Nõmme apteek tähistab sajandat sünnipäeva

Nõmme vanim apteek asub mai tänaval. (c) Jukko Nooni

31. mail tähistab Nõmme vana apteek oma sajandat tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on peale esimese omaniku juhtinud apteeki viis juhatajat ja seal on aastaid töötanud palju tublisid proviisoreid ja farmatseute, kelle tööd praegused apteekrid nõmmelaste tervise parandamisel jätkavad.

Esimene katse avada Nõmmel apteek pärineb juba 1899. aasta kevadest, kui proviisor R. Runge andis sellekohase avalduse kubernerile. Taotlust ei rahuldatud, küllap leiti Nõmme selleks liiga väike koht olevat. Möödus kolm aastat ja Tõnismäe apteegi omanik Bernhard Linde esines oma avaldusega. Seekord lisas taotleja oma eesmärkide selgitamiseks elanike kollektiivse palvekirja ning Nikolai von Glehni toetava kaaskirja. See mõjus: palve rahuldati ja 1903. aastal avati uksed. Täpne asukoht pole kahjuks teada. Arvatavasti oli see kuskil raudteejaama läheduses, praeguses Mai või Jaama tänavas. Teada on aga, et äri eriti hästi ei läinud. Seepeale tegi omanik avalduse muuta apteek vaid suvekuudel töötavaks, siis oli ka potentsiaalseid abivajajaid rohkem. Seekord avaldust ei rahuldatud ja 1904. aasta sügisel suleti uksed.

Seejärel tuli juba märksa pikem vahe. Nõmme elu elavnemine ja alalise elanikkonna kasv kümnendi lõpul tingis uue katse. 5. jaanuaril 1910 saatis proviisor Arnold Trossin kubernerile palve avada apteeki. Märtsis leiti sobiv koht, maja Nõmme jaama lähedal, kus uus asutus võiks paikneda. 31. mail saabus lõpuks ka kuberneri lubav resolutsioon ja töö võis alata. Uus apteek võitis ruttu tuntuse ja tõusis peagi Nõmme üheks soliidsemaks asutuseks. Tänav, kus see asus, nimetati peagi Apteegi tänavaks. See kinnitati ametlikult ka Nõmme alevi tänavanimede korrastamisel 1922. aastal.

Spteegi interjöör 1970. aastatel. Näha on veel vana mööbel. (Leho Lõhmuse erakogu)

1920. aastate alguses võimaldas Trossini paranenud varanduslik seis seni üüritud maja päriseks osta. 1924. aastal ehitas ta hoonele peale teise korruse, sellisel kujul on see säilinud tänapäevani.
22. detsembril 1927 sai meie kodulinna senine ainuke apteek endale konkurendi, avati Nõmme linnaapteek. Viimane oli linna asutus teenimaks linnale tulu ja seetõttu muidugi veidi privilegeeritumas seisundis. Eraettevõtja pidi vee peale jäämiseks tõsiselt pingutama.

7. oktoobril 1940 natsionaliseeriti tervishoiu alal töötavad eraettevõtted: apteegid, rohukauplused jms. Nõmmel kuulusid selle määruse alla ka Trossinile kuulunud asutis Apteegi 4. 1959. aastal nimetati tänav nimede kordumise tõttu Mai tänavaks. Kuid... apteek jätkas tööd ning on teinud seda samas majas erinevate nimede ja omanike all juba sada aastat.

Leho Lõhmus
ajaloolane


Kuidas vanasti apteekrid töötasid?

Apteek on ajast aega olnud koht, kust tullakse abi saama tervisehädade leevenduseks, ostma arstirohtu, sidet ja plaastrit vigastatud kohale või lihtsalt apteekriga nõu pidama, kui just tohtrile minekuga kiiret pole.

Kui praegu saab apteegist valmis tableti- või kapslikarbi, siis eelmise sajandi alguse apteeker valmistas koos oma abilistega peavalupulbreid, kõhuvalupille, rahustavaid mikstuure, taimeleotisi, aroomivett, eliksiire ja palju muud. Kasutusel oli spetsiaalne pillimasin, millega valmistati omapäraseid ravimeid. Retseptid, mille järgi ravimeid valmistati, olid sageli keerukad ja koosnesid paljudest komponentidest, nagu elueliksiir või kõigile teada Riia palsam, millel on 16 koostisosa. Ravimeid valmistati kindlate eeskirjade järgi, mis nõudis sageli peenestamist, leotamist piirituses või kuumutamist vesivannil. Kõik see nõudis apteekrilt palju aega ja vaeva. Sel ajal võis apteek näida ka väikse laboratooriumina, kus pidevalt mingite ravimite kallal töötati. Vanemad apteegi kliendid mäletavad veel seda erilist lõhna, mis apteeki sisenemisel ninna lõi.

Nüüdseks on töö apteegis oluliselt muutunud, lisaks ravimite müügile valmib apteegis iga päev arsti retsepti alusel ka mõni suspensioon või salv.

Anne Liiv
Nõmme Vana apteegi juhataja

Eesti-Norra sõpruskohtumine rannajalgpallis

Valges Eesti rannajalgpallikoondise mängiv peatreener Kert Haavistu.

Juba kolmandat aastat järjest korraldab Eesti Rannajalgpalli Liit koostöös Nõmme linnaosa valitsusega Nõmme kevadpäevade raames rannajalgpalliturniiri. Turniir toimub pühapäeval, 30. mail Nõmme spordikeskuse rannajalgpalliväljakul.

Nõmme kevadpäevade turniiril osalevad 12 Eesti parimat võistkonda, kes võistlevad Kevadpäevade karikale. Lisaks Nõmme kevadpäevade turniirile on kõigil nõmmekatel võimalus kaasa elada Eesti rannajalgpallikoondise kohtumisele Norra koondisega.



