Ohtlikud kohad tuleb piirata ja oht kiirelt likvideerida

Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. (c) Kerstin Sonts

Katustele kogunenud jää ja lume allavarisemise peavad tõkestama majaomanikud. Eelkõige tuleb ohtlik jää ning purikad füüsiliselt katustelt kõrvaldada ja kindlasti tuleb ohtlikud kohad piirata.

Kõrgete korrusmajade katusele kogunenud ohtlikku jääd maapinnalt ei näe. Olukorra kontrollimiseks tuleb majaomanikul katusele minna ja oma silmaga veenduda milline on olukord. Ohtliku koha piiramine majaomanikku vastutusest ei vabasta ja ohu likvideerimisega tuleb võimalikult kiiresti tegelema hakata.

Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks tuleb kindlasti kaasata lisajõude tööde ohupiirkonnas liiklejate hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. Tööde teostamise järgselt tuleb kõnni-ning sõiduteedele kogunenud lumi ja jää koristada.

Lume- ja jääpurikatõrje kõrvaldamise tasulist teenust pakuvad erinevad ettevõtjad. Helistades Tallinna infotelefonile 1345 on võimalik saada nimetatud teenusepakkujatega ühendust. Ettevõtjad, kes soovivad lume- ja jääpurikatõrje teenust pakkuma hakata, võivad oma kontaktandmed linnale teada anda, helistades Tallinna infotelefonile 1345.

Tänavusel talvel, kuni katustel on veel lund, tuleb iga katuseräästa all olla ettevaatlik. Ohtlikest majadest palutakse teavitada mupo korrapidajat telefonil 14410.

Nõmme linnaosa vanem käis prügi vedamas

Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra tutvus eile hommikul Nõmmel jäätmevedu korraldava AS-i Ragn Sells prügivedajate tööga.

„Seoses raskete lumeoludega on linnaosavalitsusse tulnud kaebusi, et prügiautod ei pääse kitsamates tänavates prügikonteineritele ligi ning prügivedu jääb seetõttu teostamata. Olukorraga tutvumiseks sõitsin koos vedajatega prügiautos mööda Nõmme tänavaid ning vaatasime koos üle kriitilisemad kohad, kus on raske prügivedu teostada,“ selgitas Vakra.

Vakra sõnul tuleb leida sobiv lahendus nii kodanikele kui ka prügiveofirmale. „AS Ragn Sells on linna poolt valitud Nõmmel jäätmevedu korraldama ja peab seega tagama, et firmal on olemas vahendid selle teostamiseks. Linnaosavalitsus tegi AS-le Ragn Sells ettepaneku võtta vajadusel kasutusele väiksemad masinad, mis mahuvad ka ekstreemsetes lumeoludes Nõmme kitsastel tänavatel prügi vedama.“

„Elanike jaoks ei tohi kannatada teenuse kvaliteet, seega püüame prügiveofirmaga koostöös leida lahendusi, et kõikide Nõmme kinnistute prügikonteinerid saaks korrapäraselt tühjendatud,“ kinnitas Vakra.

Lume sulamisega kaasneda võivad probleemid

Külmad, rohke lumega talved korduvad statistiliselt iga seitsme-kaheksa aasta järel. Vähemalt kord sellise perioodi jooksul külmub maapind 150 cm ja sügavamalt. Jagame teiega ka varasemate sarnaste talvede kogemusi, sest elanikega koostöös on probleemid lihtsamini lahendatavad.

Torude külmumise oht jääb kuni maapind on täielikult sulanud. Piltlikult selgitades „surub soe külma sügavamale“. Seetõttu säilib torude külmumise oht ka siis, kui temperatuur näitab plusskraade ning lumi on hakanud sulama. Füüsikaliselt on külma sügavale tungimine seotud sellega, et temperatuuri tõus tekitab külmunud pinnale veekihi, mis hakkab aurustuma. Aurustumise tulemusena külmunud pinnas jahtub intensiivsemalt põhjustades intensiivsemat maapinna temperatuuri langemist.

Sulavesi satub keldrisse. Selle põhjuseks on vead ehitusel ja/või projekteerimisel. Paraku kipuvad juhtumid korduma: see tähendab, et kui eelnevatel aastatel on vesi kas vihmade või lume sulamise ajal keldrisse sattunud, juhtub see tõenäoliselt ka sel aastal. Ümberehitused ja näiteks hüdroisolatsioon on väga aja- ning rahamahukad ettevõtmised, kuid paraku saab sellele probleemile lahenduse leida ainult kinnistuomanik. Vett ei tohi keldrist pumpata ühiskanalisatsiooni, kui selleks ei ole luba. Seetõttu tuleks probleemist teavitada kas Tallinna linna või AS-i Tallinna Vesi. Juhul kui kinnistul on eelnevatel aastatel keldrisse vesi sattunud, on probleemi kordumine väga tõenäoline.

Kuidas sulavee keldrisse sattumise tagajärgi pehmendada?
• väärtuslikud ja vett kartvad asjad kas kedrist või vähemalt keldri põrandalt ajutiselt ära viia;
• leida veepump, mida oleks võimalik vee tungimisel keldrisse kiiresti kasutada. Kaasaegsed pumbad suudavat iseseisvalt ja automaatselt töötada. Juhul kui pumpa on vaja kasutada, siis soovitame keldri põrandasse teha pumba paigaldamiseks süvend. Selline süvend võimaldab pumbal automaatselt töötada. Ilma süvendita ei suuda pump siledalt põrandalt kogu veekihti eemaldada;
• pärast vee väljapumpamist tuleks keldris tekitada tuuletõmbus, et niiskus ruumidest eemaldada. Kindlasti peaks seda tehes arvestama välistemperatuuriga, kuna miinuskaadidega akna lahtijätmisel võib niiske kelder hoopis külmakahjustusi saada ning keldris asuvad torud võivad külmuda. Ruumide tuulutamata jätmise korral võivad kahjustatud saada ka veest kahjustamata hooneosad- ja konstruktsioon. Niiskuskahjustusega ruumi tuulutamist tuleb jätkata ka siis kui vesi on eemaldatud kuna konstruktsioonidesse tunginud niiskus ei ole silmale nähtav;
• juba eelnevalt teavitada AS-i Tallinna Vesi või Tallinna inna vee pumpamise vajadusest ühiskanalisatsiooni.

Kraavid - külm on külmutanud ka tänava servadest sademevett ärajuhtivad kraavid. Tavaliseks ja normaalseks kraavide probleemiks on kraavide külmumine põhjani. Probleem laheneb ise kui temperatuur tõuseb ja veed pääsevad liikuma. Sageli pääsevad veed liikuma inimese abiga. Pahatihti on kraavid ka hooldamata ning seetõttu ei täida nad ettenähtud funktsioone. Soovitame elanikel ka ise jälgida kraavide töökorras olekut. See tähendab, et tänavakraavidest tasub likvideerida takistused, et vesi pääseks liikuma.

Restikaevud tänavatel - kinnistuomanike kohustus on hoida kõnniteed läbitavad. Paraku tähendab lumine ja külm aeg seda, et see ülearune lumi tuleb kuhugi ladustada. Seega hoitakse kõnni- ja sõiduteed küll puhtana, ent lumevallid katavad sõidutee äärtes asuvad restkaevud. See aga tähendab, et kui lumi sulama hakkab, ei ole tekkival veel kuhugi ära voolata. Kahjuks ei jõua Tallinna linna ning AS-i Tallinna Vesi jõud igale poole, mistõttu soovitame oma kinnistu kaitsmiseks võimalusel puhastada restkaevud lumest. Lume sulamisel voolab vesi restkaevust kanalisatsiooni mitte ei sula kinnistule.

