Nõmme Heakorra Selts korraldab turuhoone ülesehitamiseks korjanduse

Nõmme Heakorra Selts kutsub kõiki Tallinna elanikke öösel tules hävinud Nõmme turuhoonet taastama.

Heakorra seltsi esinaine Maie Tarma-Kibin rõhutas, et Robert Natuse projekti järgi ehitatud Nõmme turuhoone oli linnaosa sümbol ning tuleks kindlasti esialgsel kujul taas üles ehitada. „Nikolai von Glehni aegadest tegutsevale seltsile on selline ettevõtmine auasi,“ lisas ta.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on heakorra seltsi ettepanek liigutav, sest juba praegu on väga paljud Nõmme inimesed ja mitmed asutused sellise sooviga linnaosavalitsuse poole pöördunud. „Linnaosavalitsus ja Nõmme Turg teevad kõik endast oleneva, et turuhoone saaks võimalikult kiiresti taastatud,“ lausus Vakra.

Põlengus hävinud turuhoone taastamiseks on soovijatel võimalik teha annetus Nõmme Heakorra Seltsi Swedbanki kontole 221039953703. Selgitusse märkida „Nõmme turuhoone“. Samuti on alates homsest avatud annetuste kast Nõmme kultuurikeskuse fuajees.

Video: Nõmme turuhoone põlengu algfaas

Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra jõudis sündmuspaigale samal ajal päästeautodega ning filmis oma mobiiltelefoniga tulekahju algusfaasi ning päästjate kustutustööd.

Nõmme turuhoone häiresüsteemid olid töökorras

Täna öösel maha põlenud Nõmme turuhoonel oli häiresignalisatsioon olemas ja töökorras.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul oli objektil mehitatud valve. „Hoones olid olemas kõik vajalikud signalisatsioonisüsteemid. Häireteatele reageeris turu turvamees, kes avastas põlengu. Esimese kõne häirekeskusesse tegigi turu turvamees. Seega on ajakirjanduses leviv info tuletõrjesignalisatsiooni puudumise kohta väär,“ kinnitas Vakra.

Hommikul alustasid päästekeskuse järelvalveosakonna eksperdid sündmuskohal tööd, et selgitada välja tulekahju tekkepõhjus. Täna on Nõmme turg klientidele suletud.

Ajalooline Nõmme turuhoone hävis tules

Eile hilisõhtul kella 23.36 ajal sai häirekeskus teate Nõmme turuhoone põlengust. Muinsuskaitse all olnud turuhoone hävis tulekahju tagajärjel täielikult. Sündmuskohal käis kuus päästemeeskonda, kolm paakautot, üks redelauto ja kaks kiirabibrigaadi.

Kuuma- ja veekahjustusi said ka mõned turuhoonega külgnenud kioskid, samuti turuhoone vastas asuva hoone aknad. Põlengu kahjude täielikku ulatust saab hinnata päevavalgel.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul oli turuhoone kindlustatud. “Tulekahju tekkepõhjus ei ole veel teada, praegu käivad järelkustutustööd,” lisas ta.

Robert Natuse projekti järgi ehitatud hoone restaureeriti eelmisel aastal ning avati külastajatele mullu sügisel.

Reedel, 30. aprillil on Nõmme turg klientidele suletud.

Skandaalsesse Hiiu pansionaati müüakse taas kortereid

Simus Kinnisvara müüb sellesse majja korteriomandeid, kuid vaadates kinnistusraamatu ja ehitisregistri väljavõtteid, ei ole seal tegelikult eluruume. Foto 2007. aastast.

Nõmme linnaosa valitsuse poole pöördus kodanik, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et Simus Kinnisvara müüb aadressil Põllu 63a / Sanatooriumi 2a korteriomandeid. Hoones kortereid tegelikkuses ei ole ja seal asuvaid mitteeluruume korteritena müüa ei saa. Nimelt on tegemist pansionaadiga, mis asub ärimaal ning ehitisregistri andmetel on tegemist majutushoonega. Hoone kuulub AS-le Koidu Kinnisvara.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul eksitab Simus Kinnisvara tarbijaid ja tegemist on JOKK-skeemiga, mida sama hoone puhul on püütud kasutada varemgi. „Müüakse korteriomandeid, aga vaadates kinnistusraamatu ja ehitisregistri väljavõtteid, ei ole seal eluruume. Mitteeluruumi on võimalik oma elukoht registreerida, aga kindlasti ei saa inimene sellise korteri ostmisel riigilt tagasi eluasemelaenu intresse. Samuti on ärimaal kallimad maamaks ja kõik kommunaalteenused, näiteks elektrienergia ning vee- ja kanalisatsiooni puhul rakendatakse ärikliendile kehtestatud kallimaid tariife. Lisaks juhin tähelepanu asjaolule, et sellise korteriomandi kasutusotstarvet pole võimalik hiljem eluruumiks muuta. Tegelikult ostavad inimesed endale pansionaadi numbritoa,“ selgitas Vakra.

Vakra kinnitusel on Sanatooriumi pargis asuval hoonel skandaalne minevik, kui 2005. aasta lõpus selgus, et YIT Ehitus on endise haiglahoone pansionaadiks ümberehitamise sildi all sinna hoopis kortereid müüma hakanud. “Kohus pani ehituse seisma ning juba sinna korteri broneerinud inimestele maksti raha tagasi. Vahepeal kuulus hoone Hermes Projektijuhtimise OÜ-le, kes plaaniski seal pansionaaditeenust osutama hakata, kuid kava ei realiseerunud firma pankrotistumise tõttu. 2008. aasta sügisest on hoone omanikuks AS Koidu Kinnisvara. Tegemist on YIT Ehituse tütarettevõttega. Teisisõnu võib öelda, et YIT Ehitus müüb jälle JOKK-skeemi abil sama hoonet,” lisas linnaosavanem.

2006. aastal väitis YIT Ehituse esindaja kohtus: “Asjaolu, et kinnistu on jagatud korteriomanditeks, ei muuda kinnistul olevat ehitist korterelamuks.” Neli aastat hiljem tegutsevad nad vastupidiselt oma sõnadele ning müüvad pansionaadihoonesse taas “kortereid”. 2007. aastal võeti Sanatooriumi park riikliku kaitse alla, mistõttu on välistatud elamute ehitamine kaitsealale.

Eksitava müügipakkumisega on võimalik tutvuda siin http://www.simus.ee/tervisemaja/.

Räbaldunud kuulutused risustavad linnapilti

Tallinna heakorraeeskirja kohaselt on keelatud omavoliline teadete või kuulutuste väljapanemine selleks mitte ette nähtud avalikku kohta, näiteks laternapostidele, piirdeaedadele vm. Mupo Nõmme piirkonna peainspektori Anu Põlluaasa sõnul saab ta aru, et näiteks lemmiklooma kadumine on tragöödia ja looma hakatakse kohe otsima, kuid selleks tuleb siiski kasutada lubatud võtteid. "Samuti peab kõikvõimalike materjalide ja teenuste pakkumine käima lehtede kaudu, mitte teadete laternapostidele kleepimise teel. Kõikvõimalikes suurustes paberid postidel muudavad linnapildi inetuks," lisas ta.

Selline tegevus on ebaseaduslik ning võib kaasa tuua kopsaka trahvi, mis võib ulatuda kuni 6000 kroonini. Juriidilist isikut saab sama teo eest karistada kuni 20 000 krooni suuruse trahviga.

Munitsipaalpolitsei palub heakorranõuete rikkumiste märkamisel teatada sellest Tallinna munitsipaalpolitsei ameti korrapidaja numbril 14 410.

Suurte puude hoolduslõikuseks peab olema mõjuv põhjus

Ei tohi jätta oksatüügast, vaid lõigata tuleb täpselt oksakrae kõrvalt seda vigastamata.

Elusalt puult suurte okste eemaldamine on tõsine sekkumine tema elutegevusse. Alati ei saa mootorsae abil puud ilusaks, terveks ja ohutuks muuta. Kui oma tarkusest jääb väheks, siis tuleks julgesti nõu küsida mõnelt puuhoolduse spetsialistilt.
Nii linnamaal kui ka koduaias olevate puude kasvatamisel-hooldamisel tuleb eelkõige jälgida, et nad oleksid elujõulised ega ei muutuks ohtlikuks inimestele või ümbritsevale. Esimeses järjekorras tuleb ära lõigata või kärpida need, mis on kuivanud või murdunud ja ähvardavad maha kukkuda. Eemaldada tuleb ka sellised oksad, mis ulatuvad üle aia ning segavad tänaval liikujaid või varjavad liiklusmärke. Elektriliinide juures tohib oksi lõigata vaid spetsialist, kes tegeleb õhuliinide hooldusega, küll aga peaks maaomanik ennetama sellise olukorra tekkimist ning ise õigeaegselt liinide poole kasvavad oksad ära lõikama.

