Nõmme must kroonika - meie kodulinna suurimad põlengud

1926. aastal langes tuleroaks pritsimaja kõrval asunud Naaritsa restorani hoone. (Foto Leho Lõhmuse erakogust)

Kui asetada Nõmme pritsimaja kohale kujundlikult suur sirkel ja tõmmata ligi 200-meetrise raadiusega ring, jääb sinna enamik Nõmme suurematest põlengutest.

1903. aastal hävis tulekahjus Nõmme kõrts ja paar selle naabruses olnud maja. Kõrts taastati, samal kohal oli hiljem Nõmme restoran ning praegu ümberehitatult Nõmme kaubanduskeskus. Kõrtsi kunagises keldris asub aga Buldogi Pub. Olgu lisatud, et 1903. aastal Nõmmel tuletõrjet veel polnud ning see kurb sündmus oli kindlasti üks selle asutamise ajendeid.

24. juulil 1924 põles Gustavsoni restoran. Hoonet päästa ei õnnestunud, küll aga hoidis tuletõrje ära tule leviku naabermajadele. Restoran oli juba korra, 1886. aastal põlenud ning seejärel renoveeritud. Seekord asutust ei taastatud, selle koha peale ehitati 1933 nn Kahro maja-kinohoone, kus 1934 avati kino Victoria Palace, hilisema nimega Võit.

24. veebruaril 1926 hävis tules Naaritsa restorani hoone. Asus see otse pritsimaja kõrval, Jaama tänaval. Tuletõrjujad asusid kustutustööle otse vabariigi aastapäeva paraadilt. Hoonet ei taastatud ja selle asemele midagi ei ehitatud.

1929. aastal põles A. Mirjami talurahvapoe hoone. Maja kustutati, kuid sai nii tugevaid kahjustusi, et tuli lammutada. Selle koha peale ehitati 1937. aastal nn Kahro II maja praeguse aadressiga Pärnu maan tee 328.

22. septembril 1944 süttisid tulevahetuses Pitka-poiste ja Punaarmee vahel majad Pärnu mnt 328 ja 332. Esimene, kivihoone, õnnestus tuletõrjel koostöös elanikega kustutada. Teine, endine Nõmme vene eraalgkooli hoone, hävis tulekahjus. Viimase koha peale ehitati 1950. aastatel elumaja.

1980ndatel põles pritsimaja kõrval endine Tokio restorani hoone, mis sel ajal oli kasutusel elumajana. Maja ei taastatud, sellel kohal asub praegu parkimisplats. 2. mail 2006 hävis tules Pärnu maantee ääres Nõmme bussipeatuse juures asunud elumaja – endine Nõmme alevivalitsuse hoone. Suure kuumuse tõttu süttis ka kõrvalmaja, mis suudeti siiski kustutada.

29.–30. aprillil 2010 hävis tules Nõmme turuhoone.

Kolm suuremat põlengut on olnud ka pritsimajast eemal. 28. augustil 1941 juhtus Nõmme kõigi aegade suurim tuleõnnetus. Nõmme-Väikse jaamas Hiiul lasti õhku (või sai mürsutabamuse) Punaarmee laskemoonarong. Vääna ja Pidu tänaval hävis tulemöllus teadaolevalt seitse elumaja.

1974. aastal põles Mustamäe basseinide kohvikuhoone. Hoonet ei ole taastatud. Ööl vastu 24. veebruari 1985 hävis tules Rahumäe põhikooli hoone. Samal päeval pidid toimuma valimised ja koolis asus valimisjaoskond. Hukkus kolm majas valves olnud meest. Samal kohal valmis järgmisel aastal uus koolihoone uue projekti järgi.

Turuhoonet (arh. Robert Natus), Mustamäe basseinide kohvikuhoonet (arh. Tõnis Mihkelson) ning Rahumäe koolimaja (arh. Friedrich Wendach) võib pidada kolmeks kõige väärtuslikumaks arhitektuuripärliks, mis Nõmmel tuleroaks langenud.

Mida kõigest sellest järeldada? Vaid seda, et kui nõmmelased 100 aastat tagasi oma tuletõrje asutasid, planeerisid nad pritsimaja väga õigesse kohta.

Leho Lõhmus
ajaloolane

Oma varal tuleks silm peal hoida

Saabumas on suvi, mis on aktiivne ja tegus aastaaeg. Päevad muutuvad pikemaks ja ööd soojemaks, inimesed liiguvad rohkem ringi. Linnarahvas siirdub suvekodudesse puhkama, kuid kodud jäävad pikemaks ajaks tühjaks ja valveta. Nõmme linnaosa on valdavalt eramajade piirkond. Suvekuudel on Nõmmel probleemiks vargused majadest, hoovidest ja autodest. Selleks, et vähendada varguse ohvriks langemise riski, saab aga iga elanik ise palju ära teha.

Kindlasti tuleb kodust lahkudes kontrollida, kas olete sulgenud kõik aknad-uksed. Samuti on soovitav sulgeda uksed-aknad ka siis, kui hoovis askeldate. Pikemalt kodust ära olles paluge võimalusel headel naabritel või sõpradel postkasti tühjendada. Hoovis olevad tööriistad ja muud esemed tuleks pärast kasutamist kohe ära panna ning hoovi väravad hoida kinni ja võimalusel lukustada.

Varavastaste kuritegude hulgas on praegu kõige suuremaks probleemiks vargused autodest, kuhu jäetakse väärtuslikke esemeid. Varaste tähelepanu äratavad navigatsiooniseadmed, CD-maki paneelid, sülearvutid, fotoaparaadid, mobiiltelefonid, käekotid, ühesõnaga kõik, mis tundub vähegi väärtuslik ja on nähtaval kohal. Sõiduki küljeklaasi purustamine ning tähelepanu köitnud esemete autost haaramine võtab aega vaid mõne sekundi. Seetõttu tuleks esemed nähtavalt kohalt ära panna ka siis, kui lähete auto juurest ära kas või mõneks minutiks, näiteks poodi minnes. Soovituslik oleks, et ööseks tuleks sõiduk paigutada garaaži, valvega parklasse, hästi valgustatud kohta või valvekaamerate olemasolul nende vaatevälja. Samuti on suurenenud jalgrataste varguste arv, seetõttu palume tungivalt hoida jalgrattad lukustatuna ja võimalusel neid mitte järelevalveta jätta.

Kui aga juhtub, et olete varguse ohvriks langenud, siis palume sellest kindlasti teatada politsei lühinumbril 110 või pöörduda politseijaoskonda Rahumäe tee 6.

Margus Trees
Nõmme konstaablijaoskonna piirkonnavanem

Pääsküla gümnaasiumi abituriendid tegid eksami asemel seinamaalinguid

Kristo Veinberg maalis kirjanduse klassi lähedale seinale oma lemmikkirjanike Andrus Kivirähki ja Juhan Viidingu karikatuursed portreed. (c) Kerstin Sonts

14. juunil toimus Pääsküla gümnaasiumis abiturientide kunstiõpetuse praktilise töö kaitsmine. Üheksa Pääsküla kooli lõpetajat valisid üheks eksamiks kooli seinte kaunistamise seinamaalinguga. Värvide ja töövahendite ostmist toetas 4000 krooniga ka Nõmme linnaosa valitsus.

Gümnaasiumi lõpetajal on õigus ühe eksami asemel teha praktiline töö, mis üldjuhul on kirjalik uurimustöö, kuid võib olla ka näiteks kunstiline eneseväljendus. Vastavalt uuele gümnaasiumiseadusele muutub alates 2014. aastast uurimus või praktilise töö tegemine gümnaasiumi lõpetajale kohustuslikuks. Seda lisaks kohustuslikule eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamile ning valitud õppesuunale vastavale koolieksamile. Praktiliseks tööks võivad olla ka näiteks kooliraadio või -ajalehe tegemine või ka näiteks mõne suurürituse korraldamine.

Pääsküla gümnaasiumi seinu kaunistavad õpilaste maalitud kunstiteosed juba viiendat aastat. Iga õpilase teos peab olema seotud kooli ja tema endaga. Nii maaliski näiteks Kristo Veinberg kirjanduse klassi lähedale seinale oma lemmikkirjanike Andrus Kivirähki ja Juhan Viidingu karikatuursed portreed ning lisas lemmiktsitaadid nende raamatutest.

Algklasside ossa maalis Sirly Pikknurm kõikide väikeste tüdrukute rõõmuks kaunid muinasjutuprintsessid, lisades nende vahele ka enda portree. Gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetav tütarlaps plaanib aga kunsti asemel õppima minna hoopis riigiteadusi. 12.b klassi õpilased Keidi Koppel ja Marilin Zilmer valisid aga oma teose jaoks koridori, kuhu olid värviderohkelt kirjutatud pea kõikide kooliõpilaste nimed nende enda käekirjaga.

Lisaks seinamaalidele valmis ka teistsuguseid töid. Mauro-Mark Musting voolis savist oma kooliaastaid meenutavad 12 tooli ning Ragnar Kullamäe kunstiõpetuse praktiliseks lõputööks oli unelmate kooli makett.

Iga õpilane veetis oma kunstiteost tehes koolis 50 kuni koguni 100 lisatundi, tihti võeti aega lausa öötundidest. Kooli seinad vajasid enne värvimist ka parandus- ja pahteldustöid, kuid hoolimata raskest ja ajamahukast tööst väitsid kõik lõpetajad ühest suust, et koolis üheskoos nii palju aega veeta oli põnev.

Kerstin Sonts

Nüüd saab rattaga Rahumäelt Laagrisse

Eelmisel nädalal jõuti lõpule kergliiklustee ehitusega Harku ja Vääna tänava vahelisel lõigul. Nüüd on võimalik Rahumäelt piki vana raudteetammi sõita rattaga Hiiule ning sealt mööda renoveeritud Pärnu maanteed linnast välja.