Ajakava:
• Turniiri algab kell 10 ning lõppeb umbes kell 18.
• Kell 13.30 toimub naiste rannajalgpalli näidismäng.
• Kell 14 Eesti ja Norra koondise sõpruskohtumine. (Koondise mäng toimub turniiri vaheajal.)

Heategevuskontsert Nõmme gümnaasiumis

Reedel, 28. mail kell 18.30 algab Nõmme gümnaasiumi aulas (Raudtee 73) heategevuslik kontsert «Muinasjutt on elu ja elu on muinasjutt». Esinevad Nõmme gümnaasiumi tütarlastekoor, lastekoor
ja solistid. Kavas lood ja laulud muinasjuttudest ja muusikalidest. Annetuse tulu läheb Nõmme gümnaasiumi sõpruskooli õpilaste emakeelse õppetegevuse toetuseks Udmurtias.

Viimased vabad laagrikohad

Veel on võimalik registreeruda Männiku noortekeskuse linnalaagrisse «Kaks kõigi, kõik kahe eest!». Esimene vahetus on 7.–11. juunini, teine vahetus 14.–18. juunini. Laagrist on oodatud osa võtma 7–15-aastased noored.

Noortekeskuse kaardiga on laagri hind 600 kr, ilma 700 kr (hinna sees lõunasöök). Lisainfo ja registreerimine www.taninfo.ee/manniku, tel 639 5559.

Nõmme Kevad 2010

27.-30. maini toimuvad Nõmme linnaosa kevadpäevad Nõmme Kevad 2010. Kevadpäevade kesksed üritused toimuvad laupäeval, 29. mail Nõmme spordikeskuses. Kõik üritused on linnarahvale tasuta.

Nõmme Kevad 2010 programmi nägemiseks, kliki pildil

Nõmme Kalju uus peatreener on Karel Voolaid

Jalgpalliklubi Nõmme Kalju juhatus kinnitas esindusmeeskonna peatreeneriks senise abitreeneri Karel Voolaidi.

Alates 2007. aastast Kalju esindusmeeskonda treeninud Fredo Getulio Aurelio asub juhendama duubelmeeskonda. Teise treeneri tööd nii esindus- kui duubelmeeskonna juures hakkab tegema Nõmme Kalju spordidirektor Sergei Terehhov.

Nõmme Kalju president Kuno Tehva põhjendab juhatuse otsust järgnevalt: „Kareli valik on loogiline samm, kuna klubi panustab üha rohkem noortele Eestist pärit mängijatele ja Karel on selle ideoloogia elluviimiseks parim treener.”

Tuletõrjeõppus Rahumäe koolis

Õppuse käigus said õpilased ise tulekustutamist proovida.

11. mail toimus Tallinna Rahumäe Põhikoolis tuletõrjeõppus. Kell 9.45, kui õpilased kenasti tundides tööd tegid, hakkas järsku tuletõrjealarm tööle.

9. klassis oli alguses meeleolu rahulik. Arvati, et küll on keegi vastu alarmilülitit läinud. Keegi ei uskunud, et asi on tõsine ning tund tuleb pooleli jätta. Aineõpetaja võttis asja rahulikult ning ilma paanikata lahkuti klassist koolimaja taha spordiplatsile, kus tehti kohe kohalolekukontroll, et keegi majja sisse ei jäänud. Viie minutiga oli koolimaja rahvast tühi. Kiiruse poolest oli tulemus väga hea. Kooli tagahoovi korvpalliplatsile kogunenud õpilasi ootas ees tulekustutamise demonstratsioon-õppus. Õpilased said ise proovida vahtkustutiga elavat tuld kustutada.

Õppuse käigus selgusid ka kitsaskohad: kolme ruumi ei olnud sireeni kuulda, ventilatsioon ei lülitunud välja, üks koridori uks ei sulgunud. Pärast õppust vaatas kogu kool õppefilmi „Teoreem tulest" ning hiljem kommenteeris kokkuvõtvalt õppust Sisekaitseakadeemia spetsialist Alar Valge.

Evakuatsiooniõppuse korraldas Rahumäe põhikooli hoolekogu koostöös kooli majandusjuhataja Kaido Nurjaga. Õpilased kogesid reaalselt, kuidas peab ohu korral käituma.

Andre Sõstar
Rahumäe põhikooli lehe Rahukas reporter

Nõmme Kevadel selgub üle Nõmme lihameister

Grillkoolituse viib läbi Toiduakadeemia peakokk Tarvo Kullamaa. (c) Kerstin Sonts

Nõmme Kevade raames, 29. mail toimub Nõmme Spordikeskuses esmakordselt suur barbecue (BBQ) võistlus «Üle Nõmme lihameister», kus oma ala asjatundjad selgitavad nii proffide kui asjaarmastajate seast välja parimad Nõmme grillimeistrid. Lisaks on huvilistel võimalus õppida grillimise kunsti Eesti parimate grill- ja BBQ-meistrite käe all.

BBQ võistlusel «Üle Nõmme lihameister» võivad osaleda kõik huvilised. Eraldi võisteldakse kanaliha, searibi, sea kondita abatüki ning veise tagaosa sisetüki küpsetamises. Ettevalmistusi hakkavad võistlejad tegema juba kell 8 hommikul ning esimesed lihad peavad hindamiseks valmima kell 13. BBQ võistlust hinnatakse pimehindamise süsteemis, mis tähendab, et kohtunikud ei tea, millise võistkonna tooteid nad hindavad. Hinnatakse kolme kategooriat, milleks on liha välimus, küpsus ja maitse.

Kell 11.30 algab grillkoolitus, mida viivad läbi Toiduakadeemia peakokk Tarvo Kullamaa ja BBQ Eesti meister Arne Schumann võistkonnast Smoked Pioneers. Pärast koolitust, kell 12 saavad kõik huvilised ka ise grillimises kätt proovida. Võisteldakse aja peale grilli süütamises ning meetri viineri küpsetamises.