Torude lõhkemine – maapind on pidevas silmale märkamatus liikumises. See avaldab jõudusid ka maapinnas asuvale torustikule. Külmaga need liikumised ja torudele mõjuvad juõud suurenevad. Sulamine omakorda muuda maapinna liikuvamaks ning torudele mõjuvad jõud suurenevad veelgi. Kõige „haavatavamad“ nendele jõududele on malmtorud, mis on olnud põhiliseks veetorude ehitusmaterjaliks läbi aegade ja üle maailma. Torude lõhkemisel palume sellest teatada klienditeeninduse numbril 62 62 200 või meie avariitelefonil 62 62 400.

Kuidas majaühenduste lekkeid ennetada?
• Kui Teie veetorustik on vähemalt paarkümmend aastat vana ja toruga on varem probleeme olnud, tasuks soojal ajal torustik välja vahetada. Majade veeühendused on valdavalt ehitatud terasest või tsingitud terasest. Terasele on võrreldes malmiga iseloomulik, et teras materjalina hävib aja jooksul korrosiooni tulemusel. Kui terastoru on kuskilt läbi roostetanud, siis pole alust arvata, et sama toru mõnes teises punktis oleks vähem kahjustatud. Pikemas perspektiivis väldib selle tegevusega tõsisemaid probleeme, mida võib endaga kaasa tuua külmal ajal ootamatult lõhkev toru. Veetorude ehitamisel on vaja meeles pidada, et Eestis on torude maandamise üldine norm külmumiste vältimiseks 180 cm. Sügavust võib vähendada märgades pinnastes. Kuivades pinnastes nagu seda on näiteks Nõmmel, peab sellest normist rangelt kinni pidama.
• Kui kanalisatsioonitorustik on talvel külmunud, on tõenäoline, et see kordub. Soovitame torustiku paigaldada sügavamale või see soojustada. Sealjuures tuleb kindlasti kinni pidada projekteerimis- ja ehitusnõuetest. Torude vahetamiseks ja ehitamiseks soovitame kaasata vastava ala kogemustega spetsialistid.

Priit Koff
AS-i Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht

Nõmme turg valmistub hooajaks

Praegu on väliletid veel tühjad, kuid Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra kinnitusel on juba suurem osa lettidest kevadeks-suveks broneeritud. (c) Kerstin Sonts

Tänavu 16. mail saab Nõmme turg aastaseks. Eesti esimene omavalitsuse hallatav turg on tõestanud, et inimesed peavad tänapäeva supermarketite kõrval ikka ka turul käimisest lugu.

Nõmme turu direktori Vello Loki sõnul on turu esimese aasta kulgenud isegi edukamalt, kui oodatud. «Suvine kõrghooaeg näitas, et Nõmme turul kauplejatest puudust ei tule. Möödunud suvel olid kõik müügipinnad välja renditud ning ka tulevaks suveks on Eesti väiketootjad juba praegu ligi 70 protsenti turu välilettidest broneerinud. Seega on Nõmme turg peagi valmis hooaega alustama,» sõnas Lokk.

Nõmme turu välileti müüja Kersti Karupoja sõnul on nemad talve kenasti üle elanud. «Päikesepaisteliste ilmadega on külastajaid palju, külmemad ilmad on klientide poolest tagasihoidlikumad. Populaarsemad kaubad on omatehtud hapukapsas ja hapukurk, mida
püsikliendid iga ilmaga ostmas käivad,» selgitas müüja. «Praegu on avalettidel kauplejaid vähe, peamiselt ainult meie oleme aasta ringi õues. Enamik välilettidel kauplejatest on planeerinud välja tulla aprilli alguses,» rääkis müüja.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on turg endiselt orienteeritud kodumaiste toidukaupade müügile ning tõhustab veelgi kontrolli toodete päritolu üle. «On juhtunud,
et kauba saatelehti on püütud võltsida või on selgunud näiteks, et Eesti nimega õunasorti ’Tiina’
kasvatatakse tegelikult hoopis Lätis. Selliste olukordade vältimiseks on turg sunnitud kauba päritolu veelgi rohkem kontrollima. Nüüdsest helistavad turu haldurid vajadusel otse toote kasvatajale või minnakse kohapealegi kauba päritolu kindlaks tegema,» rääkis Vakra.

«Kvaliteedi tagamiseks on kõikidele Nõmme turul müüdavatele toidukaupadele juurde märgitud aegumistähtajad. Kaupade Eesti päritolu ja kvaliteet on Nõmme turu eesmärgiks ning kauplejad peavad arvestama, et ebakvaliteetse toodanguga turule ei pääse,» kinnitas Vakra, lisades, et klient, kes ei ole jäänud Nõmme turult ostetud kaubaga rahule, peaks sellest turu haldurile
teada andma.

Nõmme turule on ette heidetud liiga kõrgeid hindu. Vakra sõnul on need väited liiga üldistavad. «Maalehe ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatud Eesti turgude hinnavõrdlustabelite kohaselt on Nõmme turul mitmed müügiartiklid odavamad või sama hinnaga kui teistel turgudel. Nõmme turu kaup on kontrollitud, kvaliteetsem ja värskem kui teistel turgudel,» selgitas Vakra.

Uus turuhooaeg toob Nõmme turule juba eelmisest aastast tuntud laupäevased kontserdid, välikohviku ja grillkala terrassi, kuid ka mõningaid uuendusi. Turuhoone teist korrust hakatakse laiendama silla abil, mis hakkab ühendama Reval Caféd ja praegu tühjana seisvat pinda kohviku vastas. Teisele korrusele on plaanis luua n-ö loovala, kus hakkavad toimuma käsitöömeistrite töötoad ja näitused. «Hetkel käivad läbirääkimised loov ala kontseptsiooni ja teostuse suhtes, kuid kõik osapooled on motiveeritud ning loodetavasti on peagi võimalik huvilistel käsitöö valmistamist uudistama tulla,» kinnitas turu direktor Vello Lokk.

Kerstin Sonts

Mesilaste pidamine linnas tekitab probleeme

Mesilased on kasulikud, sest tolmeldavad taimi ning sellel eesmärgil ühe-kahe taru pidamine ei tohiks probleemi tekitada. Probleemid tekivad aga siis, kui tarusid on näiteks 12 (nagu see on Mesila tänaval) ning naabrite aiad on muudetud mesilaste intensiivseks korjemaaks. (c) Rauno Rajasaar

11. märtsil toimus Tallinna keskkonnaametis nõupidamine, kus arutati Tallinna linnas mesilaste pidamisega tekkinud probleeme. Nõmme linnaosa valitsus tegi keskkonnaametile juba eelmisel aastal ettepaneku reguleerida Tallinnas lisaks koerte ja kasside pidamisele ka mesilaste pidamist.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul võib küsimus esmapilgul tunduda naljakas, kuid linnas mesilaste pidamisega tekkinud probleemid on äärmiselt olulised sellega kokku puutuvatele linlastele.

Nõmme linnaosa valitsuse poole on pöördunud mitmed kodanikud nii kirjalikult kui suuliselt. Näiteks Mesila tänaval 12 mesitaru pidava mesiniku naabrid on pidanud nõelata saamise tagajärjel kutsuma kiirabi või pöördunud ise meditsiiniasutusse, samuti on mitmel perel väikesed lapsed, kelle tervise ja ka elu pärast vanemad on mures. Kahjuks on mesinik aga teatanud, et enne kui see tegevus on seadusega keelatud, tema oma mesindustegevust ei lõpeta.

Ohutult aias viibimine on võimatu

Mesilased on kasulikud, sest tolmeldavad taimi. Kaebusi ei ole linnaosavalitsusele laekunud nende mesinike kohta, kellel on viljapuude tolmeldamiseks üks-kaks taru. Probleemid tekivad aga siis, kui tarusid on näiteks 12 (nagu see on Mesila tänaval) ning naabrite aiad on muudetud mesilaste intensiivseks korjemaaks ning aprillist oktoobrini on neil oma aias puhkamine ja aiatööde tegemine oluliselt häiritud.