Spordihoone eskiis sai halduskogu heakskiidu

Nõmme gümnaasiumi spordihoone eskiis (Muru ja Pere OÜ)

Nõmme halduskogu kiitis 16. juuni koosolekul heaks Nõmme gümnaasiumi juurde rajatava spordihoone eskiisi,milles on arvestatud keskkonnaameti ning Nõmme linnaosa valitsuse ettepanekutega.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on kavas lähiaastatel ehitada Nõmme gümnaasiumi juurde mitme palliplatsiga spordihall, mis pärast õppetööd oleks kasutatav Nõmme avaliku spordihoonena. «Hoonesse on planeeritud täismõõtmetes korvpallisaal ning mitu väiksemat saali nii võimlemiseks, aeroobikaks kui ka pallimängudeks, samuti jõusaalid. Ühe täiendusena, mida varem projektis ei olnud, on lisandunud ujula, samuti on vähendatud hoone ehitusalust pinda,» selgitas ta.

Spordikompleksi arhitektuurse idee autor on Arhitektid Muru ja Pere OÜ. Planeeritava spordihoone maht on viidud minimaalseks, et säilitada maksimaalses mahus kinnistul kasvavat väärtuslikku kõrghaljastust ja Nõmmele omast miljööd.

Ilmarise rulapargi põlema süüdatud rularamp taastatakse

Täna alustatakse Nõmmel Ilmarise rulapargis 12. juunil põlema süüdatud rularambi taastamist. Tulekahju käigus hävines pool ühest rulapargi suurimast elemendist ning kahjustada sai ka asfalt. Esialgsel hinnangul läheb rambi taastamine maksma 26 000 krooni. Ilmarise rulapark on Nõmmel ainus omataoline, park avati 4. juunil sel aastal.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on politsei juhtunu asjaolude selgitamiseks alustanud väärteomenetluse. „Politsei on võtnud rulapargi jälgimise kõrgendatud tähelepanu alla ning uurib hoolikalt mitmeid vihjeid, mis neile senini laekunud on. Linnaosavalitsus aga tagab omalt poolt rularambi ning kuumuse tagajärjel kahjustada saanud asfaltkatte taastamise,“ kinnitas Vakra.

Ilmarise rulapark on Nõmme ainus välitingimustes rulatajatele, rulluisutajatele ja trikiratturitele mõeldud park. Seal kõrval on uue kattega korvpalliväljak, vahetus läheduses laste mänguväljak ja treenimisvõimalused ka täiskasvanutele. Rulapargi rajamine läks maksma ligi 400 000 krooni, millest platsi asfalteerimine maksis 250 000 krooni ning pargi elementide ehitus 153 000 krooni.

Nõmmel toimub üle linna jaanituli

Jaaniõhtu programm peaks pakkuma midagi igale maitsele. Seal on praegu Eesti üks nõutumaid meesartiste Ott Lepland, vana hea Apelsin ning peagi oma uut albumit esitlev Tanel Padar & The Sun (pildil).

Jaanilaupäeval, 23. juunil on kõik nõmmelased oodatud Nõmme spordikeskusesse, kus toimub suur jaanituli. Lisaks erinevatele ansamblitele, kes õhtu jooksul üles astuvad, toimub traditsioonilisi jaanipäevamänge ja jõukatsumisi. Piletid on müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides ning kohapeal.

Plats avatakse juba kell kuus ning pidu kestab kella kaheni. Ürituse korraldaja Danel Pandre sõnul peaks jaanituli süttima kell kümme. «Lõplikult pole veel otsustanud, vaatame, kuidas on ilm ning rahva meeleolu. Jaanipäeva lõke tuleb sel aastal tiigile ning see süüdatakse Peeter Jõgioja suure tuleja trummishow’ga,» rääkis korraldaja.

Nõmme jaanitulel üles astuvate artistide nimekiri on esinduslik ning peaks pakkuma midagi igale maitsele. Programmis on praegu Eesti üks nõutumaid meesartiste Ott Lepland, vana hea Apelsin ning peagi oma uut albumit esitlev Tanel Padar & The Sun. Jaaniõhtu teine korraldaja Aarne Valmis põhjendab artistide valikut nii: «Tegemist on ju parimate artistidega nii noortele kui nooruslikele! Saab tantsida ja kaasa laulda ning enda jaoks uut muusikat avastada.»

Jaanipäeva jõukatsumisi ning mänge korraldab Leino Einer.

Kommentaarid:

Ott Lepland: See on minu esimene suurem rahvapidu, kus saan üles astuda oma uue bändiga ning laulda lugusid oma kevadel ilmunud plaadilt.


Ants Nuut (Apelsin): Nõmmele mõeldes on kuidagi hea soe kodune eestimaine tunne, kuigi olen ise Kreutzwaldi-kandi mees. Hea meelega oleks tahtnud olla nõmmekas.
Nõmmele mängima tulen mitte lihtsalt hea meelega, vaid suisa jooksuga.

53. Uno Palu mitmevõistluse karikavõistlused

Nooremate tüdrukute autasustamine.

27.-28. mail toimusid Kadrioru staadionil Nõmme kergejõustikuklubi eestvõttel 53. Uno Palu mitmevõistluse karikavõistlused.

Peale Tallinna klubide noorte mitmevõistlejate olid stardis ka Kuusalu,Turba,Ruila,
Kose ja Keila klubide noorsportlased.Kõige enam võistlejaid osales nooremate tüdrukute vanuseklassis.

Erinevate vanusegruppide 3 paremat:

Tüdrukud 11.-12.a. 7-võistlus: 1. Kristiine Õunapuu 3433 p; 2. Lisette Anett Tegelmann 3118 p; 3. Eeva-Laura Lõoke 3052 p.
Poisid 11.-12.a. 10-võistlus: 1. Karl Reispass 3864 p; 2. Karl Erik Laanet 3668 p; 3. Henris Maidle 3540p.
Tüdrukud 13.-14.a. 7-võistlus: 1.Janika Skuratovskaja 3695 p; 2. Jelena Vorobjova 3354 p; 3. Grete-Kai Teeäär 3174 p.
Poisid 13.-14.a. 10-võistlus: 1. Martin Gristsuk 5043 p; 2. Mihkel Leib 4485 p; 3. Kristjan Laidna 4210 p.

Kui teil on ilus kodu või aed - osalege konkursil!

Juba kümnendat aastat korraldab ajakiri Kodu & Aed võistlust «Kodu kauniks», mille käigus selgitatakse välja aasta huvitavamad kodud ja aiad ning auhinnatakse kõiki finaali jõudnuid. Sel aastal saab võistlusel osaleda 15. juulini.

Auhinna saavad tänavu ökokodu, stiilne kodu, parim vannituba, värvilahendus, õueruum, noor kodu, noor aed ning aasta kodu ja aasta aed. Peaauhinnad on kumbki 30 000 krooni. Kõik aiandushuvilised võivad toimetusele teha ettepaneku, kellele anda tänavu Eesti ainus proffide aiandusauhind – aiakultuuri edendamise preemia.

Tänavust auhinnafondi, 250 000 krooni täiendavad lisaks rahalistele auhindadele kingitused: kõik finalistid saavad kirjastuse Varrak 750-leheküljelise «Aianduse entsüklopeedia». Kõik võistlusest osavõtnud saavad kingituse ja kutsutakse sügisel pidulikule võistluse kokkuvõtete tegemisele.

«Oluline on, et elaksime kultuurselt heakorrastatud keskkonnas, mis aga poleks ülehooldatud ja -vuntsitud. Meie kodud ja aiad peaksid olema funktsionaalsed, otstarbekalt planeeritud, ja lillede vahel peaks jääma aega ka raamatuid lugeda,» on võistluse eesmärke sõnastanud žüriiga kodusid ja aedasid külastanud arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. Finaaliringi jõudnutele avanebki võimalus küsida žürii koosseisus kodu külastavatelt spetsialistidelt kommentaare ja nõuandeid ehitus-, sisustus- või aiandusteemadel.

Ajakirja tegijad ootavad tänuga osavõtusoove ning ka ettepanekuid nende kohta, kes ise ehk üles astuda ei tihkagi. Häid sõnu ja tunnustust pole kunagi liiga palju, jagame siis neid üheskoos ja võimalikult paljudele.

Osalemiseks tuleb saata hiljemalt 15. juuliks vähemalt viis fotot kodust või aiast (ka grilli-, puhke või mängunurgast vm) postiaadressil Kodu & Aed, Sakala 16, Tallinn 10141, «Kodu kauniks» või e-posti aadressil kodukauniks@forma.ee.

Lisaks ootame kaaskirja oma pere ja kodu või aia tutvustusega ning aadressi ja telefoninumbriga. Finaalipääsenud selguvad augustiks ja võitjad pärjatakse oktoobri alguses. Lisainfot võistluse kohta saab tel 667 6087 või forma@forma.ee.

Eve Veigel
ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja

Rabarübliku lasteaia õpetajad etendasid heategevuseks "Nukitsameest"

Foto: Kerstin Sonts

28. mail mängiti Rabarübliku lasteaia hoovis etendust «Nukitsamees». Oskar Lutsu raamatu ainetel lavastatud etenduse näitlejateks olid Rabarübliku lasteaia õpetajad ning publikuks enamasti lasteaia lapsed ja nende vanemad.

Etenduse eesmärk oli näidata lastele, et kõik lapsed ei ela puhtas ja hoolitsetud kodus, nagu Iti ja Kusti, vaid hoopis kehvemates oludes, nagu Nukitsamees.

