Nõmme tervisekeskus avab kevadel uksed

Autor: Jukko Nooni
-------------------------------------------------------------------------------------------

Jaama 11 asuv Nõmme tervisekeskus peaks valmis saama 2011. aasta kevadeks. (foto: Albert Truuväärt/Pealinn)

15. oktoobril toimus Nõmme tervisekeskuse sarikapidu, millega tähistati endise Nõmme polikliiniku laiendustööde järgmisesse etappi jõudmist. Arhitektuuriväärtuslik hoone saab ehitus-renoveerimistööde käigus juurde lisakorruse, mis võimaldab terviseasutuse senist tegevust märgatavalt laiendada.

Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul vajas Lääne-Tallinna keskhaiglale kuuluv (LTKH) amortiseerunud hoone põhjalikku remonti, millele lisandus juurdeehitus. «Renoveerimisplaaniga sobis suurepäraselt tervisekeskuse rajamise kava, ja see võimaldab omakorda luua juba mõnda aega ideeks olnud munitsipaalperearstikeskuse,» sõnas Martinson. «Tervisekeskus on sümbioos perearstidest, eriarstidest, diagnostikast, analüüsidest, hambaravist, apteegist, tagades patsiendile võimalikult palju teenuseid.»

Perearstipraksised seavad end sisse tervisekeskuse 3. ja 4. korrusel, kolmandale tuleb lisaks hambaraviosakond. Teine korrus on eriarstide päralt, keda uude tervisekeskusesse tuleb endisest rohkem. Juurde tulevad näiteks naistearst ja kardioloog. Kavandatava munitsipaalperearstikeskuse tarbeks on eriarstikorrusel eraldi ruumid, samuti leidub vaba pinda 4. korrusel.

OÜ Fund Ehitus juhatuse liige Toomas Lipre, Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra, Tallinna abilinnapea Merike Martinson ja Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Boris Kirt sarikapärjaga. (foto: Albert Truuväärt/Pealinn)

Martinsoni sõnul on linna oma perearstikeskuse eesmärk arstiabi kättesaadavuse parandamine – seal pääseks patsient arsti vastuvõtule kuni kaheksa tundi päevas. Lisaks saaks arsti juurde minna laupäeva ennelõunal.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on linnaosavalitsuse soov olnud, et esmatasandi arstiabi oleks kättesaadav kodu lähedal ning et kõik vajalikud esialgsed uuringud saaks läbi viia ühes kohas. «Nõmme polikliiniku renoveerimist ning muutmist moodsaks tervisekeskuseks on nõmmelased juba aastaid oodanud,» kinnitas linnaosavanem.

Võrreldes vana polikliinikuga muutub kõige enam sisekujundus. Erilist tähelepanu pööratakse patsiendisõbralikkusele – ratastooli kasutajale tagatakse nõuetekohane sissepääs, läbi nelja korruse hakkab liikuma lift.

«Nõmme polikliiniku-tervisekeskuse tervikliku väljaarendamisega järgib keskhaigla oma arengustrateegiat,» ütles LTKH juhatuse esimees Boris Kirt. «Kui seni oli peatähelepanu suunatud peamiselt statsionaarse ravikeskkonna arendamisele, siis nüüd oleme oma tegevust laiendanud ka polikliinilise arstiabi komplekssele ülesehitamisele.»

Nõmme polikliiniku hoone rajati 1937. aastal arhitekt Friedrich Vendach projekti järgi elumajaks, aastatel 1945–1956 tegutses natsionaliseeritud hoones Nõmme Rajooni Täitevkomitee, seejärel Nõmme polikliinik. «Kuna tegemist on miljööväärtusliku hoonega, ei ole võimalik teha suuri juurde- või ümberehitusi, nii et väliselt jääb hoone enam-vähem endiseks,» rääkis LTKH haldusjuht Märt Kõlli.

Jaama 11 asuv Nõmme tervisekeskus peaks valmis saama 2011. aasta kevadeks ja läheb maksma 17 miljonit krooni.

Taavi Aas: Toompea ja linnavalitsuse vägikaikavedu käib juba sajandeid

Autor: Taavi Aas, Tallinna abilinnapea
--------------------------------------------------------------------------------------------



Juba ligi 500 aastat tagasi käis vihane võitlus Tallinna rae ja Toompea aadlike vahel, sest aadlikele ei meeldinud euroopalik linnaõigus, mis kuulutas ühe aasta ja ühe päeva linnas olnud pärisorjad vabaks.

Usun, et paljud teavad, kuidas lõpeb film nimega «Verekivi». Aga kui paljud teavad, millised sündmused järgnesid filmis kajastatule? Balthasar Russow kirjeldab oma kroonikas, kuidas 1535. aastal hukati Tallinna rae korraldusel parun Jürgen von Uexkull, millele järgnes vihane reaktsioon Toompeal resideerinud aadlike esinduse poolt. Aadelkonda vihastas rae allumatus nende nõudmistele ja lugu tipnes Toompea aadlike sooviga muuta üldeuroopalikku linnaõigust, mis kuulutas aasta ja ühe päeva linnas olnud pärisorjad vabaks. Nii et Toompea soovides seadusi ümber kirjutada pole midagi uut. Toona aga vastas linn aadlike soovile pärisorjad tagasi saada oma ettepanekuga: nimelt teatas raad, et on ettepanekuga nõus tingimusel, et aadlikud võtavad tagasi ja hoolitsevad edaspidi ise rae seekides hooldust saavate haiguste ja töövõime kaotuse tõttu malt väljaaetud talupoegade eest. Jällegi tuleb tõdeda, et pole midagi uut siin päikese all.

Mis siis ikkagi sunnib Toompead linnaeelarvet ründama?

Tollased Toompea aadlikud mõtlesid järele ja loobusid oma nõudmistest. Oli nende aadlike südametunnistusega, kuidas oli, pragmaatiliselt mõtlema olid nad siiski võimelised. Aga kas sama käib ka praeguse Toompea-rahva kohta? Tallinna eelarvet püütakse rünnata igal võimalikul viisil, hoolimata sellest, et oos Tallinnaga kannatavad ka teised omavalitsused. Püüe kaotada müügimaks on viimaseks Toompea ettevõtmiseks selles vallas. Muidugi kaasneb iga katsega kõlav retoorika. Seekord siis väidetakse, et müügimaks röövib tallinlasi ja kogu Eestit. Kas seda on aga võimalik uskuda, teades, et alles tõstis sama Toompea seltskond aktsiisimakse ja käibemaksu kaks protsenti. Energiakandjate hinnatõusud on aga saanud igapäevaseks. Või on tõesti nende sooviks lõpetada Tallinna meedia tegevus? Ka vaevalt, sest kinnitavad nad ju pidevalt, et linnameedia on mõttetu ja seda ei jälgivat pea keegi. Mis siis ikkagi sunnib Toompead iga hinna eest linnaeelarvet ründama? Miks tahetakse tallinlastele halba? Kas ei ole põhjuseks soov lõpetada linna sotsiaaltoetuste projektid, sest pole ju valitsus suutnud midagi reaalset ette võtta töötuse vähendamiseks. Raportid registreeritud töötute arvu vähenemisest ei tule siinkohal arvesse, sest registreerimata töötus vähenemise märke ei ilmuta.

Kivimüür linna ja aadlike vahele

Ehk tuleks praegusel Toompeal õppida oma keskaegsetelt eelkäijatelt? Või peamegi leppima teadmisega, et tollane aadel oli sotsiaalselt küpsem? Muide, 80 aastat enne sündmusi von Uexkulliga, 1456. aastal, sai Tallinna rael Toompea aadelkonna ähvardustest isu täis ja raad andis tollasele linna ehitusmeister-kiviraidurile, eesti soost Hans Kotkele korralduse püstitada Toompea ja all-linna vahele vitsaia asemele korralik kivimüür. Kahe aastaga sai müür koos tornidega valmis. Kusjuures laskeavad müüris suunati ülalinna suunas ja tornide väravad olid kolmekordselt suletavad ainult linna poolt. See oli Euroopas ainulaadne, et all-linna kodanikud pelgasid ülalinna isandaid enam kui välisvaenlasi. Igal õhtul kell 10 suletigi väravad langvõre ja kindlustustega. Ikka selleks, et junkrud all-linna kraaklema ei pääseks.

Puulehed tuleb koguda olmeprügist eraldi

Autor: Jukko Nooni
--------------------------------------------------------------------------------------------

Puulehed, oksad, taimed jms haljastujäätmed tuleks koguda olmeprügist eraldi. Tegemist on taaskasutatava toormega, millest saab töötlemisel toitaineterikas muld.

Nõmme linnaosa valitsus on viimased seitse aastat tulnud kevadise heakorrakuu ajal kinnistuomanikele appi, viies igalt kinnistult tasuta minema kuni kümme 75-liitrist lehe- ja okkakotti. Kampaania toimub kevaditi seetõttu, et Nõmmel kasvavad valdavalt männid, mis langetavad okkaid just kevadel, pärast talvekülmade taandumist. Mida aga peaksid tegema need, kes oma aias lehti kompostida ei soovi, kuid tahaksid nendest lahti saada juba sügisel?

Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete eraldi kogumine on 2008. aastast kohustuslik üle Eesti. Tänavu juulis jõustusid biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise piirangud, mis tähendab, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi olla biolagunevaid jäätmeid üle 45 massiprotsendi ning see protsent peab aastatega järjest vähenema.

Mida teha haljastujäätmetega?

• ASist Ragn-Sells saab kuni 8. novembrini soodushinnaga tellida haljastujäätmete äravedu. Ühe 150-liitrise koti äravedu maksab 37 krooni (miinimumkogus 4 kotti), alates 15. kotist 32 krooni. Lisainfo: www.ragnsells.ee või Ragn-Sellsi klienditeeninduse telefonilt 15155.
• Eesti Jäätmeringlus OÜ-l sõltub hind sellest, kas kasutatakse biolagunevaid või tavalisi kotte (pakub võimalust biolagunevaid kotte ka osta). 150-liitrise koti äravedu maksab 21–28 krooni, minimaalne veotasu on 100 krooni. Lisainfo: info@e-compost.ee või tel 644 0052.
  
• Kompostimisväljak (Rahumäe tee 5a) võtab elanikelt vastu pakendatud haljastujäätmeid. 100 l – 20 kr, 150 l – 25 kr, 200 l – 30 krooni või 300 kr/m3. Kompostimisväljak on avatud E–R kl 9–16, info tel 5551 7583.
  
• Pääsküla jäätmejaam (Raba 40) võtab haljastujäätmeid vastu hinnaga 300 kr/m3. Jäätmejaam on avatud E, R kl 14–19; K, L, P kl 10–15. Jäätmejaama käitab AS Veolia Keskkonnateenused.

Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells turundusspetsialist Rainer Pesti tuletab kõigile meelde, et puulehed, oksad, taimed jms haljastujäätmed tuleb koguda olmeprügist eraldi. «Tegemist on taaskasutatava toormega, millest saab töötlemisel toitaineterikas muld. Nii nagu tuleb eraldi koguda paber ja papp, pakendid ja ohtlikud jäätmed, nii tuleb eraldi koguda ka biolagunevad aiajäätmed,» selgitas ta.

Erinevad võimalused lehtedest vabanemiseks

Rainer Pesti sõnul saab kuni 8. novembrini Ragn-Sellsilt tellida lehekottide äraveo teenust: haljastujäätmed tuleb panna musta või läbipaistvasse 150-liitrisesse kilekotti, kotisuu korralikult kinni siduda ja kotid sõiduteele võimalikult lähedale paigutada. Ühe 150-liitrise koti äravedu maksab 37 krooni miinimumkogus neli kotti), alates 15. kotist 32 krooni. «Suurte koguste puulehtede jaoks on sobilikum tellida mahukam konteiner või big-bag kott,» soovitas Pesti.

Tallinnas pakub haljastujäätmete äraveoteenust Eesti Jäätmeringluse OÜ. «Kui haljastujäätmed on pakitud kottidesse (maksimaalselt 150 l), piisab vaid telefonikõnest ning haljastujäätmed leiavad õige tee,» rääkis Andres Kuljus Eesti Jäätmeringlusest. Samas paneb temagi südamele, et kottidesse võib panna vaid aia- ja haljastujäätmeid. Äraveo hind sõltub sellest, kas kasutatakse biolagunevaid jäätmekotte või tavalisi prügikotte.

Haljastujäätmeid saavad inimesedka ise viia kompostimisväljakule või jäätmejaama.

Rahumäe põhikool 100: minu kool – põlvest põlve

Autorid: Stella Lise Maanurm, Külli Maanurm, Marika Karuks
-------------------------------------------------------------------------------------------

Rahumäe kool 1930. aastate lõpul. Kooli juhtis siis Juhan Aumann. (foto: Tallinna Rahumäe pohikool)

Olen Stella Lise Maanurm, käin Rahumäe põhikooli 3. klassis. Olin alles kahe-kolme-aastane, kui hakkasin Rahumäe koolist mööda sõites nimetama seda «minu kooliks». Ütlesin kindlalt, et kui tuleb koolimineku aeg, tulen mina siia kooli. Miks oli see nii – tõenäoliselt sellepärast, et nii ema kui vanaema olid seda maja kogu aeg mulle tutvustanud sõnadega: «Näe, ja see on kool, minu kool, mina käisin siin koolis!» Sel hetkel ei teadnud ma veel, et meie pere juured Rahumäe koolis ulatuvad veel oluliselt kaugemale.

Kui kool saab auväärselt 100-aastaseks, siis on minu perekond jaganud tema ajalugu 88 aasta jooksul ning mõnda killukest sellest on võimalik kirjeldada läbi meie mälestuste.

Meie pere seos Rahumäe kooliga ja järjepidevus siin saab alguse juba minu vanaema vanaonust Juhan Aumannist, kes tuli siia õpetajaks 1922. aastal ja oli meie kooli juhataja aastatel 1931– 1940.

Tähtsusetu pole ka fakt, et ta oli praeguses asukohas oleva kooli nurgakivi paneku juures 1934. aastal. Minu vanaema õppimise ajal kandis kool nime Tallinna 27. 7-klassiline kool. Koolis olid siis alles veel mõned õpetajad, kes onu Juhaniga olid koos töötanud, nende seas ka vanaema esimene õpetaja Meeta Taremaa, keda õpilased väga armastasid.

Kriuksuvad põrandad ja puidust trepid

Emal ja vanaemal on olnud kooliajal ka ühiseid õpetajaid. Nad mõlemad meenutavad oma võimlemisõpetajat, energilist ja aktiivset Vassili Külaotsa. Tema juhtimisel korraldati mitmesuguseid sportlikke üritusi ja osaleti tihti ülelinnalistel võistlustel.

Vanaema on rääkinud, et kui tema koolis käis, oli seal aed, kus kasvatati puu- ja juurvilju ning kus kõik lapsed pidid suvel käima peenraid rohimas. Koolis oli olnud uhke, suurte klaasuste ja taimedega botaanikaklass, mida nimetati «elavaks nurgaks».

Minu ema kooliskäimise ajal elas kool läbi palju. Ema alustas kooliteed veel vanas, juba aastakümnete vanuses koolimajas. Mälestustes on see kuidagi eriliselt kodune. On meeles puidust trepiastmed, mis olid lohku astutud ja äärtest ümaraks kulunud, kalasaba-parketiga kaetud põrandad, mis sammude all kriuksusid ja naksusid ning kus oli eriti hea liugu lasta. Ema oli 4. klassis, kui koolimaja maha põles. Oli väga kurb ja imelik, ei olnudki enam kooli! Ema klass hakkas käima õppetööl hoopis linnas tolleaegses 20. keskkoolis.

Võõras koolimajas oli tunda, mida tähendab oma koolimaja, kui tähtis ja omane see tegelikult on. Kui siis pooleteise aasta pärast sügisel sai minna täiesti uude, veel värvilõhnalisse koolimajja, oli tunne ülev. Rahumäe kooli praegune erksus, aktiivsus, avatus ja ürituste rohkus ei ole emale üllatus.

Tähelepanu loovuse ja eneseväljendusoskuse arendamisele oli au sees ka sel ajal. Juba siis korraldati moeshow’sid ja stiilipidusid, tantsukavadega ülesastumisi, kus klassid omavahel mõõtu võtsid. Esinemisteks disainiti ja kombineeriti endale ise kostüüme, mis on kõik väga sarnane praegu meie koolis toimuvaga.

Põimunud lood

Lõbus on mõelda, et minu praegune huvijuht Reeva Kuusk oli mu ema kooliajal pioneerijuht. Tema tööruum, pioneerituba, oli vahetundides populaarne kogunemise ja äraolemise koht, kus oli alati õhus palju põnevaid mõtteid. Ja nüüd olen Rahumäe koolis mina, kogumas teadmisi ja enda mälestusi. Mul oli õnn tulla kooli, kui koolimaja oli aasta varem taas saanud uue värske kuue ja ruumi juurde oma õpilastele parimate võimaluste pakkumiseks. Mis võis olla toredam, et oma esimeseks õpetajaks sain inimese, kes töötas koolis juba minu ema õpilaseks olemise ajal – Eve Rohtla. Tore, et koolis on alles veel mõned minu ema õpetajad, kes mulle küll veel tuned ei anna, aga ehk edaspidi.

Selliselt on läbi põimunud Rahumäe kooli ja minu perekonna lugu teineteist vastastikku mõjutades. See on minu kool põlvest põlve!

Männiku noortekeskuse uus hooaeg

Autor: Malle Oberpal, noorsootöötaja
--------------------------------------------------------------------------------------------

Männiku noortekeskuses saab kätt proovida erinevatel kunstialadel. (foto: Männiku noortekeskus)

Praeguseks on täielikult tööle hakanud Männiku noortekeskuse sügisene programm, kus tegevust jagub igasse päeva. Uut hooaega on alustanud mitmed stuudiod ja klubid.

Esmaspäeviti õpetab noori kitarri mängima Viktor Harrik, kes on nii suurte kogemustega kitarriõpetaja kui ka muusik.

Teisipäevad on loovusstuudio «Lõbusad meisterdused» päralt, mis on sellel sügisel jõudnud juba tegeleda pärliloomade ja keraamikamaaliga, kuid veel paljud põnevad ja lahedad asjad ootavad valmistamist. Plaanis on meisterdada näiteks kilevitraaže, uudseid paberkujusid ning enne jõule kindlasti erinevaid küünlaid.

