Nõmmel avas uksed omanäoline käsitööpood

Anneli Endla ja Kris Leinatamme ideest sündis käsitööpood Craftcenter, mis on oma loojate nägu. Annelil on süles pesamuna Vesse. (c) Jukko Nooni

Veidi vähem kui aasta tagasi sattusid kaks hakkajat noort naist Kris Leinatamm ja Anneli Endla vaimustusse käsitööst. Isetegemise rõõmust kasvas välja idee luua käsitööpood, mis avas juuli keskpaigas Jannseni kaubamaja teisel korrusel uksed. Craftcenteri käsitööpoest leiab lisaks käsitööle professionaalset kunsti, kodumaist päritolu looduskosmeetikat, ravimteesid, mett, kuivatatud marju, käsitööšokolaadi ja palju muud. Sügisest hakkavad toimuma õpitoad.

Alates septembrist tüürib poodi Kris üksinda, sest Anneli otsustas rohkem perele pühenduda, kuna tal sündis hiljuti teine poeg ning kahe väikese lapse kõrvalt oli keerukas vajalikul määral aega leida.

Kris Leinatamm on veendunud, et Nõmme inimene on just selline, kes hindab käsitsitehtut, eestimaist talukaupa. “Pooleteise kuu jooksul on tekkinud lausa püsikunded,” on ta üllatunud. “Nii mõnedki on küsinud, et miks me selle poe siia Nõmmele tegime, sest käsitöö on meil ju harjumuspäraselt kesklinnas? Jannseni kaubamaja on strateegiliselt väga heas kohas ja siit on suhteliselt võimatu mööda minna niimoodi, et sa seda ei näe,” arvab Kris. “Kindlasti ei ole sihtrühm ainult turistid, vaid ka meie omad Nõmme ja Tallinna inimesed, seetõttu sobib äärelinn asukohana ideaalselt. Tallinn ei ole ju ainult vanalinn.”

Poe avamine Nõmmel sai teoks suuresti tänu õnnelikule juhusele. “Tavaliselt sõidan ma koju teist teed kaudu, kuid seekord tulin ma mööda Vabaduse puiesteed, kuid hajameelusest sõitsin Hiiu tänava ristmikust mööda, kust ma oleks ära pöörama pidanud. Jannseni kuabamaja ees nägin silti “Rentida”, ma hakkasin autoroolis nutma, sest kui me kevadel veebipoega alustasime, siis mõtlesin, et umbes aasta pärast võiks see pood tulla ja just kindlasti Jannseni kaubamajja, aga tuli kiiremini,” kirjeldas Kris poe sünnilugu.

Vastulöök matrjoškadele

Nii Kris kui ka Anneli on töötanud kümme aastat hotellinduses ning näinud, mida Eestit külastavatele turistidele pakutakse. “Ausalt öeldes on mul olnud piinlik, kui külalised rõõmustavad ostetud masinkootud “käsitöö”, matrjoškade ja meregvaigust ehete üle, mida neile eesti käsitöö pähe müüdud on,” rääkis Leinatamm.

“Müürivahe tänaval, kus müüakse kudumeid, ütleb tädike, et ah see soomlane on nii rumal, et ta ei saa aru, et see on masinkootud. Loomulikult ei ole vale müüa masinaga kootud rõivaid, kuid lubamatu on, et seda reklaamitakse käsitööna. See tuleb ju bumerangina meile tagasi,” on Kris nördinud.

Teine oluline nüanss on viia käsitöökunst meie oma inimesteni. Leinatamme sõnul on väga palju neid, kes sooviksid mõnele sõbrale kinkida näiteks vildist susse, keraamikat või muud säärast. “Selline inimene ei lähe Viru tänavale, et osta turistile suunatud “Welcome to Estonia”-märgiga asju,” on ta veendunud.

Samuti on eelkõige kohalikele elanikele suunatud kõikvõimalikud õpitoad, mis kaupluses toimuma hakkavad. Juba septembris saab Craftsenteris õppida polümeersavist ehete tegemist ning seebivalmistamist. “Lähiajal paneme siia üles kangasteljed ning tulevikus saab ka ses osas huvilistele õpetust jagada,” räägib tulevikuplaanidest silmnähtavalt vaimustunud Kris. Ta on kindel, et kõige paremini elavad ja jäävad ellu need poed, mis on kellegi või millegi nägu. “See pood on meie nägu!”

Vaata ka Craftcenteri kodulehekülge www.craftcenter.eu.