Eesti Barbecue Assotsiatsiooni presidendi Roland Õunapuu sõnul korraldatakse Nõmmel BBQ võistlust esimest korda, kuid läbi suve on grillmeistritel veel mitu võistlust üle Eesti. «Osaleda võivad kõik soovijad, kes on endas kindlad, et suudavad sellised tükid etteantud aja jooksul ära küpsetada ega karda kohtunike karmi hindamist,» selgitas Õunapuu.

Lisaks grillvõistlusele on 29. mail Nõmme spordikeskuses avatud BBQ restoran, on võimalik tutvuda Nõmme tuletõrjekomando tuletõrjetehnikaga ning lastele pakutakse tasuta võimalust hüpata batuudil, sõita elektriautodega ja maadelda sumokostüümides.

Kell 17 algab spordikeskuse basseinide juures Meestepidu, kus esinevad mees- ja poistekoorid
ning tantsurühmad. Kaasa teevad ka räppar Genka ja Free Flow Studio breikarid. Kell 19 jätkub õhtu simmaniga, tantsuks mängib ansambel Audru Jõelaevanduse Punt.

«Üle Nõmme lihameistri» võistluse reglemendiga saab tutvuda ning võistlustele ja koolitusele registreeruda veebilehel www.barbecue.ee. Infot võistluste kohta saab küsida applepuu@hot.ee.

Nõmme noortekeskuste suvelaagrid

Nõmme noortekeskused korraldavad ka sel aastal põnevaid linnalaagreid, kuhu on oodatud kõik aktiivsest tegevusest huvitatud noored!

Pääsküla noortekeskuses
7.–11. juunini toimub linnalaager «Vahva Nõmme suvi». Tegemist on seiklusliku linnalaagriga, mille raames toimub palju põnevat – teeme tutvust Pääsküla raba, Nõmme loodusmaja ja Nõmme päästekomandoga ning külastame Nõmme seiklusparki ja Nõmme ujulat. Lisaks külastame Skyparki, nädal lõpeb Vembu-Tembumaaga. Oodatud on 7–12-aastased noored. Laager maksab Tallinna noortekeskuste kaardiga 600 kr, ilma 700 kr (hinna sees ka lõunasöök).

14.–18. juunini toimub linnalaager «Tule, avastame koos...!». Viiepäevase laagrivahetuse jooksul on noorel võimalus seigelda Tabasalu loodusrajal ja külastada sealset noortekeskust. Kommunikatsiooni- ja meediapäeva raames tutvume tele- ja raadiotööga. Lisaks külastame Tallinna linna vaatamisväärsusi – bastionikäike ja Oleviste kiriku torni. Osaleme mängulisel karjääripäeval Tallinna teabe- ja nõustamiskeskuses, sportlikke eluviise harrastame Skypargis ning nädala lõpetab Vembu-Tembumaa. Laager on mõeldud 8–12-aastastele noortele. Laager maksab Tallinna noortekeskuste kaardiga 600 kr, ilma 700 kr (hinna sees ka lõunasöök).

Lisainformatsioon ja registreerimine:
www.taninfo.ee/paaskyla; e-kirja teel paaskyla@taninfo.ee; telefonil 677 5232.

Männiku noortekeskuses
Traditsiooniline linnalaager «Kaks kõigi, kõik kahe eest!». Laagri raames seikleme musketäridena linnas: meisterdame, käime kinos, bowling’ut mängimas, bastionikäikudes, mängime loomaaias, ujume ja tembutame Vembu-Tembumaal!
I vahetus 7.–11. juunini
II vahetus 14. –18. juunini
Laagrist on oodatud osa võtma 7–15-aastased noored. Laager maksab Tallinna noortekeskuste
kaardiga 600 kr, ilma 700 kr (hinna sees ka lõunasöök).

Lisainformatsioon ja registreerimine:
www.taninfo.ee/manniku; e-kirja teel manniku@taninfo.ee; telefonil 639 5559.

100 aastat Nõmme ajakirjandust

EsimeseNõmme ajalehe esi- ja tagakülg. (repro)

7. mail möödus 100 aastat Nõmme esimese ajalehe ilmumisest. Ajaloolane Leho Lõhmus annab ülevaate sajandi jooksul Nõmmel ilmunud ajalehtedest.

Kui 1908. aastal asutati Nõmme Heakorra Selts (Wohlfahrtsverein), hakati kohe mõtlema oma ideede propageerimisele ning kohaliku elu valgustamisele. Nii pandigi käima oma ajaleht Nömmesches Wochenblatt (Nõmme Nädalaleht), mille toimetaja oli seltsi esimees Wilhelm Volkmann, vaimne «mootor» ja initsiaator muidugi Nikolai von Glehn ise. Lehte trükiti nõmmelasest ärimehe August Kullapi trükikojas Tallinnas. Lehe esimene number nägi ilmavalgust 7. mail 1910 ning viimane, 21. number, sama aasta 9. oktoobril. Lisaks harivatele artiklitele oli ajalehes tolleaegsete ürituste kuulutusi ning Nõmmel tegutsenud sanatooriumi ja äride-kaupluste reklaami.

Seejärel tuli 16 aasta pikkune paus ning uus algus saabus alles 1926. aastal, enne Nõmme esimese linnavolikogu valimisi. Lausa kaks omavahel võistlevat gruppi, Nõmme Kultuur-Majanduslik Ühing ja Nõmme Kodanike Ühing, hakkasid oma ajalehte välja andma. Nõmme Teataja ja Nõmme Kodanik olid siiski puht-poliitilised lehed, mis sündisid ja hääbusid koos valimistega. Niisuguseid ilmus Nõmmel 1920. aasta lõpus ja 1930. aasta alul veel mitu.