Neljapäeviti saab arendada oma oskusi voolimis- ja keraamikaringis «Täitsa savi!» noorsootöötaja Maksim Hlebnikovi juhtimisel. Keraamikaringis õpivad noored erinevaid tehnikaid pisiplastika ja tarbeesemete valmistamiseks ning oma tööde glasuuriga katmist. Samuti jätkab tegevust üks edukamatest Männiku noortekeskuse stuudiotest «Männiku siiditsunft», kus laupäeviti õpitakse kunstnik Olga Ignatova pilgu all valmistama imeilusaid siidimaale, salle, pannoosid ja kaardikesi.

Lisaks stuudiotele ja ringidele on Männiku noortekeskuses toimumas muudki põnevat. Kord kuus saab panna ennast proovile võistlussarjas «MÄNK Mäng», mille lahutamatuks osaks on lõbusad võistlused ja erinevad toredad mängud. Ka tutvutakse teiste Tallinna noortekeskuste klubide ja tegevustega, et neist soovi korra osa võtta – laiendada silmaringi ja leida uusi sõpru. Kõikide Männiku noortekeskuse tegevuste kohta saab rohkem informatsiooni kodulehelt www.taninfo.ee/manniku.

Nõmme linnaosa valitsus hoiatab ebaausa firma eest

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme linnaosa valitsus teatab, et on põhjust kahelda Nõmmel tegutseva ettevõtte Viivian-Gold OÜ (registrikood 11454224) suutlikkuses ausalt äri ajada.

Tegu on Nõmme Galerii & Kullassepp nimetuse all tuntud kullassepatöid ja teisi kunstiväärtustega seotud teenuseid pakkuva ettevõttega.

Firma on Nõmmel erinevate nimede all tegutsenud juba kaua ja Nõmme Galeriina ka nõmmelaste seas populaarne ja armastatud olnud. Viimasel ajal aga esitatakse nii tarbijakaitseametile kui Nõmme linnaosa valitsusele pidevalt ettevõtte kohta kaebusi küll tööde kvaliteedi kui ka lihtsalt kaduma läinud hinnaliste esemete osas. Telefonidele ettevõttest keegi ei vasta, tegevuskohta firmal hetkel Nõmmel registreeritud ei olegi. Viimati tegutsesid nad Nõmmel Jaama 14 majas, kus praegu on silt «Kolisime Raudtee 64 hoonesse». Seal on teadetetahvlil firma kohta ka info üleval, kuid kahjuks eksitav. Sellel aadressil firma ei tegutse, majandustegevuse registris registreeringut vormistatud ei ole ja teadetetahvlil kirjas olev telefon on välja lülitatud.

Nõmme koolid pidasid lauatenniseturniiri

Autor: Marge Liias, Nõmme põhikooli huvijuht
--------------------------------------------------------------------------------------------

Lauatenniseturniir Nõmme põhikoolis. (foto: Kerstin Sonts)

Neljapäeval, 21. oktoobril toimusid Nõmme põhikoolis lauatennise võistlused, kus võtsid mõõtu Kivimäe, Rahumäe ja Nõmme põhikooli ning Pääsküla ja Nõmme gümnaasiumi õpilased. Võisteldi kahes vanuserühmas I–V kl ja VI–IX kl, iga võistkonnas kuus inimest.

Nooremas vanuserühmas võitsid kolm esikohta Nõmme põhikooli võistkonnad, neljandaks jäi Rahumäe põhikool. Vanemas vanuserühmas sai I ja II koha Nõmme põhikool, III koha Nõmme gümnaasium ja IV koht läks Kivimäe põhikoolile.

Ürituse muutis lõbusaks maskott Tibu ja videofilm erinevatest lauatenniseturniiridest. Lisaks said väiksemad võistlejad harjutada kätt, mängides lauatennist robotiga. Pärast lauatenniseturniiri said lapsed mängida lauamänge «Genial», «Gobblet» ja «Cumoku». Viimast tutvustasid Kivimäe põhikooli õpilased.

Võistlus toimus kahes vanuserühmas, igas võistkonnas kuus inimest. (foto: Kerstin Sonts)

Lauatenniseturniir oli üks osa Tallinna ja Turu linna ühisprojekti «Aktiivne ja turvaline koolipäev» tegevuskavast. Külas olid projektijuht Georg Aher ning projektimeeskonna liikmed nii Nõmme koolidest kui ka 21. koolist ja Gustav Adolfi gümnaasiumist.

Priit Kutser: Miks valitsus Tallinna meediat kardab?

Autor: Priit Kutser, Tallinna abilinnapea nõunik
--------------------------------------------------------------------------------------------

Tallinna linn pani kokku 2011. aasta linnaeelarve ja ühes sellega on pealinna opositsioon ehk Toompea koalitsioon asunud otsima sealt ridasid, mis puudutavad Tallinna meediat. Nende tegelaste ainsaks eesmärgiks on linnameedia olemasolu kritiseerida. Samas peitub IRLi ja Reformierakonna käitumises selge hirm Tallinna meedia suhtes. Tekib küsimus, miks Toompea valitsus, kelle filiaal asub ka Tallinna volikogus, pealinna meediat kardab?

Iseenesest on vastus lihtne ja midagi imelikku siin ei ole. Kui Reformierakond või IRL oleksid pealinnas võimul, siis jääksid nii ajaleht Pealinn, linnaosalehed ja ka Tallinna TV alles. Selle väite kinnituseks meenutagem veidi ajalugu. Kes üldse lõi esimese linnaosalehe? Reformierakondlasest Nõmme kunagine linnaosa vanem Urmas Paet. Kes on Tallinna TV autor? Taaskord reformierakondlasest endine Tallinna linnavolikogu liige Mati Eliste. Tallinna meedia isa on Eesti Reformierakond. Keskerakond on seda vaid edasi arendanud. Muide, huvitaval kombel on pealinnas paljude asjadega nii olnud, et selles, milles Reformierakond Keskerakonda süüdistab, peab uurima, kas selle konkreetse idee või asja algatajaks ei ole olnud Reformierakond ise. Nii juhtus ka näiteks Tallinna müügimaksuga.

Nüüd tuleme tagasi pealinna meedia ja pealinna opositsiooni ehk Toompea koalitsiooni hirmu juurde. Tallinna meedia kannab kahte eesmärki. Esiteks on ta informatiivne ehk siis arusaadavalt teavitab pealinna meedia oma elanikke sellest, millega on linnavõim hakkama saanud või plaanis ära teha. Seda eesmärki kannavad kõik teisedki Eesti Vabariigi linnade ja valdade lehed.

Tallinn on selles suhtes erandlik nähtus, olles Eesti suurim kohalik omavalitsus, koosneb ta juba ise linnadest. Näiteks, kui Pärnus elab 43 000, siis Põhja-Tallinnas 57 000 ja Haaberstis 41 500. Tartus elab 99 000, aga Lasnamäel 116 000 ja Nõmmel 39 000 inimest. Varsti elab isegi Pirita linnaosas rohkem inimesi kui Rakvere linnas. Seetõttu õigustavad linnaosalehed ennast igati. Samas on Tallinn aga terviklik kooslus, mistõttu on vajalik ka linna-ülene leht.

Siis kritiseerib opositsioon (opositsioon peabki muide kritiseerima, see on tema töö, nii Riigikogus kui linna- ja vallavolikogudes) Tallinna TV-d. Vaadake, Tallinn on pealinn, nagu Helsingi, Kopenhaagen ja Stockholm ning neil kõigil on samuti omad linnatelevisioonid. Tallinn tahab selles suhtes olla euroopalik ja intelligentne kogukond, astudes oma kodanikutelevisiooniga suure sammu digitaalajastu meediasse.

Teiseks kannab Tallinna meedia opositsiooni häält. Tänaste valitsejate, IRLi ja Reformierakonna soov pealinna meediat piirata või kaotada on ohuks Eesti demokraatiale, sest sellise soovi salaeesmärgiks on opositsiooni lämmatada. Sellele vaieldakse vastu, ent selge on see, et Eesti meedia on võitnud kahe võimuerakonna, IRLi ja Reformierakonna sümpaatia. Eriti veel esimese. Asi ei ole meediavabaduses, vaid meedia erapooletuses ja erapoolikuses. Eestis ei ole arvatavasti riigipoolset tsensuuri, ent on olemas toimetuste enesetsensuur ja Keskerakonna ning Keskerakonnaga seonduvate teemade kajastamisest keeldumine, kas siis täielikult või osaliselt. Näiteid sellest, kuidas riigiopositsionääride arvamuslugusid on tagasi lükatud põhjendusega, et see on just keskerakondlase kirjutatud või on leitud muid pastakast väljaimetud põhjendusi mitte-avaldamiseks, ei jõua siinkohal kõike üles lugedagi. Kasutaksin siinkohal väljendit, et Eesti meedia on tihtipeale poliitiliselt väga selektiivne.

Seega, Tallinna meedia on eelkõige opositsiooni meedia ja kannab endas Eesti peameediale alternatiivi pakkudes üliolulist rolli Eesti demokraatia. Igasugune rünnak Tallinna meedia vastu, on rünnak Eesti demokraatia vastu. Tallinna meedia peab olema tugev ja töötav tasakaalustades oma olemasoluga Eesti riigis valitsevat parempoolset meediaruumi.

