Tüdrukute treenimisel peame enamasti silmas, et neil oleks lõbus, jalgpall arendab nende üldfüüsilist vormi, koordinatsiooni ning õpetab neid kaaslastega arvestama,“ rääkis Möller.

Tavatreeningute kõrvalt käivad Nõmme Kalju tüdrukud laagrites ja turniiridel ka mujal Eestis ning ka Eestist väljas. Sel suvel planeeritakse sõita turniirile Helsingisse. Järgmine suurem võistlus ootab tüdrukuid ees 27. veebruaril Raplas, kus toimub Eesti Vuti Liiga naiste ja tüdrukute sisejalgpalli turniir "EVL Karikad 2010".

Nõmme Kalju jalgpalliklubi ootab treeningutele 1996-2002 aastal sündinud tüdrukuid. Rohkem infot: www.jkkalju.ee.

Kerstin Sonts

Tasuta arvuti- ja internetikoolitused kestavad märtsi lõpuni

Nõmmel toimuvad "Ole kaasas!" koolitused Nõmme raamatukogus,
Nõmme noortemajas ja Pääsküla gümnaasiumis. (c) www.vaatamaailma.ee

Veel aasta tagasi kulus Marial iga nädal mõni tund linnas asjaajamistele – maksta tuli elekter, telefon, elukoha kommunaalkulud; võrrelda hindu ning teha vajalikud sisseostud. Täna maksab Maria kõik arved, leiab soodsaimad hinnapakkumised ning katsetab ka juba asjade tellimist internetist. Kevadel on Marial kindel plaan Seemnemaailmast seemneid tellida.

Maria lugu on üks kümnete tuhandete teiste seast. Alates läinud aasta maikuust on "Ole Kaasas!" tasuta arvuti-ja internetikoolitustel õppinud ja saanud julgustust internetti kasutada üle 40 000 inimese.

Arvutita on võimalik hakkama saada, kuid mugavam, kiirem ning teinekord ka turvalisem viis on siiski kasutada internetti. Näiteks arvete tasumiseks ei ole tarvis ise kohale minna ja suurt summat sularaha kaasas kanda. Kirss tordil, et ka arvutit ei peagi tegelikult endal olemas olema. Tallinnas on rohkem kui 20 avalikku internetipunkti.

Õppida ei ole kunagi hilja. "Ole Kaasas!" on ajaga kaasas käimise projekt. Näiteks patsiendiportaali turvakaalutlustel ilma ID-kaardita siseneda ei saa. Kas pole mitte huvitav olla kursis oma tervist puudutavate dokumentidega?

ID-kaart on seejuures üks lihtsamaid ja turvalisemaid võimalusi kaitsta nii oma pangakontot kuritarvitamise kui ka dokumente võltsimise eest. Ettevaatlik tasub siiski olla ka internetis. E-maailma üks ohtudest on identiteedivargus. Seetõttu ei tohi anda oma ID-kaarti võõrale koos PIN-koodidega või hoida koode ja ID-kaarti koos.

Tasuta arvuti- ja internetikoolitused kestavad märtsi lõpuni. Eelteadmised arvutist ja internetist ei ole vajalikud. Üheskoos saab harjutada internetist info leidmist, elektronposti saatmist, patsiendiportaali kasutamist ning kõike muud, mis seotud ID-kaardi ja e-teenustega. Internet muudab elu mugavamaks. Ainult mõne hiirele vajutusega saab suhelda riigiasutuste, ettevõtete või lapselapsega.

Kõik koolituse läbinud saavad ka vastava tunnistuse, mis tõstab nende kvalifikatsiooni ning väljavaateid tööjõuturul. Projekte kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

"Ole kaasas!"

• Koolitusele on oodatud igas vanuses inimesed.
• "Ole Kaasas!" koolitused on kõigile osalejatele tasuta.
• Koolitusele tuleb kindlasti eelregistreeruda.
• Nõmmel toimuvad koolitused Nõmme raamatukogus, Nõmme noortemajas ja Pääsküla gümnaasiumis.
• Iga koolitusel osaleja saab omale arvutiõpiku ja vastava tunnistuse.
• Koolituste kohta info (ka kursuste toimumiskohad ning –ajad) on väljas veebilehel http://www.olekaasas.ee. Samas saab iga soovija kohe end läbi veebi ka koolitusele kirja panna. Samuti saab kursusele registreeruda ja lisainfot telefonil 618 0180 (E-P kell 8-20).

Klassikoolitused Nõmme linnaosas

• 4. märts kell 10.00 Nõmme noortemaja (Nurme 40)
• 7. märts kell 11.00 Nõmme raamatukogu (Raudtee 68)
• 8. märts kell 12.00 Nõmme raamatukogu (Raudtee 68)
• 8. märts kell 17.00 Nõmme raamatukogu (Raudtee 68)
• 11. märts kell 10.00 Nõmme noortemaja (Nurme 40)
• 12. märts kell 13.00 Tallinna Pääsküla gümnaasium (Vikerkaare 10/Põllu 109)
• 14. märts kell 11.00 Nõmme raamatukogu (Raudtee 68)
• 15. märts kell 10.00 Nõmme raamatukogu (Raudtee 68)
• 15. märts kell 10.00 Nõmme raamatukogu (Raudtee 68)
• 18. märts kell 10.00 Nõmme noortemaja (Nurme 40)
Koolitused on eesti keeles.
Uuri lisa ja registreeru 6 180 180 või www.olekaasas.ee.

Signe Teder
"Ole Kaasas!" klassikoolituste projektijuht

Kas Männiku on Nõmme?

Männiku piirkonda on aastakümneid peetud Nõmme linnaosa vaeslapseks. Usun, et Nõukogude ajal loodud pilt koledast tööstuspiirkonnast on tuttav paljude tallinlastele. Vahepeal räägiti lausa hirmuga, et Männiku on muutumas getoks, kuhu on üle linna asustatud kodutud, endised vangid, kus elab palju narkomaane.

Oleme viimastel aastatel astunud selgeid ja jõulise samme selle kuvandi muutmiseks. Kolm aastat tagasi rekonstrueerisime ja kanaliseerisime Männiku tee. Lisaks uuele asfaltkattele said paljud ülekäigurajad foorid, mis muutsid tänava jalakäijatele ohutumaks.

Eelmisel aastal lammutasime ja likvideerisime ajast ja arust Kauge 4 asuva kodutute varjupaik-öömaja. Räämas varjupaiga asemel avasime uue ja nüüdisaegse sotsiaalmajutusüksuse. Seal on leidnud endale uue kodu näiteks tulekahjuohvrid, väljatõstetud sundüürnikud ja erivajadustega inimesed. Inimesed, kellel on ajutised raskused, kuid kindel soov need ületada ja pöörduda tagasi igapäevasesse normaalsesse ellu. Tänavused Euroopa toetused ja raha oleme suunanud Männiku piirkonna arengusse. Sellest johtuvalt lõpetame aadressil Männiku tee 92 asuva vanglast vabanenud isikute sotsiaalse rehabilitatsiooni keskuse rendilepingu.

Usun, et selle maja elanike lahkumine Nõmmelt suurendab oluliselt piirkonna turvalisust. Suve keskpaigas on kavas hoone lammutada ning alustada euroraha abil uue ühiselamutüüpi maja rajamist. Euroopa raha toel valmib sellel aastal ka viimaste aastate pikim valgustatud kergliiklustee Nõmmel, mis algab Männiku teelt, liigub paralleelselt Valdeku tänavaga ja keerab Viljandi maanteelt paremale, ulatudes linna piirini. Selle tulemusena on võimalik jalutada või sõita jalgrattaga turvaliselt Järve keskusest Liiva kalmistule, Rakku kui ka naabervaldadesse.

Männiku piirkonna arengu seisukohalt on suure potentsiaaliga Raku- Männiku järvi ümbritsev maa-ala. Tegemist on perspektiivika puhkealaga mitte ainult Männiku, vaid kogu Nõmme elanike jaoks. Inimeste vaba aja sisustamiseks on kavas piirkonda rajada pikniku- ja rannaalad ning luua vee- ja motospordi harrastamise võimalused. Puhkeala arendamiseks on alustatud koostööd ka Saku ja Kiili vallaga. Oluline on terviklikult arendatud puhkeala, mis hõlmaks mõlemal pool Männiku teed asuvaid (endisi) kaevandusalasid.