Oksalõikust planeerides on vaja teada järgmist:

1. Puude (v.a viljapuud) okste lõikust Tallinnas reguleerib linnavolikogu määrus “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimised ja kord”. Hoolduslõikusluba tuleb Tallinna keskkonnaametist taotleda siis, kui maaomanik soovib oma kinnistul lõigata või kärpida puude elusaid oksi. Kuivanud oksi ning vesivõsusid (näiteks tüvevõsud või regulaarsel võra kärpimisel-vormilõikusel kasvavad võsud) võib eemaldada ilma loata.Taotluse alusel vaatab keskkonnaameti haljastuse spetsialist puud üle, hindab oksalõikuse vajadust ning põhjendatust ja väljastab hoolduslõikusloa.
2. Enamuse puuliikide jaoks on ühtmoodi sobivad lõikusajad kas varakevad (märts-aprill) või suvi (juuni-august). Tugeva mahlajooksuga puid (vaher, kask) on mõistlik lõigata vaid suvel, kui puud on täies lehes.
3. Puu talub mitut väikest lõikehaava paremini kui ühte suurt, seega tuleks oksi lõigata siis, kui need on veel peened. Üle 10 sentimeetrise läbimõõduga oksa ei tohiks isegi täiskasvanud puult ära lõigata.
4. Võimaluse korral peaks püüdma säilitada puu liigiomast kasvukuju.
5. Puu elujõu ja ilu säilitamiseks on soovitav lõikustöö tellida selle ala profofessionaalilt – arboristilt. Eriti oluline on see näiteks tänavaäärsete või katuse kohal kasvavate puude hooldamisel. Kogemustega spetsialist oskab oksi lõigata ohutult ning õigest kohast, et kukkuvad oksad ei tekitaks kellelegi kahju.
   

Lisateavet ja jooniseid puuokste lõikamise kohta leiab Tallinna Keskkonnaameti poolt väljaantud voldikust, mida saab Nõmme linnaosa valitsuse infosaalidest Vabaduse pst 77 või Jaama 1.
Murdunud puudele raieluba ei vormistata

• Üksikutel erijuhtudel võib oma maal oleva puu maha saagida ja koristada ka ilma tavapärase raieloata, kuid Tallinna keskkonnaametiga eelnevalt kooskõlastades. See on kinnistuomanikul lubatud vaid siis, kui puu on pikali kukkunud, tormi või lume poolt tugevasti kahjustatud või muul viisil avariiohtlik. Sellistest puudest tuleb teatada Tallinna keskkonnaameti haljastuse osakonda soovitavalt e-posti teel sulev.jarve@tallinnlv.ee. Kirjas tuleb lühidalt märkida, mis liiki ja mitu puud murdusid täielikult, mitu on ohtlikud ja võivad kohe murduda. Lisada tuleb oma kontaktandmed ja võimalusel pildid puudest. Kui kirja saatmise võimalus puudub, võib oma murega helistada telefonile 640 4274.
• Samamoodi tuleb teatada ka suurtest murdunud puuokstest, sest ilma hoolduslõikusloata tohib lõigata vaid kuivanud oksi ja vesivõsusid.
  

Sulev Järve
Keskkonnaameti haljastuse osakonna spetsialist

Majapidamises tekkivad jäätmed viige jäätmejaamadesse

Eraisikud saavad vanad rehvid jäätmejaamas tasuta ära anda.

Kevade tulekuga on kodudes algamas heakorratööd ja seepärast tuletab Tallinna Keskkonnaamet meelde, milliseid jäätmeid jäätmejaamades ära saab anda.

Käes on autorehvide vahetamise aeg. Tallinnas on avatud neli jäätmejaama, kus võetakse elanikelt tasuta vastu sõiduautorehve (kuni kaheksa rehvi korraga).

Aedade ja haljasalade hooldamisel tekkivaid haljastujäätmeid (nt rohi, lehed, oksad jms) võetakse tasu eest vastu jäätmejaamades, Rahumäe tee 5a asuval kompostimisväljakul ja Tallinna Prügilas. Samuti võib aia- ja haljastujäätmete äraveo teenust tellida jäätmevedajatelt.

Jäätmejaamades võetakse elanikelt veel vastu:
- töötlemata puitu (tasuta)
- vanametalli (tasuta)
- plaste (tasuta Suur-Sõjamäe ja Paljassaare jäätmejaamades)
- suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (betoon, tellised) (tasuta Suur-Sõjamäe ja Paljassaare jäätmejaamades)
- paberit ja pappi (tasuta)
- kasutuskõlblikku vanamööblit* (tasuta)
- elektri- ja elektroonikajäätmeid (tasuta, s.h. külmikud ja telerid)**
- pakendeid (tasuta)
- lehtklaasi (tasuta Suur-Sõjamäe ja Paljassaare jäätmejaamades)
- koduseid ohtlike jäätmeid (tasuta)

*Kasutatud mööbli „staatust" otsustab jäätmejaama klienditeenindaja. Kasutuskõlbulikuks tunnistatakse väga heas korras olevat mööblit, mida on võimalik suunata taaskasutusse koostöös MTÜ-ga Uuskasutuskeskus.
**Tagastatavad elektroonika seadmed peavad olema komplektsed. Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest - 150 kr/tk.

Sortimata ehitusjäätmeid, kasutatud riideid ja muid kasutuskõlbmatuid sortimata jäätmeid, sh kasutuskõlbmatu vana mööbel, veoauto ja väiketraktori rehve võetakse vastu vastavalt jäätmejaama operaatori hinnakirjale.

Tallinna jäätmejaamades võetakse vastu taaskasutatavaid jäätmeid ainult kodumajapidamistest!

Artelli jäätmejaam K, N, R 14-19, L 10-15 Suur-Sõjamäe jäätmejaam K, N, R 14-19, L, P 10-15 Pääsküla jäätmejaam E, R 14-19, K, L, P 10-15 Paljassaare jäätmejaam K, N, R 14-19, L, P 10-15

Kõik jäätmejaamad on suletud riigipühadel ja pühade-eelsetel tööpäevadel

Lisainfot jäätmete sorteerimise ja üleandmisvõimaluste kohta loe www.tallinn.ee/prygihunt, www.tallinn.ee/heakord või küsi telefonilt 1345.

Kuhu viia oksi?
Oma transpordiga on võimalik oksi tasuta viia Männikule. Plats asub mõni kilomeeter linnast väljas. Saku poole sõites tuleb suunaviitade «Libedarada» ja «Betoonitehas » juurest pöörata vasakule. Ladestusplats on avatud tööpäeviti kella 9–17. Lisainfot ja vajadusel transporti tellida (tasuline) saab telefonil 522 8844.

Oksi võetakse vastu ka Pääsküla jäätmejaamas (avatud E, R 14–19; K, L, P 10–15) ja Rahumäe kompostimisväljakul (Rahumäe tee 5a, avatud E, K ja R 10–16) hinnaga 300 kr/m2.

Nõmme halduskogu töödest aasta esimestel kuudel

Raske talv on möödas ja lumekoorma all räsitud loodus on taas tärkamas. Nüüd on meie ülesanne ühiselt korda teha koduhoov ja haljasalad. Järgnevalt ülevaade, millega halduskogu aasta esimestel kuudel tegelenud on.

Üheks peamistest teemadest halduskogu töös on detailplaneeringute kooskõlastamine, siinkohal toon välja kaks enim arutelu tekitanud planeeringut.

Pärnu mnt 554 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine oli arutusel mitmel koosolekul. Probleemideks nii keskkonna- kui ka liiklusküsimused. Lõpliku heakskiidu sai detailplaneering tingimusega, et ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastatakse enne ehitusloa taotlemist.

Vabaduse pst 128 (Jannseni Kaubamaja) projekti arutelu. Omanikul on soov suurendada hoone mahtu nii kõrgusesse kui ka laiusesse (ehitades juurde kolmanda korruse). Halduskogu leidis, et arhitektooniliselt sobib ehitis Nõmmele, samuti vajavad Jannseni piirkonna elanikud kaubanduskeskust. Seega kiitis halduskogu ühehäälselt laienduse heaks.