«Mesindusega seonduv ei ole ainult Nõmme linnaosa probleem. Me ei pea mõistlikuks, et linnas
peetakse mee tootmise eesmärgil suurel hulgal mesilasi, kelle lennuraadius on kuni kolm kilomeetrit ja kes võivad inimesi nõelata. Ühes mesitarus võib olla 20 000 – 80 000 mesilast. Vaevalt sooviks ükski tallinlane, et tema kõrvalkrundil elaks miljon mesilindu. Linnatingimustes
toodetud mesi on riskiks ka meesööjatele, sest korjealaks on siiski linnakeskkond, mis on kindlasti võrreldes maapiirkondadega saastunum,» selgitas Vakra.

Maksust ei saaks kunagi tuluallikat

Nõmme linnaosa juristi Indrek Kuke hinnangul ei ole linnal mesilaste massilise pidamise ohjeldamiseks paraku muid seaduslikke võimalusi kui maksustamine. Linnaosavalitsus on suhelnud ka põllumajandusministeeriumiga, kuid soovitud tulemust ei ole see andnud, rääkis Kukk.

Võttes arvesse, et riik ei ole mesilaste pidamist reguleerinud ja kohaliku omavalitsuse korralduse
seadus ei võimalda mesilaste pidamist keelustada ega piirata, pakkus Vakra mesilaste pidamise suunamiseks ja reguleerimiseks ühe võimalusena välja mesilaste pidamise maksustamise linnas, sest mesiniku toodetud mee kilod ei kaalu üles terviseriske ja naabritel oma aias turvatunde puudumist. «Sellest maksust ei saa kunagi tuluallikat linnakassa jaoks, vaid see oleks instrument, millega mõjutada linnamesinikke käituma kaaslinlaste huve arvestavalt,» lisas Vakra.

Maksu suurus peaks olema nii suur, et see paneb inimese tõsiselt kaaluma, kas tal on mõistlik linnas suurel hulgal mesilasi pidada. Iseenesest on mesilased loodusele kasulikud ja nende hobi korras mõistlikus koguses linnas pidamist ei taunita.

Selle nädala neljapäeval arutatakse linnas mesilaste pidamisega seotud küsimusi Eesti Mesinike
Liiduga.

Jukko Nooni

Tallinna korteriühistud saavad energiamärgisetoetust

Olemasolevatele hoonetele väljastab energiamärgise kas energiaauditeid tegev või energiamärgist väljastav ettevõtja. (c) Alar Rästa

Hoonele energiamärgise taotlenud korteriühistu saab energiamärgise väljastamise kulude osaliseks katmiseks Tallinna linnavaraameti kaudu toetust taotleda.

Tallinna linna territooriumil asuvatele korteriühistutele eraldatakse elamu energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmiseks ühekordset toetust summas 1500 krooni ühe korteriühistu iga elamu kohta.

Vastava korra kehtestas Tallinna linnavolikogu aasta tagasi, selle eesmärgiks on innustada ja toetada korteriühistuid energiamärgist tellima. Energiamärgisetoetuse eraldamise eelduseks on kehtiva energiamärgise olemasolu.

Energiamärgis on dokument, mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik tarbimine. Olemasolevatele hoonetele väljastab energiamärgise kas energiaauditeid tegev või energiamärgist väljastav ettevõtja.
Energiamärgise soetamiseks kulub asjaoludest sõltuvalt 1500 kuni 3500 krooni.

Energiamärgiste väljastamise volitust omavate ettevõtjate andmed leiab Majandustegevuse registrist http://mtr.mkm.ee.

Kuidas taotleda?

Alates 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2009 laekus Tallinna Linnavaraametile 850 korteriühistu vastavasisulist taotlust, toetuste koguasummaks kujunes 1 275 000 krooni.

Korteriühistud, kes siiani pole energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmiseks toetust taotlenud, saavad Tallinna Linnavaraametile vastavasisulise taotluse edastada.

Taotluse võib kas isiklikult linnavaraametisse tuua, posti teel linnavaraametisse (Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn) saata või elektrooniliselt e-posti aadressile linnavaraamet@tallinnlv.ee edastada.

Vormikohasele taotlusele tuleb lisada koopia energiamärgisest ja selle sisulehtedest ning koopia maksekorraldusest, millega korteriühistu tasus energiamärgise väljastamise eest.

Täpsemat teavet saab internetileheküljelt http://www.tallinn.ee/Energiamargise-toetus-korteriuhistutele.

Koolivaheaeg Nõmme noortekeskustes

22.-26. märtsini toimub Tallinna noortekeskustes turvalisuse teemaline koolivaheaeg. Nõmme noortekeskustes toimuvad selle raames järgnevad tegevused:

Kevadine koolivaheaeg Pääsküla noortekeskuses

22. märtsil kell 15 - joonistame pilte teemal „Turvalisus“. Töötuba toimub terve päeva jooksul ning valminud töödest pannakse noortekeskuse seintele üles näitus.
23. märtsil kell 16 - meditsiini töötuba. Õpime ja tuletame meelde, kuidas käituda õnnetuse korral ning mida kujutab endast kiire abi - elupäästev esmaabi.
24. märtsil kell 16 – seksuaaltervise töötuba, kus räägitakse seksuaaltervisest, -käitumisest ning osa saab võtta harivatest ja põnevatest mängudest. Tegevusi viivad läbi Eesti Seksuaaltervise Liidu koolitajad.
26. märtsil kell 15 – toimub noortekeskuste vaheline bowlinguturniir Kuulsaalis. Pääsküla noortekeskus paneb välja oma esindusvõistkonna.
26. märtsil kell 17 - õppepäev, kus räägitakse turvalisuse ja tuleohutuse teemadel - kuidas hoida ära õnnetust, tulekahju tekke põhjustest ja selle ärahoidmisest ning kuidas käituda tulekahju korral. Lühikesele loengule järgneb praktiline tegevus, kus noored saavad ise tuld kustutada ja tuletõrjeautoga tutvuda. Pääsküla noortekeskust külastavad Põhja-Eesti Päästekeskuse Nõmme komando meeskonna liikmed.
18. aprillini kestab ka omaloomingu konkurss "Kuu-Luule-Luule-Kuu vol4". Konkursile on oodatud luuletused, milles kajastuvad noorte mõtisklused teemal „Tänapäeva muinaslugu“. Luulekonkursi eesmärk on noorte loovuse ja luulemeele arendamine ning sahtlisse kirjutatud loomingu väljatoomine. Omaloomingu võistluse kaudu avaneb noortel võimalus jagada oma kirjutatut ka teistega. Konkurss toimub kahes keeles, eestikeelsed luuletused saata aadressil: kaia@taninfo.ee ja venekeelsed sergei@taninfo.ee. Oodatud on tööd noortelt vanuses 13 – 26 aastat. Konkursi nõuded ja tingimused: www.taninfo.ee/paaskyla

Täpsem info Pääsküla noortekeskuses toimuvate tegevuste kohta: www.taninfo.ee/paaskyla, tel 677 5253 / 5556 7780




Kevadine koolivaheaeg Männiku noortekeskuses

22. märtsil kell 16 - mängudepäev „Märgates teisi, aitad ennast!“. Arutleme ja mängime erinevatel turvalisusega seotud teemadel. Räägime, mida meie saame ära teha abivajavate inimeste heaks ja kuidas neid aidata.
23. märtsil kell 15 "Pimedas nähtavaks!" – meisterdame kõik koos helkureid ja räägime põnevatest raamatutest Männiku raamatukogus. Osavõtutasu 10 kr.
24. märtsil kell 16 evakuatsiooniõppus - õpime ja proovime läbi, kuidas tulekahju korral noortekeskuses käituda.
25. märtsil kell 15 tuleb noortekeskusesse külla karjäärinõustaja Tallinna Karjääri- ja Nõustamiskeskusest. Mängulises vormis arutletakse, kuidas oma tulevikku planeerida. Sobib 8. ja 9. klasside noortele, aga oodatud on ka teised huvilised. Tasuta.
26. märtsil kell 15 Kuulsaalis noortekeskuste-vaheline bowlinguturniir. Ootame 10-18-aastaseid osalejaid Männiku võistkonda! Registreerumine tel 639 5559. Osavõtutasu 25 kr.
26. märtsil kell 16 teemapäev “Mina ja maailm” - tutvustame mängude kaudu maailmahariduse teemat. Räägime vaesusest, pagulusest, õiglasest kaubandusest. Tasuta.