Aga loomulikult on igal asumil oma eripära ja sellest tulenevad mured. Palju tehtud ja palju on veel teha. Järgnevatel aastatel vajab Männikul kindlasti lahendamist iga päevaga aina kasvav parkimise küsimus. Lõpetada tuleb Männiku tee ehitus linna piirini jne. Üks on aga kindel. Männiku asum on iga päeva ja aastaga muutumas järjest nõmmelikumaks ja väärtuslikumaks kodukohaks.

Rainer Vakra
Nõmme linnaosa vanem

Loe ka: Männikult kaob kevadel vangide rehabilitatsioonikeskus

Nõmmel alustab töötute klubi

Nõmme linnaosa valitsus on seni pakkunud töötutele
võimalust osaleda hädaabitöödel. (c) Kerstin Sonts

Nõmme linnaosa valitsuse eestvedamisel käivitub 16. märtsil Nõmme töötute klubi koolitussari. Kursused on mõeldud aktiivsetele töötutele, kes soovivad ennast arendada. Osalemine töötute klubis on tasuta.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on klubi asutamise eesmärk valmistada töötuid ette edukaks tööotsinguprotsessiks ja suurendada motivatsiooni konkureerimiseks tööturul. „Tänu erinevate koolitajate kaasamisele saab klubi liige omandada uusi teadmisi ja oskusi.
Samuti on võimalik saada mitmekülgset informatsiooni otse tööandjatelt,“ selgitas ta

Kursused toimuvad eesti keeles. Vene keeles suhtlejad suunatakse koolitustele teistesse linnaosadesse. Kuna osalejate arv on piiratud (umbes 40 inimest), on klubi töös osalemiseks vajalik täita eelnevalt ankeet. Kes kevadisele koolitusele ei mahu, siis sarnane koolitus toimub ka sügishooajal.

Registreerimisankeeti saab täita Nõmme linnaosa valitsuse osakondades ja teenindussaalides Jaama 1, Vabaduse pst 77, Nõmme-Kase 12b, Vabaduse pst 65, lisaks Pääsküla eakate päevakeskuses Suvila 1 ja Männiku sotsiaalmajutusüksuses Kauge 4. Registreeruda saab 5. märtsini ja eelduseks on töötuna arvelolek Tallinnas (seda saab teha Töötukassas Endal 4).

Seitsmest loengust koosnev koolitussari algab 16. märtsil ja hakkab toimub üle nädala teisipäeviti kell 13-16 Pääsküla eakate päevakeskuses Suvila 1 (endine Pääsküla raudteejaam). Kohale saab tulla bussidega nr 10 peatus „Pääsküla jaam“, nr 18 peatus „Raba“.

Lisainfo: Erli Umbsaar, tel 645 7348, e-post erli.umbsaar@tallinnlv.ee.

Männikult kaob kevadel vangide rehabilitatsioonikeskus

Ilmselt paljud nõmmelased ei tea, et Männikul, aadressil Männiku tee 92 töötas aastaid kinnipidamisasutustest vabanenud isikute rehabilitatsioonikeskus, mis pakkus justiitsministeeriumi tellimusel vastavat teenust endistele vangidele.

Männiku tee 92 hoone kuulub Nõmme linnaosa valitsusele. Hoones endistele vangidele rehabilitatsiooniteenust osutanud MTÜ jäi aga üüri maksmisega jänni, sest justiitsministeerium lõpetas täielikult teenuse rahastamise. Seetõttu avanes Nõmme linnaosa valitsusel võimalus lõpetada teenust osutava mittetulundusühinguga rendileping, mis oleks kehtinud 2020.
aastani. Linnaosavalitsus oli seisukohal, et iga omavalitsus peaks oma elanikele, sh ka endistele vangidele, vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuma nende elukohas ning mitte koondama üle Eesti endisi vange Männikule rehabilitatsiooniteenusele.

Kokkuleppel linnaga on keskus avatud maini, mil maja lammutatakse. Selle ajani osutatakse seal ajutiselt varjupaigateenust kodututele.

Lugeja kiri: Nokk kinni, saba ka! Teine lugemine

Nõmmel kõrghaljastusena kirjas olevad männid on riigi vallasvara ja osa neist kasvavad erastatud elamukruntidel. On ilusad ja looduskeskonnakasulikud, kuid poetavad alatasa suures koguses okkaid ja oksi. Viimastest pole aga miskit kasu. Vanasti ei keelatud neid lõkkes põletada, aga siis polnud ka prügipoliitikat ega õiget demokraatiat, ei naabrivalve ega –koputaja piirkondi. Nüüd on.

Linnavolikogu prügipoliitilise otsusega on aias puurisu põletamine ära keelatud. Võib trahvi saada. Suits rikub naabrite inimõigusi. Mis siis teha? Väo soojusjaam keeldus risu põletamast. Linnavalitsejad soovitavad kompostida, et saab väetist kuhjadena. Kuigi põletamisel saadav tuhk on aias palju kasulikum.

Linnaosavalitsus on kevadeti suurte punakottidega igast väravast teatud koguse risu tasuta ära viinud. See on kallis ja logistiliselt keeruline ning kas masu hooajal, kui raha vähe, jätkatakse seda kampaaniat? Viige ise - vedamise rõõmu ja kantmeetri risu eest maksate 300 krooni prügiannetuse maksuna. Kas maksmisrõõm on üks inimõigusi?

Kui püüda heastada kõrghaljastusega krundi omanikule neid täiendavaid kulutusi, mis tekivad puurisu tõttu? Toompeal tegi Keskerakonna liige Rein Ratas ettepaneku elamukruntidel kõrghaljastuspuude võraaluse maa maksust vabastamiseks, kuid asja ei võetud arutamisele.

Maa ja hoone sellel moodustavad kinnistu, kinnistu on aga turumajandusobjekt. Mis määrab elamukinnistu väärtuse? Väärtuslikud on siin krundi asukoht ja pindala ning keskkonna, sh kõrghaljastuse olustik, samuti määratakse müügi korral väärtus elamule, kuurile jne. Maamaksu suurus sõltub kehtiva seaduse metoodika järgi aga piirkonna kruntide müügihinnast ja imelistest koefitsientidest.

Riigil on lihtne ja tulus maa ruutmeetreid ja selle põhjal tehinguid maksustada. Krooni asendumisel euroga kaob euribor kui rahatõke välisraha sissevoolult. Meie kinnisvara-äriringkondade elav eurolootus-ootus näitab, et välisraha huvist meie suhtodava maa ostmiseks võib suur tulu tõusta. Kui maaomandiga seotud seadusi ei muudeta, tõuseb vabaturu tingimustes maa hind ja tuletisena ka maamaks.

Nõmme elanikud on viimaste valimiste käigus saanud endale Koduomanike huvide kaitsjana meie halduskogus Urmas Reinsalu, kelle üheks valimislubaduseks oli maamaksu kaotamine elamumaalt.

Koondatult mõtteid ja ettepanekuid:
1.Nõmme halduskogul ja Tallinna volikogul muuta jäätmepoliitikat aiaprügist vabanemise osas, lubades kergemat võimalust vanarahva tarkuse järgi põletades; oleme nõus ette valmistama vastavaid juhendeid-soovitusi.

2.Maamaksustamise muutmiseks elamukruntidel kõrghaljastuse puuvõradealuse maa vabastamiseks maksust moodustada töögrupp ja esitada ettepanekud.


Are Vinkel
Nõmme elamuseltsingu esimees

Nõmme muuseumis saab tutvuda tuletõrje ajalooga

(c) Kerstin Sonts

Kuni veebruari lõpuni saab Nõmme muuseumis vaadata näitust Nõmme tuletõrje ajaloost. Näitus annab ajaloolise ülevaate tuletõrje arengust Nõmmel. Sõnas ja pildis kirjeldatakse tuletõrjeühingu tegevust kuni kutselise tuletõrje loomiseni 1941. aastal.

Näitusel on eksponeeritud Nõmme tuletõrjega seotuid esemeid. Välja on pandud käsiprits ja näeb, millist vormi kandsid tuletõrjujad vanasti. Samuti saab kuulda kuidas huilgas tuletõrjeauto sireen.