Jukko Nooni

Ühe pere pitsid

10. septembrini on Nõmme muuseumis (Jaama tn 18) avatud niplispitsinäitus «Ühe pere pitsid». See on niplispitsinäitus, kus esinevad töödega ainult ühe pere liikmed – ema, isa ja kolm poega. Näitusel olevad pitsid on valminud aastatel 2004–2010. 9. septembril toimub näituse raames töötuba, kuhu kõik huvilised on oodatud.

Kristiina Halberg alustas niplispitsi õppimist 2002. aastal seoses rahvarõivaste valmistajate kursusega. Kaks aastat hiljem sai temast niplispitsi õpetaja Tallinna Rahvaülikoolis. Kristiina kuulub Rahvusvahelisse Niplis- ja Nõelpitsi Liitu (OIDFA) ning Saksa Niplispitsi Seltsi. Alates 2004. aastast on ta olnud ka MTÜ Niplispitsi Selts juhatuse liige.

Viimased viis aastat on Kristiina täiendanud end niplispitsi õpetajate rahvusvahelistel kursustel Saksamaal. Igapäevaelus töötab Kristiina Eesti kaitseväe logistikakeskuses riide-erivarustuse spetsialistina.

Priit Halberg on teinud niplispitsi alates 2004. aastast ning on samuti viimased viis aastat võtnud osa suvekursusest Saksamaal. Tema on tavaelus uudisteagentuuri BNSi välisuudiste toimetaja. Johannes (17), Toomas (12) ja Martin Halberg (10) on koolipoisid ning tegelenud pitsiga ka mitu
aastat. Perekond Halberg on osalenud oma töödega näitustel nii Eestis kui välismaal.

Hiiu staadionil toimub laupäeval sportlik perepäev

Perepäeva raames viivad Nõmme Kalju noortetreenerid läbi näidisjalgpallitreeningu. (c) JK Nõmme Kalju

Laupäeval, 28. augustil toimub Hiiu staadionil tervisespordiüritus «Terve Nõmme perepäev». Ürituse korraldajad on Nõmme Kalju jalgpalliklubi ja spordiklubi Fittest. Korraldajate sõnul on eesmärgiks tutvustada nõmmelastele erinevaid võimalusi harrastada Nõmmel tervisesporti ja hoida seeläbi oma tervist. Perepäev algab kell 11, üritus on kõigile tasuta.

Terve päeva jooksul leidub tegevusi kõigile: erinevas vanuses täiskasvanutele ja lastele, beebidele koos emmedega ning koolinoortele. Väikelapsed saavad hoidjate järelevalve all mängida lastealal.

Fittesti klubi treenerite juhendamisel toimuvad erinevad rühmatreeningud. Iga 30 minuti järel tutvustatakse uut treeningut, teiste hulgas ka treeningut beebidega emadele. Lisaks on huvilistel võimalik osa võtta kepikõnnist, mis viib staadionilt terviserajale ja sisaldab õige kõnnitehnika õpetust.

Igaühel on võimalik tutvuda enda tervisenäitajatega. Kohapeal mõõdavad spetsialistid soovijate vererõhku ja rasvaprotsenti ning testivad tasakaalu ja koordinatsiooni. Tulemuste põhjal annavad treenerid nõu, kuidas tervis veelgi paremaks muuta ning vastavad tervist ja treeninguid puudutavatele küsimustele.

Koolitüdrukutele tutvustavad Fittest DanceTeami tantsugruppide tüdrukud tantsutreeninguid. Nõmme Kalju noortetreenerid viivad läbi näidisjalgpallitreeningu. Toimub isade ja poegade võistlus jalgpalliväljakul. Lisaks erinevad osavusja täpsusharjutused palliga.

Kõik üritusel osalejad saavad tasuta pääsme õhtusele Eesti jalgpalli meistriliiga kohtumisele Nõmme Kalju vs Viljandi Tulevik.

Kerstin Sonts

Glehni tähetorn saab uue kuue

Glehni tähetorn ehitati 100 aastat tagasi. (c) Jukko Nooni

Tallinna Tehnikaülikool alustas Glehni pargis asuva tähetorni rekonstrueerimistöid. Sada aastat tagasi ehitatud tähetorni fassaad saab korda ja uued aknad-uksed ette käesoleva aasta lõpuks. Rekonstrueerimistööde teisel etapil tehakse remont ka hoone sees.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on antud projekti puhul eriti oluline, et aastaid inimestele suletud olnud tähetorn avatakse pärast rekonstrueerimistööde taas ka linnarahvale.

Tallinna Tehnikaülikooli haldusdirektori Margus Leivo kinnitusel uuendatakse tööde teisel etapil torni kuppel ning ostetakse uus teleskoop. „Ehitustööde lõppedes on soovijatele taas võimalik korraldada külastusi ja ekskursioone,“ lisas Leivo.