Etendus oli pühendatud heategevusprogrammile «Märka ja aita!», mille eesmärgiks on aidata Tallinna munitsipaalharidusasutuste lapsi ja õpilasi, kes erinevatel põhjustel vajavad materiaalset abi normaalseks osalemiseks õppetöös. Annetusi oodatakse Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse (TAHJÜ) erikontole SEB 10220109320011. Rohkem infot www.markajaaita.haridus.ee.

Parima asukohaga objektid leiavad Nõmmel ostja kiiresti

Nõmme on tallinlaste jaoks üks eelistatumaid elukohti oma loodusläheduse ja roheluse poolest. Magusamad kohad asuvad siin ilusate männimetsade läheduses, kus on palju vaba aja veetmise võimalusi. Samuti on Nõmme linnaosa ja Nõmme keskus oma infrastruktuuriga ja moodsa turuga meeliskoht, mille läheduses soovitakse elada.

Praegu määravad Nõmmel ostja ja tema ootused hinna, mille eest ollakse nõus elamispinda müüma. Kuna hea asukohaga pakkumisi on vähevõitu, ollakse nõus reaalsest turuhinnast ka kallimalt kinnisvara soetama. Seega võib öelda, et Nõmme piirkond on üks hinnatumaid Tallinnas.

Praegu pakub City24 portaal müügiks umbes 200 korterit, 130 maja ja 70 majaosa. Üüriks pakutakse ligikaudu 50 korterit ning 30 maja või majaosa. Võrreldes 2009. aastaga on arvud küll väiksemad ja samuti on Nõmme kandis kinnisvara liikumine hõredam. Kes kord on juba siia kinnisvara soetanud, on siit visa lahkuma.

Korterite poolest on üks atraktiivsemaid piirkondi Veskimöldre ja Trummi piirkond ning siin tehakse tehinguid kinnisvaraga, mis soetati nelja-viie aasta eest praegusteks investeeringuteks. Kui võrrelda tehtud tehinguid eelmise aastaga, olid mullu I kvartali tehingute hinnad 20 000 – 21 000 kr/m² ning ostu-müügitehinguid oli üsna vähe, kuus ligikaudu 20 (maa-ameti andmetel).

Mai statistika näitas jätkuvat kasvu

Aasta viimases kvartalis kogu kinnisvaraturu aktiveerudes kasvas ka Nõmme piirkonna kinnisvara müük. Tehingute arv kasvas 40–50 protsenti, kuid ka hinnad olid proportsioonis langenud ning soodsad elukohad soetati keskmiselt hinnaga 15 000 – 16 000 kr/m². 2010.
aasta I kvartal näitab pisut hindade tõusu, umbes kaheksa kuni kümme protsenti. Tehingute arv on võrreldes 2009. aasta esimese poolega kasvanud 30 protsenti. Mai statistika näitas jätkuvat kasvu. Seda saab iseloomustada kinnisvaraturu üldise elavnemisega. Hinnatase on jäänud samaks.

Nõmme kinnisvaraturgu iseloomustab heade pakkumiste defitsiit. Hea pakkumise all pean silmas hinna, asukoha ja seisukorra tasakaalu. Kusjuures Nõmmel on samuti asukohal ja asukohal vahe, näiteks mürarikka magistraali ääres asuvasse uude majja soetatud korter ei ole sama hea turuväärtusega kui vaikses kõrvaltänavas asuv eestiaegse korterelamu korter. Nõmme nime ja hinda väärivad vaiksed kõrvaltänavad.

Margit Lipstuhl
Uus Maa kinnisvarabüroo maakler

Koolide valve on end õigustanud

Koolivalve jälgib Tallinna koolide juures avaliku korra eeskirja, tubakaseaduse, heakorraeeskirja ja alkoholiseaduse nõuete täitmist. (c) Robert Kallasmaa

Veebruaris alustas Tallinnas munitsipaalpolitseis tööd koolivalve osakond. Osakonna tegevusvaldkonnaks on Tallinna koolide juures avaliku korra eeskirja, tubakaseaduse, heakorraeeskirja ja alkoholiseaduse nõuete täitmise jälgimine. Pärast esimesi kuid saab rääkida juba tulemustest ning võib väita, et selle ajaga on õpilased muutunud tunduvalt distsiplineeritumaks.

Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Kalle Sireli sõnul on seda väga hästi tunda. «Meie õpilased on muutunud palju korralikumaks. Ei käida enam nii palju vahetundide ajal väljas ja isegi mitte niisama, kuna teatakse mupo kohalolekust. Sellest on suur abi,» ütleb Kalle Sirel. Nõmmel viibib mupo inspektor ka koolide koosolekutel ning viib vajadusel läbi infominutid ja tuleb helistamisel alati appi.

Mupo juht Kaimo Järvik leiab, kuigi arenguruumi veel on, on koolivalve end õigustanud ning tagasiside on olnud siiani positiivne. «Eks see olene väga palju koolist ja kooli juhtkonnast, kuidas nad oma õpilastega hakkama saavad. Koolivalve põhirõhk on ennetus- ja selgitustööl. Trahvimine on viimane abinõu, kui muu enam ei aita. Kuigi, olgem ausad, trahv on ikkagi korralekutsuv abinõu,» arvas Järvik.

Robert Kallasmaa
mupo kooli- ja sisevalveosakonna vaneminspektor

Nõmmel mälestati küüditatuid

Eile õhtul toimus Pääsküla küüditatute mälestusmärgi juures mälestustseremoonia, kus meenutati 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid.

Nõmmel oli küüditajate mustas nimekirjas umbes 500 inimest, kellest kätte õnnestus saada 470. Koos Lääne-Harjumaa inimestega veeti nad Pääsküla jaama, kus ootas kaks ešeloni, ühes 14 ja teises 17 vagunit. Pääskülas laaditi nad vagunitesse ning saadeti pikale teele "külmale maale".

Fotod: Jukko Nooni

Ajaloolane Leho Lõhmus.

Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander.

Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

Riigikogu liige Urmas Reinsalu.

Vandaalid panid Nõmmel vastvalminud rulapargi põlema

Põlengu tagajärjel hävis osa suuremast rambist. (c) 5x Jukko Nooni

Möödunud laupäeva esimestel tundidel sai tuletõrje väljakutse Nõmmele Ilmarise rulaparki, kus vandaalid olid põlema pannud ühe rularampidest. Lisaks suurima rularambi osalisele hävimisele sai kuumuse tagajärjel kahjustada ka asfalt. Esialgsel hinnangul läheb rambi taastamine maksma 26 000 krooni. Nõmme linnaosa valitsus tegi juhtunu kohta politseile avalduse.

Ilmarise rulapark avati nädal tagasi, 4. juunil. Pargi elementide ehitus läks maksma 153 000 krooni. asutajate hinnangul on tegemist Tallinna parima pargiga, kus käivad sõitmas noored üle terve linna.

Veel pilte:

Eesti, Saksa, Läti ja Leedu välisministrite kohtumine Nõmmel

Täna toimus Nõmmel Saksamaa, Eesti, Läti ja Leedu välisministrite kohtumine. Eesti välisminister Urmas Paet, Saksa välisminister Guido Westerwelle, Läti välisminister Aivis Ronis ja Leedu välisminister Audronius Ažubalis kohtusid täna lõuna ajal Nõmmel Riigikantselei Vabaduse pst residentsis.

Kohtumise eesmärgiks oli arutada arenguid Afganistanis, Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid ning Idapartnerlusega seonduvat. Samuti peatuti arengutel Läänemere regioonis ja energiajulgeoleku küsimustel, olukorral Iraanis ning arutati NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seonduvat.

Välisministrite päev jätkub jalutuskäiguga Tallinna kesklinnas ning pressikonverentsiga välisministeeriumis.

Nõmme Sõnumite eksklusiivfotod Eesti, Saksa, Läti ja Leedu välisministrite kohtumisest Nõmmel:

Kerstin Sonts (c)

Eest välisminister Urmas Paet ootamas väliskülalisi

Leedu välisministri Audronius Ažubalise saabumine

Saksa välisministri Guido Westerwelle saabumine

Saksamaa välisminister Guido Westerwelle ja Eesti välisminister Urmas Paet

Välisminister Urmas Paet Läti välisministri Aivis Ronise ja Saksamaa välisministri Guido Westerwellega

Leedu, Läti, Saksa ja Eesti välisministrid Riigikantselei Vabaduse pst residentsi aias

Ilmarise rulapargi esimene võistlus tõi Nõmmele rulatajaid üle Eesti

Ilmarise rulapark. (c) Karl Kerdt (kõiki Karl Kerdti fotosid rulapargi avamiselt näeb siit.)

Eelmisel reedel avati Nõmmel esimene välitingimustes rulapark. Avamise puhul korraldati Ilmarise rulapargis ka rulatajate võistlus. Kohale oli tulnud rulasõitjaid üle kogu Eesti. Võistluse auhinnad panid välja kauplus Fan Surf ning Nõmme linnaosa valitsus. Parimaks rulatajaks Ilmarise rulapargi esimesel võistlusel tunnistati Kristjan Eier Vändrast, teise koha vääriliseks hinnati Siim Sild Tallinnast ning kolmandaks tuli Edgar Kiisa Pärnust.

Lisaks rulavõistlusele toimus rulapargi kõrval asuval korvpalliplatsil korvpallimäng Nõmme linnaosa valitsuse töötajate ning Pääsküla noortekeskuse noorte vahel. Korvpallis oli seekord tugevam Nõmme linnaosa valitsuse võistkond.

Kukk Nõmme pritsimaja torni

Nõmme Koduloohuviliste Koda kinkis Nõmme tuletõrjele juubeli puhul tuulelipu. (c) Mait Kroonmann

5. juunil tähistati Nõmmel taas suurt juubelit, kohaliku tuletõrje 100. aastapäeva. Peale tuletõrjejuhtide sõnavõtte õnnistas Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander Nõmme ja Lilleküla komando lipud.