Tuletõrje ajalugu valgustav näitus on koostatud Sander Muhu, Leho Lõhmuse ja Nõmme muuseumi kogude põhjal. Näituse kujundas Madis Nurms ning valmimist toetas Põhja-Eesti Päästekeskus.

Nõmme muuseum asub endises Nõmme jaamahoones aadressil Jaama 18.

„Hoovid korda“ ootab taotlusi hiljemalt 12. märtsiks

Käesoleval aastal on korteriühistutel taas võimalik taotleda linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks, 2010. a linnaeelarves on selleks eraldatud 10 miljonit krooni.

Tallinna linn asus toetama korteriühistute hoovialade korrastamist 2005. aastal, mil 90 korteriühistut said toetust oma hoovide korrastamisel kogusummas 10 mln krooni. Korteriühistute suure huvi tõttu otsustati koostööd korteriühistutega jätkata ning 27. märtsil 2006. aastal jõustus Tallinna Linnavalitsuse määrus, millega kehtestati projekti "Hoovid korda" raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord.

Projektile “Hoovid korda” on nelja viimase aasta jooksul linnaeelarves eraldatud 64 mln krooni. Nimetatud summa ulatuses toetas linn 2006. aastal 98, 2007. aastal 120, 2008. aastal 139 ning 2009. aastal 183 korteriühistu hoovide korrastamist. Käesolevaks ajaks on projekt "Hoovid korda" edukalt käivitunud ning korteriühistute huvi projekti vastu on iga-aastaselt kasvanud.

Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on käesoleval aastal hoovide korrastamiseks ette nähtud 10 miljonit. „Kuna ehituse hinnad on langenud, loob see eelduse, et ka sel aastal saame eraldada toetusi võimalikult paljudele ühistutele õuealade korrastamiseks.“

Määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele: hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks; sadevete probleemide lahendamiseks hoovis; haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks; kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks; mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks; tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks ning hoovi inventari paigaldamiseks või korrastamiseks.

Projekti "Hoovid korda" raames 2010.aastal toetuse saamiseks on korteriühistutel vaja esitada oma linnaosa valitsusele vormikohane avaldus koos avalduse koosseisus olevate lisadega hoovide heakorrastamiseks ning vähemalt 3 hinnapakkumist teostavatele töödele.

Korteriühistutel on õigus linnalt nimetatud määruse kohaselt toetust saada kuni 70% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse maksimaalseks suuruseks on kinnitatud 250 000 krooni aastas ning 625 000 krooni kolmel aastal kokku. Toetus makstakse välja toetusesaaja poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel ning eelnevalt teostatud töö kvaliteeti kontrollides.
Käesoleval aastal on taotluste esitamise lõpptähtaeg 12. märts.

Lisainformatsiooni saab aadressil http://hoovidkorda.tallinn.ee/, oma linnaosavalitsusest või Tallinna kommunaalametist.

Moekonkurss „Naelking 2010”

Selle aasta konkursi teema oli "Rock Chic". (c) erakogu

Eelmisel nädalal oli Rahumäe põhikoolis stiilinädal, mille kulminatsioon oli moekonkursi „Naelking 2010” koolivoor, mis toimus 11. veebruaril. Selle aasta konkursi teema oli “Rock Chic”. Rock chic ei lähe kunagi moest, see väljendab peaaegu kõike inimese isikupärasusest ja elustiilist.

Kauaoodatud päev saabus jälle kuidagi ootamatult. Ikka jäi üks päev puudu: veel oleks tahtnud liikumist lihvida, veel oleks vaja siit ja sealt kollektsiooni kohendada. Aga neljapäeva õhtul täpselt kell kuus astusid lavale õhtujuhid, kes kutsusid show'd nautima ja kaasa elama. Aplausi saatel tutvustasid nad žüriid: moekunstnik Tiina Talumees (žürii esinaine); vilistlane ja Paide "Moepargi 2009" noorte vooru kategooria võitja Riin Kotsalainen, Supernova noorema kategooria võitja Kristel Kuslapuu, moeteadlikud vilistlased Eliisa Metsavii ja Maiga Jürisoo.

Võisteldi kahes vanusegrupis: 4.-6. klass ja 7.-9. klass. Kõik klassid olid esindatud. Konkursi tingimuste kohaselt olid kollektsioonid enda õmmeldud ja fantaasiarikkad. Kindlasti kuuluvad siinkohal tänusõnad vanematele, kes olid õpilastele abiks nõu ja jõuga. Materjalina leidsid kasutust nii kile kui ajaleht. Lavaline liikumine oli hoogne ja rokilik.

Põnevusega oodati žürii otsust. Žürii esinaine Tiina Talumees tänas sisuka ja ilusa õhtu eest, märkides ära kollektsioonide häid leide. Samas tuli noortel kuulata ka tunnustatud moekunstniku märkusi, mida edaspidi arvestada.

Meie kooli parimad olid: noorem aste: I koht – 6.b kl, II koht – 5.a kl, III koht – 4. a kl. Vanem aste: I koht – 8. a kl, II koht – 9.a kl, III koht – 7.a kl.

Valiti ka parimad modellid, kelleks osutusid Tanel Liinak 9.a klassist ja Erik Herbert Lõhmus 4.a klassist.

Kaotajaid sellel konkursil ei olnud – kõik said kogemusi ja olid stiilsed.


Kristiin-Eleen Lauri ja Laura-Lisanna Saidla
Rahumäe põhikooli 9. a klassi õpilased

Mitmed Nõmme hooned pälvisid muinsuskaitsjate tunnustuse

Nõmme turuhoone puhul peeti oluliseks restaureerimist kui fakti iseenesest, sest muidu oleks võinud esinduslik hoone aastateks nukrasse seisu jääda. (c) Karl Kerdt

Tallinna kultuuriväärtuste amet tunnustab iga aasta jaanuaris majaomanikke, kes on oma vana ja väärika maja kõige paremini korda teinud. Tänavu märgiti ära kokku 20 hoonet ja premeeriti seitset majaomanikku.

Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialisti Oliver Orro sõnul tõsteti esile ka linna või riigi osalusel korda tehtud hooneid, kuid preemia said ainult eraomanikud. “Pisut pentsik oleks ju hakata iseendale preemiaid jagama, kuid päris märkimata jätta neid ka ei saanud,” selgitas Orro.


Nõmmelt olid preemiate väärilised Uku Liive ja Sirje Agan, kes tegid korda oma Metsa 57 asuva 1930. aastal valminud maja, ning oma Raudtee 130 asuva maja stiilse värvilahenduse autor Heikki Zoova.

Lisaks traditsioonilistele suurte verandadega puumajadele on Nõmmele omased ka nn valget funktsionalismi esindavad 1930. aastate moodsad lamekatusega majad, mida on eriti kerge remondi käigus sobimatute lisanditega rikkuda. Orro sõnul on rõõm näha, et inimesed ka sellist minimalistlikku arhitektuuri siiski järjest enam hindavad ja stiilselt renoveerivad, vältides kiusatust hakata hoonet omapäi „ilusamaks“ ümber ehitama. Tunnustuse ja tänukirja pälvivad sel aastal nõmmelased Kristina ja Toomas Jantson ning Piret Reintamm-Benno hoone Läike tn 4 ja Priit Põldoja Metsa tn 65 funkvilla ajastutruu restaureerimise eest.

Nõukogude ajal ehitati kirikuhoonesse raudbetoonist vahelagi ning seal asusid Valdeku gümnaasiumi tööõpetusklassid. (c) Alar Rästa

Nõmme Lunastaja kirik asub aadressil Õie tänav 10.

Vaade Lunastaja kirikusse. (c) 2x Jukko Nooni

Nõmmel asuvatest ühiskondlikest hoonetest leidsid äramärkimist aga restaureeritud Nõmme turuhoone ning Lunastaja kirik. Tõsi, Lunastaja kirik õnnistati sisse küll juba 2008. aastal, kuid Oliver Orro sõnul on see tunnustus vanameister Fredi Tompsi aastatepikkusele tööle projekteerijana ja järelevalve teostajana kirikuhoone taktitundelisel taastamisel. “Iseenesest on objekt veel pooleli, sest taastamist ootab pastoraadimaja, kuid millal selleks vahendeid leida võiks, ei ole praegust majandusseisu arvestades teada,” lisas ta.