Seoses tähetorni rekonstrueerimistöödega ehitatakse hooneni ka juurdepääsutee. „Tähetorn asub keset Glehni parki ning sinna ei vii praegu ühtegi raskeveokeid kandvat sõiduteed. Päästeamet nõudis aga, et rekonstrueerimisel ehitatakse tornini ka teenindus- ja päästeautosid kandev tee, mis jääb tavaliiklusele suletuks. Tee kaetakse kergkruusaga, et võimalikult vähe kahjustada Glehni pargi üldilmet. Samasugused teed on ka Harku rabametsas. Juurdepääsutee ristub ainult ühes kohas olemasoleva jooksurajaga ning ristumiskohal kaetakse see pärast valmimist puukoorest kattega,” selgitas Vakra.

Tähetorni ehitas 1910. aastal Nõmme rajaja Nikolai von Glehn, kes paigaldas sinna ka pikksilma, mida soovijad võisid tasu eest kasutada.

Nõmme noorte kellamängijate helisev suvi

Esimesest rahvusvahelisest noorte kellafestivalist võttis osa 78 mängijat. (c) Inna Kopli

Juulis toimus Pärnus esimene rahvusvaheline noorte kellafestival “Bell Force 2010”. Festivalil musitseerisid seitsme ansambli mängijad USA-st, Saksamaalt ja Eestist, kokku 78 mängijat. Festivali kunstiline juht oli Richard Pinkerton USA-st, korraldajaks Pärnu Rääma põhikool ja Agapella noorte- ja kontsertansamblid.

Eestist olid kohal Tallinna Nõmme kultuurikeskuse käsikellade ansamblid Nõmmelill ja KellaRing (dirigent ja solist Inna Lai), Arsise noorte käsikellade ansambel (Aivar Mäe) ja selle filiaal Tartust (Mari Tooming). Korraldajatest esinesid Pärnu Agapella kontsertansambel (Elo Kesküla dirigent ja flöödisolist) ja Agapella noorteansambel (Helvi Treiblut). Väliskülalised olid Southminster Ringers USAst (Richard Pinkerton) ja Bells Angels Saksamaalt (Andreas Hillger).

Festivalist osavõtjatele toimusid kesklinna koolide võimlas ja Sütevaka humanitaargümnaasiumi saalis ühisproovid ja õpitoad. Ansamblid andsid käsikellamuusika sõpradele kontserte Pärnus ja Häädemeestes.

Kõik osalejad said endale mälestuseks tänupadjad, neid õmblesid võõrustaja ansambli Agapella lapsevanemad. (c) Inna Lai

Nõmme väikestel kellamängijatel avanes võimalus esineda eraldi kavaga Häädemeeste luterlikus Mihkli kirikus koos saksa ansambliga Bells Angels. Õhtul oli galakontsert, kus kõlas pea 80liikmeline ühendorkester. Lisaks esines iga ansambel veel eraldi oma kavaga. Kõla oli võimas ja publiku aplaus ei tahtnud vaibuda. Olen meie tüdrukute üle väga uhke, sest nad said hästi hakkama, kuigi olid kõige nooremad ja kelli eelnevalt mänginud ainult viis aastat (mõni lausa 10 kuud).

Nõmme kellamängijad Häädemeeste Mihkli kirikus. (c) Inna Kopli

Festival kestis kolm päeva, õhkkond oli väga sõbralik, töine ja pingevaba. Lõpptulemusega jäid rahule nii publik kui ka esinejad. Kõik osalejad said endale mälestuseks tänupadjad, neid õmblesid võõrustaja ansambli Agapella lapsevanemad. Saime sellelt festivalilt palju positiivset energiat, sõpru ja kõige tähtsam – suure soovi kelli edasi mängida.

Käsikellamäng on kollektiivne musitseerimine, mis annab võimaluse mängida haruldasel instrumendil (Eestis on pronkskelli ainult 3 komplekti), omandada muusikalist haridust, õppida teistega arvestamist ja arendada kohusetunnet. Kõige toredam asi on aga see, et seda pilli pole vaja kodus harjutada. Väikeste tüdrukute koor Nõmmelill ootab ka sellel aastal uusi lauljaid ja kellamängijaid enda ridadesse. Ootame tüdrukuid vanuses 7-12 eluaastat, kellel kindel soov ja tahtmine koos esineda, sest oleme eelkõige kontsertkoor- ja ansambel. Meie kellamängijad ootavad aga juba järgmist kellafestivali.