Isegi oma ajakiri on ilmunud

Kümnendivahetusel hakkasid siiski ilmuma ka ajalehed, mis polnud mõeldud peamiselt vaid valimispropagandaks – Nõmme Uudised (1929–1932), Nõmme Elu (1930–1933), Nõmme Sõnumed (1933–1934), Nõmme Sõna (1934– 1938) ja Nõmme Leht (1938–1940).
Nendest enamiku väljaandjaks oli Nõmme Majaomanike Selts. Nõmme Elu andis välja võistlev ühendus – Nõmme Linna Majaomanike Ühing, mis esindas uusi, Hiiu ja Kivimäe majaomanikke. Nõmme Leht oli aga uue, linna perspektiivse planeerimisega tegeleva ühenduse Nõmme Areng väljaanne. Kõige rohkem numbreid, tervelt 148, ilmus ajalehte Nõmme Sõna.

1933 üritati hakata välja andma oma ajakirja. Nõmme Revüü, mis sai ilmuda siiski vaid kahel korral, annab hea ülevaate tolleaegse Nõmme linna kõikidest elutahkudest.

1940. aastal algas taas paus, seekord juba tervelt 49 aastat kestnud paus. 1989. aastal alustas uuesti Nõmme Leht, toimetajaks ajakirjanik Peeter Kits. Lehe vahetas 1992. aastal välja Nõmme Täht ning 1993 Uus Nõmme Leht. Viimane jõudis esimese Nõmmel ilmunud lehena välja 200. numbrini. Nõmme Täht üritas aga olla esimene kohalik päevaleht. Paraku jätkus võhma vaid kaheks nädalaks, seejärel taanduti tagasi nädalaleheks. 1997. aastal algas aga ajalehe Nõmme Sõnumid periood, mille 370. number ilmus 14. mail.

Jalgrattatreeningud noortele ja lastele Nõmmel

Nõmme põhikooli lapsed rattamatkal Glehni pargis. (c) Nõmme rattaklubi

Möödunud aastal asutatud Nõmme rattaklubi avas tänavu kevadel rattakooli, mis pakub lasteleja noortele võimalust tegeleda Nõmmel jalgrattaspordi ja jalgrattasõiduga. Rattakool ootab oma treeninggruppidesse lapsi ja noori nii Nõmmelt kui ka mujalt Tallinnast.

Pärast Eesti taasiseseisvumist ei ole Tallinnas noorte ratturitega süsteemset treeningtööd siiani toimunud, selle lünga täidab Nõmme rattaklubi. On ju Nõmmel väga head tingimused maastikuratta treeninguteks nii Glehni pargis kui Nõmme-Harku parkmetsas. Harku-Nõmme männimetsa liivased ja juurikased singlid, Glehni pargi terviserajad, Harku ringi kiired sirged ja kurvid, Hiiu haigla tagused kaevikud – kõik see kokku loob vaheldusrikka ning kõigile ea- ja võimetekohase võimaluse jalgrattatreeninguteks. Samas loovad kurvilised ja kitsad asfaltkattega tänavad omakorda võimaluse läbi viia Nõmmel ka maanteerattatreeninguid.

Rattakooli poistel on ka esimesed võistlused sellel kevadel sõidetud. Karel-Georg Nõmm on saavutanud 2010. aasta Eesti meistrivõistlustel kriteeriumis vanuseklassis M-12 kahel esimesel etapil Kuressaares ja Pärnus 2. koha võitjaga sama ajaga.

Rattakool osaleb ka oma noortega mitmetel Eesti Jalgratturite Liidu võistluskalendris olevatel võistlustel, mis suunitletud just noortele. Samuti korraldab rattakool treeninglaagreid ja turvalise rattasõidu koolitusi. Noortel, kes on ohutu rattasõidu baaskoolituse läbinud, on võimalik taotleda endale ratturiluba.

Tähtsal kohal on Nõmme rattaklubi tegevuses ka jalgrattamatkad, on toimunud juba matkad Harku metsas, Aegviidus ja Paldiskis. Nõmme rattaklubi korraldabki sellest kevadest alates
Nõmme elanikele jalgrattamatku pühapäeviti nii Nõmmel kui Tallinna lähiümbruses, et propageerida jalgrattaga sõitmist kui säästlikku, vaheldusrikast ja tervislikku eluviisi.

Lisainfot Nõmme rattaklubi kohta leiab www.nommerattaklubi.ee.

Noored korraldasid moeshow «Moeteraapia 2010»

Aprilli lõpus toimus Nõmme põhikoolis noorte moeshow «Moeteraapia 2010». Üritusel osales kümme noorte endi loodud rõivakollektsiooni, mida esitlesid 75 modelli. Kollektsioone hindas
neljaliikmeline žürii, kes tunnistas parimaks Tallinna Tehnikaülikooli tudengi Laura Miti kollektsiooni «Delusion». Teise koha pälvis Liis Gross Gustav Adolfi gümnaasiumist kollektsiooniga «Ringiratast » ning kolmanda koha vääriliseks hinnati Nõmme gümnaasiumi
õpilase Anete Palmiku kollektsioon «Supernatural».

Ürituse peaauhinnaks oli õmblusmasin OÜ-lt Ruffler. Üritust toetasid Nõmme linnaosa valitsus,
Hõng, Telliskivi kirbuturg, Faktory, Buduaar, Blue Barracuda, Estanc ja OÜ Riabtransport. Moeshow korraldas Nõmme Õpilasesinduste Liit.

Juunis avatakse Nõmmel esimene välitingimustes rulapark

Rulapark Ilmarise spordiväljakul avatakse 5. juunil. (c) Karl Kerdt

Peagi valmib Nõmmele Ilmarise spordiväljakule linnaosa esimene välitingimustes rulapark, mis on mõeldud harjutamiseks kõikidele rula-, rulluisu- ja trikiratta- huvilistele. Eelmisel nädalal asfalteeriti Ilmarise spordiväljak. Pargi elementide ehitus algab käesoleva nädala keskpaigas.