Nõmme turuhoone nägi veidi rohkem kui aasta tagasi veel selline välja. (c) Jukko Nooni

Nõmme turuhoone puhul peab Orro oluliseks restaureerimist kui fakti iseenesest. “Esialgu oli ju kavas teha korda vaid Nõmme turg ning ajalooline turuhoone lihtsalt konserveerida ja hakata otsima mõnd erafirmat, kes oleks nõus väärtuslikku maja korda tegema. Sellise stsenaariumi korral oleks võinud esinduslik hoone jääda aastateks nukrasse seisu. Samuti olime me juba näinud, kuidas üks erafirma turgu ja turuhoonet hallata suutis. Seetõttu väärib kindlasti tunnustust turu direktori Vello Loki ja linnaosavanema Rainer Vakra organiseerimisvõime, tänu millele taas üks kaunis Nõmme hoone päästeti ning linnarahvale avati,” selgitas Orro.

Jukko Nooni

Rahulolu-uuringus jäi Nõmme kolmandale kohale

Nõmme puhul hinnati kõige rohkem parkide ja haljasalade rohkust. (c) Alar Rästa

Tallinna linnakantselei tellitud linna elanike rahulolu uuringu kohaselt on Nõmme linnaosa tallinlaste hinnangul teiste linnaosadega võrreldes kolmandal kohal. Üllatuslikult on linnaosade edetabelit juhtimas Põhja-Tallinn, teisel kohal on Pirita ning pingerea lõppu jäi elanike hinnangul Lasnamäe.

Enim on hinnatud Nõmme parke ja haljasalasid, spordi- ja mänguväljakute olemasolu, hoonete välisilmet ja prügimajandust. Elanike seas väärtustatakse kõrgemalt ka linnaosa tervisespordivõimaluste olemasolu. Madalamaks on hinnatud liiklusolukorda Nõmmel. Rahul ei olda erivajadustega inimeste ja jalgratturite liikumisvõimalustega ning talvise teehooldusega.

Ootuspäraselt on Tallinna elanikud senisest või üldse enam rahul nende valdkondadega, kuhu on rohkem panustatud: pargid, mänguväljakud, prügivedu, kergliiklusteed. Tallinlaste suurim mure on õhu saastatus ja lemmiklooma jalutuskohtade jätkuv vähesus, kuigi linn on neid pidevalt rajanud.

Tallinna elanike seas korraldati rahulolu-uuring juba viiendat aastat. Uuringufirma Saar Poll küsitles 1513 tallinlast.

Männikul saab libedasõitu harjutada

Soodsate ilmastikutingimuste juures saab männikul libedaga sõitmist
harjutada märtsikuu lõpuni. (c) Krista Rebane

7. veebruarist on kõigil huvilistel võimalus tasuta harjutada libedal teel sõitu selleks otstarbeks avatud libedasõidurajal Tallinna lähistel Männikul. Isikliku auto proovimiseks mõeldud rada on soovijatele avatud kõikidel nädalalõppudel reedest pühapäevani kella 9 – 17. Sõiduoskusi on võimalik lihvida soodsate ilmastikutingimuste juures märtsikuu lõpuni.

Männiku karjääri ühe kilomeetri pikkusel kurvide ja sirgete lõikudega vahelduval rajal on juhil võimalik ohututes tingimustes saada selgust, kuidas auto libedal teel käitub.
Rajal on ka kaks instruktorit, kes jälgivad, et harjutamine toimuks ohutult ja platsile ei sõidaks ülemäära palju autosid. Soovijatele annavad nad juhiseid ohutute sõiduvõtete omandamiseks ja harjutamiseks.

Männiku jäärajale jõudmiseks Tallinnast tuleb sõita mööda Männiku teed Saku poole. Pärast seitsmendat kilomeetrit tuleb teeviida ”Libedasõidurada” juurest pöörata vasakule.

Männiku libedalsõiduraja projekti juhib MTÜ Liikluskasvatuse Ühendus ja projekti toetab Maanteeamet. Informatsiooni raja ja sõidutingimuste kohta saab Maanteeinfokeskuse telefonil 1510.

Flamencostuudio Fiesta pälvis tähelepanu "Koolitants 2010" eelvoorus

Flamencostuudio Fiesta tüdrukud esinemas noortemaja aias mõni aasta tagasi. (c) Arne Kiin

30. ja 31. jaanuaril toimus Salme kultuurikeskuses festivali "Koolitants 2010" Tallinna ja Raplamaa maakondlik eelvoor. Nõmme noortemaja flamencostuudio Fiesta oli esindatud kolme rühmaga ja neist kaks pälvisid žürii eripreemiad. Kõige nooremas kategoorias (lastetants, 1.-3. klass) tantsuga "Tantsin flamingut" laval olnud väikesed flamencotantsijad said tunnustatud tehniliselt keerulise tantsu hea esituse eest. 4.-6. klasside estraaditantsude kategoorias jäid Fiesta tantsijad esitatud mustlasrumbaga silma veenva esituse poolest.

Koolitantsu maakondlikud voorud kestavad veel kogu veebruari. Informatsioon lõppkontserdile pääsenute kohta märtsi alguses www.koolitants.ee.

Nõmme Kalju mängis Soome kõrgliigaklubiga viiki

Hooajaks valmistuv Nõmme Kalju kohtus eile Soome kõrgliigaklubi FC Hakaga. Kohtumine lõppes viigiliselt 1:1. FC Haka asus kohtumist juhtima juba mängu neljandal sekundil. Nõmmekate viigivärava autoriks oli Ingemar Teever, kelle vasaku jalaga sooritatud kauglöök maandus Haka värava ristnurgas.

Teisel poolajal Kalju väravat kaitsnud Daniil Savitski näitas head vaistu, kui tõrjus kohtumise lõpueel võõrustajate peanalti.Kalju mängis koosseisus: Kert Kütt, Mikk Haavistu, Giovani, Martin Tšegodajev, Sergei Terehhov, Rait Kuusk, Adriel Ochoa, Christian Kõrtsmik, Tiago Sala, Juri Jevdokimov ja Ingemar Teever. Vahetusest sekkusid: Daniil Savitski, Risto Kägo, Hiroyuki Mitsuyama, Anti Kõlu ja Bruno Gomes.

Suvelaagrite korraldajatel võimalus toetust taotleda

Tallinna spordi- ja noorsooamet võtab vastu 2010. aasta suviste noortelaagrite korraldamiseks toetuse eraldamise taotlusi. Toetust eraldatakse noortelaagritele, mille tegevus toimub väljaspool Tallinna ja mille vahetuse kestus on vähemalt kuus ööpäeva.

Toetatakse noori vanuses 7-19 aastat, kelle elukohaks rahvastukuregistris on registreeritud Tallinn. Toetust noortelaagrite korraldamiseks on õigus taotleda juriidilistel isikutel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel välja arvatud korraldajad, kellele on jooksval aastal Tallinna spordi- ja noorsooameti poolt eraldatud sporditegevuse toetust.

Toetust eraldatakse 40 krooni ühe lapse kohta päevas. Taotlused tuleb esitada hiljemalt 15. märtsiks 2010 kella 17-ks koos vajalike lisadokumentidega Tallinna spordi- ja noorsooametile (Vabaduse väljak 10b, V korrus) allkirjastatult paberkandjal või digitaalallkirjaga elektrooniliselt aadressile ppsna@tallinnlv.ee.

Noortelaagrite korraldamiseks toetuse eraldamise kord ja taotluse vorm on üleval Tallinna koduleheküljel www.tallinn.ee, noorsootöö teenused, noortelaagrite toetamine lingi all.

Nõmme kergejõustikuklubi lahtised meistrivõistlused

Naiste kõrgushüppe parimad: 1. Nele Noormägi (1.68), 2. Kristel Metsla (1.62) ja 3. Mari-Liis Murula (1.59). (c) Nõmme kergejõustikuklubi

Kolmapäeval, 3.veebruaril toimusid Tallinna Spordihallis osavõturohked Nõmme kergejõustikuklubi lahtised meistrivõistlused. Kõige rohkem sportlasi osales naiste ja meeste jooksudes.

Meistrivõistluste parimad sportlased olid: Nele Noormägi kõrgushüppestulemusega 1,68; Mihkel Saks kaugushüppes tulemusega 7.17; Dane Must 60m jooksus tulemusega 7,92 ja 200m jooksus tulemusega 25,44 ; Helina Karvak kuulitõukes tulemusega 12.00.