Täpsem info Männiku noortekeskuses toimuvate tegevuste kohta: www.taninfo.ee/manniku, tel 639 5559 / 5556 7781.

Mõlema keskuse tegevustest on oodatud osa võtma kõik 7- 26aastased noored!

Nõmme Kalju ei suutnud liidrikohta hoida

Nii Ingemar Teever kui Juri Jevdokimov on alanud hooajal väravaid löönud. (c) Catherine Kõrtsmik

Pärast Eesti jalgpalli meistrivõistluste teist vooru oli jalgpalliklubi Nõmme Kalju kuue punktiga tabeli liider. Paraku ei suudetud edu hoida, 20. märtsil toimunud kohtumine tiitlikaitsja FC Levadiaga lõppes 0:3 Kalju kaotusega.


9. märtsil alanud Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliiga avavoorus oli Nõmme Kalju vastane Viljandi JK Tulevik. Kuna Hiiu staadionil valitseb sügav lumerohke talv, siis peeti mäng Sportland Arenal. Mängu oli tulnud jälgima ligemale 250 pealtvaatajat, kes ei peljanud talveõhtut ja külma tuult. Nõmme Kalju abitreener Karel Voolaid sõnas enne mängu: "Kalju fännidel on nüüd aeg roosad lipud, sallid, trummid ja pasunad kappidest välja otsida, sest meistriliiga pikk hooaeg on algamas ja meeskond on selleks tõsiselt valmistunud. Loodame kohe esimestes voorudes hea hoo sisse saada!"

Mäng oli tasavägine, võitluslik ja fännidele pinget pakkuv. Kohtumise ainsa värava lõi mängu 40. minutil raskest traumast taastunud Ingemar Teever. II poolaja 55. minutil oli Giovanni Albanil võimalus Kalju eduseisu ka suurendada, kui kohtunik määras 11 meetri karistuslöögi. Paraku suutis Viljandi Tuleviku väravavaht Aiko Orgla selle tõrjuda. Seega sai Kalju avamängus 1:0 võidu ja 3 punkti turniiritabelisse.

Kindel võit tugevas lumesajus

Läinud laupäeval pidas Nõmme Kalju juba 2. vooru mängu, kus Tartus Annelinna kunstmurustaadionil oli meeskonna vastane kohalik JK Tammeka. Nõmme Kalju peatreener Fredo Getulio Aurelio saatis platsile koosseisu: Daniil Savitski, Tiego Sala, Felipe Nunes, Mikk Haavistu, Giovani Albani, Ken Kallaste, Sergei Terehhov, Juri Jevdokimov, Juan Ochoa Reyes, Tõnis Kaukvere ja Ingemar Teever.

Mängu vaatama tulnud üle kahesaja fänni ei pidanud sedapuhku kaua väravat ootama, sest Juri Jevdokimov lõi nurgalöögist tulnud palli juba 10. minutil JK Tartu Tammeka väravavõrku, kasutades suurepäraselt ära standardolukorra. Kuid 10 minutit hiljem sai Kalju tugisammas Sergei Terehhov vigastada ja Kalju treenerid tegid vahetuse: platsile tuli Martin Tšegodajev. Jätkus kompromissitu heitlus ja poolajale mindi ikkagi JK Kalju 1:0 eduseisul. Ilm oli aga muutunud: sadas tihedat lund.

II poolajast oli kulunud 10 minutit, kui Ingemar Teever mängis kaitsealas palli käega ja kohtunik määras 11 m karistuslöögi, mille Heiko Tamm ka väravaks realiseeris. Tablool oli viigiseis 1:1. Paraku ei saanud väljakuperemehed kaua rõõmu nautida, sest 60. minutil lõi Filipe Nunes karistuslöögist 2:1 ja 9 minutit hiljem Ken Kallaste analoogsest standardolukorrast juba 3:1 Nõmme Kalju kasuks. See ei olnud aga veel mängu lõpptulemus, sest 86. minutil vähendas Kaarel Torop kodupubliku rõõmuks kaotusseisu 2:3le. Seejärel korrastasid aga külalised oma kaitseridu ja hoidsid võiduseisu lõpuvileni. Kalju oli saanud teise raske võidu tulemusega 3:2 ja tõusis 6 punktiga meistriliiga liidriks.

Liidrikohast tuli loobuda

Meistriliiga 3. vooru kohtumiseks FC Levadiaga oli Kalju hoolikalt ettevalmistanud ning mäng algaski tasavägiselt. Võrdset võitlust ja võimalusi jätkus mõlemale poolele kuni 36. mänguminutini, mil nõmmekate väravavaht Daniil Savitski teenis punase kaardi Vitali Leitani takistamise eest. Juri Jevdokimovi asemel vahetusest mängu sekkunud Janno Hermanson pidi koheselt olema valmis tõrjuma penaltit. Levadia standardolukordade meister Konstantin Nahk siiski ei eksinud ja saatis nahkkera kindlalt 11 meetri pealt Kalju väravasse. Kalju pidas esimese poolaja lõpuni vapralt vastu ning seisul 0:1 mindigi vaheajale.

Teise poolaja algul skooris Levadia kaks korda järjest: 46. ja 52. minutil oli täpne aktiivselt äärel tegutsenud Eino Puri. Sellega oligi mängu tulemus sisuliselt otsustatud. Ülejäänud kohtumine kujunes üsna sisutuks, ohtlikke momente oli väga vähe. Mõningast võitlust ilmestasid siiski kohtuniku jagatud kollased kaardid. Seis siiski enam ei muutunud ning lõpptulemuseks märgiti 0:3 võit FC Levadiale.

Täna õhtul toimub Eesti jalgpalli meistriliiga 4. voor, kus Sportland Arenal on Nõmme Kalju vastaseks FC Kuressaare.

Anton Siht

Nõmmel soovitakse kevadise sula ajal sõidukite kiirust piirata

Nõmme linnaosa valitsus tegi Tallinna transpordiametile ettepaneku kehtestada mõningatel linnaosa kvartalisisestel tänavatel kiirusepiirang 30 km/h.

Algselt puudutas ettepanek vaid ajutisi piiranguid kevadise suurvee ajal, kuid linna liiklusteenistuse spetsialistid leidsid, et mõnedel kitsastel kvartalisisestel tänavatel on liiklusturvalisuse huvides mõistlik kaaluda alalist piirkiiruse muutmist.

Nõmmel saab emakeelepäeval kuulata head muusikat ja luulet

Tõun ja Jaan Sööt (c) 2x Mats Õun

Pühapäeval, 14. märtsil kell 18 tähistatakse Nõmme kultuurikeskuses emakeelepäeva. Kirjanduslikul kontserdil pealkirjaga “Lauluallikas külmas põhjatuules” esinevad luuletaja Jürgen Rooste ning muusikud Jaan Sööt ja Tõun.