Inna Lai
dirigent

Suvine mälestusretk Nõmme linnapea kalmule

Kalmule asetati leinakimp kirjaga „Linnapea Ludvig Ojaveskile tänulikud nõmmelased”. (c) Mait Kroonmann

Nõmme Koduloohuviliste Koja esindus käis 6. augustil, Nõmme linnapea Ludvig Ojaveski 70. surma-aastapäeval, tema haual Kalmenõmmel Loksa lähistel. Kalmule asetati leinakimp kirjaga „Linnapea Ludvig Ojaveskile tänulikud nõmmelased” ning süüdati koos sugulaste esindajaga küünal.

See väike, vaevalt viieteist matusega kalmistu, kus meie viimane linnapea puhkab, on üks ainulaadsemaid. Asutatud 1924. aastal on ta praegu ainuke Eestis tegutsev erakalmistu.

Seejärel külastati skulptor Aivar Simsoni alias Seaküla Simsoni ateljeed Eru lahe ääres. Teatavasti on tema see, kes võitis konkursi Nõmmele Nikolai von Glehni mälestussamba püstitamiseks. Tutvuti skulptori taiestega, eriti tema meisterliku pisiplastikaga. Tõdeti, et meister on Glehni mälestussamba materjalis realiseerimiseks valmis.

Leho Lõhmus

Pääsküla ülesõit on nädalavahetusel suletud

AS EVR Infra teeb eeloleval nädalavahetusel remonditöid Pääsküla raudteeülesõidul. Vana kummikate on amortiseerunud ja see vahetatakse uute betoonist ülesõiduplaatide vastu. Samal ajal remonditakse ülesõidu piirkonnas ka raudteed. Tööd planeeritakse teostada ajavahemikul 13.08 hilisõhtust kuni 15.08 õhtuni.

Tööde ajaks on ülesõit nii auto- kui bussiliiklusele suletud. Jalakäijad saavad ülekäiku kasutada kogu tööde perioodi jooksul.

Seoses sellega teevad liini nr 10 autobussid lõpp-peatuse Kadaka puiesteel linnast väljuval suunal paiknevas Rohula peatuses, jättes ära Pärnu maantee ja Vana-Pääsküla peatused.

Liini nr 27 autobussid suunatakse mõlemal suunal ümbersõidule marsruudil Rohula tänav, Pilliroo tänav, Mõldre tee, Sae tänav ja Veskitammi tee, peatustega Laaniku, Turbasambla ja Laagri alevik peatustes.

Endisele Valdeku koolile antakse uus funktsioon

Endine Valdeku kool. (c) Jukko Nooni

Viimastel aastatel oli endisel Valdeku koolil ajutine roll olla teistele kapitaalremondis olevatele pealinna koolidele asenduspinnaks, kuid sellest sügisest oleks jäänud maja tühjaks. 1. septembril annab haridusamet hoone üle Nõmme linnaosa valitsusele. Endises koolimajas saab tulevikus ruumid nii linnaosavalitsus kui ka Nõmme sotsiaalkeskus.

«Nõmme sotsiaalkeskus tegutseb vanas kortermajas Sihi 26, millest pool kuulub eraomanikule,» rääkis Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra. «Ruumipuudus on juba aastaid pärssinud eakatele suunatud ringide ja huvitegevuse arengut.»

Linnaosavalitsus asub praegu territoriaalselt laialipillutatud hoonetes, mis on raskendanud töökorraldust ja elanike mugavat teenindamist. Peahoone asub Vabaduse pst 65; halduskogu, klienditeeninduse- ja rahvastikuregistri osakond ning linnavaraosakond Vabaduse pst 77; sotsiaalhoolekande osakond Nõmme-Kase 12.

Aadressil Valdeku 13 paiknev koolimaja koosneb kahest erineval ajastul ehitatud osast, vanem osa pärineb 1950. aastate algusest ja uuem osa, mis on väga kehva ehituskvaliteediga, 80ndatest aastatest.

Tõsi, kohe sügisel kolimiseks veel ei lähe. «Esialgu on kavas hoone konserveerida, sest renoveerimise alustamiseks raha tänavuses eelarves ei ole. Projekteerimisraha taotleme järgmise aasta eelarvest. Renoveerimistöid on plaanis finantseerida olemasolevate hoonete müügist saadava tuluga ning täiendavalt linnaeelarvest, » selgitas Vakra.