Viis aastat kellamängu

Viie aasta jooksul on käsikellade ansamblil Campanelli kogunenud täiuslik kellade kollektsioon, mis võimaldab ka keerulisemat muusikat esitada. (c) erakogu

13. veebruaril kell 17 algab Nõmme kultuurikeskuses käsikellade ansambli Campanelli viienda sünnipäeva kontsert. Viie tegevusaasta jooksul on ansambel teinud koostööd mitmete solistidega ning isegi Eesti rahvusmeeskooriga. Üle Eesti on antud 90 kontserti ning ilmunud on üks CD-plaat. Urvaste poeet Contra on aga ansamblile isegi ühe lühikese luuletuse pühendanud.

Ansambli dirigent Inna Lai on rahul sellega, et Campanelli on stabiilne ja väsimusemärke ei paista olevat ning tahe musitseerida on suur. “Ansambli kõrvale tekkis uus kooslus - meie kammerkoor Campanelli, kus laulavad ka meie pereliikmed ja sõbrad. Kammerkooriga võtsime osa 2008. aastal öölaulupeost “Märkamisaeg”, samuti mullusest Nõmme laulupäevast ning suvisest laulupeost “Üheshingamine”,” rääkis dirigent. Üheks huvitavaimaks väljakutseks peab Inna Lai jaapani helilooja Hidejuki Nishimura "Missa Pange Lingua" esitamist koos rahvusmeeskoori ja solistidega erinevates Eesti kirikutes.

Campanelli repertuaar on muutunud viie aasta jooksul huvitavaks ja keerulisemaks. Inna Lai sõnul võib kellamängijate repertuaari raskusastmete poolest jagada viieks ning Campanelli ongi jõudnud viienda tasemeni. Ka kelli on rohkem. Viis aastat tagasi alustati 49 koorikäsikellaga, nüüdseks on aga kokku juba 127 kella: kuus oktaavi koorikäsikelli (handchime) ja viis oktaavi inglise pronkskelli. “Meil on nüüd täiuslik kellade kollektsioon, mis võimaldab ka keerulisemat muusikat esitada,“ kinnitas dirigent.

Järgmiseks suuremaks plaaniks peab Lai uue CD-plaadi salvestamist, mis peaks kindlasti välja tulema juba selle aasta lõpuks. Sünnipäevakontserdiks lubab dirigent aga ka mitmeid üllatusi. “Lisaks käsikelladele musitseerivad Liis Jürgens harfil, Daana Ots viiulil, Hando Põlluste klarnetil ja Märt Roogna basskitarril. On ka üllatusesinejaid, kellest isegi mina ei te mitte midagi,” sõnas Lai kelmikalt.

Jukko Nooni

Kalju naised võidutsesid džuudo meistrivõistlustel

Jaanuari lõpus toimusid Tartus järjekordsed Eesti meistrivõistlused džuudos, millest võtsid osa ka kaks Nõmme Kalju naiskonna liiget Katre Tekkel ja Tiiu Kull.

Mõlemad neiud on suutnud siiani tegeleda paralleelselt kahe spordialaga ning kindlasti on neil olnud džuudos jalgpallivõhmast kasu, nagu ka on tulnud jalgpallis kasu džuudo kehatunnetusest ja füüsilisest jõust.

Kui eelmistel Eesti meistrivõistlustel võidutses Katre Tekkel samuti oma kehakaalus kuni 78 kg ning temale oli see kokkuvõttes 7. Eesti meistri tiitel, siis Tiiu Kull saavutas kehakaalus +78kg esikoha esmakordselt.

Katre Tekkeli puhul on tegemist endise Eesti täiskasvanute džuudokoondise liikmega, kelle parimateks saavutusteks on MK-etappide I ja II koht. Katre on esindanud klubi juba kolm aastat ning ala juurde tagasi tulnud isegi hoolimata vahepealsest keerukast põlvelõikusest.

Selgusid Nõmme koolide parimad kuulsuste jäljendajad

Nooremas vanuserühmas sai esikoha Rahumäe põhikooli 6. klass Lady GaGa looga "Bad Romance". (c) Kerstin Sonts

28. jaanuaril toimus Rahumäe põhikoolis Nõmme koolide playback show „Noored Tähed 2009“, kus linnaosa koolide õpilased võtsid omavahel mõõtu kuulsate lauljate jäljendamisel. Konkursil osales 14 gruppi kahest vanuserühmas, 1. – 6. klass ja 7. – 12. klass. Kummaski vanuserühmas selgitas žürii välja kolm paremat.

Nooremas vanusegrupis pälvisid 3. koha Nõmme põhikooli 4. klassi esindajad, kes esitasid noorte seas populaarset laulu „Bemmikummid“. Tallinna muusikakeskkooli 6. klassi esitus osutus 2. koha vääriliseks ning esikoha sai Rahumäe põhikooli 6. klass Lady GaGa looga „Bad Romance“. Vanemas vanusegrupis kuulus 3. koht Kivimäe põhikooli 7. klassile. Nõmme gümnaasiumi 11. klassile läks 2. koht ja esikoha vääriliseks tunnistati sama kooli 10. klass.

Ürituse ühe peakorraldaja, Pääsküla gümnaasiumi 11. klassi õpilase Kristjan Reinvee sõnul läks üritus igat korda. Sama kinnitasid ka teised korraldajad - Andre Sõstar Rahumäe põhikoolist ja Eleri Õisma Nõmme gümnaasiumist. „Üritus meeldis nii osalejatele kui ka ligi 300 pealtvaatajale. Juba uuritakse, et kas korraldame seda ka järgmisel aastal,“ rõõmustasid noored.

Nõmme koolide playback show korraldajateks olid Rahumäe põhikool ja Nõmme Õpilasesinduste Liit (NÕEL). Ürituse korraldamist toetas Nõmme linnaosa valitsus.

Kerstin Sonts

Nädalavahetusel toimub Nõmmel talvemuusika festival

Eeloleval nädalavahetusel,6.-7. veebruaril toimubTallinna muusikakeskkooli (Vabaduse pst 130) aulas II Nõmme Talvemuusika festival. Laupäeval algab kontsert kell 16 ja pühapäeval kell 14.

Muusikakeskkool on jätkuvalt huvitatud puhkpilliannete leidmisest ning seetõttu on külla kutsutud mitmed noorteorkestrid. Kohale tulevad Nõmme Muusikakooli puhkpilliorkester (dirigendid Mart Kivi ja Vigo Uusmäe), Eesti Noorte Puhkpilliorkester (dirigendid Aavo Ots, Valdo Rüütelmaa, Jaan Ots), Tabasalu Muusikakooli puhkpilliorkester (dirigent Valdo Rüütelmaa), Eller Brass (dirigent Priit Sonn) ning Eesti Noorte Brass (dirigendid Priit Sonn, Valdo Rüütelmaa, Aavo Ots). Talvefestivali eesmärk on populariseerida puhkpillimuusikat ning võimaldada noortele interpreetidele esinemispraktikat. Tallinna Muusikakeskkoolist on võrsunud terve plejaad juhtivaid Eesti puhkpillimängijaid: Kalev Kuljus, Mihkel Päeske, Erkki Möller, Ivar Tillemann, Ivar Kiiv, Indrek Vau, Neeme Birk, Toomas Vavilov, Martin Kuuskmann, Aabi Ausmaa ja paljud teised.

Ürituse organisaator on Aavo Ots (Eesti Noorte Puhkpilliorkestri dirigent, Tallinna muusikakeskkooli õpetaja). Talvefestivali toetab Nõmme linnaosa valitsus.

Nõmme kultuurikeskuses algavad sisekujunduse kursused

Nõmme kultuurikeskuses algavad sisekujunduse kursused, mis pakuvad sisekujunduse alast koolitust kõigile neile, kes selles valdkonnas oma teadmisi tahavad täiendada. Kursustel õpitakse tundma kujunduse üldiseid põhimõtteid, värvilahendusi ruumides, materjaliõpetust, ruumide viimistlemisega seotud probleeme. Kursused lõpevad kursusetöö kaitsmisega, milles iga osaleja leiab endale meelepärase teema sisekujunduse valdkonnas. Kursused toimuvad kultuurikeskuses laupäeviti kell 9– 12 kuni mai lõpuni. Rohkem infot www.nommekultuur.ee.