Jaan Söödi arvates on emakeelepäeva vaja meeldetuletuseks, et väikese rahva keel vajab tähelepanu ja hella kohtlemist. Nii ansamblist Jäääär kui ka mitmetes teistes bändides ja projektides kaasa löövad muusikud Jaan Sööt ja Tõun laulavadki peamiselt eesti keeles.

Esinemise kohta koos Jürgen Roostega arvab Tõun: “Me suhtume Jürgenisse täie muhedusega. Ma ikka käin mõnikord “musta laega saalis” teda kuulamas. Kirjanikega olen varemgi koos esinenud. Paari kuu eest oli Jäääärel Apollo raamatupoes ühine esinemine Indrek Hirvega ja eks neid õhkamapanevaid hetki on olnud veel.”

“Meie töö on mitte ainult laule esitada vaid ka luua. Õnneks on meil häid sõpru, kes oskavad mõelda samu mõtteid, aga riimis. See on meeldivamaid ameteid, mis ilmas leida, eriti kui neid laule saab luua nii kaunis keeles nagu seda on meie emakeel,” arvab Jaan Sööt. “Jääääre loomise idee oli aga hakata laulma omi riime ja sekka viisistama eesti väärtluulet,” täiendab Tõun, lisades, et lugusid valivad nad kõhutunde järgi, oluline on, et enesele ka meeldiks.

Jürgen Rooste (c) Ester Rooste

Jürgen, milline tähendus on emakeelepäeval sinu jaoks? Kas on üldse sellist päeva vaja?
See tähendab palju tööd... Suurt rügamist ja vaeva, mis puutub pidulisse poolde, siis mul on aastaringi emakeelepäev.

Millises seisus on meie emakeel?
Ta on elus, s.t me ei pea eesti keelt uurima kui surnud keelt. See on hää, see on imeline.

Kuidas suhtud esinemisse koos Jaan Söödi ja Tõuniga? Mida sa sellest ootad(kui üldse)?
Ma olen nende kõrval nagu poisike. Tõuni kuulasin vanasti Kuku-raadiost, ta oli mu teismelise-eas tähtis raadiomees. Sööt jällegi on kirjutanud ja mänginud kuradikõva muusikat, nii mõnedki mu sõbrad on tema lugude järgi hakanud kitarri õppima, Sööt on olnud paljude noorte muusikute lähtekoht.

Ma loodan, et leian tekstid, mis nende asjadega passivad.


Jukko Nooni

Martinson: Ka Nõmme hooldushaigla saab euroraha toel uue hingamise

Lõuna 50 asub miljööväärtuslikul alal, mistõttu muid hooneid sellele kinnistule ei rajata.

Lähiaastatel ootab uuenduskuur ees ka Lõuna 50 asuvat Nõmme hooldushaiglat, mis loodetakse ellu viia Euroopa struktuurifondidest saadud rahaga ja samuti LTKH osalusega.

See on suurprojekt, mis näeb ette hooldusravikliiniku arendamist ja kaasajastamist. Lõuna 50 hoone rekonstrueeritakse 50 voodikohaga hooldusravihaiglaks. Sada hooldusravikohta tuleb Väike-Õismäe polikliinikusse (Ehitajate tee 137), millest pärast renoveerimist saab samuti hooldusravikliinik.

Arvestades Lõuna 50 kinnistul asuva hoone tehnilist olukorda ja vakantsete ruumide olemasolu, kolib Nõmme hooldusravihaigla renoveerimise ajaks Sõle tänava haiglahoonesse, et ühe-kahe aasta pärast naasta juba moodsasse renoveeritud hoonesse. Lõuna 50 asub miljööväärtuslikul alal, mistõttu muid hooneid sellele kinnistule ei rajata.

Usun, et uuendatud hoone saab nii sisult kui ka vormilt kauniks ja vajalikuks tervishoiuasutuseks, millest nõmmelane saab ainult heameelt tunda.

Merike Martinson
Tallinna abilinnapea

Järgmise aasta algul avatakse Nõmmel uus tervisekeskus

Pärast renoveerimist näeks praegune polikliinikuhoone selline välja.

Jaama 11 asuv perearstikeskus ja polikliinik on terviseasutus, mida ilmselt iga nõmmelane on kritiseerinud ja oodanud erinevatelt linnavõimuesindajatelt otsustavaid samme selle uuendusteks.

Kui ma neli aastat tagasi seda keskust külastasin, oli kohkumus suur nähes rasket ligipääsetavust, kitsaid treppe, amortiseerunud ruume, lifti puudumist, äärmiselt kitsaid koridore ja palju muud, mis teeb ühe tervisekeskuse patsiendi jaoks ebasõbralikuks kohaks.

Tallinna linnal valmis plaan rajada eraettevõtlusel põhineva perearstikeskuse asemele munitsipaaltervisekeskus, kus perearstid oleksid töövõtjad ja seega vabad haldusmuredest. Siin põrkusime vastuseisule, sest perearstide soov oli olla eraettevõtja, s.t iseenda peremees. Vaidlused kestsid pikalt, õigus jäi perearstidele. Kuid arutelu tervisekeskuse võimaliku koha üle käis edasi. Koos perearstidega käidi läbi Kivimäe Haigla tühjad hooned, pooleli oleva Hiiu pansionaadi ruumid, kaaluti Lõuna tn 50 hooldusravihaigla territooriumile võimaliku uue tervisekeskuse rajamist ja teisi alternatiive.

Renoveerimine koostöös Lääne-Tallinna Keskhaiglaga

Lõpuks, arvestades nii perearstide kui ka nõmmelaste arvamust, tõi tuttavaks tallatud tee meid tagasi Jaama tn 11 hoonesse. Jaama tn 11 kuulub AS Lääne-Tallinna Keskhaiglale (AS LTKH), kes osutab samas perearstide kõrval ka eriarstiabi teenust, kuigi viimastel aastatel vähenenud mahtudes. Õnneks on LTKH valmis oma uues korpuses vastavate tingimuste loomisega neid arstiabiteenuseid uuesti laiendama.

Nii võttis LTKH juhtkond koos nõukoguga vastu otsuse, et viib siiski ellu uue tervisekeskuse rajamise olemasolevasse hoonesse, viimast renoveerides ja laiendades. Tallinna linn eraldas 2008. aastal oma eelarvest 1 miljon krooni OÜ-le Projekt Kuubis tervisekeskuse projekteerimiseks. Projekt valmis siiski märksa odavamalt – 587 400 krooniga.

Patsiendisõbralik miljöö

Jaama tn 11 hoone rekonstrueerimine läheb maksma maksimaalselt 20 miljonit krooni, ehitusaeg on vähemalt 10 kuud. Rekonstrueerimistööde ajaks tagatakse Jaama 11 asuvas hoones tegutsevale pere- ja eriarstidele töökohad AS LTKH ambulatoorse tegevusega üksustes, põhiliselt Mustamäe polikliinikus.

Parkimine uue tervisekeskuse juurde on planeeritud laiendada kinnistu hoovialale, kusjuures parkimine lähiümbruses on kavandatud vastavalt Nõmme keskuse detailplaneeringule. Liikumispuudega patsientidele tagatakse nii parkimine, mugav juurdepääs hoonele kui ka liftiga liikumisvõimalus korruste vahel. Kõik praegu tegutsevad 11 perearsti saavad uues tervisekeskuses töötajasõbralikud ruumid ja mis kõige tähtsam – patsiendisõbraliku miljöö. Arvan, et Nõmme elanik on uut tervisekeskust kaua oodanud ja selle valmimine on samaväärne suursündmus Nõmmel turu taasavamisega, võib-olla isegi tähtsam.

Loodame, et ajutine arstiabi üleminek Mustamäele ei tekita elanikkonnas rahulolematust ega arusaamatust. Tervisekeskuse loodame avada juba järgmisel aasta algul ning sellele järgneb juba hooldusravikliiniku uuendamine.