Nõmme Koduloohuviliste Koda kinkis Nõmme tuletõrjele juubeli puhul tuulelipu – kuke, mis samas samuti õnnistati ja korvtõstuki abil pritsimaja torni tippu kinnitati. Kukel on aastaarvud 1910-2010 ning sümboolne tekst „ Et ärksus Nõmmel ei raugeks!”. Kukk kui valvsuse sümbol ning ärksus kui kodanikeühendusi igiomaselt iseloomustav omadus. Ning muidugi kukk, kes valvab, et punane kukk Nõmmel tiibu lehvitama ei pääseks.

Seejärel suundus pidulik rongkäik värskelt õnnistatud lipuga tuletõrje autode saatel Hiiu-Rahu kalmistule kus asetati pärg tuletõrjujate hauaplatsile.

Pritsimajas oli tähtpäeva puhul avatud näitus Nõmme tuletõrje ajaloost, mille koostas Sander Muhu. Huvilised said tutvuda vana ja uue tuletõrjetehnikaga, sealhulgas ka aastatel 1947-1956 Nõmmel tuld kustutanud tuletõrjeauto PMZ-7.

Leho Lõhmus

Jalgpalliarmastus peab algama lapsepõlves

Getulio arvates peab treeneri kõige tähtsam omadus olema tema «silm»,
mis peab «nägema», mis mängijas peidus on. (c) Jukko Nooni

Fredo Getulio Aurelioga saame kokku ajal, kus kired meedias on jälle lõkkele löönud, kuid tema jaoks ei ole see mingi teema. Tema silmades on endiselt terve suur Brasiilia, jalgpallikultuur, mis viib mõtted suurtele asjadele. Lepime Getulioga kokku, et täna räägime ainult noortest, ei muust. Emotsioone vahendas Erika Marnot.

Kuidas sa jaotaksid jalgpalliõpetuse vanuse järgi?
Loomulikult on see individuaalne, aga üldiselt võiks vanuse järgi paika panna tinglikud grupid: 5–7, 7–14, 14–16, 16–18 ja 18–20.

5–7-aastaselt on aeg, kus lapsed peaksid õppima armastama jalgpalli. See tähendab eelkõige jalgpalli nautimist. See tähendab, et kõige tähtsam ongi, et neile jalgpall meeldiks. Kui tahta selle alaga tegelda pikalt, ei ole mõtet kohe esimestel aastatel kõike surmtõsiselt võtta. Mida mängulisem, seda parem! Kõige jubedam viga, mida tehakse, on see, et vanemad hakkavad õpetama, k u i d a s mängida.

Sellel on lapsele kolm mõju: esiteks kaob enesekindlus. Seda on platsi ääres kõik näinud: ei tea enam, kas lüüa ja kuhu lüüa. Teiseks võtab see neilt võimaluse jalgpalli nautida ja kolmandaks näevad vanemad reeglina ju ainult oma last, mitte tervet väljakut.

7–14-aastaselt lihvitakse oma oskusi, tekib esmane väljaku nägemine ja tunnetus. Nüüd on tekkinud juba mõningane kogemus. Ka siin peab silmas pidama, et liigne hasart ja kõrvalt juhendamine ei oleks liiga suur. Lapsevanemad on oma laste suurimad fännid. Selge see, aga erinevalt treenerist ei tea nad kogu arengu käiku. Vahel võib mõni nn vale liigutus tähendada selle konkreetse mängija puhul väga olulist arengut, julgust midagi muuta, midagi uutmoodi proovida. Kui me nüüd hüüame, et mida sa ometi teed, oleme nullinud kogu eelneva suure töö. Võib juhtuda, et läheb väga palju aega, enne kui mängija söandab uuesti proovida, aga võib-olla, et üldse mitte.

Lapsed on väga mänguhimulised ja kui nad tulevad koolist, kus neid on hoitud rangetes piirides, tahavad nad nüüd, pärast kooli, rakendada oma mina, oma mõtteid ja fantaasiat. Seepärast tuleks kõikide suvaliste ettekirjutustega olla ülimalt ettevaatlik. Ma ei räägi muidugi treenerist, kellel on oma programm.

Teine oluline aspekt on, et enamik lapsevanemaid realiseerib oma nägemust ja võib-olla ka oma nooruses täitumata ootusi. Oma eesmärke. See on absoluutne vale. Meil kõigil on erinevad anded, võimed ja potentsiaal. Lõputult kellegi teise soove realiseerida ei saa.

14–16-aastased on huvitavas eas. Poisid on juba suuremad, huvi muutub tõsisemaks. Selles vanuses hakatakse kasvatama oma kehalisi oskusi ja võimeid. Me teame, et tänapäeva jalgpalli iseloomustavad füüsiliselt väga tugevad mängijad, kiirus, plahvatuslikkus. Kiirused on viimase kümne aastaga tohutult kasvanud. Seega peaks selles vanuses hakkama lisaks tehnilistele oskustele, mida me arendame kogu aeg niigi, pöörama tähelepanu ka sellele küljele. Aga ka selles eas on tähtis, et armastus jalgpalli vastu säiliks, neile peab meeldima käia palju trennis ja teha neid harjutusi, mida nad teevad.

Kas on tähtis, et kogu aeg oleks üks treener?
Parem oleks, kui see etapiti vaheldub, sest nii on võimalik õppida kohanema erinevate stiilidega, samuti on iga treeneri meetod omanäoline ja seega on võimalik areneda mitmekülgsemaks. Ühes meeskonnas püsimine on küll väga positiivne, siis kasvatakse koos, õpitakse üksteist paremini tunnetama. See on igati kasulik. Treeneri kõige tähtsam omadus on tema «silm», mis peab kuskil selles vanuses «nägema», mis selles mängijas peidus on. See on treeneri kõige olulisem omadus: fookus. (Getulio puurib oma silmi, tehes puust ja punaseks ette, mis siin maailmas on tähtis.)

Kuidas seda «silma» saaks arendada?
Ma õpin seda kogu aeg, igalt poolt. Täna andsin 1996. aastal sündinud poistele trenni ja õppisin jälle. Noored annavad väga palju inspiratsiooni ja ideid.
Sa õpid noortelt?
Jah. Ma õpin noortelt väga palju.

Hästi! Aga 16–18-aastased?
See on aeg, kus võib öelda, et asi läheb tõsisemaks. Näiteks Pele oli 17-aastaselt juba tšempion. Mis tähendab, et suures konkurentsis läbi löömiseks tuleb teha tööd. Tänapäeval pürivad jalgpalluriteks tuhanded. Keegi ei tea, kas ta lööb läbi või mitte. On juhtumeid, kus andekaks peetu on edukas kuni täisealiseks saamiseni, kuid siis kustub. Ja vastupidi, mittemidagiütlevast mängumehest võib paari aasta möödudes saada silmapaistev mängija. See, kuidas areng toimub, on mõnes mõttes planeeritav ja mõnes mõttes etteaimamatu. Näiteks Kaká oli reservmängija, kus tal ühel päeval avanes võimalus end näidata ja palun väga! Nii et reservis on väga kasulik olla (naerab).

Ning 18–20-aastased?
Siin on koht, kus on tõesti viimane aeg otsustada, kas sinust saab professionaal või mitte. See on tõesti viimane aeg. Edaspidi ma juba kahtlen tõsiselt ühe või teise mängija võimalustes tippu jõuda.

Kuidas sa suhtud eeskujudesse?
Innustamise mõttes on see ju positiivne. Oht on ka, et suure eeskuju olemasolu võib muutuda kopeerimiseks. Kellegi jäljendamine pole kunagi midagi head toonud, sest lõppude lõpuks peavad avalduma ju anded, mis jumal just sinule on kinkinud. Ja sellepärast, nagu jalgpallis üldse, ei saa me kindlalt väita, kuidas kõik täpselt areneb. Aga me teeme oma tööd, päevast päeva: armastuse ja kirega. Meil on õigus ka vahepeal puhkusele ja lõpuks vormistub see iga inimese puhul individuaalselt. Selge on see, et selleks on vaja aega ja tohutut panustamist. Ka rahalist. Kui me anname korraliku stardikiirenduse 16-aastasele noorele nii tingimustes kui taustajõududes, siis korjame selle pealt hiljem kokku miljoneid. Nii see käib, vähemalt Brasiilias.

Jalgpallis näitavad tüdrukud oma südikust poiste vastu

Noorimatele tüdrukutele on pakkuda võistluskogemusi
koos poistega ja poiste vastu. (c) Rene Möller

Tüdrukute gruppe juhendavad Nõmme Kaljus Rene Möller ja Kristiina Allos. Küsimustele vastab noortetreener Kristiina Allos.

Millised üritused ja turniirid on hooajal plaanis?
Hooajal mängivad kasvandikud vastavalt vanusele: tüdrukute C-klassi meistrivõistlustel ja nooremad poistega ühises vanuseklassis E-1. Suvel on plaanis osaleda turniiridel ja korraldada treeninglaager. Kuna raha on vähe ja klubi poolt toetust ei ole, siis ei õnnestu kõikjale minna.

Milline eesmärk on sel hooajal seatud?
Tütarlaste C-vanuseklass osaleb sel aastal esmakordselt võistlustel, seetõttu on raske kõrgeid sihte seada. Esimesed mängud on juba seljataga ja ülevaade vastastest mingil määral olemas – võib julgelt öelda, et võitleme medalite pärast. Noorimatele tüdrukutele on pakkuda võistluskogemusi koos poistega ja poiste vastu. Teatavasti ei ole sellises vanuses tüdrukute võistkondi just väga palju, seetõttu peavad ka meie tüdrukud eelkõige südikust üles näitama just poiste võistkondade vastu.