Laagri Statoilis saab pühapäeval tasuta autot pesta

Sel pühapäeval, 8. augustil on Statoili Laagri teenindusjaama autopesula uuendustööde lõpetamise puhul võimalik oma auto tasuta puhtaks pesta. Tasuta autopesu pakkumine kehtib pühapäeval, 8. augustil ajavahemikul kella 10–20, mil sõidukeid teenindatakse nn elavas järjekorras. Soovijatel on võimalik valida harjadega või ilma harjadeta pesuprogrammi vahel. Kõik autopesutüübid sisaldavad nii leotust, põhipesu, rattapesu kui kuivatust.

70 aastat Nõmme linnapea traagilisest surmast

Ludvig Ojaveski kõnelemas Nõmme gümnaasiumi nurgakivi panekul 12. novembril 1938. Eesti lipp on pooles vardas – nagu saatuslike aegade eelaimuses. Foto Leho Lõhmuse erakogust

6. august on saatusliku tähendusega kuupäev eesti rahva ajaloos, sel päeval 70 aastat tagasi astus okupeeritud Eesti «vabatahtlikult» NSV Liidu koosseisu. Samal päeval lahkus elust Nõmme viimane linnapea Ludvig Ojaveski. Ludvig Ojaveski elust kirjutab ajaloolane Leho Lõhmus.

Ludvig Ojaveski (1935. aastani Mühlbach) sündis 26. aprillil 1892 Harjumaal Kõnnu vallas Vihasoo külas. Haridustee algas Kõnnu ministeeriumikoolis, jätkus Jansoni kaubanduskoolis, erakursustel ning Pobedinski kõrgematel kaubanduskursustel Peterburis. Esimesed töömeheaastad möödusid Gatšinas raamatupidaja, kindlustusseltsi ning firmade asjaajajana. Esimese maailmasõja päevil töötas ta praakerina Putilovi tehastes. 1918 naasis Ojaveski kodumaale, kus tegutses algul põllumehena isatalus. Järgmisel aastal valiti ta Kõnnu vallavanema abiks.

1924 asus Ojaveski Nõmmele, sukeldudes kohe ka kohalikku seltskonnaellu. Juba kahe aasta pärast, uue linna esimestel volikogu valimistel, sai ta selle esindusorgani liikmeks. 18. veebruaril 1927, volikogu esimesel töökoosolekul, valiti Ojaveski abilinnapeaks. Sellel kohal oli ta jaanuarini 1933. Ojaveski leidis, et tekkinud poliitilises olukorras on võimatu edasi töötada, ja astus tagasi.

Aktiivne seltsitegelane

Pärast vabadussõjalaste liikumise peatamist 1934. aastal tekkis Nõmmel, kus vapside positsioonid olid üpris tugevad, ärev olukord. Siis otsustas vabariigi valitsus pensionile suunduva Johannes Lindemanni asemele määrata Nõmme linnapeaks just väsimatu töömehe Ludvig Ojaveski, kes seni parteidest ja nendevahelistest nääklemistest kõrvale oli jäänud. Astunud 1. mail 1934 ametisse, õnnestus uuel linnapeal lühikese ajaga linna tavaline töörütm taastada ja kired vaigistada. Aeglaselt, kuid kindlalt paranes ka linna majandusolukord, kasvas usk Nõmme kui iseseisva linna eksisteerimisvõimalustesse ja otstarbekusse. Teiseks ametiajaks 1939 valis Ojaveski juba linnavolikogu, kusjuures 28 poolthäälega 30st. Samast aastast ühendati linnapea ja linnavolikogu esimehe koht ja tema õlule langes topeltkoormus. 29. juulil 1934 valiti Ojaveski ühtlasi Eesti Linnade Liidu abiesimeheks (selle organisatsiooni juhatuse liige oli ta juba 1928. aastast).

Kõigele sellele lisandus igakülgne ja aktiivne seltskondlik tegevus. Juba Esimese maailmasõja eel oli Ojaveski juhtiv tegelane Simitsa Eesti Karskusseltsis ning Gatšina Eesti Haridusseltsis. Tähtis etapp tema elus saabus 1921. aastal, kui ta asus Eesti Vastutavate Ametnike Ühingu asjaajaja kohale. Selle organisatsiooniga oli ta seotud elu lõpuni, sealjuures 9. aprillist 1922 juhatuse esimehena. Peatselt lisandusid ka Üleriikliku Eesti Raadioühingu juhatuse liikme kohused.

Otsustas ise oma saatuse üle

Olles ametilt seotud Nõmme linnaga, tuli siingi võtta lisakohustusi. Ja neid oli tõesti palju: Nõmme Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu, Nõmme Loomakaitse Seltsi ja Nõmme Staadioni Komitee esimees; Nõmme Heakorra Ühingu, Nõmme Majaomanike Panga ja KL Nõmme Malevkonna juhatuse liige. 1930. lõpus oli Ojaveski tegev Isamaaliidu kohalikus osakonnas, Nõmme Rotary Klubis ning seltsis «Nõmme Areng». Ühte õiget linnapead pidi jätkuma kõikjale!