Nõmme Unitedi noored jalgpallurid tulid Eesti meistriks

Autor: Jukko Nooni
--------------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme Unitedi 1997. aastal sündinud poiste meeskond koos treener Erki Keskülaga. (foto: erakogu)

Eelmisel nädalal lõppenud Eesti meistrivõistlustel jalgpallis tuli C-2 vanuseklassis ülekaalukalt Eesti meistriks Nõmme Unitedi 1997. aastal sündinud poiste võistkond, edestades teiseks jäänud Levadiat 18 punktiga. Selle vanusegrupi parimad väravalööjad – Mark Oliver Roosnupp, Peeter Klein ja Mart Paul Preiman – mängivad kõik Nõmme meeskonnas. Meeskonda juhendab Erki Kesküla.

Poisid ja treener on oma põhikoosseisuga juba seitsme aasta pikkuse koostreenimise jooksul väga edukad olnud. Seitsme tegevusaasta jooksul on lisaks paljudele Eestisisestele võistlustele osaletud mitmel rahvusvahelisel turniiril ning võidetud hulgaliselt auhinnalisi kohti.

Sel aastal on Nõmme Unitedi poisid näidanud stabiilselt häid tulemusi. Juulis saavutati rahvusvahelisel turniiril Pärnu «Summer Cup 2010» aasta vanemate poiste vastu võisteldes 2. koht.

Septembris saadi heategevuslikult jalgpallifestivalil MTG United for Peace Eesti voorus esikoht, Oslos toimunud ülemaailmsel turniiril jäädi teiseks.

Nõmme Kalju poistemeeskonnale hõbemedalid

C-1 vanuseklassis saavutasid 2. koha Nõmme Kalju pallurid. Põhipretendendid esikohale olid Tallinna FC Flora ja Nõmme JK Kalju 1996. aastal sündinud poiste meeskond, keda juhendab Martin Maasing. Otsustavaks saigi nende meeskondade viimane omavaheline mäng Hiiu staadionil, mille võitis tulises heitluses Tallinna FC Flora 2:1. Kokkuvõttes kogus Tallinna FC Flora 48, Nõmme Kalju 46 ja mullune meister TJK Legion AK 39 punkti.

Nõmme Kalju 1996. aastal sündinud poiste meeskond koos juhendaja Martin Maasinguga. (foto: JK Nõmme Kalju)

Glehni „Kalevipoeg“ - 20 aastat taastamisest

Autor: Leho Lõhmus
--------------------------------------------------------------------------------------------

“Kalevipoeg” valmis 1908, kuid see lõhuti 1916. aastal, sest I maailmasõja ajal tekkis tsaarivõimudel kahtlus, et kuju hiilgavad silmad saadavad signaale Saksa allveelaevadele. (foto: Alar Rästa)

Glehni taastatud „Kalevipoeg“ on nüüdseks jõudnud meheikka, saanud 20-aastaseks. Oma kunagise eelkäija, mis jõudis täies hiilguses püsti olla vaid kaheksa aastat, on ta juba üle elanud. Mõte taastada Glehni lemmiktaies „Kalevipoeg“ tekkis juba 1987. aastal koos Nõmme Heakorra Seltsi taastamise ideega.

Mõte oli tol ajal uudne ja isegi ohtlik – suur Vabadussõja sammaste taastamise buum seisis alles ees ja igat altpoolt tulevat initsiatiivi peeti veel ebasoovitavaks. Siiski kuulutas vastloodud selts 23. märtsil 1988 Glehni lossis toimunud rahvakoosolekul välja korjanduse, töö teostamise oli nõus enda peale võtma skulptor Mati Karmin. Nii nagu omal ajal Glehnil kuju loomisel, ei möödunud viperuste ja raskusteta ka selle taastamine. Raha laekus küll üsna jõudsalt ja juba 1988. aastal valmis ennistusprojekt ja vahemudel mõõdus 1:4. Viimane pandi vaatamiseks ja hindamiseks välja Nõmme kino Võit fuajeesse. Kuid raskusi tekkis töö tehnilise teostamisega – mitmed varem lubadusi andnud mehed hüppasid hiljem alt ära. Järgmisel aastal valmistati ja paigaldati metallkarkass ja siis saabus jälle vaikus. Surnud punktist liiguti edasi alles 1990. aasta suvel, kui asja võttis enda kätte ehitusinsener Rein Kivi. Kiiresti komplekteeriti 3-liikmeline brigaad ja Mati Karmini kunstilisel juhendamisel läks ladumine lahti. Materjaliks graniiditükid Lasnamäe kivitööstuseks. Kogu tööd koordineeris Heakorra Seltsi poolt Reet Niido.

"Kalevipoeg" tellingutes 1990. aasta suvel.

Nii sai Nõmme tagasi oma kunagise sümboli, oma laadilt veidi veidra, nii nagu oli paljuski tema kunagine looja. Nii sama originaalselt ja kerge huumoriga korraldati ka kuju avamine. 4. novembril 1990 oli Glehni parki kogunenud üle 5000 inimese. Avamiselt ei puudunud ka Nikolai von Glehn ise, andmaks elu oma taiesele. Seda küll näitleja Jüri Karindi kehastuses. Ning siis puhuti Kalevipojale hing sisse, asetades talle rinda südame, kus sees kõik dokumendid, mis tavaliselt ehituse nurgakivvi pannakse. Lisaks annetajate ja teostajate nimed. Kuna Eestil tol ajal veel oma raha puudus, asendati need kehtivate ostutšekkidega, mis rahva naeru saatel südamekujulisse metallkarpi asetati. Sündmust kajastasid kõik tolleaegsed suuremad ajalehed, sealhulgas venekeelsed. Kohal oli ka televisioon.

Mõni aasta hiljem taastati ka Glehni värsikivi kuju ees: „Kalevipoeg on minu nimi ja hing, kuigi lollid kutsuvad kuradiks mind“.

Nõmme Turg lõpetab turuhoone taastajaga lepingu

Nõmme linnaosa valitsuse allasutus Nõmme Turg lõpetab Raketis Grupp OÜ-ga lepingu, kes on Nõmme turuhoone taastamistööde peatöövõtja. Leping lõpetatakse 29. oktoobri seisuga Raketis Grupp OÜ avalduse alusel, sest töövõtja ei suuda täita võetud kohustusi. Nõmme Turg kuulutas välja uue hanke taastamistööde lõpetaja leidmiseks.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul tuli firma soov leping lõpetada pisut ootamatult, sest turuhoone valmimiseni oleks jäänud vaid mõni nädal. „Raketis Grupp OÜ annab poolelioleva ehituse Nõmme Turule üle 1. novembriks ning selleks ajaks on loodetavasti leitud juba ehitustööde jätkaja. Vaatamata ettenägematult tekkinud viivitusele loodame maja siiski novembris valmis saada,“ lisas Vakra.

Täpsem info hankedokumentide väljastamise kohta on siin.

Nõmme üldplaneering kütab endiselt kirgi

Nõmme üldplaneeringu eskiis on alles töövariant, kuhu on ettepanekud ja märkused teretulnud. (foto: Kerstin Sonts)

Eelmisel kolmapäeval toimus Rahumäe põhikoolis Tallinna linnaplaneerimise ameti koostatud Nõmme üldplaneeringu eskiisi teine avalik tutvustus. Kuigi planeeringu eskiis on pärast esimest tutvustust, mis toimus peaaegu aasta tagasi, muutunud selgemaks ja konkreetsemaks, on seal endiselt palju selliseid aspekte, millega pole rahul ei kohalikud elanikud, seltsid ega linnaosavalitsus.

Nõmme linnaosa arhitekti Ene Tomsoni sõnul on üldplaneering iseenesest vajalik dokument, kuid praegune on alles pooltoores ja eskiisi staadiumis. «Üldplaneering kujutab endast, nagu nimigi ütleb, põhimõttelist, üldist lahendust, kus on ära näidatud võimalikud arengusuunad ja ka piirangud järgmisteks aastateks,» selgitas Tomson.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on planeeringu koostajad osa pärast esimest tutvustust laekunud märkustest küll arvestanud, kuid palju puudusi ja ebatäpsusi on seal ikkagi veel sees. «Hea meel on, et linnaosavalitsuse vastuseisu tõttu on loobutud Pääsküla möödasõidutee kavandamisest risti üle Harku raba. Linnaosavalitsus oli seisukohal, et võimalik möödasõidutee peaks kulgema mööda olemasolevate tänavate trasse ning praeguses eskiisis pakutavad kaks lahendust seda juba ka teevad,» selgitas Vakra.

Miljööalade vähendamine on lubamatu

«Nõmme jaoks olulised aspektid on aga endiselt arvestamata jäetud. Metsalinna terviklikkusest lähtudes on põhjendamatu ja lubamatu miljööalade vähendamine. Samuti ei ole mõeldav hoovimajade lubamine. See viiks Nõmme kruntide kohati kolmandiku võrra reaalsele vähenemiseni,» nentis linnaosavanem.