Kuidas sujub koostöö lastevanematega, millist abi noortetreenerid klubilt ootavad?
Nendega, kes oma lapsi trenni toovad, saab suhelda rohkem, teistega on suhtlus telefonitasandil. Aeg-ajalt teeme lastevanemate koosolekuid, kus räägime tulevikuplaanidest ja saame ka tagasisidet. Klubilt ootaks eelkõige rohkem initsiatiivi ja huvi ülesnäitamist: korraldada laste- ja perepäevasid, kuhu oleks haaratud kogu klubi liikmeskond koos peredega. Varasematel aastatel korraldatud Brasiilia jalgpallipäev on küll igati vahva idee, kuid see on see jäänud ebasobivasse aega (vahetult enne jaanipäeva), kus rahvas on juba linnast ära puhkamas või siis ei ole päeva sisu atraktiivne olnud. Vajalik oleks sünergiat luua klubi aktiivsete liikmete, mängijate, treenerite, abiliste ja fännide vahel. Samuti ootaks rohkem infot klubi käekäigu kohta ja seda ootavad tegelikult kõik meie klubi liikmed.

Kas on plaanis treeninggruppe suurendada?
Praegu treeninggruppe suurendada plaanis pole, küll aga ootame senistesse vanusegruppidesse mängijaid juurde. Kui 2008. aasta sügisel tüdrukute treeningutega alustasime, oli põhivanus 2000.–2001. aastal sündinud tüdrukud. Selle ümber on põhituumik juba välja kujunenud. Nüüdseks toimib kaks tüdrukute vanuseklassi: 1999.–2001. aastal ja 1996.–1998. aastal sündinutele.

Intervjuu vahendas Anton Siht

Tüdrukute treeninggrupid
T kl 19 -20
N kl 18 -19
L kl 11.30 – 13
Trennid toimuvad Hiiu staadionil.
Lisainfo www.jkkalju.ee.

Masza on legend juba praegu

Martin Maasing juhendamas oma hoolealuseid eelmisel suvel Helsingi Cupil

Kui Kalju klubis ringi liikuda, kerkib Martin Maasingu nimi ikka ja jälle esile. Ajalehefotodel ta väga ei figureeri, ära ei tunne. Samas, ükskõik millise Kalju juhiga juttu ei alusta, jõutakse üht- või teistpidi ikka 1996. aastal sündinud poiste ja Martin Maasinguni, ning selleni, milliseid lootusi nendele pannakse.

Sellest räägitakse juba praegu, mil nad on alles 14-aastased. Kõrged kohad Eesti meistrivõistlustelt, Helsingi Cupilt, edukad sõprusmängud ja viimati näiteks võit FC Levadia üle seisuga 5:1 jne.

Martin tuleb jutuajamisele koos lapsevanem Heret Kannastikuga, kes treeneri parema käena grupi asju ajab. Ta ütleb, et ega nad ise ka väga õnnelikud ei ole, et neid meedias nii harva näha ja kuulda on. Põhjust nagu on ja proovi sa teismeliste poiste motivatsiooni pidevalt kõrgel hoida. Martin, omadele siis ikka Masza, ei vaidle vastu, kuid ei tee sellest ka suurt numbrit. Kogu tema olekus on selline rahu ja väärikus, et viie minutiga on selge, mis puust mehega on tegu. Siin liigseid sõnu ei tehta, aga mis öeldud, on igati läbi mõeldud ja kaalutud, lihtsalt niisama mees ei räägi. Ja tundub, et seda, mida öelda, Martinil on. Mis on siis selle grupi edu saladus? Harjutavad ju kõik ühtemoodi hingega?

Treener arvab, et peapõhjus on selles, et sama seltskond on nii kaua koos treeninud. Ka see on määrav, et kokku on sattunud andekad poisid ning loomulikult pidev töö. Kui Maszalt küsida, milliseid poisse ta eelistaks, kui valida saaks, vastab ta: «Erilise andega, tublisid trennitegijaid ja kõrge saavutusvajadusega. Jah, siin peab kõik paigas olema, sest neid kolme asja on vaja igaühel. Kuidas see just täpselt jaotub? Raske prognoosida. Praegu enam päris algajaid gruppi ei tahaks, sest meil on niivõrd kokkutöötatud tiim, aga andeka poisi võtan alati vastu.»

Teil on nii hästi läinud, kuhu edasi? On mingi eriline saavutus, mida jahite?
Edasi tahaks ainult professionaalsemaks minna. Sealjuures peaks ka taustataset tõstma. Võistlustel, kus oleme käinud, on meievanustel meeskondadel juba päris korralik tagala: massöörid, terapeudid ja kogu see tiimijõud. Eks ta keeruline ole, aga kui tahta, et tulemused jõuaksid tippu, peab sellesse enne panustama. Et see ennast tulevikus korralikult ära tasub, selles ma ei kahtle hetkegi. Ootan siin siiski klubilt enamat toetust.

Oled ainult treener või teed ka midagi muud?
Mul on ikka päevatöö ka ja alles pärast seda valmistan trenne ette: olen poistega väljakul, tegelen lapsevanematega. Tegelikult kulubki lõviosa aega sinna, ka kõik puhkused. Samas mulle endale meeldib see mäng. Naudin pärast päevatööd värskes õhus olemist. Mängisin ju ka ise aastaid Nõmme Kaljus ja seetõttu lihtsalt materiaalsetel põhjustel loobuda küll ei taha. Üritan leida tasakaalu kodu, töö ja poistega töötamise vahel.Eluterve skeptikuna kahtlen, kas see on ikka võimalik. Ühel hetkel paneb elu ikkagi asjad fakti ette. Kui pere luua, on vajadused ju kohe kordi suuremad. Tuleb leida õige inimene kooseluks,” arutleb Martin budistliku tasakaalukusega.

Lapsevanem Heret Kannastik kinnitab arvamust, et Martini sõnal on nii suur kaal, et kui on asju, mida ei õnnestu poistega kodus lahendada, selgitatakse neid enne treenerile, kes siis poistele vanemate käsulauad edastab ja siis ka need täitmisele lähevad.


Sul on juba nii suur kogemustepagas, kas sa ei tahaks midagi suurt ette võtta, näiteks kas või mõne uhke turniiri korraldamine siin kohapeal, klubi juures?
Võiks küll, aga see eeldab palju rohkem raha ning klubipoolset korraldust ja kaasabi. Rahvusvaheline turniir oleks hea kaubamärk, aga see sisaldab välismeeskondade toitlustamist, majutust ja kõike muud. Aga häid sidemeid meil oleks.
Kui sulle antakse üks võimalus midagi soovida, mis on esmatähtis just klubi ja jalgpalli jaoks, mis see oleks?
Ma arvan, et ikkagi panustamine noortesse. Korralikud taustajõud, hästitoimiv organisatoorne töö.

Lapsevanem Heret Kannastik lisab, et hetkel tegelevad just nemad kõige sellega, mis väljaspoole trenni jääb. Treener valib võistluse välja ja siis asuvad lapsevanemad ühistööle: majutus, transport, logistika, varustus, teavitamine. See on aukartustäratav entusiasm, aga kas ka jätkusuutlik? Ega vist, on ka kõrgelt motiveeritud lapsevanem nõus. Jõuame koos mõtteni, et ükskõik kui hästi ühes treeninggrupis tööd ka korraldada, on asju, mis vajad laiemat koordineerimist ja ka kaugemaid perspektiive. See nõuab tõsist klubipoolset kaasabi: juhendamist ja tõsist toetust.
Ja lõpetuseks. Selge on seegi, et kõike korraga ei lahenda ja seega lahkutakse sõbralikult. Võiks isegi öelda, et täis innukat tegutsemistahet. Arusaamatu, kust küll Nõmme Kalju sellised lahedad inimesed leiab?

Vestluse vahendas Erika Marnot

Martin Maasingu treeninggrupp
E kl 13.30 Nõmme spordikeskuses rannajalgpall
T kl 13.30 Hiiu staadion
K kell 13.30 Hiiu staadion
R kl 13.30 Hiiu staadion
Lisainfo www.jkkalju.ee.

Kasvandikud Martin Maasingust


Mark-Eerik Kodar: Martini treeningud on andnud mulle kindlasti palju erinevaid omadusi – tehnikat, võhma ja võimet mängupildist paremini aru saada. Martin kui isiksus on hea huumorimeelega ning pühendunud meie trennidele, mis on kindlasti positiivne.


Henrik Pürg: Martini treeningud on mind motiveerinud jätkama jalgpalliga ja andnud mulle kindlustunnet platsil tegutseda tema näpunäidete järgi. Ta on lahe tüüp.
Tiitlid: JK Kalju 1996. aasta vanusegrupi parim mängija 2008, HJK Cup 2008 meeskonna parim mängija


Martin Mägi: Treener on andnud rohkem mõtlemist taktikaliselt poolelt ning on ka arendanud mängu ülesehitamist ja rünnakute lõpetamist. Isiksuse poolest on Martin hea treener, ta kuulab mängijad alati ära ning annab nõu ja viskab ka trennides kildu.
Tiitlid: Tulevik Cup 2006 meeskonna parim, Pärnu Summer Cup 2008 turniiri parim mängija, JK Kalju 1996. aasta vanusegrupi resultatiivsem mängija 2008, JK Kalju 1996. aasta vanusegrupi parim mängija 2009.

Väikeste Kalju poiste oma Pep Guardiola

Mikk Haavistu tohutut menu poiste hulgas kergitab seegi, et nende treener on ühtlasi meistriliigas mängiva Nõmme Kalju põhimängija. (c) Lennart Korjus

Kuulu järgi hakkas Mikk Haavistu poisse treenima suurest igavusest, aga kõik lõppes sellega, et nüüd on tal 30 andekat poissi, kes ta järel takjana kõnnivad. Ja huvi ei paista raugevat. See on Mikk Haavistu treeninggrupp, sünniaastaga 2001–2002, ent on ka 2003. aastal sündinud poisse.