1936 valiti ta Rahvuskogu I koja liikmeks, ta võttis osa Eesti Vabariigi uue põhiseaduse väljatöötamisest. Tema teeneid oli hinnatud EV põhiseaduse II klassi mälestusmärgi, Eesti Punase Risti III klassi (1938), Kotkaristi V klassi (1936), Eesti VTÜ I klassi kuldristi ja Eesti Rohelise Risti II klassi teenetemärgiga. Ta oli valitud Nõmme VTÜ, Nõmme Tennisklubi, «Mändla» seltsi jt kohalike organisatsioonide auliikmeks.

Kõik plaanid ja lootused purunesid 1940. aastal. Maailmakaardilt kadus Eesti Vabariik, 27. juulil oli järg Nõmme linna käes. Keelustati ja suleti organisatsioonid, algasid esimesed vahistamised. Silmus tõmbus järjest koomale. Ludvig Ojaveski polnud mees, kes oleks suutnud oma elutöö purustamist pealt vaadata, ammugi siis uute võimumeestega kaasa joosta. Targa ja elukogenud mehena mõistis ta, mis teda ennast ootamas on – juba oli NKVDst saabunud kutse ülekuulamisele. 6. augustil 1940 kadusid viimsed lootused Eesti iseseisvusele. Samal päeval astus lõpliku, saatusliku sammu ka Ojaveski.

Tema põrm maeti sünnikohta, Kalmenõmme perekonnakalmistule.

Leho Lõhmus

Orelikontsert Tallinnas - Glehnide täideläinud unistus

Verena Förster ja tema poeg Simon tegid Nõmme muuseumis annetuse mälestusmärgi püstitamise toetuseks oma esiisale Nikolai von Glehnile. (c) Heldur Kajaste

Juulis külastasid Eestit Nikolai von Glehni järeltulijad Verena Förster ja tema poeg Simon, kes oma esiisade maal mõned nädalad veetsid. Šveitsis oreli- ja muusikateooria professorina töötav Verena Förster andis Tallinnas ka kontserdi. Ülevaate külaskäigust annab Heldur Kajaste.

... Esimesed hetked Glehni pargis on sõnatud. Mu autost väljub vaikselt tagasihoidlik malbe naine. Lossi nähes pühib ta vargsi pisaraid. Seepärast, et just siin sündis aastakümnete eest tema armas vanaema – Nikolai von Glehni poja Manfredi noorim tütar Luitgard. Sellised hetked lummavad ka mind. Sest arvan vaid aimavat, kui palju tähendab Verena Försterile esmakordne viibimine tema esivanemate maal.

Luitgard Eberhardi tütretütar Verena Förster on sündinud 1969. aastal Münchenis, kuid oma õpingute ja töö tõttu elab ta juba 1998. aastast oma 18-aastase poja Simoniga Šveitsis. Alates 2002. aastast on ta St. Galleni Muusikaakadeemia oreli- ja muusikateooria professor ning kohaliku kiriku organist. Alates 2007. aastast on ta igal suvel juhatanud Šveitsis Obwaldeni orelinädalat nimetusega «Ajalooline esinemispraktika 16.–19. sajandini». Verena on salvestanud viis heliplaati ja annab regulaarselt kontserte erinevates Euroopa riikides.

Umbes aasta tagasi sain ma kirja, milles Verena avaldas soovi tulla ja anda kontsert Oleviste kirikus.

Verena ja Simon Glehni krokodilli juures. (c) Heldur Kajaste

Sestap pärin nüüd, kui kaua on see igatsus ta meeltes liikunud?
Verena Förster: «Jah, see soov on mul olnud juba aastaid. Üsna varsti pärast oma viimast Tallinna külastust (1993. a – Heldur Kajaste) kuulas mu vanaema mu kontserti ja ütles, et küll oleks tore, kui ma kord ka tema sünnimaal mängida saaksin. Nõnda see igatsus alguse sai, kuid mul ei olnud varem selleks kuidagi võimalust. Kutsed tulla kontserte andma saadetakse mulle pikemaks ajaks ette – näiteks on mul Rumeenias järgmisel suvel plaanitud viis kontserti... Nõnda sain ma siia tulla kontserti andma ainult oma puhkuse ajast.
Aga mul on väga hea meel, et mu armas vanaema sellest plaanist veel kuulda sai ning et see talle suurt rõõmu valmistas...»