Harku ja Pääsküla rabade kohaliku kaitse alla võtmine. Halduskogu leidis, et Pääsküla raba tuleb võtta tervikuna kaitse alla. Kuna osa Pääsküla rabast asub Saku valla territooriumil, tuleb arutellu kaasata ka Saku vald. Halduskogu saatis 11. jaanuaril kirjad Tallinna Linnavalitsusele ja Saku Vallavalitsusele rabade kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Tallinna linnavalitsus oma vastuses kinnitab, et Pääsküla raba kohaliku kaitse alla võtmise osas tehakse koostööd Saku vallaga ja kaitse alla võtmine algatatakse käesoleva aasta esimeses pooles. Seega on üks nõmmelastele väga oluline küsimus leidnud ka lahenduse.

Nõmme halduskogu kõik komisjonid on alustanud tööd

Valdek Mikkali juhatav revisjonikomisjon on uurinud mitmeid olulisi küsimusi. Esile tooks Nõmme kanaliseerimise. 2010.a. on enamus töödest valmis. Muret tekitab aga teenuslepingute vähene sõlmimine (sõlmitud 37 %). Siinkohal kutsub halduskogu kõiki, kellel leping sõlmimata, seda tegema.

Nõmme halduskogu sotsiaalkomisjoni tööd juhib Eero Merilind. Siiani on arutatud laste hoolekande küsimusi ning eakate toimetulekut, samuti Nõmme tervishoiuga seotud teemasid ning perearstikeskuste toimetulekut. Mõned perearstikeskused on sattunud keerulisse majanduslikku olukorda ning võib juhtuda, et arstiabi kättesaadavus Nõmmel väheneb. Suletud on ka Nõmme haigla ning ebaselge on Nõmme polikliiniku rahastamine.

Komisjonide töö paremaks korraldamiseks liideti linnamajanduse- ja keskkonna ajutine komisjon ja arengu- ja planeerimiskomisjon üheks arengu-, planeerimis- ja keskkonnakomisjoniks. Selle otsuse tingis olukord, kus komisjonid dubleerisid üksteise tööd. Nüüd vaadatakse detailplaneeringud tervikuna läbi kõigis olulistes küsimustes ühes komisjonis ja tehakse ühine otsus.

Nõmme halduskogu esitas Tallinna linnavolikogule ettepaneku elamumaa maamaksust vabastamise kohta. Ettepanek esitatakse volikogule järgmises sõnastuses: Vabastada alates 1. jaanuarist 2011 maamaksust maa omaniku või maamaksuseaduses §-s 10 sätestatud maa kasutaja tema kasutuses olevalt elamumaalt kuni 0,3 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele ja tingimustele, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

Lähiajal on halduskogul kavas arutada halduskogude õiguste ja võimu tugevdamist Tallinna linnas. Samuti oodatakse linnaosavalitsuselt visioon halduskogu õigustest ja tööst.

Samas ootame nõmmelastelt ettepanekuid ja teemasid, mis meie linnaosa puudutavad.



Matti Martinson
Nõmme halduskogu esimees

Kevad on heki istutamiseks õige aeg

Taimede istutamist ja aia eest hoolitsemist peab tegema armastusega oma tegevust nautides, siis lähevad taimed kasvama ja pakuvad teile rõõmu aastateks. Hekid on funktsionaalsed elavad aiaelemendid, mille planeerimist peab võtma väga tõsiselt.

Enne kui minna istikuärisse hekiistikuid ostma, peaks valmis mõtlema vastused mõningatele tähtsatele küsimustele, mis oluliselt lihtsustab ostu-müüki. Mis on selle heki ülesanne? Kas hekk oleks aia kaitsmiseks (inimeste, loomade või tuule, tolmu ja müra eest), mingi ala piiramiseks, millegi varjamiseks jne.

Missugused on kasvutingimused? Tähtsad on esmajärjekorras valgustingimused ja pinnas, aga ka avatus tuultele, tolmule ja muule saastele. Kui kõrge hekk peaks olema? Kas igihaljastest või heitlehistest taimedest (igihaljad hekid "töötavad" ka talvel)? Kas pügatav või vabakujuline hekk?

Et välja arvutada vaja minevat istikute kogust, peaks teadma rajatava heki pikkust. Tihti on istikuid saada erineva suurusega, niisiis järgmine samm ongi valida taskukohane suurus. Tihti moodustab hekiistikute hind tähtsa osa aia haljastamisel, seega on mõttekas küsida hinnapakkumist, veel parem, kui teha seda mitmest kohast.

Hekke istutatakse põhiliselt kevadel, kuna siis võib istutada mitmeid taimi paljasjuursetena (mis on tunduvalt soodsamad). Potitaimedega hekki rajades on taimede kasvama minek parem ja taimed kasvavad jõudsamalt esimesel aastal. Igihaljastel taimedel (näiteks elupuu, jugapuu, kuusk jne ) istutatakse vaid mullapalliga või konteineris kasvanud taimi.

Hekitaimede uudistooted

Selle aasta paljasjuursete hekitaimede uudistooted oleksid „õitsev“ hekk ja „söödavate viljadega“ hekk.

Esimene segu koosneks forsüütiast, täidisõielisest deutsiast ja veigelast, mis võimaldab õiteilu varakevadest suveni.

Söödavate viljadega hekitaimede segu sisaldab arooniat, suurte viljadega punaselehist sarapuud, lamarcki toompihlakat ja viirpuud. Seda hekki iseloomustab põnev lehtede värvidemäng kevadest sügiseni ja midagi saab ka suhu panna.

Hekkide rajamiseks on aretatud ka spetsiaalseid sorte, näiteks on tuntud elupuu sort `Brabant´, mis säilitab rohelise okkavärvi ka talveks ja kasvatab kiiresti tiheda heki. Elupuu sort ’Smaragd’ on aeglasema kasvuga, kuid säravama okkaga ja hoiab paremini koonilist kasvukuju, seega on ’Smaragd’ väga sobilik ka vabakujuliseks hekiks.

Jugapuudest on hekiks sobivaim sort ’Hicksii’ või ’Hillii’, mõlemad on püstised vormid, kuid Hicksii on natuke kiirema kasvuga ja kõrgem.

Selle aasta uudisena tooksin välja ka spetsiaalselt hekiks aretatud Meserva iileksi sordid ’Heckenfee’(emastaim, rikkalikult punaseid vilju) ja ’Heckenstar’ (isastaim, tolmendamiseks) mis on läikivate nahkjate igihaljaste lehtedega püstised vormid. Analoogselt jugapuuga saab hakkama ka täisvarjus, kasvab ka poolvarjus, kuid siis on soovitav kevadpäikse eest varjutada. Ühe isastaime kohta võib istutada kolm kuni viis emastaime.

Mida istutada?

Põhilised hekitaimed, mida saab istutada paljasjuursena kevadel:

• Harilik liguster (0,5-2m pügatavaks hekiks);
• Harilik pukspuu (0,2-0,6 m);
• Läikiv tuhkpuu (0,5-2 m);
• Thunbergi kukerpuu ja selle punaselehine sort ’Atropurpurea’ (0,5-1 m, sobib hästi ka vabakujuliseks hekiks);
• Üheemakaline viirpuu (1,5-2,5m);
• Vabakujuliseks hekiks sobivad ka erinevate värvi võrsetega kontpuu sordid, punase- ja valgeõieline kurdlehine roos ja veel mitmeid teisi põõsaliike ja sorte.
  

Vaata ka www.plantex.ee ja www.plantpost.eu

Tiit Juhani
Juhani Puukool
Juhani puukool on heakorrakuu ajal Nõmme linnaosa valitsuse koostööpartner.

Kevad paljastas lemmikloomaomanike tõelise palge

Tallinna keskkonnamet tuletab lemmikloomade pidajatele meelde, et vastavalt Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja punktile 16.1 on loomapidaja kohustatud järgima sanitaar- ja hügieeninõudeid ning koristama oma looma väljaheited.

Paljud koerapidajad kasutasid lumerohket talve kurjasti ja matsid oma lemmikute ekskremendid lihtsalt lume alla. Nüüd, pärast lume sulamist pakuvad haljasalad kohati õõvastavatvaatepilti. Tegemist on igakevadise probleemiga ja kuigi mupo on sel kevadel algatanud ligi 30 menetlust hoolimatute koeraomanike trahvimiseks, ei suuda keegi igale koeraomanikule politseinikku sappa panna.

Okste põletamine on lubatud, lehtede ja prahi põletamine mitte

Vastavalt heakorraeeskirjale on Tallinnas kulu, lehtede, okaste ja prügi põletamine koduaedades rangelt keelatud. Kui märkate ebaseaduslikku lõkketegemist või kulupõletamist, siis palutakse sellest teada anda mupo korrapidaja numbril 14410. Munitsipaalpolitsei võib heakorra eeskirja nõuete rikkumise eest karistada kuni 6000-kroonise trahviga.