Käimas on teine hooaeg. Ehkki eelmise aasta liitujaid oli ka märkimisväärne hulk, on põhituumik koos käinud algusest peale. Sellele lisandub sama suur seltskond lapsevanemaid, sest 5–6-aastased üksi trenni ei lähe.

Aga see ei paista Haavistut eriti häirivat ja küsimusele, kas kõik see väikeste poiste möll ja vanemate ambitsioon talle vahel ka närvidele käib, vastab ta leebe naeratusega, et ei käi. Pigem hindab ta vanemate toetust positiivseks ja vajalikuks. Miku tohutut menu poiste hulgas kergitab seegi, et nende treener on ühtlasi meistriliigas mängiva Nõmme Kalju põhimängija.

See ongi võluvits, mis hoiab kõiki trennis kinni, ise aktiivselt mängiv treener on kaugelt midagi muud kui lihtsalt teoreetik. Ja kindlasti on ka õpetus sellest lähtuvalt oluliselt praktilisem ja elulisem.

Kui grupi sportlikust poolest rääkida, siis ei tea, kas see on juhus, kuid eriti säravalt on poiste grupis välja arenenud kaitseliin, nii et pall liiga värava lähedale tihti ei satugi. Just sellelt alalt tuli ka esimene parima mängija tiitel turniiridelt ja superkaitsjaid on grupis veelgi. Aga nagu ka ründajaid, poolkaitsjaid ja väravavahte.

Siinjuures tuleb märkida, et kõik see autoriteedikogus on saadud ilma kõrgete koolide tunnistusteta ja lausa treeneridebüüdina. Õpetajaannet jagab loodus!

Klubil tasuks mõelda, kuidas seda annet saaks parimal moel edasi arendada. Meil on vaja oma Piperseid ja Jellesid ja Morinhosid ja Pep Guardiolasid. Nagu ütleb lastevanemate juhatuse esimees: materjali on! Fredo Getulio kiidab Miku valikut võtta just väikesed poisid, sest suurte
jaoks oleks tal kogemusi nappinud. Kuid nüüd kasvavad nad koos meeskonnana.

Väljapeetud stiil on saamas ka väikeste Kalju poiste jooneks. Eriti torkab see silma võistlustel. Soojendusi tehakse rangelt rivis ja täie tõsidusega, keegi ei mürgelda ega karju, nagu selles eas poistele omane. Kui esimestes mängudes oli vist karmim skoor 10:1, siis nüüd on paljudel juba kolm medalitki kodus ja nii mõnedki parima mängija karikad. Ja kui vaadata, kuidas nad võistlusesse sööstavad – oskusi jääb muidugi veel napiks, aga nad on valmis tegema kõik, mis võimalik ja natuke rohkemgi. Ja kui te Mikk Haavistut mängudes vaatate, siis on ta sama kompromissitu.

Küsimusele, mis plaanid sul poistega on, vastab Mikk: "Plaane ja tahtmisi on küll palju, aga tuleb ka ümbritsevaid asjaolusid arvestada. Tore, et oleme saanud lõpuks Hiiu staadionile treenima. Hea oleks ka saada algajaile ja edasijõudnuile eraldi treeningajad staadionil, sest harjutuste raskusaste on ju erinev."

Mis sa vabal ajal teed? Mikk: "Kinos käin, sõpradega veedame koos aega. Ma olen üritanud koos oma lähedase neiuga ka kultuuriüritustele jõuda, aga see pole just eriti sageli õnnestunud.”

Kas tõesti et tule ühtki etteheidet masust ja klubi raskustest? Miku vastus on stoiline: „Ei tule! Kui suvi saabub, on ju täitsa chill, teen oma trenni ära ja siis on poiste trenn ja edasi on mängud ja vaba aeg."

Ja lõpetuseks. Nii, et kui te Hiiul näete Kalju poisse oma "chilli" treeneri Mikk Haavistuga, siis saate aru, milline vaimustunud kooslus see on.

Erika Marnot

Mikk Haavistu treeninggrupp
E kl 16-17
N kl 17-18
R kl 18-19
Trennid toimuvad Hiiu staadionil.
Lisainfo www.jkkalju.ee.

Klubi rajab mõtestatult püramiidi alumist astet!

Selleks, et üks arvestatav jalgpalliklubi püsiks jätkusuutlik, peab klubi kindlasti panustama noortele. Kuidas siis veel tuleb klubile nii vajalik järelkasv, kui mitte oma püramiidi alumistelt astmetelt. 1999. ja 2000. aastal sündinud poisse treenib Tarmo Randver. Oma hoolealustega on tal plaanis osa võtta Eesti noortemeistrivõistlustest, aga ka suvisest treeninglaagrist ning mõnest turniirist. Treeneri kinnitusel on hooaja eesmärk mängida poistega ilusat jalgpalli ja areneda üha paremaks.

Tarmo Randveri treeninggrupid:
1999. ja 2000. aastal sündinud poisid
E kl 16–17
T kl 18.30–19.30
R kl 18–19
L kl 11.30–13
2003. aastal sündinud poisid
E kl 17–18
R kl 19–20
Trennid toimuvad Hiiu staadionil.
Lisainfo www.jkkalju.ee.

Indro Olumets: "Poiste eesmärk on hästi mängida ja võita

Nõmme Kalju 1997.–1998. aastal sündinud poistemeeskonda treenib Eesti läbi aegade kõige tehnilisem jalgpallur Indro Olumets. Kunagine staarjalgpallur ütleb, et sellest kevadest harjutavad tema hoolealused esimest korda suurel väljakul, Hiiu staadioni kunstmuruplatsil. Poisid on elevil, sest kõik tundub olevat nii suur: väljak, värav, pall ja tõeliselt mehine tunne hinges.

Olumetsa sõnul on ta oma hoolealustega sõnastanud järgmise eesmärgi: hästi mängida ja igas matšis võitu üritada. «Praegugi käib klubis kampaania «Tule trenni!». Eelkõige on oodatud need poisid, kes on juba varem jalgpalli mänginud, aga võtame vastu ka need, kes on pisut vähem mänginud, aga soovivad tõsises seltskonnas end rohkem jalgpallile pühendada ja proovile panna,» lisas ta.

Olumetsa kinnitusel on Nõmme Kalju vahva klubi, suurte traditsioonide ja tõsise suhtumisega eesmärkidesse. «Praegu on meie eesmärk mängida hästi Eesti MV C-2 vanusegrupis (poisid, kes on sündinud 1997.–98. aastal). Hetkel toimuvad eelmängud alagruppides. Meie soov on muidugi edasi pääseda järgmisse ringi.»

Aleksander Sahrarov

Indro Olumetsa treeninggrupp
E kl 17–18
T kl 18–19
N kl 17–18
R kl 19–20

Trennid toimuvad Hiiu staadionil.
Lisainfo www.jkkalju.ee.

Eesmärke tuleb püstitada igal tasandil, mitte ainult esindusvõistkonna osas

Nõmme Kalju uus peatreener on Karel Voolaid.

JK Nõmme Kalju juhatus kinnitas hiljuti esindusmeeskonna peatreeneriks senise abitreeneri Karel Voolaidi. 2007. aastast Kalju esindusmeeskonda treeninud Fredo Getulio Aurelio asub juhendama duubelmeeskonda. Vestluse uue peatreeneriga vahendab Artur Rajendik.

Mille poolest erineb Nõmme Kalju teistest klubidest, kus oled varem treenerina ametis olnud?
Meeldib see, et klubil on kindel soov kogu treeningprotsess muuta professionaalsemaks, kui see on olnud eelnevatel aastatel. Näen, et paljudel mängijatel on kindel soov jalgpallurina edasi areneda ja praegu on klubi loonud head tingimused edukaks treeningprotsessiks.

Kuidas oled seni rahul sel aastal klubis toimunud muudatustega? Kas on veel midagi, mida peaks ümber korraldama?
Hooaja ettevalmistuseks loodi meeskonnale väga head tingimused: treeningud sisehallis ja laager
Tenerifel. Olen rahul, et meeskonda on abistamas füsioterapeut Reigo Jörsi. Mängijad suhtuvad treeningprotsessi tõsiselt. Kahjuks on ka spordis majanduslikult keeruline aeg, mis võib klubi arengule takistuseks saada. Parandada ja tõhustada on vaja noortetööd. Eesmärkide püstitamist on vaja igal tasandil, mitte ainult esindusvõistkonna osas.

Millised on tööpõhimõtted, mida nõuad meestelt?
Usun, et spordis määrab palju mängijate pühendumine ja tõsine suhtumine treeningutesse. Iga mees on oma saatuse sepp ja see, mida sa annad, tuleb ühel päeval ka sinule tagasi. Tänapäeva jalgpall on muutunud kiiremaks ja jõuliseks. Et olla edukas, on vaja palju treenida. Olgu siis tegemist kogenud mängijaga või noorega.

Milline on meeskonna suhtumine treeningprotsessi?
Näen, et mängijad on täis tahtmist treenida ja olla mängudes edukad. Mängijate motiveerimine ja treeneri nõudlikkus käib loomulikult asja juurde. Samas on praegu Eesti spordis rasked ajad, kus 16–21-aastane noorsportlane peab vastu võtma tähtsaid otsuseid oma elus: kas õppida, töötada või pühenduda täielikult spordile. Kui noor ei suuda täielikult pühenduda ja keskenduda vaid spordile või pole vanematel selleks majanduslikke võimalusi, et ainult jalgpallurina ära elada, võib see mõjutada ka mängija suhtumist treeningprotsessi ja pidurdada tema arengut.