Kontsert toimus 11. juulil ja me pühendasime selle Luitgard Eberhardi mälestusele.

Verena, oled sa kokku lugenud, kui paljudes maades sa esinenud ning kui palju kontserte andnud oled?
«Ma ei pea sellist arvestust. Aastas on mul 20–30 kontserti. Mul on kõik mu kontsertide kavad alles ja ma võiksin neid kokku lugeda, kuid see ei huvita mind nii väga. Mul on küll sõpru, kes sellist arvestust peavad, ja kui neil on 500 või 1000 kontserti seljataga, siis nad seda ka tähistavad. Minu jaoks on aga iga kontsert tähtis. Mulle meeldib mängida erinevates linnades, õppida tundma uusi linnu ja inimesi, aga eelkõige meeldib mulle anda inimestele edasi seda, mida ma teen ja tunnen.»

Kuidas valid sa kohti, kus mängida? Kas valid kontserdipaiga linna suuruse või oreli järgi?
«Mõnikord linna, mõnikord oreli järgi, kuid inimeste arvukus ei ole mulle nii oluline. Kui mul on paigaga isiklik suhe, nagu näiteks siin, siis ma ei küsi, kui palju inimesi kokku tuleb – mulle isiklikult on suur elamus siin mängida. Aga muidugi on mul hea meel iga tulija
üle ning ma mängin neile rõõmuga.»

Nikolai von Glehni tänaval. (c) Heldur Kajaste

Kuidas meeldis sulle ja su pojale Simonile Nõmme?
«Oo, väga – Nõmme on nõnda ilus! Lisaks Glehni pargis nähtule oli tore jalutada Nikolai von Glehni uulitsal, uudistada turul, vaadata ilusaid maju ja õuesid, käia Nõmme muuseumis. Idee püstitada mälestusmärk mu vanavanavanaisale on südantliigutav. Nägin muuseumis mitmeid huvitavaid ja ilusaid võistlustöid, aga tundub, et võidutöö on küll igati kohane – Nikolai oma lahtise mantliga kujutab väga ilmekalt tema isiksust, tema ambitsioone, fantaasiaküllust, ideid ja avatust inimestele. Tegime ka oma pere poolt monumendi püstitamiseks annetuse ja oleme südamest tänulikud neile, kes seda juba teinud või veel tegema saavad.» (Nikolai von Glehni mälestusmärgi püstitamiseks saavad soovijad teha annetuse Nõmme Heakorra Seltsi arveldusarvele Nordea Panka kontole nr 17001806995.)

Verena, kas sind võib kunagi ka Glehni lossis kontserti andmas näha?
«Jah, ma sooviksin väga oma vanaema sünnipaigas kontserdi anda, aga siis klavessiinil, ning kui Simon saab kaasa tulla, aitab tema kaasa metsasarvel ja ehk ka laulu osas.»

Kas sa soovid veel midagi lisada?
«Mu kontserdil Oleviste kirikus oli üks vanem härra, kes ütles mulle, et tal on üsna otseseid mälestusi Glehnidest. Kahjuks oli seal palju inimesi ja ma ei saanud temalt rohkem midagi pärida...
Ma olen kõigest Glehnidesse puutuvast väga huvitatud ja palun, et kõik need, kel mingeid mälestusi või pildimaterjali varuks, võiksid kontakti võtta siinkirjutanuga (st Heldur Kajastega). Fotosid ei pea kaugeltki ära andma, neid saab tänapäeval edukalt paljundada. Ja kui veel siis ka teatakse, kes piltidel on – see on lausa võrratu!»

Heldur Kajaste

Kontserdid Tallinna kirikutes

26. augustil toimub «Tallinna Kirikurenessanss 2010» raames kontsert ka Nõmme Lunastaja kirikus. (c) Jukko Nooni

Uuenenud Tallinna kirikud ootavad augustikuu neljapäevadel kõiki huvilisi pühakodadesse muusika- ja kunstipärandist osa saama. Tallinna kultuuriväärtuste ameti projekti raames toimub kauneid muusikaelamusi pakkuv kontserdisari «Tallinna Kirikurenessanss 2010».

Aastal 2002 algatas Tallinna kultuuriväärtuste amet projekti «Tallinna Kirikurenessanss», eesmärgiga korrastada ja avada külastajatele Tallinna silmapaistvamad ja huvitavamad kirikud, mis on ühtlasi ka mälestised. Uue ilme on saanud nii tuntumad kirikud kui esialgu silmale nähtamatuks jäävad pühakojad.