Oksi ja immutamata puitu võib oma aias põletada selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet tegeva isiku juuresolekul.

Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (nt tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad). Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tuld võib teha väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek. Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega.

Lõkke tegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust. Pärast tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada, valades need üle veega või kattes mulla
või liivaga.

Kevadel saab uue majanumbri soodsa hinnaga

Valik Nõmme majanumbreid. Standarditele vastab ainult rohe-valgetes värvides "21".

Kätte on jõudnud kevadine koduaedade koristamise aeg. Ühtlasi on otstarbekas üle vaadata, kas majal on olemas majanumber, loetav ja õigetes Nõmme rohe-valgetes värvides. Nõmme linnaosa valitsus korraldab koostöös AS-iga Teede REV-2 kevadkampaania „Majanumber“, mille käigus pakutakse Nõmme elanikele majanumbreid tavahinnast soodsamalt. Kevadkampaania kestab suve alguseni 21. juunil kell 14.28.

Tallinna aadressitähiste eeskiri teeb majanumbri paigaldamise ehitise omaniku kohustuseks. Majanumber tuleb paigaldada ehitisele selliselt, et ta oleks nähtav üldkasutatavalt teelt. Samuti peab tähis olema pimedal ajal valgustatud ja nähtav, mis tagatakse tänavavalgustuse või liiklusvahendi sõidutulede abil või puuduliku valgustuse ja tänavast kaugel asuva tähisega hoone puhul tähise lähedusse paigaldatud kohtvalgusti abil.

Nähtav numbritähis eramul või piirdeaial hõlbustab liiklemist ja on eriti tähtis juhul, kui operatiivsõiduki (politsei, tuletõrje või kiirabi) juhil on tarvis kiiresti sihtpunkti jõuda.

Ühe numbrimärgi maksumus kampaania ajal on 67 krooni tükk, sõltumata numbrite või tähtede arvust tähisel. Kampaania hõlmab 180mm kõrguseid majanumbreid, mis vastavalt Tallinna aadressitähiste eeskirjale on ette nähtud paigaldamiseks väikeelamutele.

Majanumbrid on valmistatud ilmastikukindlast alumiiniumplekist ja kaetud valgustpeegeldava kilega, mis tagab numbrimärgi nähtavuse pimedal ajal sõidutulede valguses. Numbritähise igas nurgas on auk numbri kinnitamiseks. Majanumbri hind ei sisalda kinnitusvahendeid.

Kampaania raames on majanumbri tellimiseks järgmised võimalused:

• külastage AS Teede REV-2 liikluskorralduse divisjoni kodulehte www.liikluskorraldus.ee ja valige sealt alajaotus „Tänavasildid ja majanumbrid“. Selle jaotuse alt tuleb teostada järgmised valikud: Linn – Tallinn, Kõrgus – 180mm, Linnaosa – Nõmme ja edasi teie eramu number. Seejärel vajutage klahvi „Lisa korvi“, avaneb uus aken ja seal vajutage klahvi „Esita tellimus“ ja veelkord „Esita tellimus“. Kui olete meie püsiklient, siis teate, kuidas edasi toimida ja ost sooritada. Kui veel ei ole, siis saate peale oma andmete sisestamist teha makse Swedbanki või SEB vahendusel.

• saatke oma tellimus e-kirjaga aadressile mark@trev2.ee ja me võtame teiega ühendust. Kirjas palume kindlasti tuua välja järgmised andmed: teie nimi, aadress, telefoninumber ja millist numbrit soovite.

• helistage meile numbril 677 6555 tööpäeviti kell 8– 17 ja tehke tellimiseks vajalikud toimingud suuliselt.
  

• tulge meile külla aadressile Pärnu mnt 463 tööpäeviti kell 8 – 17.

Majanumber toodetakse teile eritellimusena pärast selle eest tasumist. Numbri kättesaamiseks palun külastage meid aadressil Pärnu mnt 463 tööpäeviti kell 8– 17.

Viljar Nurme
Teede REV-2 liikluskorraldusvahendite osakonna direktor

Kommentaar:

Raul Adlas Tallinna kiirabi peaarst

Meie töös on vahel väga oluline kiirus. Südame seiskumise või hingamise takistuse korral on minutite küsimus, kas aju jääb ellu või mitte. Selliseid kriitilises seisundis haigeid on meil aastas tuhande ümber. Seetõttu väga oluline, et kiirabibrigaad teaks väga täpselt, kus abivajaja asub.
Kui teistes linnaosades on keerulisemad n-ö pimedad aastaajad, siis Nõmmel on selleks „roheline“ periood, kui majad on mattunud rohelusse ja maja seinal olevat numbrit puude tagant ei näe.

Osa elanikke ei pane üldse majale ega aiale numbrit, ei mõelda, et keegi võõras peaks neid üles leidma ja teinekord väga kiiresti.

Ma kiidan väga Nõmme linnaosa valitsuse algatust ning soovin, et iga elanik korra mõtiskleks selle üle, kas tema kodu on päästjatele leitav, kui häda on käes. Proovida võiks auto või rattaga sõita mööda teed ja vaadata, kas majanumber hakkab silma. Kui ei – soeta uus number ja paiguta majale nähtavasse kohta, veel parem ka väravale!

Koer peaks oskama suhelda nii teiste koerte kui ka inimestega

“Väga paljud inimesed arvavad, et kui on maja, siis peab aias kindlasti olema ka suur koer. Eelnevalt ei tehta aga endale selgeks, mida koerapidamine tähendab. Arvestamata jäetakse, et koer nõuab aega ja tegelemist,” räägib litsentseeritud koertekoolitaja Sirje Vets. Agressiivsed koerad, kes aedadest välja murravad või peremehe käest lahti rebivad ning inimesi või teisi loomi ründavad on Nõmmel kujunenud suureks probleemiks.

Tihti on probleemi põhjus selles, et koer elab hoovis ja temaga pole tegeletud ning ta kütibki kõike, mida aiatagant näeb. Pildil olev koer pole looga seotud. (c) Alar Rästa

Nõmmelane Liis Peetermann, kes ise mõned nädalad tagasi oma koertega jalutades agressiivse koera rünnaku ohvriks langes, sõnas, et paljud loomaomanikud ei tule ilmselt selle pealegi, et nende koer võiks kedagi rünnata. “Enne minu koeraga juhtunud õnnetust ei oleks ma kunagi osanud midagi sellist karta,” räägib ta nüüd. Liis Peetermann on üks paljudest, kes viimastel kuudel sarnase murega linnaosavalitsuse poole pöördunud on.

“On väga oluline, et omanik on veendunud, et sellises olukorras suudab ta oma koera kontrollida - ka füüsiliselt. Kuna hetk hiljem võib olla juba liiga hilja. Agressiivsed ja alasotsialiseeritud koerad on Eestis loomapidamiskultuuri seisukohalt väga suur mure, kuid on saanud liiga vähe avalikku kajastust ning kõik loomaomanikud peavad mõistma, et nende koera käitumine oleneb kõige suuremas osas nendepoolsest kasvatustööst,” on Peetermann murelik.

Probleemi põhjuseks hoolimatu peremees

Sama seisukohta jagab ka Sirje Vets. “Probleem on tingitud sellest, et koer elab hoovis ning temaga pole tegeletud. Sisuliselt võib öelda, et loomal on välja kujunenud käitumishäire ning ta kütibki kõike, mida aia tagant näeb – autosid, jalakäijaid, teisi koeri. Küttimine toodab stressihormoone ning tekitab agressiivsust,” selgitas Vets.

Vetsi hinnangul pole ühest käitumisjuhist agressiivse koera rünnaku puhul võimalik inimestele anda, iga olukord on erinev. “Mõnikord aitab, et jääd seisma, teinekord aga jälle kõva hääl ja enda hirmuäratavaks tegemine. Parim variant on ilmselt püüda oma keha kaitsta ning rünnaku korral kott lõugade vahele anda ja võimalusel haarata maast mõni abivahend,” sõnas ta.

Rünnak tuleks kindlasti fikseerida

Tallinna linna kasside ja koerte pidamise eeskirja täitmist kontrollib munitsipaalpolitsei, kelle jaoks on teema samuti aktuaalne. Munitsipaalpolitsei inspektori Tanya Tõnissoni kinnitusel on inimesi ründavad agressiivsed koerad linnas suur probleem. “Kui inimene või ka mõni loom on sattunud rünnaku ohvriks tuleks kindlasti olukorra fikseerimiseks pöörduda kas politsei või munitsipaalpolitsei poole, vajadusel minna ka arsti juurde. Kui on teada, kust koer pärit, tuleks avalduses märkida aadress ning mainida ka, kuidas omanik käitus. Kui rünnakut nägi pealt mõni inimene, siis võiks võtta ka tunnistajate kontaktid,” selgitas Tõnisson, kuidas võiks sellisel puhul toimida.