Kes on need perspektiivikad noormängijad, kellele saab esindusmeeskond lähitulevikus loota? Kui palju panustad hooajal meistriliigas noortele? Kas keegi noortest on sinu arvates teinud ka olulise sammu edasi oma arengus?
Hooaeg on pikk. Kindlasti kerkivad noored esile. Kes täpselt, seda näitab aeg. Ma arvan, et seni on läinud Nõmme Kalju noorematel mängijatel asjad loogilist rada pidi. Suurt hüpet pole keegi teinud. Parem areneda väikeste sammudega edasi, kui teha üks pikk hüpe ja siis jälle kaks sammu tagasi astuda.

Miks on Eestis jalgpalli publikuarv suhteliselt madal võrreldes näitkeks korvpalliga?
Paraku tuleb tõdeda, et jalgpallist kirjutatakse viimasel ajal palju skandaalihõngulisi artikleid. Pealegi on eestlased mugav rahvas. Ilmad on külmad, staadionid kõledad. Televisiooni kaudu on võimalik iga nädalal jälgida UEFA Meistrite liigat, Premier League’i jne. Siis tullakse ja vaadatakse korra meistriliiga jalgpalli, tõmmatakse paralleele Real Madridi ja FC Levadia vahele ning ollakse pettunud: madal mängutase ja kehvad väljakud.

Nõmme Kalju uus noortetöö juht on Rainis Maasing

1. juunil alustas Nõmme Kaljus tööd uus noortetöö juht. Klubi juhatus kinnitas sellele kohale Rainis Maasingu.

Maasingul on noortejalgpalli juhendamisel ja koordineerimisel ligi kümneaastane kogemus. Maasingul on kehakultuurialane kõrgharidus, Eesti Jalgpalli Liidu ja EOK treenerilitsents. Noorena mängis Rainis Maasing aastaid Roman Ubakivi juhendatud kuulsates Tallinna Lõvides.

Kalju tegevjuhi Peeter Kusma hinnangul oli Rainis klubi juhatuse esimene valik sellele kohale ja nad on rahul, et ta Kaljuga liitus. «Tal on kindel visioon, vajalikud oskused ja kogemused, et hoida ja arendada Nõmme Kalju noortetööd õigel suunal.»

Rainis Maasingu kinnitusel on noortetöö puhul peatähtis ladus koostöö lastevanematega, treeningtingimuste parandamine ja treeneritetöö pidev kvaliteedi tõstmine. «Üldiselt arvan, et klubi peab andma endast palju rohkem, et tema noorliikmed ja nende vanemad näeksid ning tunnetaksid, et JK Nõmme Kaljus tõesti mõeldakse visioonitundega ja tegeletakse asjaga süsteemselt, innukalt ning endast alati parimat andes,» lisas värske noortetöö juht.

Kommentaar:
Peeter Kusma
klubi tegevjuht

Jalgpalliklubi Nõmme Kalju väärtustab noori. Sellepärast on meile väga tähtis, et meie järelkasvuga tegeleksid kompetentsed treenerid. Noortetreenerid on need, kelle kaasabil ja juhendamisel teevad lapsed oma arengus esimesed ettevalmistavad sammud saamaks tulevikus heaks jalgpalluriks ja täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks. Nõmme Kalju üritab luua kõigile oma treeneritele parimad võimalused täienduskoolitusteks ja jälgib hoolikalt treenerite käekäiku, sest koolitatud ja head treenerid on need, kes panevad klubi pikaajalisele edukale käekäigule tõhusa aluse.

Kolm küsimust: vastab Nõmme Kalju president Kuno Tehva

Nõmme Kalju sai äsja endale uue peatreeneri. Mis sellise vahetuse tingis ning mida peatreeneri vahetus Kalju jaoks tähendab?
Kui aus olla, on Karel Voolaid meeskonnas peatreeneri rolli kandnud juba hooaja algusest peale ja praegune samm oli pigem vormistamise küsimus. Karel on noor ja ambitsioonikas treener ja loodame, et Kalju ja Karel moodustavad järgmisteks aastateks hea tandemi. Otsus tuli pigem jalgpalliklubi strateegia muutusest, nimelt tahab Kalju panustada tulevikus rohkem oma Eestist pärit kasvandikele ning vähem toetuda võõrleegionäride abile. Sellises pildis näeme Karelit kui kohalikku Eesti treenerit paremini.

Sel hooajal on Kaljus mängimas väga palju välismaalasi. Kas see fänne eemale ei peleta? (Küsimused on esitatud enne teadet,et Nõmme Kalju lepingud võõrmängijatega üles ütles).
Ma ei usu, et välismängijad fänne eemale peletavad. Fännide jaoks on tähtis see, kuidas meeskond ja mängijad mängivad. Tuleb tunnistada, et meeskond alustas hooaega oodatust kehvemini, kuid vaikselt on Kalju oma mängu leidmas ja ma usun, et eesolev hooaeg tuleb klubile rahuldav. Mis puudutab välismängijaid, siis kaasneb nendega alati mõningane risk. Faktoreid on
palju: motivatsioon, kohanemine, tase jne. Pigem tõstaks esile hoopis meie noori Eesti mängijaid, kes on alustanud hooaega hiilgavalt. Jüri Jevdokimov on praegu jagamas meistriliiga väravalööjate esikohta Tarmo Neemeloga, paljud noored kuuluvad Eesti noortekoondistesse. Välismängijad tulevad ja lähevad, Eesti poisid jäävad!

Kuidas on klubil lood järelkasvuga? On seal lootustandvaid mängijad, kes näiteks aasta-paari pärast võiksid esindusmeeskonnas rakendust leida?
Olen täitsa kindel, et meie 1996. aasta järelkasvu meeskonnas mängivad noored, kellest juba praegu mitmed kuuluvad noortekoondisesse, tõmbavad mõne aasta pärast selga Kalju esindusmeeskonna vormi. Kalju tahab järjest rohkem hakata panustama oma noorte arengusse ja selle kinnituseks on klubi noortetööd juhtima valitud spetsialist Rainis Maasing.

Uno Piir: Eesti jalgpallis pole tõelist professionaalsust

Uno Piir ajal, mil ta veel Nõmme Kaljut juhendas. (foto Anton Sihi erakogust)

Klubi teekond tippu käib läbi mängijate ja nende järelkasvu, kinnitab Uno Piir, taasiseseisvunud Eesti rahvuskoondise esimene peatreener ja Nõmme Kalju juhendaja aastatel 1997-2004.


Olete Nõmme JK Kalju üks kolmest taasasutajast. Kui tihti te olete jõudnud käia vaatamas Nõmme Kalju mängusid?
Ma pole käinud neid vaatamas pidevalt ja kõiki, vaid ikka selliseid, kus on intriigi ja midagi kaalul. Hooaja jooksul vaatan nii nelja-viite võtmemängu.

Millise hinnangu annate praegusele Nõmme Kalju mängule?
Sel hooajal olen praktiliselt näinud karikamängu, kus Nõmme Kalju kaotas FC Flora meeskonnale lisaajal 0:2. See kaotus iseloomustabki meeskonda – ei ole Kaljul igas mängus sädet. Ja karikamängus selline kaotus oli pettumus, kuna karikat mängitakse eriti hasartselt.

Mis on põhjus, et meeskonnal pole seda võiduks nii vajalikku sädet?
Eks mõnes mängus on ka, aga üks põhjus minu nägemuse järgi on tihti muutuv koosseis. Küll tuuakse meeskonda uusi mängijad, siis tuuakse noori, kuid samas ei kõlba ühed ega teised. Ja need põhimängijad, kes koos minuga on Kaljus kasvanud, need on loobunud või heideti varakult kõrvale. Meeskond pole saanudki võimalust kokku kasvada.

Tänavu märtsis ajakirjas „Jalka” ilmunud Indrek Schwede intervjuus Nõmme JK Kalju presidendi Kuno Tehvaga ütles klubi eestvedaja järgmise mõtte: „Nõmme Kalju on teinud eelnevatel aastatel palju vigu. Nüüd ehitame meeskonna tuumikut, et ei peaks seda vahetama. Alustame valgelt lehelt. Kalju väärtustab ja panustab eelkõige eesti mängijatele. Meil on klubis hulk noortekoondiste mängijaid, lisaks võõrleegionärid, keda valivad treenerid.” Kuidas hindade praegust mängijate valikut, millega JK Kalju esindusmeeskond alustas Meistriliiga tänavust hooaega?
Ega siin midagi uut pole. Mind paneb muigama, et Kuna Tehva nii öelda tagantjärele tuhka endale pähe raputab. Need vead olid juba ammu. Usun, et nii kõrvalseisjate ja ka mängijate poolt oli talle selgitatud, et rapsimisega ei saa teha meeskonda.
Jalgpall on meeskonna, kollektiivi mäng. Kokku kasvanud koosseis võib olla võrreldes teistega nõrgem ja ikkagi hästi mängida. Kas nii saab tippusid võita ja kohe meistriks tulla, see on iseasi.
Aga Nõmme Kaljusse on sisse ostetud brasiillasi ja muulasi, aga ikka ripub klubi viiendal kohal. Hea, et Kuno Tehva mõistab, et on tehtud mitmeid vigu. Aga neid vigu oli võimalik vältida. Tehva kõrval on suur, peaaegu ühe jalgpallimeeskonna suurune nõuandjate armee, aga see pole osanud talle nõu anda. Ma ei näe, et oleks ratsionaalset, kindla sihiga tegevust. Kas puudub siis kogemus, kuidas meeskonda ehitada? Ei usu.
Ei saa loota kiirele edule. Selleks peaks ostma täiesti uue meeskonna. Selle asemel, et tuua siia kolmanda-neljanda järgu brasiillasi, võiks tuua siis juba üks-kaks esimese järgu mängijat, kes teevad mängu ära, kui see kiire edu on nii tähtis. Aga selleks puudub meil raha, võimalus ja vajadus. Kui meil käib vähe inimesi jalgpalli vaatamas, siis kellele me mängime…

Mis on seni takistanud seda tuumikut ehitamast?
Kui on raha, on ka häid mängijaid alati saadud. Selles osas on Kuno klubi tegevust hästi arendanud: leidnud sponsoreid ja kaasanud brasiillasi. Ja kui toodi esimesed brasiillased mängima, tundus, et asi toimis. Kuid elu näitab, et esimesel aastal, kui tulevad mängima mitte tippmängijad, mängivad nad suurepäraselt, kuna tahavad end näidata ja oma raha või staatuse kätte saada. Aga mida aasta edasi, seda nõrgemalt nad mängivad, vedru käib maha. Aga seda on vaja teada, mitte lasta neil kolm-neli aastat mängida ja siis hakata rääkima, et me oleme teinud palju vigu. Vead tulevad ikka, pole meeskonda, kes neid ei teeks.
Tegelikult üks mängumees, Felipe Nunes, on end küll õigustanud, pani keskväljaku käima. (Felipe Nunes hakkab 1. juulist mängima FC Levadia ridades - toimetus).