Ene Tomsoni hinnangul on miljööalade puhul kogu probleem vildakas planeerimisseaduses. «Selle seaduse tõlgendamisega on hädas ka teised omavalitsused. Lahendus oleks siinkohal pigem planeerimisseaduse muutmine, mitte miljööalade vähendamine üldplaneeringus. Kuuldavasti on seaduse täpsustamisega juba tegelema hakatud,» lisas ta.

Segadusttekitav viide

Palju segadust ja paanikat on nõmmelaste seas tekitanud ka viide Tallinna arengukavale, mille kohaselt just kui oleks vaja leida võimalusi kasutada väikeelamupiirkondade tihendamiseks madaltihedat hoonestusviisi. Planeeringu koostajate arvates oleks Nõmmel selliseks hoonestusviisiks eelkõige aatrium- ja vaipelamute kasutamine kvartali tervikosa hõlmava planeeringu korral.

Linnaosavalitsus on endiselt seisukohal, et sellised hoonetüübid on Nõmmele sobimatud. Seda leiab ka arhitekt ja Nõmme Heakorra Seltsi liige Urmas Arike: «Aatrium- ja vaipelamutega hoonestus pole kunagi olnud Nõmmel levinud ja see on olemasoleva ajaloolise planeerimistava radikaalne muutmine.»

Samas tuleb rõhutada, et sellise sõnastusega eesmärki, mis näeks ette säärast Nõmme linnaosa tihendamist, ei leia Tallinna arengukavast 2009–2027 ega ka praegu menetletavast Tallinna arengustrateegiast 2030. Viimases on hoopis lause: «Üks seni kasutamata võimalus on soodustada väljakujunenud pereelamupiirkondade (Kristiine, Pirita, Nõmme) mõõdukat tihendamist uute pere- või kaksikelamute ehituseks juhul, kui praegused elanikud avaldavad selleks soovi ja valmisolekut.»

Üldplaneeringu menetlemine on avalik protsess, milles saavad osaleda kõik linnaosa elanikud. Planeeringu tööversioonist on materjalid üleval Tallinna linnaplaneerimise ameti koduleheküljel www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering. Paberil saab eskiisi materjalidega tutvuda Nõmme linnaosa valitsuse ruumides Vabaduse pst 77 1. korrusel ja Nõmme kultuurikeskuses Turu plats 2.

Jukko Nooni

Samal teemal loe ka:
Üldplaneeringu eskiisist:Nõmme on miljööline tervik (14.10.2010)
Arvamusi Nõmme üldplaneeringust (26.11.2009)

Üldplaneeringu eskiisist: Nõmme on miljööline tervik

Miljöö ei moodustu ainult üksikutest väärtuslikest majadest ja kruntidest, määrav on ka see, mis toimub naaberkinnistul. (Foto: Kerstin Sonts)

Nõmme üldplaneeringu koostamine on veninud pikalt ja see on kulgenud vaevaliselt üle kivide ja kändude. Praegu võib aga juba rõõmuga nentida, et ainuüksi protsess ise on olnud nii ametnikele kui ka elanikele väga hariv ja kodukohta väärtustav ettevõtmine.

Praegust üldplaneeringu versiooni tutvustati esimest korda ligi aasta tagasi. Linnaplaneerimise ameti julgus anda kritiseerimiseks välja nii toores dokument andis väga hea tulemuse. Nõmmekad reageerisid tuliselt nii koosolekul, seltsides kui ka internetivõrgustikes. Planeering on seeläbi läinud palju paremaks, kuigi sugugi mitte kõiki häid ettepanekud ei ole veel arvesse võetud. Aga praegu on raud kuum ja nõmmekatel on parim aeg selle tagumiseks. Planeerimine ongi oma ideelt avalik ja demokraatlik protsess, aga see eeldab, et kõik osapooled mitte ainult ei taha sellest osa võtta, vaid ka võtavad.

Kultuuriväärtuste ameti jaoks hakkas tõsisem töö Nõmme üldplaneeringuga 2008. aastal, kui viisime kahasse linnaplaneerimise ametiga läbi Nõmme arhitektuur-ajaloolise inventeerimise. Eesti kõigi aegade mahukaima inventeerimise tulemused on käega katsutavad – süstematiseeritud teadmised hoonete vanusest, arhitektist, stiilist ja säilivusest on osutunud igapäevaseks tõhusaks abivahendiks ametnikele, aidanud kaasa teineteisemõistmisele omanikega ja suurendanud respekti oma eelkäijate vastu arhitektide seas. Inventeerimine on silmanähtavalt mõjutanud ka kinnisvaraturgu – igapäevaseks on saanud ostu-müügi eelsed päringud. Ehk on nõustamise abil majad leidnud enda jaoks «õigemad» omanikud – ajaloolised ehitised restaureerimishuvilised ja lagunenud uut maja ihkavad omanikud.

Kultuuriväärtuste ameti hinnangul on Nõmme miljööline tervik, siin ei saa väärtustada üksnes tsaari- või vabariigi aega. Nõmmel on vaieldamatult väga tähtis roll ka eestlaste linnaelus Teise maailmasõja järgsel ajal. Miljöö ei moodustu ainult üksikutest väärtuslikest majadest ja kruntidest, määrav on ka see, mis toimub naaberkinnistul. Seetõttu ei poolda me ka miljööala vähendamist esitatud kujul. Meie ameti rõõmuks on elanikud ise miljööalast kui elukeskkonna kaitsest huvitatud mitte ainult Nõmmel, vaid ka näiteks Pelgulinnas ja Kelmikülas, kus praegu samuti üldplaneeringut koostatakse.

Nõmme on väga mitmekihiline ja väärikas kaasaegne arhitektuur ainult rikastab seda, samas tahaks vältida Ameerika kataloogidest pärinevaid, siin võõrkehana mõjuvaid ehitisi ning metsalinna projektides ettepanekuid «asendada amortiseerunud pinnas» multši, murukivi ja elupuudega.

Väga oluliseks teemaks peame ka linnaväravate ehk Männiku tee, Vabaduse puiestee ja Pärnu maantee arhitektuurset väärikust. See, kas sisuliselt tühjale Hiiu elevaatori ja ladude alale võib lausa viiekorruselisi maju ehitada, on laiema avalikkuse küsimus. Pärnu maan tee ajaloolise arhitektuuriga lõikudes peaks aga kindlasti säilitama sõbralikku ja kutsuvat väikeste poodide ja töökodadega keskkonda.

Riin Alatalu
Tallinna kultuuriväärtuste ameti milkööalade osakonna juhataja

Samal teemal loe ka:
Nõmme üldplaneering kütab endiselt kirgi (14.10.2010)
Arvamusi Nõmme üldplaneeringust (26.11.2009)

Mis on kultuuril ühist õnnega?

Nõmme kultuurikeskuse ringijuhid laulupeol 2009. aastal. (Foto: Karl Kerdt)

Sel pühapäeval, 17. oktoobril kell 17 algab Estonia kontserdisaalis Nõmme kultuurikeskuse suur sünnipäevakontsert, millega kultuurikeskuse tähistab 65. sünnipäeva. Piletid on müügil kultuurikeskuses, kontserdisaali kassas ja Piletimaailmas.

Kultuuril on sõltuvalt kontekstist sadu, võib-olla isegi tuhandeid definitsioone. Kõige üldisemalt on kultuur ühiskonna eriline olemasoluvorm, milles peegeldub inimtegevuse kvalitatiivne erinevus võrreldes mis tahes muu bioloogilise eluavaldusega. Eluks inimese, rahva ja ühiskonnana vajame märgi- ja väärtussüsteemi, mille korrastajana toimibki kultuur.

Rahvuskultuur on eriline keskkond, milles kõigile selle keskkonna keelt tundvatele ja austavatele ning selle reegleid järgivatele inimestele peab leiduma osalemisvõimalus. Need osalemisvõimalused on väga mitmekesised. Rahvuskultuuris osaleme me kõik oma peo-, pulma- ja matusetavadega, sellega, kuidas tähistame jaani-, mardi ja kadripäeva. Ülemaailmne globaliseerumine on märkimisväärne, kuid seejuures on igal rahvusel oma toidukultuur, oma traditsioonid laulus, tantsus ja pillimängus.

Oleme kõik kultuuri tarbijad

Kui meid ümbritsevad kultuuriavaldused jagada tinglikult kõrgkultuuriks, massikultuuriks ja rahva(oma)kultuuriks, siis märkame, et igal inimesel on oma suhe erinevate kultuurivaldkondadega.

Kõrgkultuuriks võiks nimetada professionaalide loodud teoseid, mille heli- või kunstikeel ei ole küllalt lihtne ja tavapärane, et olla kõikidele inimestele vastuvõetav ja nauditav. Kuigi igaüks meist võib üle elada õnnestavaid hetki, nautides sümfooniaorkestri üleminekuid fortissimo’lt piano’le, kuulates Arvo Pärdi pikki noote või seistes naelutatult Konrad Mäe maalide ees Kumus. See on harituse ja sisetunde küsimus, kuidas keegi meist võtab vastu kunstiloomingut.