Merike Martinson
Tallinna abilinnapea

Talv hakkab läbi saama, valmistutakse sulaks

Öine lumekoristus Nõmme tänavatel. (c) Teho Eesti Teehooldus OÜ

Detsembris alanud talvised lumesajud katsid terve Eesti mitmeks kuuks paksu lumevaibaga ning tekitasid nii elanikele kui omavalitsustele tõsist peavalu. Käesoleva aasta algul mõõdeti Tallinn-Harku ilmajaamas lume paksuseks 62 sentimeetrit, mis on ka jaama uueks lumerekordiks. Vaatamata lumerohkusele on Nõmme territooriumil asuvatel tänavatel lumetõrjetööde tegemine olnud rahuldav.

Täname kõiki Nõmme linnaosa elanikke, kes meile talviste teehooldustööde kohta tagasisidet on andnud ning seeläbi lumekoristust sujuvamaks ja kvaliteetsemaks muuta aidanud. Nõmme tänavad on suhteliselt kitsad ja enamus kinnistutel on piirdeaiad. Seetõttu on paljud tänavad erakordselt raskete lumeolude tõttu muutunud kitsaks. Linnaosavalitsus on koostöös töövõtja Teho Eesti Teehooldus OÜ-ga laiemaks sahanud tänavad, mis külgnevad haljasalade ja parkmetsadega. Kuna suur osa Nõmme tänavaid on 4-meetrise laiusega ja teeseaduse kohaselt peab lumevallide vahe olema sõiduteel vähemalt 3 meetrit, siis paratamatult tuli tänavapuhastajatel lükata osa lund piirdeaedade äärde. Sellega seoses palume kitsaks muutunud tänavate osas kõikide elanike mõistvat suhtumist ja liiklemisel arvestada kaasliiklejatega, sest Teho Eesti Teehooldus OÜ-ga leping ei hõlma lume äravedu tänavatelt.

Suurim probleem arenduspiirkondadega

Koostöös Tallinna Kommunaalametiga on Kadaka pst kitsastelt kõnniteedelt ja Vabaduse pst kitsamatest osadest teostatud lume äravedu Magistraalteede äärsetel ristmikel on madaldatud suurte lumevallide kõrgust, et tagada ohutum väljasõit kõrvaltänavatelt peateele.

Mitmetel kitsastel tänavatel on osutunud suureks probleemiks ööseks tänavate äärde parkivad autod. Nimetatud asjaolu tõttu on jäänud sahkamata osa tänavast, sest parkivast autost on sahaga traktoril võimatu ohutult mööduda. Siit tulenevalt palume elanikel oma sõidukid ööseks parkida kinnistutele.

Mitmete arenduspiirkondade elanikud on esitanud linnaosavalitsusele pretensioone teostamata lumetõrjetööde kohta. Arenduspiirkonnas asuvad tänavad kuuluvad arendajale, mitte linnale. Arendajatele kuuluvatel maadel vastutab talihoolduse eest arendaja.

Eelmise nädala lõpus alanud sulailmad on tõstnud ka linna lepingupartneritest koristusfirmade ning AS-i Tallinna Vesi valmisolekut toime tulla võimalike uputustega.

Sulailmadeks ollakse valmis

Lepingupartnerid peavad tagama oma piirkonnas lumehangedest restkaevude poole äravoolude rajamise. Kõigepealt tuleb seda teha kriitilistes kohtades – maanteede ääres, kõnniteedel, ülekäikudel ja peatuste ootealadel ning seal, kus esineb üleujutamisoht. Samuti kontrollitakse kraavide ja truupide läbilaskvust, tagamaks sulavee takistamatu äravool.

Lisaks tehnikale on ööpäevaringselt valmisolekus ka kõik käsitööbrigaadid. AS Tallinna Vesi on lubanud tagada restkaevude puhastamise ja pumbajaamade valmisoleku sulaveetulva vastuvõtmiseks. Samuti on AS Tallinna Vesi valmis uputusohuga paikadesse avariibrigaade saatma.

Infonumbrid

Tänavate hooldusega seotud küsimuste ja probleemide operatiivseks lahendamiseks palume elanikel pöörduda Nõmme Linnaosa Valitsusse: Einar Tamm 645 7312, 645 7333 või edastada teade, e- post einar.tamm@tallinnlv.ee.
Üleujutamise probleemide korral saab helistada AS Tallinna Vesi avariidispetšeri ööpäevaringsel telefonil 626 2400 või Tallinna abitelefonile 1345.

Einar Tamm
Nõmme linnaosa valitsuse heakorraspetsialist

Et ei juhtuks tuleõnnetust...

Pühkimata korstnalõõrides süttinud tahm on sagedane tulekahju põhjustaja.
Et ei juhtuks õnnetust, tuleb kütteseadmeid regulaarselt puhastada ja hooldada.
(c) Põhja-Eesti päästekeskus

2010. aasta kahe kuu jooksul on tuleõnnetustes hukkunud juba 26 inimest, neist 8 Tallinnas ja Harjumaal. Selleks, et tulesurmasid ära hoida, peavad inimesed ise hoolikalt oma kodud ja harjumused üle vaatama. Pühkimata korstna, katkiste elektriseadmete või suitsuga magama jäämise eest vastutab igaüks meist ise.

Tules hukkunute arv tõuseb sageli külmade ilmade saabudes. Seega võib arvata, et paljud tulekahjud saavad alguse kütteseadmetest. Põlengu vältimiseks tuleb silmas pidada, et köetaks vaid korras, pragudeta ja puhastatud kütteseadmeid ning välditaks ülekütmist. Pühkimata korstnalõõrides süttinud tahm on sagedane tulekahju põhjustaja. Et ei juhtuks õnnetust, tuleb kütteseadmeid puhastada ja hooldada regulaarselt!

Samuti tuleb silm peal hoida lahtisel tulel. Tuld kaminas, küünlaid ja teisi lahtise tule allikaid ei tohi jätta omapäi põlema, kui lahkutakse kodust või minnakse magama. Küünla puhul on tähtis, et see asuks tulekindlal alusel ja eemal mittesüttivatest esemetest (küünlakaunistused, ajalehed, kardinad). Lahtise tule all võib mõelda ka sigarette – pärast suitsetamist tuleb sigaret hoolikalt kustutada ja mis kõige tähtsam – voodi pole suitsetamiskoht!

Kõik kasutatavad elektriseadmed ja -juhtmed peavad olema korras. Alati tuleb reageerida ja kontrollida, kui on tunda imelikku lõhna, kui elektrijuhtmed on kuumad vms. Samuti jälgida, et töös ei oleks korraga liiga palju seadmeid, sest vooluvõrk ei talu ülekoormust. Eriti tähelepanelik tuleb selles osas olla elektriliste kütteseadmetega.

Kõige elementaarsem ja odavam elupäästja tulekahju puhul on suitsuandur. Aga kui see on kapi peal ja/või maja teises otsas ning selle signaali ei ole öösel magamistuppa kuulda, ei saa see ka õigel hetkel inimesi aidata.

Suitsuandur peab olema igas majapidamises (suuremates soovitavalt isegi mitu). See peab olema töökorras ja paigaldatud vastavalt juhistele. Lisaks suitsuandurile päästab inimesi tulekahjust ka lähedaste või naabrite tähelepanelikkus ja hoolivus – üksi elavatel vanuritel,
puude või tervisehädaga inimestel on tulekahju korral kindlasti kõrvalist abi tarvis.