Loomapidaja ülesanne on tagada teiste loomade ja inimeste turvalisus. Kui koer on kuri ja suur ja inimene pole kindel oma koeras, tuleb olla veendunud, et koer aiast välja ei pääseks või et omanikul oleks piisavalt füüsilist jõudu, et suudetakse koera kontrollida. Väljaspool koduaeda peab loom olema jalutusrihma otsas ja vajadusel suukorvistatud.

Mida peaks koeraomanik teadma?

• Loomapidajal tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus.
• Looma pidamine ei tohi häirida avalikku korda ega teisi loomi. Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest.
• Looma on keelatud hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumist või panna toime muud looma suhtes lubamatut tegu.
• Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse.
• Loomapidaja on kohustatud paigaldama temale kuuluva territooriumi sissepääsule ja kõigile tänavaga külgnevatele piirdeaedadele koera olemasolust teatava hoiatussildi.
• Loomapidaja on kohustatud koristama oma looma väljaheited.
  (Allikas: Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri)
  

Jukko Nooni

Rabajooks ootab taas jooksusõpru

Pühapäeval, 18. aprillil toimub Pääskülas Kalda tänava ääres traditsiooniline Rabajooks, mis leiab tänavu aset juba 73. korda.

Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta.

Esimesele 1000 lõpetajale on kingituseks traditsiooniline vimpel ja loosiõnne korral eriauhind. Autasustatakse esimese ühisstardi kolme kiiremat meest, naist, poissi ja tüdrukut (kahe viimase puhul need, kelle sünniaastaks 1998 või hiljem).

Osavõtjaid teenindavad riietumistelgid ja asjade hoiubuss koos abistajatega. Jalgrattaga kohaletulnute jaoks on stardipaiga läheduses jalgrattaparkla. Autod oleks aga soovitav panna Kalda tänava vahetus läheduses olevasse parklasse. Kohalesõiduks sobivad veel ka bussid 10, 20 ja 27 või elektrirong (Pääsküla peatus).

Rabajooksu korraldavad Sweco Projekt AS ja Nõmme linnaosa valitsus. Täpsem info rabajooksu koduleheküljel www.rabajooks.ee.

Nõmme männioksad viidi elevantidele söögiks

Tundub, et Nõmme männioksad maitsesid loomaaia elevantidele hästi.

Osa talvel lume raskuse tõttu Nõmme parkmetsades murdunud männiokstest viidi söögiks Tallinna loomaaia elevantidele. Täna käisid loomaaia töötajad esimesel koormal järel.

Elevantidele valiti välja ilusamad oksad.

Murdunud männioksi viiakse elevantidele lähiajal veel. Kõiki Nõmmel murdunud oksi pole aga võimalik loomaaeda viia, sest muidu peaksid elevandid neid mitu aastat krõbistama. See menüü jääks aga liialt ühekülgseks.

Koorem on kohal.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul valiti elevantidele välja ilusamad oksad. "Edaspidigi on Nõmme linnaosa valitsusel kavas elevantidele selliseid kingitusi teha, sest haljastustööde käigus tekib pidevalt haljastusjäätmeid, mida ka elevantidele söögiks sobiks pakkuda, kuid mis seni on viidud lihtsalt kompostimisväljakule. Loomaaial on sellise abi üle hea meel, sest muidu peavad nad oksi elevantidele söögiks ostma," rääkis Vakra.

Mis meile nüüd toodi? (c) 4x Margus Nõlvak

Pärnu maantee Laane ja Vääna tänavate vaheline lõik suletakse ajutiselt liikluseks

14.-23. aprillini on osaliselt või täielikult tavaliiklusele suletud Tallinnas Pärnu maantee Laane ja Vääna tänavate vaheline lõik. AS Nordecon Infra viib lõpule sügisel pooleli jäänud asfalteerimistööd.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul ei olnud eelmise aasta lõpus võimalik halbade ilmaolude tõttu Pärnu maantee Laane ja Vääna tänava vahelise lõigu rekonstrueerimistöid lõpetada, seetõttu jäi osa töid kevadeks. “Alates homsest kuni järgmise nädala lõpuni paigaldatakse nimetatud lõigule viimane asfaldikiht, joonitakse teekattemärgistus ning tehakse haljastustöid,” lisas ta.

Vakra kinnitusel kohustub ehitaja tagama kogu ehitusperioodi vältel prügiveo toimimise ning elanike juurdepääsu oma kodudele. Bussiliiklus toimib igapäevase graafiku alusel ja selles muudatusi ette ei nähta.

Taaselustatud Nõmme maleklubi sai ruumid

Üle pika aja on Nõmme malehuvilised taas oma organisatsiooni saanud: paari kuu eest registreeriti ametlikult mittetulundusühinguna Paul Kerese nimeline Nõmme Maleklubi ja hiljuti sõlmisid vastloodud, kodanikualgatuse korras tekkinud klubi esindajad rendilepingu Rahumäe põhikooliga klubi ürituste korraldamiseks.

Hiljuti sai klubi esimese varana ka malekellad. Nende hankimisel tuli appi teine rahvaalgatuse korras tekkinud organisatsioon – Nõmme Koduloohuviliste Koda, kes vastloodud klubile viis malemänguks vajalikku kella kinkis. “Kuna Koda on palju aidatud ja toetatud, teame väga hästi sellise hoolimise tähtsust. Seetõttu otsustasimegi startivale kodanikualgatusele appi tulla,” põhjendas koja juhatuse liige Mait Kroonmann kellade kinkimist.

Praegused maleklubi liikmed on tegelikult Nõmmel koos käinud juba 2008. aasta sügisest, kui peeti maha Nõmme malehuviliste esimene avalik turniir. Tänaseks on korraldatud nii igakuiseid välkmaleturniire kui ka üks suurem kiirmaleturniir Paul Kerese sünnipäeval käesoleva aasta jaanuaris. Püsivalt on koos mängimas käinud 10-12 inimest.

Esimest korda registreeriti Nõmme Maleselts aga juba 1925. aastal. Praegunegi maleklubi lähtub oma tegevuses samadest põhimõtetest, paraku on aga omaaegse seltsi tegevuse kohta peale asutamisdokumentide ja põhikirja vähe säilinud. Siinkohal paluvadki klubi esindajad neil, kellel on nimetatud seltsi tegevusest midagi meeles või paberil säilinud, võtta ühendust klubi residendi Urmas Randmaga (kes on muide ka Eesti prestiižikaima – Pühajärve maleturniiri – korraldaja). Ühendust saab temaga telefonil 515 86 56. Tema käest saab infot ka klubi tegevuse kohta. Kellel on aga soov klubi tegevust oma silmaga vaadata, saab seda teha teisipäeviti kella 18st õhtul või pühapäeviti kella 12st päeval, kui klubi liikmed Rahumäe põhikoolis koos käivad.

Nõmme laieneb Lasnamäele

(c) Karl Kerdt

Tallinna linnavalitsus andis tänasel istungil Lasnamäel asuva Punane 48a kinnistu munitsipaalasutuse Nõmme Turg valdusse, eesmärgiga rajada sinna turg. Asjaajamise ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks hakkab turu rajamise korraldamisega tegelema Nõmme Turg.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul tingis sellise variandi kasuks otsustamise asjaolu, et Nõmmel on turu rajamise osas juba vastav pädevus ja kogemus olemas. „Pole otstarbekas hakata iga linnaosaturu ehitamiseks looma eraldi munitsipaalasutust, mis sellega tegelema hakkaks.“

Vakra kinnitusel on Lasnamäele kavas ehitada Nõmme turu eeskujul kaasaegne turg, kus on loodud head tingimused nii kauplejatele kui ostjatele. „Plaani kohaselt kulub Punasele tänavale turu projekteerimisele ja väljaehitamisele tänavu 4 miljonit krooni. Esimesel etapil rajatakse liha- ja kalapaviljon ning väliletid, kuid pikemas perspektiivis ehitatakse sinna Eesti suurim turuhall. Sarnane kontseptsioon on ka Tartu turul,“ selgitas ta.