Rulapargi projekteerija ja ehitaja on OÜ Betoonelement. Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul püüti rulapargi ehitamise juures silmas pidada erinevate ekstreemalade harrastajat huvisid. «Pargi projekteerimise käigus konsulteerisime mitmete oma ala asjatundjatega, kellega koostöös valmibki loodetavasti võimalikult universaalne park, mis on mõeldud sõitmiseks nii rula-, rulluisu- kui ka trikiratta- huvilistele,» selgitas Vakra.

Ilmarise spordiväljak asub looduskaunis kohas, seal kõrval on korvpalliväljak, laste mänguväljak ning treeninguvõimalused ka täiskasvanutele. Seega pakub territoorium tegevust kogu perele. Rulapark Ilmarise spordiväljakul avatakse 5. juunil.

Nõmme Jazzi artistide konkurss tähistab 10. sünnipäeva

14.–15. mail toimub X rahvusvaheline noortekonkurss «Jazzartist 2010». Võistlus tutvustab noori ja lootustandvaid artiste rahvusvaheliste festivalide esindajatele. Kohtade jagamine ei ole siin primaarne, kuigi alustavale artistile on sellisel kõrge tasemega võistlusel auhinnakohale jõudmine märkimisväärne tunnustus.

Algusaastatel toimus konkurss koos festivaliga Nõmme Jazz ning esimesel aastal oli võistlus Eesti-sisene ja kandis nime «Noorte jazz lauljate konkurss». Edaspidi lisandusid Läti, Leedu, Soome ning vahelduvalt teisi riike. 2007. aastast kasvas võistlus eraldi ürituseks ning lisandus instrumentalistide kategooria, millest tulenevalt sai konkurss uue nime.

Esinemised Euroopa ühel suuremal festivalil Pori Jazzil ning paljudel teistel, nagu Oslo Jazz Festival, Kaunas Jazz, Rigas Ritmi, Jazzkaar, on noore artisti jaoks hindamatu kogemus. Pea igal aastal on Pori Jazzil esinenud eesti noored muusikud.

Eestist on konkursi võitnud Helin-Mari Arder, Sofia Rubina ja Tuuli Taul. Lisaks on edukalt osalenud paljud meil ilma tegevad noored muusikud.

Juubelikonkursil esindavad Eestit lauljatest muusikaakadeemia tudengid Maria Väli ja Laura Põldvere, trummaritest Göteborgi muusikakõrgkoolis õppiv Aleksandra Anstal ning Mihhail Nikitin Narvast. Kõigil neil on juba pikaajaline lavakogemus ja palju kontserte ees ootamas.



Laura Põldvere

«Jazzartsit 2010» kava:
NÕMME KULTUURIKESKUS (TURU PLATS 2)
14. mai kl 17 poolfinaal, pilet 50 krooni
15. mai kl 16 finaal, pilet 100 / 50 krooni
Saadab Siim Aimla ansambel
HIIU PUBI (PÄRNU MAANTEE 325, «HIIU JAAMA» PEATUS)
15. mai kell 20.30 Jamsession, pilet 50 krooni
Majabänd Vladimir Võssotski, Marti Tärn, Tanel Ruben
Finalistide kontsert. Osalevad kõik võistlusest osavõtjad
Kõik piletid kohapealt!

Jaanika Ventsel
«Jazzartist 2010» korraldaja

Raamatupood jääb Nõmmele alles

Nõmme ainus raamatupood on samas kohas tegutsenud ligi 60 aastat. (c) Kerstin Sonts

Märtsi lõpus esitas Nõmme keskuses raamatupoodi pidav OÜ Nõmme Raamat linnaosavalitsusele avalduse rendilepingu lõpetamiseks ja teatas plaanist kauplus peatselt sulgeda. Nüüdseks on leitud poele uus rentnik, kes jätkab Nõmmel raamatute ja kontoritarvete müüki.

Kuna raamatupood on nendes ruumides tegutsenud juba ligi 60 aastat, oli Nõmme linnaosa valitsus huvitatud, et raamatupoe traditsioon Nõmme keskuses jätkuks, sest Nõmme elanike jaoks on see ainuke raamatupood linnaosas. Tallinna linnavalitsus otsustas praeguse üürniku initsiatiivil anda ruumid B Pluss OÜ kasutusse, eesmärgiga tagada ruumide raamatupoena kasutamise jätkumine.

Linnaosavalitsus võttis aprillis ühendust ka suuremate raamatupoodide kettidega, selgitamaks välja nende huvi jätkata Jaama 1 ruumides raamatupoe tegevust. Kahjuks ei pakkunud selline väike kauplus huvi. Samuti pole huvi raamatupoe tegevuse jätkamiseks
nendes ruumides suurematel kirjastustel.

Praeguses majandusolukorras on eriti raske püsima jääda väikeettevõtetel, mis on spetsialiseerunud kindlale kaubaartiklile ning mis tegutsevad vaid ühes müügikohas. Majandusraskustes inimesed on kulutusi raamatute ostmiseks oluliselt piiranud. Tallinnas on juba mitmed väikesed raamatupoed, näiteks Mustamäel asunud Mauruse raamatupood, uksed sulgenud, sama on juhtunud paljudes Eesti väikelinnades. Üha enam kolib raamatutega kauplemine internetti ja suurtesse marketitesse.

B Pluss OÜ on BDP Eesti OÜ tütarettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on kontoritarvete jae- ja hulgimüük. Tütarfirma B Pluss OÜ kaudu tegutseb BDP Eesti OÜ ka väiksemates Eesti linnades raamatu- ja kontoritarvete poodide ketina. Poed asuvad Viljandis, Tõrvas, Elvas, Tapal, Orissaares, Abja-Paluojal.