Tuleohutu kütmise meelespea
Küttes peaks iga majaomanik silmas pidama:

- Et tema kamin, ahi või katel oleks õigesti ehitatud või et korsten oleks ikka tuleohutult paigaldatud. Selleks tuleks kütteseadmete ehitamine ja paigladamine usaldada vaid kogenud spetsialisti hoolde;
- milline on tema kütteseadme võimsus, et ei köetaks üle;
- et ei tohi kasutada amortiseerunud kütteseadet (et kusagilt suitsu sisse ei ajaks ja et lõõrides, pliidis, soemüüris, ahjus ega korstnas poleks pragusid);
- et kamina, ahju ja katla ukseesine põrandakattematerjal peab olema tulekindel ning läheduses poleks kergesti süttivaid esemeid (ajalehed, kaltsud jms);
- et kortsnaid tuleb pühkida vähemalt ühel korral aastas (aastaringsel kütmisel isegi kaks korda).

Helen Kuuseoja
Põhja-Eesti päästekeskus

Taas toimus mudilaste etlemiskonkurss "Emakeele ilus kõla"

Hans Robert Kannukene Rabarübliku lasteaiast. (c) Kerstin Sonts

3. märtsil toimus Rabarübliku lasteaias Tallinna koolieelikute etlemiskonkursi "Emakeele ilus kõla" Nõmme piirkondlik voor. Konkursist võttis osa 21 last üheksast Nõmme lasteaiast. Sel aastal oli konkursi korraldajaks Rabarübliku lasteaed.

Lapsi hindas kolmeliikmeline žürii koosseisus Piret Loide Nõmme muuseumist, Kadri Liivaleht Nõmme gümnaasiumist ja Virve Edro Pääsküla raamatukogust. Žürii valis mudilaste seast välja kolm tublimat, kes lähevad sel aastal Nõmmet esindama konkursi linnavooru.

Nõmme piirkondliku vooru parimad etlejad olid seekord Egert Starkopf Männiku lasteaiast, Hans Robert Kannukene Rabarübliku lasteaiast ning Linda Lees Männimudila lasteaiast. Konkursi lõppvoor toimub emakeelepäeval, 14. märtsil kell 12 Estonia talveaias.

Tegutsemist alustas Eesti Reservohvitseride Kogu Nõmme osakond

Maineka militaarvõistluse Swiss Raid Commando 2009 EROKi liikmetest võitjameeskond (vasakult) Alar Nigul, Tiit Riisalo, Kaido Ruul ja Raul Hindov. (c) Toomas Männaste

Hiljuti loodi Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) Nõmme osakond. EROK püüab koondada aktiivses teenistuses mitteolevaid ohvitsere ning selle üheks peamiseks eesmärgiks on läbi oma tegevuse suurendada Eesti kaitsevõimet. Nõmme osakond viib ellu EROK poliitikat ja missiooni territoriaalüksusena. Ta on üks neljast EROKi Tallinna haruosakonnast, mis loodi pealinna kasvava arvukusega reservohvitseride kogukonna liikmete paremaks regionaalseks ühendamiseks. Osakondadele laieneb kogu EROK institutsionaalne väärtus: suhestumine koguriiklikus ja rahvusvahelises tähenduses ja kõik nendest tulenevad sidemed ja võimalused.

EROK Nõmme osakonna esimees kapten Andres Parve usub, et regionaalse osakonna loomisega kasvatatakse reservväelaste aktiivsust: „Reservi arvatud ohvitserid kui väljaõpetatud sõjaväelised juhid on suur potentsiaal, mis väärib riigikaitses suuremat rakendamist. Reservi minnes on ühest küljest oluline, et ohvitseri side riigikaitseorganitega säiliks. Teisest küljest on EROK kaitseväelasele üheks tsiviilühiskonda taasintegreerumise ukseks ning väiksemad regionaalsed osakonnad soosivad sotsiaalsete suhete loomist.”

Nõmme osakonna tegevuskava on väljatöötamisel – praeguse seisuga on plaanis populariseerida ohvitseride rakendamist riigikaitseõpetajatena, osaleda reservõppekogunemistel allüksuste ülematena ning Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonnas instruktoritena. Nii mitmedki praegused nooremad tegev- ja reservohvitserid on alustanud oma riigikaitselist tegevust Nõmme malevkonna legendaarse Juuniorkompanii liikmetena, kes tunnevad kohaliku väljaõppekeskuse võimalusi ning teavad kuidas noorkaitseliitlastele paremat väljaõpet anda.

Ka reservis on võimalik anda panus riigikaitsesse

EROK on institutsioon, mis toetab reservohvitseri karjäärimudelit ehk tema valmidust jätkuvaks taaskasutuseks riigikaitses. Nõmme haruosakonna üheks eesmärgiks oleks parandada reservi arvatud ohvitseride väljaõpet ja hoida neid kursis kaitseväes toimuvate muudatustega. Selleks plaanitakse organiseerida mitmeid koolituspäevi ja teemaõhtuid Koostöösuhted on loodud Vahipataljoni ning Kaitseliidu Nõmme malevkonnaga. “Soovime edastada sõnumi, et ohvitseri teenistuse lõpp kaitseväes ei tähenda kogu kaitseväelise karjääri lõppu. Ka reservis on võimalik jätkata oma panuse andmist riigikaitsesse, teha karjääri osaledes erinevatel koolitustel ja rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas minnes vabatahtlikuna kordusõppustele,“ lisas Parve.

Väärib äramärkimist, et nii EROK’i puhul ei ole tegemist eraldi sõjaväelise üksusega vaid endisi sõjaväelisi juhte koondava organisatsiooniga. Andres Parve sõnul on vabatahtlike organisatsioonide ellujäämistingimuseks liikmete aktiivsus. “Usume, et loodud Nõmme regionaalne haru suurendab meie osakonna reservohvitseride küünarnukitunnet ning suurema arvu ürituste korraldamisega tekib reservväelastes ka suurem kaasalöömishuvi,“ lisas ta.

Eesti Reservohvitseride Kogu asutati 1997. aastal esimeste reservohvitseride kursuse läbinute poolt. EROK loeb end esimese Eesti Vabariigi 1933. aasta 23. juunil asutatud Tagavaraohvitseride Sektsiooni Keskkogu õigusjärglaseks.

Margus Ots
EROK Nõmme osakonna aseesimees

Rainer Vakra: Olümpiamängud Nõmmele?

Tänavusel talvel on olnud pidevalt juttu lumest, lumetõrjest, lume rohkusest ja suusatamisest. Sellest on juba tekkimas omamoodi traditsioon. Ei saa sest teemast ka seekord üle ega ümber. Käes on esimene kevadkuu, mis tähendab sooja ja loodetavasti peatset lume sulamist.

Rekordkogus lund asendub rekordkoguse sulaveega. Oleme küll sellel aastal esmakordselt püüdnud Nõmme tänavatelt jõudumööda lund välja vedada, aga olukord on keeruline. Linnaosas oleme tõstnud valmisolekut suuremate uputuste likvideerimiseks.

Teise olulise teemana lõppesid ligemale nädal aega tagasi olümpia mängud Vancouveris. Eestlaste esinemisele hinnangu andmine jääb siinkohal kindlasti iga spordisõbra enda südametunnistusele. Minu selge veendumus on, et meie väiksele riigile on iga medali võitmine kordaminek. Aga tegelikult ajendas mind kirjutama hiljuti lõppenud suurvõistlusest hoopis teised põhjused.

Pühapäeval telerist viimast taliolümpia ala, meeste 50 km klassikasõitu jälgides, kus ka meie sportlased mõõtu võtsid, oli meie spordihuviliste ringis üks prantslane. Temaga vesteldes avastasime mõned huvitavad faktid ja mõtted. Esiteks arutledes Nõmme rahvaarvu üle, selgus, et tema kodulinn Annecy on samas suurusjärgus meie kodulinnaosaga. Huvitav on aga fakt, et 50000 elanikuga Annecy linn kandideerib 2018. aasta taliolümpiamängude korraldajaks. Huumoriga sel teemal jätkates, küsis ta, et kas me ei ole mõelnud kandideerida 2022. aasta olümpialinnaks? Öeldakse ju, et kes ei julge unistada suurelt, ei saa hakkama ka väikeste asjadega. Kindlasti jääb see idee utoopia valda, kuid meeldiv on tõdeda, et Tallinna ainuke suusahüppemägi ning Eesti pikimad valgustatud suusarajad asuvad Nõmmel.