Linnavalitsuse teenindusbüroos jagatakse tasuta juriidilist õigusabi

Tallinna linnavalitsuse teenindusbüroos annavad õigusteadust õppivad tudengid taas linnakodanikele tasuta juriidilist nõu.

Üliõpilaste Õigusbüroo praktikandid nõustavad linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7, I korrus) esmaspäeviti kella 11-13 ja 14-17 vene keeles; teisipäeviti kella 11-14 eesti ja vene keeles ning kella 15-16.30 eesti keeles; kolmapäeviti kella 12-13.30 eesti keeles ning kella 14-16.30 eesti ja vene keeles; neljapäeviti kella 10-12, 12.30-14 ja kella 14.15-16 eesti keeles ning reedeti kella 11–14 vene keeles.

Telefoni teel konsultatsioone ei anta. Abi saamiseks tuleb teenindusbüroosse kohale tulla. Teenindamine toimub nö. elavas järjekorras.

Linn eraldab lumeveoks lisaraha

Vabaduse puiestee. (c) Jukko Nooni

Tallinna linavalitsus eraldab järgmisel nädalal linnaosadele lisaraha, et tänavakoristusfirmadelt oleks jätkuvalt võimalik tellida üha suurematesse vallidesse kuhjuva lume äravedu.

Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul toimub rahaeraldus linnaosade taotluste alusel, kuid kindlasti ei ületa see summa miljonit krooni.

Nõmme linnaosa valitsus kulutas jaanuaris Nõmme keskuse piirkonnast lume äraveole ligi 60 000 krooni. Tallinna kommunaalameti tellimusel on lund ära veetud Kadaka puiesteelt ja osaliselt ka Vabaduse puiestee Pääsküla poolsest otsast. Esmaspäeval tuisanud lumi on aga olukorra hullemaks muutnud ning vallid Nõmme peatänavate ääres kujutavad endast juba tõsist ohtu nii jalakäijatele kui ka sõidukijuhtidele, sest varjavad vaatevälja.

Täna öösel alustatakse lume äravedu Vabaduse puiestee linnapoolsest otsast. Töö kestab hinnanguliselt 2-3 päeva. Pärast seda hakatakse lund minema vedama ka Männiku teelt ja Pärnu maanteelt. Nende töödega loodetakse valmis jõuda hiljemalt nädalaga.

Männiku noortekeskuse viis esimest aastat

Männiku noortekeskuse koordinaator Irina Kevel ning Siiditsunfti liikmed Katrin Purro ja Anastassia Kovaltšuk rõivakollektsiooni esitlemas. (c) Erko Sõrmus

Männiku noortekeskus tähistas eelmisel nädalal oma viiendat sünnipäeva. Aadressil Männiku tee 96 asuval noortekeskusel on moodsad ruumid, mille 200 ruutmeetrit on meeldivaks vaba aja veetmise kohaks piirkonna noortele, kes aktiivselt ka noortekeskuse poolt pakutavaid võimalusi kasutavad. Märkimisväärne on aga fakt, et viie aasta jooksul on Männiku noortekeskust külastatud 40 000 korda.

Männiku noortekeskuses on võimalik kätt proovida nii keraamikas, käsitöös, erinevates laua- ja telekamängudes. Samuti korraldatakse koolivaheaegadel laagreid. Noortekeskuse koordinaatori Irina Keveli eestvedamisel on korraldatud noorsoovahetusi Peterburi ja Kiievisse. Lisaks traditsioonilistele hooajaüritustele on Männiku noortekeskusel väga tihe koostöö ka Pääsküla noortekeskusega, kellega üheskoos tehakse palju projekte ja üritusi noortele üle Nõmme.

Noortekeskus ongi eelkõige kuulus oma kunstiringide poolest: siidimaal, voolimine, keraamika, meisterdamine. „Eriti populaarne ja edukas on noortekeskuse siidimaalistuudio Siiditsunft. Stuudio õpilaste tööde näituseid on korraldatud nii üle terve Tallinna kui ka isegi Peterburis,“ rääkis Kevel. Kahe aasta tagust näitust Peterburi keskraamatukogus võibki pidada Siiditsunfti senise ajaloo edukaimaks väljapanekuks, mis leidis ka Peterburi nõudliku maitsega kunstipubliku seas sooja vastuvõtu.

Sünnipäevapeol tegidki Siiditsunfti tüdrukud külalistele väikese moedemonstratsiooni, kus külalistele esitleti rõivaesemeid kollektsioonidest "Muhu saare motiivid" ja "Tallinn legendides". Irina Keveli sõnul oli tegemist osaga Harju maavalitsus toetatud projektist„Traditsioonid ja kaasaegsus“, mille raames Siiditsunfti noorte käe all valmib moekollektsioon, mis kulmineerub 15. mail Tallinna päev raames toimuval noorte moešõul „Tallinn legendides“.

Männiku noortekeskuses on kolm tublit töötajat, kes juhendavad seal nii eesti kui ka vene keelt kõnelevaid lapsi.

Jukko Nooni

Nõmme muuseumis näeb tuletõrje ajalugu

Nõmme naistuletõrjujad 1939. aastal. Huvitav fakt on see, et Nõmme tuletõrje oli ainuke Eestis, kus naistuletõrjujad suutsid täiesti iseseisvalt käsitseda tuletõrjeautot. (c) Sander Muhu erakogu

Neljapäeval, 4. veebruaril kell 16 avatakse Nõmme muuseumis näitus „100 aastat tuletõrje asutamisest“. Näitus annab ajaloolise ülevaate tuletõrje arengust Nõmmel. Sõnas ja pildis kirjeldatakse tuletõrjeühingu tegevust kuni kutselise tuletõrje loomiseni 1941.aastal.

Tänapäeval on harjutud teadmisega, et riik tagab ja organiseerib päästeteenistuse. Päästekomando valvemeeskond peab igal ajal olema valmis sõitma õnnetuskohale ja tagama elanikkonnale turvatunde. Sada aastat tagasi ei eeldanud keegi, et riik või omavalitsus peaks meid tuleohu eest kaitsma. Head ettevõtmised said alguse hoopis kodanikualgatuse korras.

Umbes 300 vabatahtlikku

1910.aastal otsustasid aktiivsemad Nõmme elanikud asutada vabatahtliku tuletõrje. Koostati tuletõrjeseltsi põhikiri ja saadeti see Eestimaa kubernerile kinnitamiseks. Seltsi juhatus komplekteeris meeskonna ja muretses tuletõrjevarustust. 1912.aastal asuti ehitama pritsimaja ning telliti tuletõrjujatele vormiriietus ja vaskkiivrid. Keerulistel revolutsiooniaastatel tuli tuletõrjujatel tuli vahetada joatoru püssi vastu ja hoolitseda ka korra tagamise eest.

Vabariigi ajal oli vabatahtlik tuletõrje suurim ja mõjuvõimsaim organisatsioon Nõmmel. 1939.a oli tuletõrjes umbes 300 liiget, nende kasutada oli 3 tuletõrjeautot, käsipritse, hüdropulte ja muud tuletõrjevarustust. Mõned väiksematest kustutusvahenditest on vaatamiseks väljas ka Nõmme muuseumis. Vabatahtlikusse tuletõrjesse kuulusid erinevate elualade inimesed, olenemata rahvusest. 1931.a loodi ühingu juurde ka naistuletõrje. Huvitavaks faktiks on see, et Nõmme tuletõrje oli ainuke Eestis, kus naistuletõrjujad suutsid täiesti iseseisvalt käsitseda tuletõrjeautot.

Avatud kuu lõpuni

Iseseisev Nõmme tuletõrje kadus koos Nõmme linnaga. 1940.a sügisel liideti Nõmme tuletõrjujad Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühinguga. 1941.aastal loodi kutseline tuletõrje – Nõmme pritsimajas hakkas ööpäevaringselt olema valvemeeskond. Nõukogude ajal jätkas vabatahtlik tuletõrje endiselt aktiivselt tegevust. Osaleti kustutustöödel ja tegeleti ennetustööga.