Samas „Jalka” intervjuus selgitab Kuno Tehva: „Kalju tuli jalgpalli turunduse kaudu, mis iseenesest ei ole midagi erilist, aga ta oli eriline jalgpalli jaoks. Eestis oli see enneolematu tee. Ülejäänud klubid üritavad tippu minna pikki sportlikku joont, et leida siis raha ja sponsoreid.”
Minu mäletamist mööda on kõik jalgpallijuhid öelnud, et esimene on siiski jalgpall, sport ja mängijad, sellel järgnevad kas turundus või kaubandus või ükskõik mis. Kui me aga tõstame prioriteedid vastupidi, nagu on teinud tubli ärimees Kuno Tehva, on tulemus näha.

Kuid 2009. aastal oli keskmine publikuarv Eesti meistriliigas suurim just Nõmme Kaljul.
Turundusega on tõesti Kuno Tehva saavutanud, et Nõmme Kalju näitajad olid möödunud ja ülemöödunud aastal ühed paremad. Me ei saa aga unustada, et pooled pealvaatajatest olid kutsetega ja kooliõpilased, kes olid agiteeritud staadionile. Need, kes toetavad oma klubi, kes on nõus panema välja 100 või 200 krooni piletiraha ja kutsega pealtvaatajad, need on siiski erinevad inimesed..

Mis tooks rahva staadionile?
Meil on väike riik ja seepärast köidaks inimesi ja tooks vaatama vaid tipptasemel jalgpalluritega mäng. Kuid me kogu aeg ju töötame selle vastu, et meil selliseid mehi platsil näha oleks. Kes aga veidi kõvemini kaela kannab, selle püüame sokutada välismaale. Et saada mingitki raha oma klubile. See näeb välja piltlikult nii, et püüame kasvatada viljakandvat puud, aga samal ajal saeme oksi maha.
Kui kõik need praegu põhiliselt välisriikides mängijad mängiksid oma klubides, oleks tase midagi muud. Siis me ei räägiks enam sajast pealtvaatajast, vaid juba tuhandest. Oma sisemise konkurentsi ja meisterlikkuse arvelt saame kasvatada publikut.

Kes või mis on siis kõige tähtsamad, et klubi tippu jõuaks?
Klubi teekond tipu poole käib läbi inimeste ja mängijate järelkasvu, samuti läbi noortetöö. Olulised on veel oma baas, treenerite kaader ja inimesed, kes tunnevad jalgpalli. Ja just eeltoodust lähtuvalt tuleb klubi arendada, aga mitte neist, kes tunnevad hästi turundust ja äri. Jalgpalli on vaja mängida ja see on esimene ülesanne, mina saan niimoodi asjast aru.

Intervjuu lõpus mainib Kuno Tehva selgesõnalise visiooni: „ Meie eesmärk on olla mitte Eesti suurim, vaid kvaliteetseim klubi. Tahame oma kompleksi, olla edukad Eurosarjades, pakkuda lastele võimalusi end jalgpallis proovile panna.” Ometi jääb intervjuust mulje, et kord ütleb Kuno Tehva üht, siis aga räägib oma sõnadele vastu.
Väga õige mulje. Ja kogu see tegevus ongi olnud rapsimine, klubil pole kindlat plaani ja suunda. Tehva küll tunnistab, et on tehtud palju vigu, aga ta ei ütle, miks neid on tehtud. Ta peaks endale ja arvukate nõuandjatele esitama küsimuse: „Mis on vaja teha ja milleks on klubi üldse suuteline.”

Kas JK Nõmme Kalju on õigel teel, kui pürgib Tehva sõnul kvaliteetseimaks klubiks?
Mida ta mõtleb kvaliteetseima klubi all? Tean, et vene ajal oli ka kvaliteedimärk, rahvas naeris selle märgi peale. Kvaliteedimärki näitab seis tabelis. Kui tahad öelda, et mul on kvaliteetne meeskond, peaks see olema vähemalt esikolmikus või meister. Mis kvaliteedist me muidu räägime, me võime endale ju igasuguseid märke külge kleepida. Aga neid on vaja väljakul tõestada.

Millele tuleks veel panustada, milliseid tegemisi väärtustada või valikuid eelistada, et jõuda eesmärgini?
Põhimõtteliselt on need asjad ju teada ja selged. Selles pole küsimus, et me ei tea, kuidas teha. Küsimus on olemasolevates võimalustes ja vajadustes. Minu arvates on mõned klubi juhid hästi omandanud poliitikute blufi, kuid spordis on pigem asjatundmatud. Me ei saa kopeerida suuri ja väga edukaid jalgpalliklubisid, kus järelkasvu otsitakse juba lasteaedadest ja arendatakse jätkusuutlikult. Peame leidma oma tee, arenema pikkamööda ja rahulikult, vastavalt võimalustele noortetöös.

Arvestades klubi pikki traditsioone, peaks oma tee olema juba ammu välja töötatud ja arvestades just Eesti olusid. Milles asi?
Terve rida asju on Kuna Tehval väga hästi, turundus üles viidud. Tehtud meeskondadele reklaami, üritused noortele – see oli suurepärane. See on kõik väga tore, aga see ei anna garantiid, et edu tuleb kiirelt. Aga miks peakski edu kiirelt tulema? Me peame kiirelt jõudma Euroopa tippu, aga meil pole selleks tagatisi. Vaatame ikka reaalselt, kuhu me võiksime jõuda ja lähme siis sinnapoole samm-sammult. Mõistan, et sponsorid küsivad, aga see kiirustamine on nagu õhumull, mis varem või hiljem suure pauguga lõhkeb. Kõigepealt tuleks panna rõhku mängijate valikule. Mõistan, et häid mängijaid on vähe ja suurklubid hoiavad neist kinni. Olen Kunole öelnud, et ära sega ära kahte asja: äri-turundus ja jalgpall. Esimene asetus peab olema alati jalgpallil ja turundus käib selle järel.
Kui klubis oleks klass kõrgemal olevaid brasiillasi kui Nunes, poleks probleemi meistritiitlit kinni lüüa. Aga mitte kergelt, kuna kõik võitlevad.

Kui raske on praegu kokku saada tugevat meeskonda?
Praegu on meeskonda väga raske teha. Vene ajal oli märksa lihtsam, jalgpallimeeskonnad olid mingi ettevõtte juures. Mängija sai töö juurest korraliku palga, tal oli kohustus vutti mängida ja seda lasti ka teha. Ta sai treenida ja sellel treeningul püsis meeskond ka koos. Praegu on väga keeruline ajada raha kokku. Ütlesin viis aastat tagasi, et aastal 2010 või hiljem hakkab meie profijalgpall närbuma. Alles jääb võib-olla üks-kaks meeskonda, kuna me ei suuda teha tõelist profijalgpalli.

Kas see tähendab, et Eestis on liiga palju jalgpalliklubisid?
Ei, see tähendab seda, vaid pole tõelist professionaalsust. See tähendab, et me ei suuda maksta mängijatele sellist raha, mis stimuleeriks teda endast andma 100 protsenti. Niipea kui mängija väljub noorteklassist, peab ta kas lõpetama kooli või hakkama tööle. On hea, kui ta saab mingi hädise toetuse või ta õpib ja hakkab tööle ning on professionaalse jalgpalli jaoks kadunud. Arvestatavaid on ehk kuus meeskonda. Võime mängida ja rääkida Eesti oma profijalgpallist, aga sisuliselt seda pole. Vaid FC Levadia ja FC Flora suudaksid ehk mängijaid vastavalt tasustada, anda neile tööd ja motivatsiooni treenida hommikust õhtuni, et oma taset tõsta. Ja ka lootuse, et pääseme välismaale. Kui me nüüd pääseme välismaale, vaatame selja taha ja …seal on tühi maa.

Kui turunduselt asetada rõhk meeskonnale ja mängijatele, kaua läheb aega Nõmme Kaljul tippu jõudmiseks?
Seda on raske öelda, tuleks küsida treeneritelt. Usun , et Kuno Tehva on lootnud juba paar aastat, et esindusmeeskond jõuab meistrimedalini, kui mitte isegi kõrgemale. Nüüd on vaja vaadata peeglisse ja küsida, miks seda pole juhtunud. Ka see tuleb selgeks teha, mida edasi teha. Kas proovida veel osta mängijaid, kas on olemas nii sponsorid kui ka rahalaev, et osta tippmängijad, aga see on väga kahtlane. Aga et oma mängijaid arendada ja kasvatada, see on pikk protsess, milleks kulub vähemalt kümneid aastaid. Nõmme Kaljus tuleb noortetööle sootuks rohkem panustada ja kujundada selgelt motiveeritud struktuur.

Intervjuu vahendas
Signe Kalberg
Eesti Päevaleht