Olemuselt lihtsakoelisema ja üldmõistetavama massikultuuri levik on kõrgkultuuri omast oluliselt massiivsem. See jõuab meie kõigini läbi meediakanalite, mitmesuguste helikandjate, kino ja ajakirjanduse. Kaasaegses ühiskonnas oleme kõik kas tahtlikult või tahtmata massikultuuri tarbijad. Muidugi on selle hulgas väga väärtuslikku, inimväärikust esiletoovat loomingut, kuid väga suures osas on see madalakvaliteediline meelelahutus, mis pigem uinutab kui ergutab inimeste positiivseid püüdlusi.

Eneseteostust ja rahulolu ihkavad kõik

Rahvakultuur on ajaloolises plaanis see, mida rahvas ise teeb, teisisõnu see, kus pole vahet loojal ja publikul. Läänemaailmas domineeris see lihtrahva hulgas 19. sajandi lõpuni. Tänapäeval on isetegemine võrreldes massikultuuriga kindlalt vähemuses, kuid sel on kindel ja määrav roll rahvakultuuri säilimisel ja arendamisel. Meie käsitööseltside, laulukooride, rahvatantsijate, pillikooride ja näiteringide repertuaar ja vaimsus kannab edasi just seda ainuomast, mis on iseloomulik sellele rahvakillule Läänemere idakaldal. Vastandiks massikultuuri hoovustele ja võrdluseks teiste rahvaste traditsioonidele suudame meie pakkuda eestlaste laulu-tantsu- ja rahvarõivakultuuri.

Osalemiseks rahvakultuuris ei ole põhimõtteliselt midagi enam vaja, kui soovi olla mitte ainult kultuuri tarbija, vaid ka kultuuri kandja.

Enamikule meist ei ole elu pakkunud võimalust ühildada leivateenimine meelistegevusega. Aga eneseteostust, rahulolu ja õnne ihkavad kõik. Heaolu ja rahulolek on sügavalt isiklik-subjektiivne ja on ammu tõestatud, et ainult materiaalne rikkus seda ei taga. Isiklikud väikesed saavutused, sõbrad, suhted ja turvaline keskkond on eelduseks rahulolu ja õnnetunde tekkele.

Nõmme kultuurikeskus on püüdnud läbi aastate luua mõnusat ja sõbralikku kultuurikeskkonda, kus iga huviline saab oma võimed proovile panna vastavalt soovile ja annetele. Meie tegevusvaldkond on oluliselt laiem kui traditsioonilised rahvakultuuri alad. Mõeldud on lastele ja eakatele, nii vaimule kui kehale. Kaasa saab lüüa ligikaudu 40 tegevuses rahvatantsust aeroobikani ja koorilaulust maalimiseni. Tegutseme kõikidel nädalapäevadel varahommikust hilisõhtuni. Üheskoos ja oma parimaid jõudusid koondades loodame sünnipäevakontserdil pakkuda kultuurielamusi ka kõigile kuulajatele-vaatajatele.

Maie Tarma-Kibin
Nõmme kultuurikeskuse direktor

Nõmme Noortemaja: kas sul on juba huviala?

Õppeaasta on alanud ja pooleteise kuu jooksul saavutanud oma kindla rütmi, kuid kindlasti on olnud veel nii mitmeski kodus üleval jututeema, mida poiss või tüdruk pärast koolipäeva lõppu võiks teha. Kas see võiks olla peale sõpradega tänaval hängimise või netiavarustes siutsumise veel midagi muud?!

On peresid, kelle jaoks on see teema leidnud juba lahenduse, kuna noor õppur on suutnud sõnastada oma kindla huviala ja leidnud ka sobiva paiga selle harrastamiseks, aga on ka neid, kelles see äratundmine sünnib hulga aastate jooksul ja erinevate alade vahel katsetades. Võib-olla leiab sobiva huviala Nõmme noortemaja ringide hulgast?

Esmalt on hea teada, mis valdkond lapsele või noorele on seni käe, jala, mõtte või silma järgi olnud. On selleks kujutav kunst, muusika ja laulmine, koreograafia ja liikumine, tehnika alad, pillimäng, looduskeskkonna uurimine, väikelaste ringid või hoopis mõtteosavust arendav kabe.

Järgnev valik on vaid napp sissevaade pakutavatest huvitegevusest.

Kujutav kunst
• Kunsti- ja villastuudiosse (õp Katrin Lengi) on oodatu inimesed, kes on haaratud käelisest tegevusest ning eelistavad töötada villa, lõnga ja värvidega.
• Kunstikursus (õp Tiiu Kiv) aitab noort kunstnikku joonistamisel ja maalimisel, arendada vaatlemisoskust, kompositsiooni ja perspektiivtaju.
• Keraamika (õp Alma Musting) on teraapiline käsitöö, mille esteetiline ja praktiline tulem, näiteks teekruus, rõõmustab kodus riiulil silma või sobib sõbrale kinkimiseks

Tehnika
• Lennumodellismis (õp Ardo Pärna) õpitakse tegema nii lihtsaid papist ja puidust lennukeid kui ka Euroopa võistlustel ilma tegevaid keerulisi süsinikust purilennukeid.
• Automodellism (õp Kaiar Tammeleht ja Rain Teder) pakub võimalust ehitada nii kiiruskui juhtraja automudeleid, millega võtta mudelautode juhtrajal omavahel mõõtu või püstitada vastaval rajal mitmesaja kilomeetrini tunnis ulatuvaid kiirusrekordeid.

Muusika ja laul
• Poistekoor (õp Marika Moks) on poistele, kel rõõmumeel võiks lauluks vormuda ja laulupeo võimas jõud kutsuv on.

Mõttemängud
• Kabe (õp Heinar Jahu). Nõmme noortemaja kabering on Eestinoorte esikabetajate kasvulava. Nii mõnigi on küündinud maailma parimate hulka.

Täpsem ja pikem nimekiri on noortemaja kodulehel www.nnm.ee.

Rainer Põldeots

Hiiu staadion on täitunud Kalju uute vutisõpradega

Noored Kalju jalgpallurid Rainis Maasinguga Pärnu «Summer Cupil 2010». (Foto: Aire Mälk)

On paras aeg küsida Nõmme Kalju noortetöö juhendajalt Rainis Maasingult, mida uut jalgpallitreeningutelt kuulda on ja kas on midagi sellist, mida päris algajad peavad kindlasti silmas pidama?

Rainis on sügisese koolihooaja algusega rahul, sest enamik kooliõpilastest on oma hobid valinud ja jalgpall Nõmme tingimustes on kahtlemata hea valik. Gruppide täitumus on aastakäiguti erinev. Vaieldamatult populaarseim on sünniaastad 2001–2003, kus on end proovile tulnud panema ligi 40 last. Treeninguid annab Mikk Haavistu, kes ise jalgpallurina pallib Kalju esindusmeeskonnas. Siit ka laste suur huvi. Töö toimub kahes vanuseastmes, 2001–2002 ja 2002–2003, nii saab poisse vastavalt oskustele ja arengule kokku viia. Ka väike konkurents rühmade vahel ei tee paha.

Indro Olumets, kunagine vabariigi koondise tasemel mängija, väidab, et tema hoole all olevatesse gruppidesse mahuks veel 1998. aastal sündinud poisse, tore oleks, kui pisuke kokkupuude jalgpalliga oleks ka enne olnud.

Uus rühm loodi päris väikestest, 2004.–2005. aastal sündinutest, keda juhendab Tarmo Randver. Ka tema on nõus iga pisikesi huvilise veel vastu võtma. Midagi eriti keerulist ju ette ei võeta, aga varane tutvus jalgpallimuruga on igati põnev. Nii et igale hakkajale poisile või tüdrukule, sest ka tüdrukutele on meil grupid, leiame koha, nendib Rainis Maasing.

Milline peaks olema ühe noormängija varustus? Rainis rõhutab, et JK Kaljus on kord, et treeningvarustus oleks alati korralik ja asjakohane. «Kuna suurem osa ajast toimub tegevus väljas, on vajalik varuda soe alusdress, jalgpalluri pikad püksid, dressipluus, kilejope, kindad (hea, kui peopesad on niiskuskindlad), müts (ilma nokata), kedrad (jalgpalluri põlvikud), putsad (jalgpalluri jalanõud), säärekaitsmed. Pallid on klubis olemas, kuid kodus harjutamiseks on see kindlasti vajalik: kuni 9-aastastele sobib pall nr 3, kuni 14-aastastele pall nr. 4 ja edasi vastavalt kasvule juba pall nr 5,» rääkis noortetöö juht.

Trenni võib tulla igaüks

Lisama peaks ka, et jalgpalli mängitakse iga ilmaga, ainult riietus peab olema vastav. Ka vihmaga on tore mängida: pall liigub kiiremini, mängija peab libedaga rohkem keskenduma ja pingutama. Libisemisi on samas palju toredam teha, petteliigutused kannavad ka rohkem vilja. Talvisel perioodil toimuvad Kalju treeningud Männiku staadioni kilehallis, kus keegi ei saa otseselt lörtsmärjaks ja karge tuul ei puhu ka naha vahele.

Küsimusele, kas trenni võib tulla igaüks või peavad olema mingid kindlad omadused, vastab Rainis Maasing, et kahtlemata on teretulnud kõik. «Aremad saavad julgust juurde ja liiga julged õpivad teistega arvestama. Jalgpallimänguga kaasneb väga palju teisigi toredaid elamusi, käiakse koos võistlustel, laagrites, koos võistkonnaga tähistatakse tähtpäevi, kindlasti on paljudel emadel-isadel oma lapsepõlvest spordi kaudu saadud hea sõber eluks ajaks.»