Juubelinäitusel on eksponeeritud Nõmme tuletõrjega seotuid esemeid. Välja on pandud käsiprits ja näeb, millist vormi kandsid tuletõrjujad vanasti. Samuti saab kuulda kuidas huilgas tuletõrjeauto sireen.

Tuletõrje ajalugu valgustav näitus on koostatud Sander Muhu, Leho Lõhmuse ja Nõmme muuseumi kogude põhjal. Näituse kujundas Madis Nurms ning valmimist toetas Põhja-Eesti Päästekeskus. Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.

Sander Muhu

Glehni ausammas kerkib Nõmme linna 85. sünnipäevaks

Järgmisel aastal tervitab Mustamäe nõlval kõiki Nõmmele saabujaid Seaküla Simsoni loodud pronksist Nikolai von Glehn. (c) Karl Kerdt

Tallinna linnavolikogu tegi möödunud nädala neljapäeval linnavalitsusele ülesandeks püstitada Nõmme linna rajajale Nikolai von Glehnile mälestusmärk. Nädal varem sai otsuse eelnõu rohelise tule ka volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul, kus seda toetasid ühehäälselt kõik volikogus esindatud erakondade esindajad.

Eelmise aasta lõpul esitas põhimõttelise nõusoleku Glehni mälestusmärgi püstitamiseks ka Tallinna linnavalitsus. Vastavalt linnavolikogu otsusele peaks Glehni skulptuur avatama Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäevaks 12. novembril 2011.

Vaimukas figuurilahendus

Baltisaksa mõisnik Nikolai von Glehn on läbi ajaloo tähtsaim nõmmelane, kelle tegevus aitas varasema suvituskoha kujundada iseseisvaks ja omanäoliseks linnaks. Nõmmel rakendatud von Glehni üks linnakujunduslik põhimõte nägi näiteks ette, et iga ehituskruntidelt mahavõetud puu asemele tuli istutada uus puu.

Nõmme Heakorra Selts, linnaosavalitsus ja Nõmme muuseum korraldasid eelmise aasta alguses Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni ausamba ideekavandi võistluse, mille võitis Aivar Simsoni (tuntud ka kui Seaküla Simson) ja Kalev Lepiku võistlustöö märgusõnaga "Sada".

Konkursile laekus kakskümmend huvitava lahendusega võistlustööd. Seaküla Simsoni skulptuuri pidas žürii esimees Ike Volkov pärast tulemuste avalikustamist vaimukaks ning väga hästi modelleerituks, mis tabas Glehni olemust ja iseloomu. Võidutööle andis positiivse hinnangu mullu märtsis Nõmme Sõnumites ka skulptor Riho Kuld, kelle sõnul hakkas võidutöö puhul silma figuurilahendus oma leidlikult lahendatud tekstipinnaga. „Kogu lahendus oli professionaalne ning konkursi tingimuste kohaselt suurejooneline,“ lisas ta toona.

Tähis Glehni elutööle

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on Glehni ausammas kavandatud Mustamäe veerule jalakäijate silla lähedusse. “Ajalooline Nõmme linna süda - kultuurikeskus, Nõmme turg ja ausamba juurde kujundatav Nõmme lipu väljak moodustaksid omaette terviku, kus tähtpäevadel saaks läbi viia tseremooniaid. Mälestusmärgi maksumuseks kujuneb umbes 1,5 miljonit krooni,“ rääkis linnaosavanem.

Heakorra seltsi eestvõttel kogutakse kuju rajamiseks ka annetusi. Praeguse seisuga on mälestusmärgi rajamise toetamiseks kogutud vabatahtlike annetustena veidi üle 30 000 krooni.
„Pärast Nõmme Ema skulptuuriga purskkaevu rajamist Nõmme keskusesse üle kümne aasta tagasi, ei ole Nõmme linnaosa territooriumile avatud linnaruumi kaunistavaid monumentaalkunstiteoseid paigaldatud. Nikolai von Glehn on ajalooliselt tähtis isik nii Nõmmele kui ka Tallinnale tervikuna ning tema mälestusmärk oleks ilus tähis tema elutööle,” lisas Vakra.

Jukko Nooni

Samal teemal:
Volikogu kultuurikomisjon toetas ühehäälselt Glehni kuju rajamise eelnõud
Linnavalitsus toetas Glehni ausamba rajamise ideed

Politsei manitseb jalakäijaid ettevaatlikkusele

Rikkujad on just täiskasvanud ja suur osa neist juba auväärses eas. Just need, kes peaksid olema kõigile eeskujuks, on ise kõige suuremad reeglitest üleastujad. (c) Jukko Nooni

Tänavusel talvel ei peaks kellelgi talverõõmudest puudus tulema. Kahjuks aga kaasnevad rõõmudega reeglina ka mured. Meie tänavad ja kõnniteed on paratamatult libedad ning lumised. Selline olukord suurendab lisaks tavakukkumistele ka ohtu kukkuda autode ette või alla. Siinkohal juhib politsei autojuhtide ja jalakäijate tähelepanu sellele, et pidurdusteekonnad on oluliselt pikenenud, autoklaaside nähtavus vähenenud ning päike sätendab valge lume taustal madalalt ja pimestavalt.

Suured lumekuhjad tänavatel ei lase juhtidel õigeaegselt märgata tee ületamist alustavat jalakäijat, eriti kui tegemist on väikese lapsega. Samuti ei märka jalakäija pahatihti lumehunniku tagant lähenevat sõidukit. Tavaline sõiduauto on madalam kui püsti seisev inimene. Antud asjaolud peaksid sundima jalakäijat olema oluliselt tähelepanelikum ning ettevaatlikum. Seega ei maksa kiirustada, sest tähelepanematus võib kaasa tuua raskeid tagajärgi.

Ülekäigurajad on pea igal pool

Siinkohal tuletaks meelde jalakäija eeskirja. Jalakäijal on lubatud sõiduteed ületada ainult ülekäiguraja kaudu, kui see asub lähemal kui 100 meetrit. Ülekäiguraja puudumisel võib teed ületada ka muudes kohtades, kuid sedagi autode puudumisel hea nähtavusega ning lühemat teed pidi. Praeguseks on ülekäigurajad pea igal pool. Need on enamikus hästi valgustatud ja paljudel neist on spetsiaalne jalakäijate foor. Fooriga ülekäigurajal teed ületades peab jalakäija jälgima, et fooris põleks roheline jalakäija liiklemist lubav tuli. Jalakäija ei tohi mingil juhul ületada teed keelava punase tulega.

Eeskiri peaksid olema kõigile üheselt arusaadavad. Samas võib tänaval ikkagi näha, kuidas tegelikult rikutakse neid reegleid iga päev ja massiliselt.

Rikkujad on just täiskasvanud

Õnnetuse juhtumisel on igal juhul suuremaks kannatajaks jalakäija, mitte autojuht. Jalakäijat ei kaitse ju miski. Suures osas liiklusõnnetustes jalakäija osalusel on süüdi just jalakäija ise, kes valel ajal ja kohas on teed ületanud. Lõuna politseijaoskonna poolt tuvastatud jalakäijate rikkumistest ainult 6 % on toimepandud alaealiste poolt. See aga tähendab seda, et rikkujad on just täiskasvanud ja suur osa neist juba auväärses eas. Just need, kes peaksid olema kõigile eeskujuks, on ise kõige suuremad reeglitest üleastujad. Eeskuju andmisest saab siinkohal rääkida ainult tagurpidi ehk siis - täiskasvanud võtke eeskuju lastest, kes teavad täpselt, kuidas ja millal teed ületada.

Enamik rikkujatest toob põhjenduseks kiirustamise. Ilmselt polegi see vale, sest tänapäeva kiire elutempo juures on meil iga sekund ja minut tähtis. Kuid asja tuleb ka vaadata teise külje pealt. Liigne kiirustamine võib lõppeda traagiliselt ning seda ei soovi ju keegi meist.

Samas juhime tähelepanu ja palume olla väga hoolikad ühistransporti sisenemisel ja väljumisel. Juba liikuma hakkavast või uksi sulgevast transpordist pole mõtet välja trügida ja samuti ei tohi joosta uksi sulgeva ja / või liikuva ühistranspordi juurde. Olge ettevaatlikud!