Augustikuine kontserdifestival «Tallinna Kirikurenessanss 2010» kutsub linnakodanikke ja külalisi kirikutega tutvuma ja kunstielamust saama. Igal neljapäeval toimuvad tasuta kontserdid, mis kirikute kunstivaraga tutvumist rikastavad.

«TALLINNA KIRIKU RENESSANSS 2010» KONTSERDID

5. augustil kell 18.00 Tallinna Jaani kirikus: Heiki Mätlik ja Kaia Urb

12. augustil kell 21.00 Tallinna Jaani kirikus: löökpillidel Vambola ja Ülo Krigul

19. augustil kell 18.00 Tallinna Püha Vaimu kirikus: ansambel Hüüd ja Hääl (Kadri Hunt, Taavo Remmel, Marko Naissoo, Paul Daniel, Taavi Kerikmäe)

26. augustil kell 18.00 Nõmme Lunastaja kirikus: Jana Abzalon, Merje Kägu ja Kristjan Kaasik

Lisainfo kodulehelt www.crescendo.ee.

Nõmmel töötas juulis 26 õpilasmaleva noort

Igal hommikul kogunesid Nõmme rühma noored linnaosavalitsuse hoone

juurde, kus neile tööülesanded teatavaks tehti. (c) Kerstin Sonts

Taas kord veetsid 900 Tallinna noort kaks nädalat oma suvest malevas töötades. Nõmme linnaosas tegutses neist kaks rühma, kokku 26 noorega. Malevarühmad töötasid Nõmmel 5.–18. juulini.

Nõmme rühma tööandjaks oli Nõmme linnaosa valitsus. Rühmajuhi Triin Tamme sõnul kuulus Nõmme rühma 11 poissi ja 9 tüdrukut. «Nagu juba traditsiooniks saanud, tutvusid malevanoored kahe nädala jooksul väga lähedalt ja põhjalikult Nõmme parkide haljastusega ning andsid oma panuse nende võssakasvamise vältimiseks. Lisaks käisime prügikorjamisretkedel Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal ning värskendasime värviga laste mänguväljakuid,» selgitas Triin. Kuumade ilmade kiuste abistas Nõmme malevarühma töölisi igapäevaselt ka rühmavanema Triinu koer Echo.

Nõmmel töötas juulikuus ka teine rühm, millel nimeks Nõmme Haldjad. Rühmas oli neli poissi ja kaks tüdrukut ja nende tööandjaks oli Nõmmel tegutsev firma Willered OÜ. Willered OÜ juhatuse liikme Hendo Kidroni sõnul abistasid rühma noored nõmmelasi aiatöödel.

Nõmme rühma juhi Triin Tamme kinnitusel tundsid noored rõõmu, et said omale ise taskuraha teenida. «Mõnedel noortel olid juba maleva alguses kalkulatsioonid tehtud, mitu tundi tuleb tööl käia, et kindel summa raha saada,» rääkis Triin. Malevlase palk oli 27 krooni tunnis, millest arvati maha ka maksud. Malevlased töötasid neli tundi päevas, millele lisandus 30 minuti pikkune lõunapaus. Kahe nädalaga koguneb noortel maksimaalselt 40 töötundi.

Malevlased tegid võsast puhtaks Vabaduse pargi.
Pildil Eva-Maare Jaeski Nõmme rühmast. (c) Kerstin Sonts

Lisaks tööpäevadele on malevarühmadel igal aastal ka erinevad meelelahutuslikud koosviibimised. «Ühisüritused toimusid meie rühmal üldiselt nädala sees õhtupoolikul. Esimesel kohtumisel käis Kinobuss meile PÖFFi noortefilmi näitamas, seejärel oli meil võimalus Tondi lasketiiru külastada ning relvadega tutvuda, samuti veetsime ühe õhtu Aegna saarel, mis jättis noortele väga hea mälestuse,» kirjeldas Triin malevlaste tegemisi. Malevasuvi lõpetatakse üleriigilise kokkutulekuga Toosikannus 10.–12. augustil, kuhu on oodatud kõik malevad üle kogu
Eesti. Noorte päralt on suur laagriplats, toimuvad erinevad sportlikud ja taidlusetteasted ning õhtuti kontserdid.

Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 13–18 aastat, eesmärk on töökasvatus ning sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Möödunud aastal osales õpilasmaleva rühmades üle Eesti 6000 noort, neist 1100 olid tallinlased. Õpilasmaleva tegevust kureerib Tallinna linnavolikogu 20. veebruari 2003 otsusega loodud sihtasutus Õpilasmalev.

Kerstin Sonts