Linnavalitsuse korralduse kohaselt annab Lasnamäe Linnaosa Valitsus Punane tn 48a asuva 12 396 m² suuruse kinnistu oma valitsemiselt ja bilansist Nõmme Linnaosa Valitsuse valitsemisele ja munitsipaalasutuse Nõmme Turg valdusse ja bilanssi. Ühtlasi annab Tallinna Linnavaraamet munitsipaalasutusele Nõmme Turg üle Punane tn 48a kinnistule turu rajamiseks sõlmitud lepingud.

Terviserajad kuulutavad kevadet

Rabajooks on üks osavõtjaterohkemaid rahvaspordiüritusi Nõmme linnaosas.
Järjekordne jooks toimub juba 18. aprillil. (c) Jukko Nooni

Tänavune suurepärane talv on rõõmustanud kõiki talvespordiaustajaid ning toonud Nõmme mändide alla hulgaliselt suusatajaid. Kuid paraku on ka neid spordisõpru, kellele tänavune lumerohke ja paraja külmaga talv pole päris kontimööda olnud. Need on olnud eelkõige Nõmme kandi jooksjad. Ohtralt lund ning konarlikud ja paiguti libedad teed-tänavad pole olnud parim keskkond meelisalaga tegelemiseks.

Viimastel hooaegadel on see üdini klassikaline spordiala – jooksmine -, toonud Nõmmele küllaga kuulsust Eesti meistrivõistlustelt. Nii treenivad siinsete mändide all mullune 3-kordne Eesti meister Taivo Püi spordiklubist Sportkeskus.ee, samuti möödunud aastane Eesti sitkeim naine, maratonimeister, Evelin Kärner Nõmme Kergejõustikuklubist. Evelin pistis 2009.aastal auhinnakappi veel ka 4 ja 12 km murdmaajooksu ning 10 km ja poolmaratoni meistrivõistluste pronksid. Hämmastav mitmekülgsus, kui meelde tuletada fakti, et oma esimese meistrikulla võitis ta juba aastal 1997.a. uskumatuna tunduval alal – 400 m tõkkejooksus. Selle teoga on tänavu 33. sünnipäeva tähistav Evelin Kärner eeskujuks paljudele noorematele klubikaaslastele veenmaks neid selles, et tippsporti armestads saab seda ühildada igapäevase tööga pikkade aastate jooksul.

Nõmmel on üks parimaid jooksuklubisid

Uudiseid on sellel hooajal oodata Sportkeskus.ee ridadest, mis kahe hooaja vahel on täienenud tunamulluse Eesti kergejõustiku “komeediga” Aleksei Markoviga. SK Mitsh kasvandik pistis toona taskusse 5000 m, poolmaratoni ja maratoni Eesti meistritiitlid ning seda mängleva kergusega. Eelmisel hooajal Aleksei enam nii kerget jalga “üles ei leidnud” ning lisaks ootas aasta teises pooles ees teenistus kaitseväes. Eesti ühes parimas jooksuklubis treenivad veel Sander Jürs, Kaupo Sasmin, Annika Rihma, Kirti Rebane, Kadri Kadak, Maris Tamm, Maile Mangusson, Henry Uljas, Kristo Reinsalu, Allan Männi, Kaupo Tiislär, Toomas Tarm, Ahto Tatter ning mitmed seeniorjooksjad, kel sooviks ennast lemmikalal taas proovile panna. Neist eraldi märkimist väärivad 2009.a. Eesti parim naisorienteeruja Annika Rihma , kes koos Kirti Rebase ja Merike Vanjukiga tulid mullu sõjaväelaste MM-l teatejooksus pronksmedalile. Kui kellelgi tekib küsimus orienteerumise ja jooksu seostest, siis neile võib öelda, et Eesti orienteerujad on läbi aegade olnud kõvad jooksjad ning suutnud sel alal südikat konkurentsi pakkuda kogu meie jooksuparemikule erinevatel maastiku- ja maanteejooksudel.

Kevadine jooksukalender on tihe

Kaua ei tule jooksusõpradel enam kannatada, sest hooaeg juhatatakse sisse juba 10. aprillil, 12. järjekorranumbrit kandva Nõmme maanteejooksuga, mille moto on tabav – “Kes ei jookse, see ei jõua!”. Kavas traditsiooniline 5 km distants. Edasi ootavad kalendris järge 18. aprillil toimuv 73. Rabajooks ning samal päeval kell 14 startiv Leksijooks. 21.aprillil ootab järge juubeliaastat tähistav 20. Nõmme Kevadjooks, mida korraldab Nõmme kergejõustikuklubi Anu Vackermanni initsiatiivil. Seejärel 24. aprillil Aegviidu külje alt, Oja talu mailt, startiv SEB Kõrvemaa kevadjooks, mis on samanimelise nelikürituse selle hooaja teiseks osavõistluseks. Päev hiljem toimuvad Tallinna külje all Saunapunktis murdmaajooksu Eesti MV-sed, kus selguvad võitjad lühematel distantsidel. 12 km distantsi meistrid selguvad kevadpühal, 1.mail. Nõmmekad saavad alates maist kaasa elada traditsioonilisele 13. hooaega alustavale Nõmme Seeriajooksule, mis vältab läbi terve suve augustikuuni välja ning võimaldab omalaadsele punktiarvestusele tuginedes üldvõidu nimel konkureerida erineva vanuseklassi naistel ja meestel.

Looduse tärkamisega koos võib öelda, et taas on käes jooksuaeg, ehkki kuri kahtlus on, et nii mõnegi kevadise jooksu rajal saavad tänavu jooksusussid vist lumiseks…

Riho Järveläinen
Nõmme spordikeskus

Pääsküla jõe puhastamisega on kavas jätkata

Pääsküla jõgi. (c) Jukko Nooni

Sel aastal on kavas Saue vallavalitsuse eestvedamisel jätkata valla ja Tallinna piiril kulgeva Pääsküla jõe puhastamist. Valminud on jõe Pärnu maantee silla ja Saagi tänava vahelise lõigu puhastamise projekt.

Saue vallavalitsus on puhastustööde finantseerimiseks esitanud taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Kokku plaanitakse eemaldada setet umbes 1300 m3, samuti puhastatakse kallasrada võsast ja murdunud puudest. Lisaks on kavas rajada kaks truupi ja renoveerida jalakäijate sild.

Eelmisel aastal puhastati Nõmme linnaosa valitsuse ja Saue valla koostöös Pääsküla jõe Veskitammi silla ja Rahnu tänava vaheline lõik.

Parimat gripivaktsiini saab Nõmmelt

Nõmme spordikeskus pakub võimalust lisaks saunamõnudele kümmelda kümblustünnides ja karges basseinivees. (c) Liisa Lippe

Kollektiivses mälus talletatud rahvatarkus, et iga uus asi on rohkemal või vähemal määral unustatud vana, peab endiselt paika ka tehnoloogiaajastul. Eriti siis, kui jutt käib inimese tervisest ning selle tugevdamise traditsioonilistest meetoditest.

Üldtuntud tõde on, et organismi immuniteeti hingamisteede haiguste suhtes saab parandada kõige lihtsama karastamisega. Kes seda sõna enam ei mäleta, siis tegemist on organismi tugevdamisega kiirete temperatuurimuutustega kohanemisel ehk lihtsamalt, külma vee (lume) ja kuuma sauna kombinatsiooniga. Eesmärgiga tõsta organismi vastupanuvõimet.

Vanemad nõmmekad mäletavad, et «esimese» Eesti Vabariigi ajal tegeleti talisuplusega toonases Nõmme supelasutuses, praeguse nimega Nõmme Spordikeskuses. Seega üks ajalooring on täis saanud ning nüüd pakub Eesti üks suurema külastatavusega keskusi alates eelmisest sügisest võimalust lisaks saunamõnudele kümmelda kümblustünnides ja karges basseinivees. OÜ Tammepakk tarnitud kaks kahemeetrise läbimõõduga tünni on talve ilusasti üle elanud ja ootavad külastajaid neljapäeviti kella 17–21. Lisaks saunapääsmele (50 kr) tuleb kümblejal lunastada tünnipääse (25 kr täiskasvanu, 15 kr õpilane, pensionär). Võimalik on kümblustünni ette tellida väiksemale seltskonnale, sobib suurepäraselt töökollektiividele või perele ühiseks lõõgastumiseks.

Nõmmele loodi kuus sotsiaalset töökohta

Koostöös OÜga Kadrioru Park loodi Nõmme linnaossa sotsiaalsed töökohad, tänu millele saavad aprillist septembri lõpuni töö kuus inimest.

Sotsiaalsetele töökohtadele leiti sobivad inimesed Tallinna tööbörsil sotsiaalsetele töökohtadele kandideerinud inimeste seast. Nõmme linnaosa valitsuse sooviks oli, et siin saaksid tööd Nõmmel elavad inimesed.