Jalgpall kui võistkondlik spordiala pakub väga head võimalust areneda nii sportlikult kui ka sotsiaalselt, alati on olemas meeskonnasisene heatahtlik konkurents ning samas teineteise austamine ja usaldamine.

See poiss või tüdruk, kes praegu ei olegi kõige väledam ja suurem pallimeister, võib tänu oma suurele tahtele, sihikindlusele, töökusele ja killukese õnnele ka kõige suuremad unistused täide viia.

Kuidas siis Kalju klubi liikmeks saada ja milliste põhimõtetega peab arvestama? «Esmase tähtsusega on see, et Kalju prioriteediks on kvaliteetne ja sihikindel töö noorjalgpalluritega, nende kasvatamine ja toetamine,» selgitab Maasing. «Klubi liikmeks peaks astuma, kui kord-paar trennis on käidud ja tahtmine tõsine, tuleb täita ankeet, kus saadud andmete põhjal liidame huvilise klubi nimekirja. Enamasti organiseeruvad ka vanemad, et kogemusi ja informatsiooni vahetada. Koostööst treener, vanemad, lapsed tekib uus sünergia, mis võib lapse kasvatamisel lisaks koolikeskkonnale suureks abiks olla.»

Rohkem infot leiab koduleheküljelt www.jkkalju.ee.

Erika Marnot

Aus liitumine ühsikanalisatsiooniga aitab trahve vältida

Tallinnas jõuab tänavu lõpule ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine, mille raames on antud liitumisvõimalus rohkem kui 6500 kinnistule. Mitte kõik kinnistud ei ole veel kasutanud võimalust ühiskanalisatsioonisüsteemiga liituda ning ootavad paremaid aegu, kuid lisaks tublidele liitujatele on paraku ette tulnud ka omavoliliselt kanalisatsioonisüsteemiga liitujaid.

Nõmme piirkonnas on ehitustööd olnud tänavu erakordselt vilkad ning seeläbi on viimastel nädalatel ilmsiks tulnud mitukümmend juhtumit, kui kinnistusisene torustik on ühiskanalisatsioonivõrguga ühendatud omavoliliselt. Tegelikult tohib torustikud ühendada alles pärast teenuslepingu sõlmimist ASiga Tallinna Vesi ning inspektori poolt torustiku vastuvõtmist ja ühendamise heakskiitmist. Omavoliliste liitumiste tagajärjeks võib avastamisel olla rahatrahv või veelgi halvemal juhul tõsine keskkonnakahju.

AS Tallinna Vesi tuletab meelde, et omavoliline ühendamine võib eraisikutele kaasa tuua kuni 18 000 krooni trahvi. Veelgi tõsisem on oht keskkonnale, kui omavoliline ühendamine toimub enne ühiskanalisatsiooni täielikku valmimist ja vastavasisulise teate saamist ASilt Tallinna Vesi. Enneaegse ühendamise korral võivad tekkida ummistused ka kliendi enda kinnistul, sest kuigi ühiskanalisatsioonitorustik näib valmis olevat, ei pruugi tegelikud ülevoolud veel toimida.

Paljudel Nõmme elanikel on juba sõlmitud teenusleping veeteenuse kasutamiseks, kuid ühiskanalisatsiooniga liitujal tuleb kindlasti täiendavalt sõlmida leping ka kanaliseerimisteenuse kasutamiseks. Viimane lisatakse olemasolevale teenuslepingule pärast AS Tallinna Vesi inspektori külaskäiku kinnistule ja uue piiritlusjoonise vormistamist.

AS Tallinna Vesi kutsub kõiki kliente, kes on valmis ehitanud kinnistusisese kanalitorustiku ja juba kasutavad või soovivad hakata kasutama kanaliseerimisteenust, võtma veefirmaga ühendust telefonil 626 2200 või e-posti teel tvesi@tvesi.ee.

Priit Koff
ASi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht

Robotid tegid Pääsküla gümnaasiumis teatrit

Etenduses mängisid robotid paroodiaid tuntud muinasjuttudest. Foto: Kerstin Sonts

11. oktoobril külastas Pääsküla gümnaasiumi robotiteater. Robotiteater on üks osa Tiigrihüppe sihtasutuse projektist Koolirobot. Projekti eesmärk on tutvustada koolides inseneriteadust ja tõsta noorte huvi robootika vastu. Sel sügisel alustasid robootikaõpinguid ka Pääsküla gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased, kellel põnev tund on nüüd lausa tunniplaanis sees.

Robotiteatri eesmärk on näidata, kuidas robotid töötavad ja mida nad teha oskavad. Nagu üks läbiviijatest Ramon Rantsus kirjeldas, võib ka lihtne karp olla robot, kui tal on aju ja andurid. Robotiteatri kaasa toodud robotid reageerisid häälele, valgusele, puudutusele ja tundsid isegi ilmakaari. Etenduses mängisid robotid paroodiaid tuntud muinasjuttudest, mille käigus nad suhtlesid omavahel, võitlesid ja isegi tantsisid sünkroonis.

Kooliroboti ja robotiteatri projektis kasutatavad robotid on ehitatud Lego firma poolt välja töötatud õppevahendi Lego Mindstorm NTX abil, mille komplekti kuuluvad ehitusklotsid, väike arvuti ehk roboti aju, sensorid, mootorid, ühenduskaablid ja kasutusjuhend. Nende osade kokku panemisel on igaühel võimalik kasutada oma fantaasiat ning ehitada erineva väljanägemise ja oskustega roboteid.

Üks koolidest, kes sel aastal Tiigrihüppe sihtasutuse ja Nõmme linnaosa valitsuse toetusel robotikomplektid soetas on Pääsküla gümnaasium. Pääsküla gümnaasiumi direktori Leena Arrase sõnul alustati koolis robootika õpinguid sel sügisel. „Robootikatundide eesmärgiks on tekitada noortes huvi tehnika vastu ning samas pakkuda praktilisi väljundeid näiteks füüsika, informaatika ja matemaatikatundides õpitule,“ selgitas Arras.

Tiigrihüppe sihtasutus toetab informaatika, inseneriteaduste ja reaalainete integreeritud õpetamist koolides. Kooliroboti projektiga on liitunud juba üle viiekümne Eesti kooli.

Rohkem infot: www.robootika.ee/lego

Kerstin Sonts

Glehni krokodilli varjatud saladus

1920.-1930. aastatel võis näha maa seest välja turritamas mingit piklikku kivi, mis meenutab krokodilli ülemist lõualuud.

Kui jalutada Glehni pargis, jäävad sealsete ehitiste kõrval silma ka kujud – taastatud Kalevipoeg ning krokodill. Viimane oli Glehni poolt küll mõeldud lohena, kes kangelast tagant luuras. Tuntud teatrimees Voldemar Panso, üks Nõmme ajaloo esimesi uurijaid, kirjutas 1939. aastal oma artiklis „Mees, kes rajas Nõmme”:

„Krokodill ehitati umbes samal ajal kui Kalevipoeg ühe vene inseneri poolt Glehni plaanide, jooniste ja õpetuste järgi, sest vanahärra ise oli ametis Kalevipojaga. Ka krokodilliga oli ehitamise juures umbes sama õnnetus, mis Kalevipojalgi. Ei tea milles viga seisis, kas tehti hirmus nõrk kael või hirmus raske pea, kuid tõsi on see, et krokodill, mis äsja valmis, oli nii noor, ei jõudnud veel kaela kanda ja ühel päeval leiti, et ta pea oli otsast ära kukkunud. See krokodilli peataolek ei häirinud sugugi vana Glehni, nagu oleks tal päid varnast võtta, ja krokodill sai uue ja ajakohasema pea. Leidlik Glehn võttis vana pea ja pistis kaelapidi maa sisse ja nüüd oli meil kõigil mulje, nagu poeks teine krokodill maa seest välja.”

Kas see on vaid rahva hulgas liikunud ilus legend või olid asjad tõesti nii? Tõepoolest, veel 1930. aastate fotodel võib näha mingit piklikku kivi, mis väga meenutab krokodilli ülemist lõualuud, maa seest välja turritamas. Hilisematel aastatel see kadus ning vaid maaga tasa piklik kivi reetis kunagise pea võimalikku asukohta.

Nõmme Koduloohuviliste Koja liikmed leidsidki terve krokodilli pea koos alalõua ja sellel olevate hammaste ning punetava keelega(c) 3x Mait Kroonmann

Kuni Nõmme Koduloohuviliste Koja liikmed otsustasid vana legendi kontrollida, lõid labidad maa sisse ning tõepoolest – välja ilmus terve krokodilli pea koos alalõua ja sellel olevate hammaste ning punetava keelega. Ülemine lõug oli murdunud, kuid see kinnitati vanasse kohta, metallsarrused kinnituseks olid tüki küljes alles.

Loodetavasti saavad tulevikus Glehni pargi külastajad vaadata nii krokodilli kui ka tema kaksikvenda, kelle pea maa seest paistmas.