Samal teemal:
Raamatupood võib Nõmme keskusest kaduda

Uus aabits jõudis Lauliku lasteaeda

Luuletaja Contra ja kunstnik UrmasNemvalts oma «Poiste aabitsaga». (foto:erakogu)

Lugemisaasta ürituste raames käisid eelmisel nädalal Lauliku lasteaias kunstnik Urmas Nemvalts ja luuletaja Contra, kes tutvustasid saalitäiele mudilastele uut raamatut «Poiste aabits». Esitlusest annab ülevaate Lauliku lasteaia juhataja asetäitja Ülle Jurtom.

Vaatamata ilma viguritele õues on lasteaias sees mõnus ootusärevus. Kui viimanegi rühm on kohad saalis sisse võtnud, võib alata kohtumine kunstnik Urmas Nemvaltsi ja luuletaja Contraga. Nad ei ole tulnud mitte lihtsalt niisama lapsi lõbustama, vaid on kaasa toonud päris uue aabitsa, millel nimeks, uskuge või mitte, «Poiste aabits». Siinkohal peaksid tüdrukud kurvalt õlgu kehitama ja küsima – aga meie? Lohutuseks ütlevad aga aabitsa autorid, et raamat on mõeldud ikka kõigile, kes tähtedega tutvust teha soovivad. Kes on öelnud, et tüdrukud ei tohiks midagi teada kombainidest või ATVdest. Just sellistest masinatest, ufodest ja veel paljust muust Contra sulest tulnud vahvate ja naljakate luuletuste vahendusel aabitsas juttu ongi. Teksti ilmestavad Urmas Nemvaltsi joonistused, mis küll ühtegi mudilast ükskõikseks ei jäta.

Saali kogunenud lapsed on elevil. Autorid otsustavad esitada lastele küsimusi ja auhinnaks on teadagi mis – aabits! See tekitab aga tõelise möllu, sest kes siis ei ihkaks endale kingiks tuliuut aabitsat. Vaevalt saab Contra luuletusega alustada, kui juba mõned käed kerkivad ja läbisegi hüütakse, mis täht kõige enam luuletuses kostab. Autoritele teeb see nalja, samal ajal aga vangutavad õpetajad päid, püüdes lapsi vaigistada. Publiku hulka rändab mitu raamatut, mida võitjad suure õhinaga uudistama asuvad. Siis aga otsustavad autorid, et nüüd on laste kord neile küsimusi esitada. Kõigepealt soovivad lapsed teada, kuidas on onudel lood mõistatuste lahendamisega. Jänni igatahes ei jääda. Seejärel tahetakse teada, kui palju pilte üks kunstnik päevas joonistab ja mitu luuletust luuletajal päeva jooksul paberile jõuab. Selgub, et see töö polegi väga kerge. Urmas Nemvalts kiidab oma Lauliku lasteaias käivaid poegi, kes joonistavad temast endast rohkemgi ja on olnud abilised ka «Poiste aabitsa» valmimisel. Et veenduda, kui hea luuletaja Contra ikka on, teeb lasteaia juhataja Merike Kasepuu ettepaneku teha üks luuletus meie lasteaiast. Möödub mõni hetk ja valmis see ongi. Contrale omaselt naljakas. Lõpuks on aga küsimused otsas ja lastel aeg oma igapäevaste tegemiste juurde asuda. Saalist ei pea aga ükski laps lahkuma kurvalt, et raamatust ilma jäi. Igale rühmale jäetakse mälestuseks autorite autogrammidega aabits ja lisaks võib igaüks põske pista maiustuse, mis samuti lastele
kingiks kaasa toodud.

Oli vahva lugemisaasta üritus, mis loodetavasti lapsed jälle sammu võrra raamatutele ja lugemishuvile lähemale viis. Kui nad aga «Poiste aabitsaga» kokku juhtuvad, võivad uhkusega öelda, mina tean, kes on autorid. Olen nendega isiklikult
kohtunud. Ah et kus? Lauliku lasteaias loomulikult.

Algab Nõmme polikliiniku renoveerimine

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Nõmme polikliinikus (Jaama 1) algavad rekonstrueerimistööd. 1. juunist võtavad eriarstid ja hambaarstid patsiente vastu ning uuringuid tehakse teistes LTKH polikliinikutes. Arstide vastuvõtule saab registreerida helistades lühinumbrile 1314, e-broneeringu kaudu või keskhaigla teistes polikliinikutes kohapeal. Lähim polikliinik asub Mustamäel, aadressil Ehitajate tee 27. Nõmme polikliinikus töötavad perearstid (Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskus OÜ, Nõmme Perearstid OÜ, Hiiu Perearstid OÜ) kolivad Mustamäe polikliinikusse.

Samal teemal:
Järgmisel aastal avatakse Nõmmel uus tervisekeskus

Renoveeritud Nõmme turg peab esimest sünnipäeva

Nõmme turg on avatud iga päev kella 8-18.

Vaatamata aprilli lõpus toimunud traagilisele põlengule, mille tõttu hävis Nõmme turuhoone, on turg avatud ning igapäevane kauplemine jätkub. Pühapäeval, 16. mail tähistab renoveeritud Nõmme turg oma esimest sünnipäeva. Terve päeva jooksul toimub turul erinevaid kontserte. Paljudel toodetel on sünnipäeva puhul soodushinnad.

16. mail Nõmme turul:

11.00 algab kultuuriprogramm Jaan Kirsi juhtimisel.
12.30 esinevad Nõmme noortemaja tantsulapsed.
13.00 tordisöömise võistlus “Nõmme tordinägu 2010” (info telefonil 664 4626).
15.00 algab purskkaevuplatsil suur sünnipäevakontsert, esinevad Karl Madis ja ansambel Karavan.

Nõmme turuhoone põlengu tekkepõhjus uurimise käigus ei selgunud

Eile algasid põlenud turuhoone jäänuste koristustööd.

Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo uurijad ei suutnud aprilli lõpus tulekahju tagajärjel täielikult hävinenud Nõmme turuhoone põlengu tekkepõhjust kindlaks teha. Tulekahjueksperdi hinnangul ei ole võimalik välistada tehnilist seadme riket, kellegi hooletust või kellegi poolset tahtlikku tegevust tulekahju tekitamises.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul ei suutnud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tulekahjuekspert anda ühest ja konkreetset ekspertarvamust tulekahju tehniliste tekkepõhjuste osas, kuna hoone on täielikult hävinenud.

„Vaatamata traagilisele põlengule on ülejäänud turg avatud ning igapäevane kauplemine jätkub. Eile algasid põlenud turuhoone jäänuste koristustööd, samuti kuulutati välja riigihange turuhoone taastaja leidmiseks,“ lisas Vakra.

Nõmme esimene alevivanem Heinrich Badendick

Heinrich Badendick Tallinna jahtklubi kommodoori vormis, rinnas kolm medalit
ning 1877. aasta Doonau forsseerimisest osavõtja rist.

«Selle järel teatas volikogu juhataja koosolekule, et volinik Heinrich Badendick surma läbi volikogu liikmete hulgast lahkunud on ja palus koosolijail lahkunu mälestust püsti tõusmisega austada. Kõik volinikud tõusivad püsti.» Nii algas Nõmme alevivolikogu istung 14. novembril 1919. Nii oli lõppenud üks pikk ja sisukas elutee.

Heinrich Theodor Badendick (Badendieck) sündis 155 aastat tagasi, 2. mail 1855 Valgas. Tema noorusest ja varasemast eluperioodist on vähe teada. Noore mehena võttis ta 1877–1878 osa Vene-Türgi sõjast. Hiljem asus kogu pere Tartusse, kus sündisid kõik tema viis last – kolm poega ja kaks tütart.

Sajandivahetusel asus Badendick elama Nõmmele, kus aadressil Kullapi (alates 1922 Silla) 4 kerkis tema maja. 1923. aastal müüsid pärijad selle maja Ilmarise peameister Jaan Krossile – kirjanik Jaan Krossi isale.

Oma kodukoha patrioot

Badendick töötas pearaamatupidajana Rotermanni tehastes, hiljem tegutses aga Tallinna kaubanduses juba iseseisvalt. 1910 oli ta Tallinna Jahtklubi (Revaler Yacht- Klub) asutajaid ning selle juhatuse esimees – kommodoor. 1913. aastal annetas ta rändkarika võidupurjetamiseks Tallinna lahel, pannes nii aluse pikaajalisele traditsioonile.

Kõige selle kõrval oli Badendick oma kodukoha Nõmme tegus kodanik ja patrioot. Ta võttis aktiivselt osa kohaliku tuletõrjeühingu tööst ja valiti 1917. aastal selle esimeheks. Seda ametit pidas ta kuni 21. septembrini 1919, kui tervislikel põhjuselt ameti Alfred Lukinile üle andis.

1917. aasta 9. juulil valiti Badendick 20-liikmelise Nõmme Elanike Komitee liikmeks. See esinduskogu alustas ettevalmistusi Nõmme eraldamiseks Saue vallast ja omaette alevi staatuse sisseseadmiseks. 12. septembril 1917 saigi Nõmme alevi õigused. Esimesed alevivolikogu valimised toimusid sama aasta 17. detsembril. Selleks ajaks oli Harju maavalitsus läinud juba bolševike kätte ning kuna valimisõigus oli kõigil sissesõitnutel ning ka Vene sõjaväel, oli tulemus ette teada. Neis raskeis tingimusis oli Badendick valmis vastutuse ja alevivanema kohused enda kanda võtma. Vahemärkusena olgu öeldud, et algaastatel kandis see ametikoht nime aleviameti esimees. Kuid nagu karta oli, nii ka läks: volikogu 40 kohast läks 19 bolševikele. Esimesel istungil 6. jaanuaril 1918 võtsidki viimased koostöös sotsiaaldemokraatidega võimu üle, nimetasid volikogu ümber töörahva nõukoguks ning heitsid eestlastest ja sakslastest «kodanlased» volikogust välja. Jaan Vaga eestlaste ja Heinrich Badendick sakslaste poolt ütlesid koostööle bolševikega kindla «ei».

Maetud Kopli kalmistule

Alles 24. veebruaril taastasid tuletõrje relvastatud salgad Nõmmel Eesti võimu ning Badendick võis hakata oma kohuseid täitma. Järgmisel päeval algas Saksa okupatsioon, kuid kuni 28. märtsini okupatsioonivõimud ennast kohalikke tegemistesse ei seganud. Siis aga saadeti valitud omavalitsus laiali ning määrati uus. Badendick jäi siiski alevivanema kohale edasi ning oli selle koha peal kuni Peeter Kalm ta novembris, pärast okupatsiooni langemist, 1918 välja vahetas. Kui 10. juunil 1919 toimusid Nõmme alevivolikogu järgmised valimised, sai Badendick saksa rühma esinumbrina taas selle esindusorgani liikmeks. Kuni selle istungini, mille protokolli me oma
artikli alguses lehitsesime.

Oleviste kiriku II pihtkonna surmameetrika järgi lahkus Heinrich Badendick siit ilmast 11. novembril 1919 ning maeti 16. novembril samast kirikust Kopli kalmistule. Kalmistule, mille punavõimud 1950. aastate alul maatasa tegid.

Tema viiest lapsest lahkus neli erinevatel aegadel koos peredega Saksamaale. Jäi vaid keskmine poeg Karl (1889–1941), kelle järeltulijad elavad siin tänapäevani.

25 aastat Nõmme noortemaja liikumisrühma

Liikumisrühma esinemine noortemaja kevadisel aiapeol. (erakogu)

Reedel, 7. mail kell 17.30 algab Salme kultuurikeskuses kontsert, millega tähistab Nõmme noortemaja liikumisrühm oma 25. sünnipäeva. Möödunut meenutab kunagine liikumisrühma tantsija Marit Rae.