Peamised tööülesanded jäävad haljastuse ja heakorraga seotud valdkonda: niitmine, okste koristamine, pargiinventari remont jne. Töövahendid on linnaosavalitsuse poolt, töötasu maksab neile OÜ Kadrioru Park. Märtsi lõpu andmetel oli Nõmmel registreeritud 1856 töötut.

Nõmme turul algas hooaeg

1. aprillil algas turuhooaeg ning nii Nõmme turuhoone kui ka põhiturg on avatud taas iga päev kella 8–18. Nõmme turg on endiselt mõeldud eelkõige kodumaiste toidukaupade ning lillede ja istikute müügikohaks.

Uus turuhooaeg toob Nõmme turule juba eelmisest aastast tuntud laupäevased kontserdid, välikohviku ja grillkala terrassi, kuid ka mõningaid uuendusi. Turuhoone teist korrust hakatakse laiendama silla abil, mis hakkab ühendama Reval Caféd ja praegu tühjana seisvat pinda kohviku vastas. Teisele korrusele on plaanis luua n-ö loovala, kus hakkavad toimuma käsitöömeistrite töötoad ja näitused.

Tehnikaülikooli puhkpilliorkester tähistab juubelit

Laupäeval, 17. aprillil kell 16 toimub Rahvusraamatukogu suures saalis Tallinna Tehnikaülikooli puhkpilliorkestri 60. tegevushooajale pühendatud kontsertetendus "Kohtumistund".

Tehnikaülikooli puhkpilliorkester on püsivalt koos käinud 60 hooaega. Selle aja jooksul on läbi mängitud mitu tonni noote, esinetud tuhandeid kontserttunde ning higistatud paraadidel. Orkestri nooruslikud mängijad ning veel nooruslikumad dirigendid on sel hooajal heas vormis - vabariiklikul puhkpilliorkestrite turniiril saavutati hõbediplom ning omas kategoorias kolmas koht.

Kontserdil kõlab läbilõige orkestri 2010. aasta repertuaarist - polkast sümfooniliste lugudeni. Lood on põimitud teemakohaste filmiklippidega, mis näitavad orkestrantide tegevusi ning hobisid proovivälisel ajal ning on samas sissejuhatuseks järgmisele palale.

Orkestrit juhatavad Reet Brauer ning Tarmo Kivisilla.

Kontsert on tasuta.

Raamatupood võib Nõmme keskusest kaduda

Aastakümneid Nõmme keskuses tegutsenud raamatupood kavatseb
ostjate nappuse tõttu uksed sulgeda. (c) Kerstin Sonts

Nõmme keskuses aadressil Jaama 1 aastakümneid tegutsenud raamatupood esitas eelmise nädala alguses linnaosavalitsusele avalduse rendilepingu lõpetamiseks ja teatas plaanist kauplus peatselt sulgeda.

OÜ Nõmme Raamat tegevuse lõpetamise põhjuseks on kaupluse juhataja Maria Luga sõnul halb majanduslik olukord. "Käive on väike olnud juba pikemat aega. Küll pingutasime ja lootsime, et ehk meelitab Nõmme turu avamine rohkem külastajaid kauplusse, kuid kahjuks müük ei suurenenud. Õnneks on juba tekkinud huvilisi, kes sooviksid raamatupoe pidamist jätkata. Loodame, et läbirääkimised kannavad vilja. Kui aga poele ostjat ei leia, sulgeme selle 1. mail," selgitas Luga.

"Oli aegu, kus raamatumüük läks väga hästi. Kliendid teavad meid ja on meiega rahul, kuid viimasel ajal ostetakse raamatuid järjest vähem," lisas ta.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul soovib linnaosavalitsus samuti, et raamatupoe traditsioon Nõmme keskuses jätkuks. "Nõmme elanikud on harjunud, et Nõmmel on raamatupood. Juhul, kui tekib vajadus püüame leida ruumidele uued rentnikud, kes jätkaks raamatute ja kontoritarvete müüki Nõmme keskuses," kinnitas Vakra.

Raamatukauplus on Jaama 1 hoones olnud juba 1950. aastatest. OÜ Nõmme Raamat loodi 1994. aastal.

Kerstin Sonts

Nõmmelasest riigivanem Juhan Kukk – 125

Juhan Kukk

13. aprillil möödub nõmmelasest riigivanema Juhan Kuke sünnist 125 aastat. Juhan (Johann) Kukk sündis1885. aastal Virumaal Salla vallas. Õppis Salla valla- ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis, lõpetas Tartu Reaalkooli (1904) ja Riia Polütehnikumi kaubandusosakonna, kus 1910.a. sai I järgu diplomi. Akadeemiliselt kuulus Kukk algul korp! Vironia perre kuid lahkus sealt üliõpilasseltsi Liivika.

Tema aktiivsema poliitilise elu periood seostub Eesti Vabariigi loomisega ja noore riigi esimeste aastatega. 1917 oli Kukk Tallinna Eesti Liidu ja Ajutise Maanõukogu liige, lisaks Maavalitsuse rahaasjanduse osakonna juhataja. Tema suureks teeneks on Eesti rahasüsteemile alusepanemine. Olles Ajutise Valitsuse ning hiljem (kuni 1920 aasta keskpaigani) Otto Strandmanni ja Jaan Tõnissoni valitsuse raha- ja riigiasjade ministriks viis ta sisse Eesti oma raha, Eesti marga, ning kindlustas seda rasketel Vabadussõja aegadel. Väljend “viis sisse” on siin päris õigel kohal, sest oma algperioodil koosnes ministeerium vaid kolmest inimesest: minister, riigikassa juhataja ja asjaajaja. Koristaja oli mitme ministeeriumi peale. Kogu varandus mahtus lahedasti ühte tuppa.

Iseseisvusmanifesti teksti koostaja

Sellesse perioodi kuulub ka vabariigi väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. Just Kukk oli see, kes koostas Iseseisvusmanifesti teksti, mis sel päeval pidulikult ette loeti. See on fakt, mida seni vähe teadvustatud. Samuti asjaolu, et ta on kuulunud Jüri Vilmsi ja Konstantin Pätsi kõrval ka Eesti Päästekomiteesse, kus hiljem Konstantin Konik ta välja vahetas.

Teenete eest Eesti Vabariigi loomisel oli Kukk autasustatud tsiviilteenete I järgu Vabaduse Ristiga (VR III/1).

1920-1921 – Ants Piibu ja K. Pätsi valitsustes, oli Kukk kaubandus-tööstusminister. 1922. a. novembrist kuni 1923. augustini oli ta aga ise Riigivanemana laiapõhjalise valitsuse (Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Rahvaerakond) eesotsas.

J. Kukk oli Asutava Kogu ning I ja II Riigikogu saadik Tööerakonna nimekirjas, täitis 1921-22 ühtlasi ka Riigikogu esimehe kohuseid. Hiljem loobus ta aktiivsest poliitilisest tegevusest, pühendudes tööle õpitud erialal ning ühistegevuses.

Emiteeritakse postmark

1923. aastal sai Kukest nõmmelane. Arhitekt Karl Burmani projekti järgi valmis tema maja Õie ja Liiva tänava nurgal, mis nüüdseks kenasti ennistatud. Vaatamata suurele töökoormusele jätkus tal aega kaasalöömiseks kodulinna seltskondlikus elus. Tema lahkel kaasabil loodi 1927. aastal Nõmme Majaomanike Pank. Aastatel 1927-31 oli ta selle asutuse nõukogu esimees. Samal ajal täitis ta ka Nõmme Kindlustusseltsi esimehe kohuseid. 1930 aastal valiti Kukk Nõmme linnavolikogu liikmeks. Olles Rotary International peaesindaja Balti riikides asutati tema initsiatiivil 1936 Nõmme Rotary Klubi, kolmas Eestis peale Tallinna ja Tartu klubisid.

Okupatsioonivõimud arreteerisid Juhan Kuke juba 16. oktoobril 1940. Järgnes tribunal ja otsus – 8 aastat vangilaagrit. Seda aega polnud kohtualusel määratud ära kanda – Kukk suri 4. detsembril 1942 Arhangelski oblastis Kargopollagis ja kadus nimetusse hauda. Teda mälestab vaid sümboolne kalm perekonna matmisplatsil Hiiu-Rahu kalmistul.

13. aprillil, Kuke 125. sünniaastapäeval, emiteerib Eesti Post tema portreega postmargi, ümbriku ning eritempli. 17. aprillil toimub tema sünnikohas Lääne-Virumaal Kärus ajalookonverents.