Margus Trees
vanemkomissar
Nõmme konstaablijaoskonna piirkonnavanem

„Fassaadid korda“ ootab taotlusi

Uus projekt pakub korteriühistutele tuge renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel. (c) Alar Rästa

1. veebruaril algas Tallinna linnaosa valitsustes taotluste vastuvõtmine seoses Tallinna linna abipaketi raames käivitunud projektiga "Fassaadid korda". Projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel.

Renoveerimislaenu sihtgrupp on enne 1993. aastat ehitatud korterelamud, millele on koostatud energiaaudit. Toetust antakse kuni 10% ulatuses ühistu taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast, kuid mitte rohkem kui 300 000 krooni aastas.

Toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

• Toetuse taotleja peab olema registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris vähemalt kuus kuud enne taotluse esitamist ning vastama Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx (www.kredex.ee) laenutingimustele.

• Toetuse taotlejal ei tohi olla IBRD laenu tasumise võlgnevust ASi Tallinna Küte ees. Selle tõendamiseks peab toetuse taotleja esitama ASi Tallinna Küte tõendi võlgnevuse puudumise kohta.

• Taotluse koosseisus esitab toetuse taotleja järgmised dokumendid kahes eksemplaris, millest üks jääb linnaosa valitsusele ja teine kommunaalametile:
1) vormikohane toetuse avaldus omafinantseeringu katmiseks, rekonstrueerimistööde lühikirjeldus, eelarve ja ajakava ja seda toetavad dokumendid;
2) taotluse esitaja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia ja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul volikiri;
3) eelmise majandusaasta bilanss ja tulude-kulude aruanne, jooksva aasta majandamiskava;
4) väljavõte ühistu üldkoosoleku otsusest, mis sisaldab otsust elamu rekonstrueerimise ja energiasäästlikkuse suurendamise kavatsuse ning korterelamu renoveerimislaenu taotlemise kohta ning muude projekti võimalike finantseerimisallikate kasutamise ja kaasamise kohta;
5) korterelamu tehnilise ülevaatuse akt ja energiaaudit;
6) kinnistusraamatu väljavõte (ehitise kui vallasasja puhul Riikliku ehitisregistri väljavõte) korterite omanike kohta;
7) taotleja esindaja allkirjastatud kaaskiri, milles on märgitud taotleja nimi, registrikood ning üleantavate taotluse koosseisu kuuluvate dokumentide loetelu.

Taotlusi võetakse vastu Nõmme linnaosa valitsustes (Vabaduse pst 77, ruum nr 9) vastuvõtuaegadel esmaspäeviti kella 15-18 ja neljapäeviti kella 10 -12.

Lisainfot projekti kohta saab aadressilt www.tallinn.ee/fassaadidkorda või Nõmme linnaosa valitsusest: Anželika Künnap, telefon 645 7313, e-post anzelika.kynnap@tallinnlv.ee.

Anželika Künnap
Nõmme linnaosa valitsuse spetsialist

Nõmme linnaosa valitsus liitus tervist edendavate töökohtadega

Möödunud nädalal astus Nõmme linnaosa valitsus Tervist Edendavate Töökohtade Liitu. Tervise edendamine käsitleb tervist laiemalt kõigi tervise determinantide – majanduslike, sotsiaalsete, keskkondlike ja käitumuslike - kaudu. Tervist edendava töökoha üheks eesmärgiks on vähendada kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste osakaalu suurenemist Eestis, seoses sellega tõsta töötajate terviseteadlikkust, tõstes seeläbi töötajate elukvaliteeti ja töövõimet.

Tervist edendavate töökohtade ideoloogia sai alguse saanud 1984. aastal Ameerika Ühendriikides. 2005. aastal moodustati ka Eestis tervist edendavate töökohtade võrgustik, kuhu kuulub praegu üle saja ettevõtte ja organisatsiooni. Rohkem infot www.terviseinfo.ee.

Nõmmele rajatakse rulapark

Ekstreemspordihuvilised noored rulaparki juba ammu oodanud. (c) Karl Kerdt

Sel kevadel rajatakse Ilmarise spordiväljaku juurde rulapark, mis on mõeldud harjutamiseks kõikidele rula-, rulluisu ja trikiratta huvilistele. Pargi projekti koostajaks on Betoonelement OÜ.

Nõmmele rajatav välitingimustes rulapark on linnaosas ainus omataoline, lisaks asub Pääsküla noortekeskuses veel Tallinna ainus sisetingimustes ekstreempark. Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on ekstreemspordihuvilised noored rulaparki juba ammu oodanud. „Mõned aastad tagasi lammutasime Männikul asunud rulapargi, kuna selle elemendid olid amortiseerunud ning muutunud sõitjatele ohtlikuks. Samuti ei olnud pargi asukoht väga hea. Ilmarise spordiväljak asub looduskaunis kohas, seal kõrval on korvpalliväljak, laste mänguväljak ning treeninguvõimalused ka täiskasvanutele. Seega pakub territoorium tegevust kogu perele,“ kinnitas Vakra.

Rulapargi projekti koostaja Mark Duubase sõnul on pargi projekteerimisel maksimaalselt arvestatud erinevate ekstreemalade harrastajatega. „Lisame praegusele projektile veel ühe elemendi trikiratturitele, et lisaks rula- ja rulluisusõitjatele ka neil pargis rohkem tegevust oleks,“ sõnas Duubas. Projekt peaks täielikult valmis olema järgmise nädala alguseks.

Rulapargi ehitamisega alustatakse kevadel, kui ilmad lubavad „Esmalt vahetatakse välja lagunenud asfaltkate, seejärel ehitatakse kvaliteetsed ja mitmekülgseid võimalusi pakkuvad elemendid nii bmx-i, rula- kui ka rulluisufännidele, mida on kavas aja jooksul täiendada,“ selgitasVakra. Rulapargi ehituse ja väljaku asfalteerimise maksumuseks on ligikaudu 350 000 krooni.

Kerstin Sonts

Uut Nõmme ajaloost: Kuidas tekkis nimi peatusest 7. verstal?

Fragment Tallinna linnaarhiivis säilinud kaardist 1873. aasta sügisest, kus peal ka Nõmme peatus ning raudteeülesõit.

On üldtuntud fakt, et Nõmme raudteepeatus kandis oma asutamisel 1872. aastal nime „Peatus 7. verstal“. Kuid kuidas oli see nimi tuletatud? Loogiline, ütleb nüüd lugeja, Tallinnast on Nõmmele mööda raudteed 7 versta, so ligikaudu 7,5 kilomeetrit. Samas selgub lähemal uurimisel, et see polegi nii väga loogiline.

Kõik algas sellest, et tuntud kaardiajaloo uurija piirivalve kartograaf major Tõnu Raid juhtis siinkirjutaja tähelepanu faktile, et tolleaegsel Venemaa raudteel arvestati vahemaid mitte suurimast jaamast vaid lõppjaamast. Nii oli see ka Balti raudteel, kus lõppjaamaks oli Paldiski, mitte Tallinn. Selle loogika järgi polnud Nõmme mitte peatus 7. verstal, vaid hoopis peatus 38. verstal – Paldiski ja Tallinna vahemaa mööda raudteed on 45 versta. Inimene, kes polnud asjaga kursis, võis aga nime järgi arvata, et uus peatus asub kuskil Paldiski ja Klooga vahel.

Samas loeti vahemaid maanteel kubermangu pealinnast elik Tallinnast. Õnneks on Tallinna linnaarhiivis säilinud kaart 1873. aasta sügisest, kus peal ka Nõmme peatus ning raudteeülesõit. Pärnu maantee, sadakond meetrit ülesõidust praeguse Nõmme keskuse poole näemegi verstaposti tähist ning teksti 7 Werst aus Reval.

Niisiis, raudtee asutas peatuse kasutades nimes kaugust Tallinnast mööda maanteed, mis õnnelikul kombel raudteega sealsamas ristub. Arvestades tekkinud vastuolu võeti 1873. aasta kevadel kasutusele uus nimi – 7. versta Tallinnast asutatud peatus (Nõmme). Nüüd oli selgus majas, aga nimi veelgi pikem ja kohmakam. Sellest said aru ka raudteeametnikud ning juba mõned kuud hiljem oli kasutusel lihtne ja suupärane Nõmme.

Nii seisab ta ka eespool mainitud kaardi peal ja nii on ta tänapäevani.

Leho Lõhmus
ajaloolane