1992. aasta suvel nägin telerist noori võistlustantsijaid. Tüdrukute kaunid kleidid köitsid mu
meelt ja tekitasid huvi selle spordialaga tegelema hakata. Muidugi põhiliselt soovi pärast näha ka
oma kapis mõnda uhket printsessikleiti. Sama aasta sügisel läksingi ema näpuotsas ajalehekuulutuse peale ühe tantsutrenni proovipäevale. Selgus, et seal ei ole küll just selliseid uhkeid, sädelevaid ja õhulisi kostüüme, kuid see-eest oli seal kõike muud, mis õige kiiresti, isegi enne esimest trenni, olid meeltest pühkinud esialgse põhjuse tantsimisega tegelema hakkamiseks.

See trenn, kus ma 18 aastat tagasi oma «tantsijakarjääriga» algust tegin, on Nõmme noortemaja liikumisrühm, mis selle aasta mais tähistab Salme kultuurikeskuses suure kontserdiga oma 25. sünnipäeva. Lavale astuvad ka vilistlased, kelle hulka on au kuuluda ka minul. Samuti esinevad tol juubelipeol vanaemad ja emad. Läbi aastate on nad abiks olnud nii suurtel pidudel Kalevi staadionil kui ka kõiksugustel teistel väiksematel esinemistel-üritustel. Nüüdseks on ka neis tärganud huvi tantsida koos oma laste ja lastelastega ning nõnda ongi nad leidnud tee lavale.

Erakordne juhendaja

Trennist olen leidnud endale sõbrad kogu eluks. Rohkete esinemistega olen saanud julguse olla laval. Muidugi ei saa unustada suvelaagreid, kus arenes jõudsalt uljus ennast sõnaliselt väljendada erinevates näidendites. Näiteks mäletan, et kunagi väiksena mängisin roosamannavahtu (küllaltki vaikne roll siiski), kunagi hiljem Kalevipoega ja kunagi veel hiljem
olin pidevalt jutustaja. Loomulikult ei saa rääkida liikumisrühmast, mainimata tolle asutajat ja eestvedajat Urve Keskküla, kellel jätkub tänaseni viitsimist tegeleda uue põlvkonna noorte tulevikutegijatega, samas unustamata vanu. Uskumatu, kui palju tal jagub siiani erinevaid mõtteid ja ideid, mida panna tantsudesse ja juttudesse. Vanasti oli tal kombeks rääkida laagrites põnevaid unejutte, mis ta nii-öelda käigu pealt välja mõtles.

Muide, tolle printsessikleidi sain kunagi hiljem, kui soov seda omada polnud enam nii suur. Ometi olen väga õnnelik, et too edevus ja ilusate asjade igatsus juhatas mu 18 aastat tagasi Nurme tänavale, kust leidsin paljut, mida muidu ei teadnud ihatagi.

Loodame kohata kõiki kunagisi tantsijaid 7. mail kell 17.30 Salme kultuurikeskuses!

Nõmme turuhoone taastatakse juba sellel aastal

Nõmme turuhoone mullu sügisel pärast restaureerimist. (c) Karl Kerdt

Eelmise nädala lõpus põlengus hävinud Nõmme turuhoone taastatakse esialgsel kujul juba selle aasta jooksul. Täna tutvusid maja kindlustanud ERGO kahjukäsitlejad Nõmme turuhoone põlengupaigaga ning pakkusid linnale turuhoone taastamistöödega kiireks alustamiseks võimalust saada hüvitist avansi korras. Homme hommikul kell 10 kohtuvad Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra, Nõmme Turu direktor Vello Lokk ja ERGO kindlustusdirektor Sven Freiberg, et paika panna esialgne tegevuskava.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul selgub täpsem ajagraafik siis, kui selguvad politsei ja päästekeskuse tulekahju põhjuste uurimise tulemused. „Esimese asjana koristatakse Nõmme keskusest turuhoone ahervare. Nõmme Turg on töödeks valmis ning need algavad kohe, kui uurijad selleks loa annavad, seejärel alustame projekteerimisega, sest olemasolevate restaureerimisprojektidega ei saa uut hoonet kohe ehitama hakata,“ selgitas Vakra.

Nõmme turuhoone taastamiseks on oma panuse andnud paljud eraisikud, mitmed organisatsioonid ja firmad. „Nõmme Heakorra Selts alustas tules hävinud Nõmme turuhoone taastamiseks kodanikualgatuse korras annetuste kogumist. Heakorra seltsi poolt kogutavaid annetused leiavad kindlasti kasutust turuhoone ülesehitamisel. Igasugune toetus, nii moraalne kui rahaline, on abiks. Praegu ei ole täpselt teada, milline on lõplik ehitusmaksumus. Kindlustus katab vaid turuhoone taastamisväärtuse,“ rääkis linnaosavanem.

Nõmme turuhoone taastamiseks on kogutud juba üle 10 000 krooni

Reede õhtul alustas Nõmme Heakorra Selts tules hävinud Nõmme turuhoone taastamiseks kodanikualgatuse korras annetuste kogumist. Nädalavahetuse jooksul on seltsi arvele laekunud juba ligi 10 000 krooni. Nõmme kultuurikeskuse fuajees olevasse annetuskasti kogunenud raha pole veel kokku loetud.

Praeguste plaanide kohaselt on Nõmme Heakorra Seltsil kavas annetusi koguda vähemalt 16. maini, kui renoveeritud Nõmme turg tähistab oma esimest sünnipäeva.

Põlengus hävinud turuhoone taastamiseks on soovijatel võimalik teha annetus Nõmme Heakorra Seltsi Swedbanki kontole 221039953703. Selgitusse märkida „Nõmme turuhoone“. Samuti on avatud annetuste kast Nõmme kultuurikeskuse fuajees.