Leho Lõhmus

Nõmme ülesõidu eskiisprojekti eellahenduste avalik arutelu

Nõmme kahetasandilise raudteeületuskoha eskiisprojekti eellahendus. (c) AS Teede Tehnokeskus

ASil Teede Tehnokeskus on valminud Nõmme eritasandilise raudteeületuskoha detailplaneeringu eskiisi eellahendus. Eellahenduse eskiisi avalik arutelu toimub 23. aprillil kell 18 Rahumäe põhikooli auditooriumis (Vabaduse pst 50).

8. aprillist kuni 23. aprillini saab Nõmme eritasandilise raudteeületuskoha detailplaneeringu eskiisi eellahendusega eelnevalt tutvuda Nõmme linnaosa valitsuses, Vabaduse pst 77 I korruse
teenindussaalis, Jaama 1 teenindussaalis ja Nõmme kultuurikeskuses, Turu plats 2.

Rahumäe põhikoolis toimuval avalikul arutelul tutvustavad autorid planeeringu eesmärki ja põhimõtteid ning vastavad huviliste küsimustele. Planeeringu materjalidega saab tutvuda ka ASi Teede Tehnokeskus koduleheküljel www.teed.ee.

Nõmme suusaradasid külastati rekordarv kordi

Paljud Tallinna koolid viivad oma suusatunnid läbi just Nõmmel. (c) Jukko Nooni

Tänu erakordselt lumerohkele talvele kasutati Nõmme spordikeskuse personali hinnangul Nõmme-Harku suusaradasid kokku ligi 150 000 korda. Nõmme-Harku 15 kilomeetri pikkused valgustatud suusarajad on Eesti pikimad.

Suurem osa suusatajatest käib rajal oma varustusega. Praegustel andmetel on aga ainuüksi suusavarustust laenutatud 32 000 komplekti, mida on ilmselt rohkem kui teistel Eesti laenutustel kokku.

Ametlikult lõpeb Nõmme spordikeskuse jaoks suusahooaeg 10. aprillil, kui toimub Nõmme maanteejooks, kuid suusaradasid hooldatakse seni, kuni lund jätkub.

Tudengite teatrikuu Nõmmel

Juba terve aastakümne jagu on tudengid nii Tallinnast kui Tartust valinud üksmeelselt välja ühe märtsikuu õhtu, mil koguneda Glehni lossi väärikate müüride vahele ning pidada seal maha üks sõbralikult konkurentsitihe näidendivõistlus.

Nõmme mändide all asuv Glehni loss on Põhjadraama festivalile ainuvõimalik asupaik, sest Glehni loss kuulub Tallinna Tehnikaülikoolile ja on seetõttu pikkade traditsioonidega tudengielu keskus Tallinnas. 1977. aastal taastatigi Glehni loss nn tudengilossiks, kus saaksid toimuda kultuuri ja taidlusüritused.Praegu täidavad lossi oma traditsiooniliste üritustega ka mitmed korporatsioonid ja tudengiühendused.

Põhjadraama sai alguse Glehni lossist ja on otsustanud sellele kohale ka truuks jääda. Paremat kohta oleks raske leida.Rõõmustav on, et paljud õppurid nii Tallinnast kui Tartust leiavad igal aastal tee Nõmmele Glehni lossi.

Üle-eestiline akadeemiliste organisatsioonide teatrifestival Põhjadraama saabus ka sel aastal oma tavapärasel moel – korraldajate initsiatiivikuse ja osalejate loomeenergia sümbioosis. Põhjadraama korraldajaks on läbi aastate olnud EÜS Põhjala Tallinna koondis, kes ise võistlusmöllus ei osale, oma näiteloomingut on oodatud esitama kõik Eesti akadeemilised organisatsioonid ning ka mõningad välisorganisatsioonid.

20. märts oligi kuupäevaks, mil festivali selleaastane peakorraldaja Kairi Kõrve EÜS Põhjalast võis endale lubada hingetõmbepausi pärast nelja kuu pikkusi jõupingutusi ning heameeles teatriõhtu sujumist jälgida. Kohal oli ligikaudu 190 pealtvaatajat, mis on võrreldes eelmiste aastatega veidi suurem number; näidendid pakkusid publikule nii jahmatavaid hetki kui äratundmisrõõmu ning kohati naerutas huumor kohaletulnuid rohkem, kui need ehk arvatagi oleks osanud.

Selleaastane läbiv teema oli “Metamorfoosid” – rõhutud oli eelkõige Vana-Kreeka ja Vana-Rooma müütide ainestikule, ka näidendeilt eeldati vastavate elementide kasutamist või antud teema tõlgendamist oma unikaalse nägemuse järgi. Et üldmuljet täiustada, oli kohale kutsutud ka harfimängija, kes pakkus publikule veerandtunnikese kaunist pillimängu. Näidenditega olid esindatud viis korporatsiooni, kelle metamorfoositõlgendused olid üllatavalt erinevad – lavale jõudsid nii tänapäeva tehnikaajastu, putukate maailm kui ka Narcissose kannatused. Nagu Põhjadraamale ikka kombeks, ei puudunud seegi kord ka vahepalad Põhjala Tallinna koondise poolt – seekord oli tegu tantsuliste ülesastumistega. Üle lavalaudade liueldi siidistes toogades ning esitati kreeka tantsu, samas näidati võimlemiskavades ka tempokamaid võtteid ja lausa akrobaatilisi elemente.

Õhtu kulges tempokalt ning ei läinud kaua, kui aeg oli sõna võtta ja oma otsused teatavaks teha auväärt žüriil. Sedakorda kuulusid žüriisse tõepoolest austusväärsed isikud eesti kultuurimaastikul – rokitaat Jüri Baumann, Marju Kuut, Olavi Pihlamägi, ooperilaulja Mart Rummo,

Kuuldavasti ei toimunudki näidendite suhtes otsuste langetamine väga üksmeelselt, ent lõpuks anti parima etenduse preemia üle korp! Indlale, kes oli üllataval kombel ühendanud antiiktemaatika tänapäevase eurorahandusega. Tulemused teatavaks tehtud, võis õhtu jätkuda noorte eesti meeste ansambli Igalemb saatel, kuulda sai rahvamuusikat maailma eri paigust, samuti sai bändi eestvedamisel kreekapäraseid tantsusamme õppida. Ent see polnud siiski veel kõik – kesköö paiku asus Marju Kuut DJ-puldi taha ning tantsutas rahva paari tunni jooksul sujuvalt järgmisesse päeva.

Pole kahtlustki, et Põhjadraamata, juba 11 aastat järjepidevalt toimunud festivalita, oleks eesti tudengielu hoobilt vaesem. Aeg on näidanud, et huvi teatritegemise ja ühiste eesmärkide nimel pingutamise vastu ei rauge, pigem vastupidi – ettevõtmise juurde leiab tee järjest rohkem tegusaid tudengeid, kes ei pea paljuks oma ideede elluviimisele pühenduda.

Kristina Unt

Noored DJ-d vallutasid Pääsküla noortekeskuse

Ürituse raames näidati noortele klubi tehnikaparki, räägiti DJ tööeetikast ning selle ala võimalustest täpsemalt. (c) Pääsküla noortekeskus

Pääsküla noortekeskuses koos käiv DJ-klubi Mixstop on tegutsenud juba neli hooaega ning huvi selle vastu on olnud suur. Tegu on ühega vähestest, et mitte öelda ainukese, aktiivselt tegutseva ja kõigile avatud DJ-klubiga, mille suunitluseks on elektrooniline muusika, miksimine ja silmaringi laiendamine antud valdkonnas.

Laupäeval, 27. märtsil toimus Pääsküla noortekeskuses järjekorras juba teine DJ workshop, mis oli mõeldud nii vanadele kui ka uutele huvilistele. Ürituse raames näidati noortele klubi tehnikaparki, räägiti DJ tööeetikast ning selle ala võimalustest täpsemalt. Lisaks tutvustasid klubi uut salvestustehnikat oma ala asjatundjad. Salvestustehnika võimaldab klubi tegevuse täiesti uuele tasemele viia, sest noortel tekib lisaks mängimisele võimalus enda loodut ka talletada.

Workshop'ist võtsid osa nii mitu aastat tegutsenud kui ka uued huvilised. Kõige noorem osaleja oli 12-aastane. Kõigil, kellel tekkis samuti huvi klubiga liituda, on võimalik seda teha aadressil info@ravecast.ee või paaskyla@taninfo.ee. Lisainfot klubi tegevuste kohta leiab aadressilt www.mixstop.ravecast.ee.

Liisa Pett
Nõmme noorsootöö koordinaator