Leho Lõhmus

Nõmme aasta tegu ootab kandidaate

Nõmme linnaosa valitsus ootab kuni 31. oktoobrini elanikelt ettepanekuid konkursi «Nõmme aasta tegu» kandidaatideks. «Nõmme aasta tegu» on tunnustusauhind, millega avaldatakse tänu isikule,asutusele või organisatsioonile, kes on viimase aasta jooksul Nõmme linnaosas midagi suurt korda saatnud või linnaosale au ja kuulsust toonud.

Kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Kandidaatide esitamisel tuleb ettepanekus ära märkida kandidaadi nimi ja lühike põhjendus, miks esitatakse just see kandidaat.

Varasematel aastatel anti välja ka «Nõmme aasta tegija» tiitel, kuid sellest otsustati loobuda, sest väga paljud pakutud kandidaatide teod ja tegijad olid kattuvad.

Kirjalik ettepanek tuleb toimetada linnaosavalitsusse Vabaduse pst 65 või saata e-kiri aadressile nomme@tallinnlv.ee.

Tunnustusauhind «Nõmme aasta tegu» antakse pidulikult üle 12. novembril Nõmme kultuurikeskuses Nõmmele linnaõiguste andmise aastapäeva aktusel.

Sel pühapäeval toimub taas Rabajooks

Rabajooks on populaarne rahvaspordiüritus, mis toimub kaks korda aastas. Start tänavu aprillis. (c) Erli Umbsaar

Pühapäeval, 10. oktoobril toimub Pääskülas Kalda tänava ääres 74. korda Rabajooks. Esimene ühisstart antakse kell 11, järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Raja pikkus on 6,3 kilomeetrit. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta.

Osavõtjaid teenindavad riietumistelgid ja asjade hoiubuss koos abistajatega. Jalgrattaga kohaletulnute jaoks on stardipaiga läheduses jalgrattaparkla. Autod oleks aga soovitav panna Kalda tänava läheduses olevasse parklasse. Kohalesõiduks sobivad ka bussid 10, 20 ja 27 või elektrirong («Pääsküla» peatus).

Esimesele 1200 lõpetajale on kingituseks traditsiooniline vimpel ja loosiõnne korral eriauhind. Esimese ühisstardi kolme kiiremat meest, naist, poissi ja tüdrukut (kahe viimase puhul need, kellel sünniaastaks 1998 või hiljem) ootab auhind ASilt Jalajälg.

Rabajooksu korraldavad Sweco Projekt AS ja Nõmme linnaosa valitsus. Täpsem info rabajooksu koduleheküljel www.rabajooks.ee.

Nõmme Vanameeste Klubil täitus esimene tegevusaasta

Nõmme Vanameeste Klubi liikmed käisid eelmisel nädalal Ellamaal, kus võeti ette rabamatk. (c) Tiit Luiga

Veidi enam kui aasta tagasi võttis Nõmme Sõnumitega ühendust Urmas Lepik, kellel oli mõte asutada soliidses eas härradele mõeldud suhtlusklubi. Pärast linnaosalehes ilmunud üleskutset tekkiski lustliku nimega Nõmme Vanameeste Klubi, mis on praeguseks tegutsenud täpselt aasta.

Urmas Lepiku sõnul oli tal tekkinud mulje, et liiga palju on selliseid mehi, kes tunnevad üksindust. «Nõmme vahel jäid silma vanad mehed, kes, kilekott näpu vahel, väsinud sammu ja tuima näoga kodu poole kõndisid. Sellest tekkiski mõte, et teeks klubi, kus mehed saaksid omavahel suhelda, et ei peaks üksi kodus konutama ja telekat vaatama,» meenutas Urmas Lepik.

Sellised inimesed üleskutsele ei reageerinud ning Lepiku hinnangul ses mõttes algne idee ei realiseerunud. Hoopis toimekad ja huumorimeelsed mehed tulid klubisse. Nõmme Vanameeste Klubi nimekirjas on praegu 25 inimest, aktiivseid liikmeid on umbes 15. Kui küsida, millised mehed vanameeste klubis käivad, ütleb Urmas Lepik naerdes: «Oleme küllaltki aktiivsed, lõbusad ja lihtsad mehed, enamik meist on pereinimesed.»

Klubi kõige noorem liige on 59-aastane, kuid kolm meest on ka üle 80. Klubiline tegevus toimub kaks korda kuus. «Kokkusaamistel esitatakse referaate, mis on aluseks edasisele vestlusele, kuid on ka olnud kohtumisi huvitavate inimestega. Lisaks sellele on olnud erinevaid väljasõite. Näiteks suvel tegime kahepäevase reisi piki põhjarannikut, aga eelmisel nädalal käisime Ellamaal, kus tegime 6,5 kilomeetri pikkuse rabamatka, mis oli meiesugustele päris paras,» rääkis Urmas Lepik.

Lastekodulaste rendivanaisad

Lepik rõhutab, et kui senine tegevus on olnud mõeldud peamiselt klubi liikmetele ajaveetmiseks ja meelelahutuseks, siis algaval hooajal on neil soov rohkem sotsiaalsemaks minna. «Sel pühapäeval, 3. oktoobril on meil esimene üritus, mis on suunatud väljapoole. Naljaga pooleks võib öelda, et hakkame Haiba lastekodu lastele rendivanaisadeks. Lastekodu juhtkonnaga on läbi räägitud ja ülehomme läheme viikingite külla kolmeksneljaks tunniks lõbutsema. Loodame, et sellest kohtumisest kasvab välja meie klubi nn sotsiaalne tegevussuund ja meist on abi laste hingemaailma kasvamisel,» rääkis Lepik.

Klubi põhikiri näeb ette, et liikmeks saab see inimene, kes on kolmel klubi üritusel käinud. Lepiku sõnul on see selleks, et inimene saaks tulla tutvuma, mida klubitegevus endast täpselt kujutab ja alles siis otsustada, kas liituda või mitte. «Ootame uusi liikmeid asjaga tutvuma, kuid see ei kohusta käima hakkama,» julgustab Urmas Lepik neid, kes oleksid klubi tegevusest huvitatud, kuid kõhklevad.

Klubi korralised kokkusaamised on iga kahe nädala tagant teisipäeviti kell 16. Eelmisel aastal oli klubil üheks kooskäimiskohaks Pääsküla gümnaasiumis üks klassiruum. Sellest sügisest koguneb Nõmme Vanameeste Klubi Alfredi pubis.

Uued liikmeks-soovijad võivadki tulla 19. oktoobril kell 16 Alfredi pubisse, kus klubirahvas siis malet mängib. Klubi tegevusest saab rohkem aimu ka ajaveebis http://nommevanameesteklubi.blogspot.com. Samuti on Urmas Lepik nõus küsimustel vastama telefonil 504 8455.

Jukko Nooni

Linnuvaatlusest saab ka linnainimene osa võtta

Pole tähtis, kas linde vaadeldakse oma koduaias või võetakse ette kogu nädalavahetuse vältav linnuretk. (c) Jukko Nooni

Eeloleval nädalavahetusel, 2.-3. oktoobril on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad nimetusega Birdwatch, mida korraldab linnukaitseorganisatsioonide ülemaailmne ühendus BirdLife International juba 1993. aastast. Selle eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu meid ümbritsevate suleliste põnevale maailmale ja liigirikkusele. Eestis koordineerib linnuvaatluspäevi Eesti Ornitoloogiaühing.

Sügiseste linnuvaatluspäevade peamine eesmärk on kutsuda inimesi loodusesse linde vaatlema ning tähele panema, mis linnuelus toimub. Oktoobri algus on aeg, mil miljonid linnud on teel oma pesitsusaladelt talvituspaikadesse. Ka Eestis on lindude ränne sel ajal täies hoos ning nädalavahetusel ettevõetud linnuvaatlus pakub kindlasti meeldivaid elamusi.

Linnuvaatluspäevadel kaasalöömine on imelihtne. Selleks tuleb neil päevil leida vaid pisut aega minna õue ja vaadata, mis linnuelus toimub. Pole tähtis, kas selleks on lühike jalutuskäik koduaias või kogu nädalavahetuse vältav linnuretk. Neil päevil toimuvad mitmel pool ka juhendajaga linnuretked, millest huvilistel on võimalik osa võtta.

Ehkki üritusel ei ole teaduslikku eesmärki, tehakse linnuvaatluspäevadest siiski nii riiklikud kui ka rahvusvahelised kokkuvõtted. Eesti Ornitoloogiaühing palub võimalusel oma linnuvaatlusel kohatud tuttavad liigid ja lindude ligikaudse arvu ka kirja panna ja andmed neile saata. Selleks on abiks EOÜ kodulehelt leitav vaatlusleht.

Linnuvaatluspäevade esmased tulemused võetakse kokku ja avaldatakse juba pühapäeval, 3. oktoobril. Selleks tuleb linnusõpradel saata oma vaatlused võimalusel pühapäeval hiljemalt kell 15 e-postiga aadressile linnuvaatlus@eoy.ee. Neil, kes andmete kiirkogumises ei saa osaleda, palutakse vaatlused saata hiljemalt 10. oktoobriks samal aadressil e-postiga, posti teel Veski 4, 51005 Tartu.

Rohkem teavet sügiseste linnuvaatluspäevade ja toimuvate ürituste kohta saab Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee ja telefonil 508 6690, Riho Kinks.