Igatahes on just tulevastel suusasangaritest nõmmelastel vähemalt üks eelis võimaliku tulevase olümpialinna elanike ees. Selgus, et näiteks murdmaa suusarajad on kasutajate jaoks seal piirkonnas tasulised. Loomulikult ei ole inimeste sissetulekud võrreldavad, aga teatud põhimõtteline sõnum on selles olemas. Nõmme spordikeskust arendades oleme püüdnud tagada valgustatud liikumise ja terviseradadele juurdepääsu kõigile soovijatele ilma rahata. Samas mõistan, et kusagilt läheb piir, kust omavalitsus ei ole suuteline kõike kinni maksma. Näiteks sellel aastal avatud mäesuusa ja lumelaua nõlv on kasutajatele tasuline. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esiteks on koostööpartner OÜ Seikluspark investeerinud tuhandeid kroone. Teiseks on seal turvalisuse ja hea teenuse pakkumiseks loodud ligemale kümme uut töökohta. Oleme alustanud uuringutega, et võtta lähitulevikus kasutusele Vanakas ja kaugemas tulevikus suletud Pääsküla prügimägi.

Soovin kõigile kauneid viimaseid talvepäevi ja uksele koputavat kevadet. Õrnemale soole meeleolukat ja rõõmsat naistepäeva!

Rainer Vakra
Nõmme linnaosa vanem

Tallinn maksab eakaile maaomanikele maamaksuhüvitist

Tulenevalt Tallinna linnavolikogu 28. jaanuari 2010 määrusest nr 8 “Maamaksu tõusu hüvitamine pensionisaajatele 2010. aastal” on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saavatel isikutel, kes saavad maamaksuvabastust kuni 700 krooni ulatuses, võimalik taotleda ühekordset toetust maamaksu tõusu hüvitamiseks. Toetust makstakse ulatuses, mille võrra isikule 2010. aastaks määratud maamaks ületab 2001. aastaks määratud maamaksu. Avalduse esitamise tähtaeg on 15. november 2010.

2010. aasta toetuse saamise tingimustes on muudetud seda, et nimetatud isikutel on õigus toetust saada juhul, kui maksustataval maatükil asuva elamu aadress on isiku elukoha aadressina kantud rahvastikuregistrisse enne 1. jaanuari 2009.

Taotlejale makstakse toetus täies ulatuses välja sõltumata sellest, kas ta tasub Maksu- ja Tolliameti poolt määratud maamaksu summa korraga või maksuteates näidatud osade kaupa.
Linnakantselei Finantsteenistus kannab maamaksu hüvitamise toetuse kogu ulatuses taotleja avalduses näidatud pangakontole või maksab välja sularahas taotleja kulul posti teel 2010. aasta jooksul.

Toetuse eeltingimuseks olevat maamaksuvabastust kuni 700 krooni ulatuses saab taotleda riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensionisaaja, kelle kasutuses oleva ja Tallinna haldusterritooriumil asuva elamumaa sihtotstarbega maatükk või selle mõtteline osa on suurem kui 200 m2 ning maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Kui isiku kasutuses on mitu elamumaa sihtotstarbega maatükki, on tal õigus taotleda maksuvabastust ainult ühele neist maatükkidest. Maksuvabastuse taotlemise avaldus 2010. aastaks tuli esitada Tallinna Linnavaraametile hiljemalt 10. jaanuariks. Avaldusi 2011. aastaks on võimalik esitada 2010. aasta jooksul, viimane tähtaeg avalduse esitamiseks on 10. jaanuar 2011

Maamaksu hüvitamise ja maksuvabastuse taotlemise avaldusi saab esitada Tallinna Linnakantselei ja linnaosavalitsuste teenindussaalides, posti teel (Tallinna linnavaraamet, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn) või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel (linnavaraamet@tallinnlv.ee).

Lisainformatsiooni maamaksu tõusu hüvitamise kohta saab Tallinna Linnavaraametist tel 640 4454 või Nõmme linnaosa valitsuse infotelefonil 645 7333.

Eesti Äikesevaatlejate Võrk otsib uusi vaatlejaid

Asjahuvilistest koosnev vaatlusvõrk võimaldab koguda andmeid äikesega

kaasnenud ohtlike nähtuste ja kahjustuste kohta. (c) Eesti Äikesevaatlejate Võrk

Juba viiendat aastat tegutsev Eesti Äikesevaatlejate Võrk otsib uusi huvilisi äikesevaatlusi teostama. Äikesevaatlustega võivad liituda kõik huvilised sõltumata vanusest ja tegevusalast. Nagu näitavad eelnenud aastate kogemused on häid vaatlejaid nii kooliõpilaste, täiskasvanute kui pensionäride hulgas.

Oodatud on vaatlejad nii linnadest kui maapiirkonnast. Vaatluste läbiviimine ei eelda erialaste teadmiste ega mõõteriistade olemasolu, oluline on vaid huvi ja valmisolek äikese esinemise korral seda jälgida. Kõige olulisemateks vaatlusteks on äikese esinemiskuupäevade ja kellaaegade määramine. Selleks pole vaja muid instrumente peale tavalise kella. Kõigile registreerunud vaatlejatele saadetakse aprilli algul tasuta vaatlusjuhend ning vaatluslehed.

Möödunud aastal tegutses Eestis 105 äikesevaatlejat, kes teostasid kokku umbes 1500 vaatlust. Vaatlusandmeid kasutatakse automaatselt (äikesedetektorite abil) kogutud andmete täiendamiseks ja hindamiseks. Samuti võimaldab asjahuvilistest koosnev vaatlusvõrk koguda andmeid äikesega kaasnenud ohtlike nähtuste ja kahjustuste kohta. Möödunud suvel teatasid äikesevaatlejad näiteks tormituultest, paduvihmadest, rahesadudest, välgukahjustustest ja keravälgust.

Huvilistel palutakse endast teada anda kuni 25. märtsini tavakirjaga aadressil Sven-Erik Enno, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Vanemuise 46-326, 51014 Tartu või e-postiga aadressil seenno@ut.ee. Kirjas märkida kindlasti ära oma nimi ja täpne postiaadress. Rohkem infot äikesevaatlejate võrgu kohta koos kokkuvõtetega eelmiste aastate vaatlustest on saadaval Internetis aadressil http://web.zone.ee/funnelcloud/eav.htm.

Sven-Erik Enno

Tänavused Tuglase novellipreemiad on taas selgunud

Friedebert Tuglas (foto Eesti kirjandusmuuseum)

2. märtsil anti Nõmmel Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas kätte tänavused Friedebert Tuglase novelliauhinnad. Žürii koosseisus Maie Kalda, Eneken Laanes, Indrek Hargla, Jaak Urmet ja Toomas Haug otsustas 2009. aastal avaldatud novelliloomingu eest anda auhinnad Mehis Heinsaarele novelli "Puhkehetkel" (Looming nr 5) ja Sven Vabarile novelli "Musta lennuki kirik" (raamatus "Tartu rahutused") eest.

Friedebert Tuglase novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas Friedebert Tuglas 1970. aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2. märtsil, kirjaniku sünnipäeval, 1971. aastal.

Auhind koosneb Tuglase soovi kohaselt laureaadile pühendatud trükisest ja rahalisest preemiast.