Jõulukuu Nõmme kultuurikeskuses

Autor: Maie Tarma-Kibin, Nõmme kultuurikeskuse direktor
-------------------------------------------------------------------------------------------

Aastavahetuspidu Nõmme kultuurikeskuses kaks aastat tagasi.

Detsember on Nõmme kultuurikeskuses kõige kiirem ja sündmusterohkem kuu aastas. Jõuluetendused lastele, jõulupeod täiskasvanutele, laat ja jõulukontserdid ning aastavahetuspidu täidavad kõik eelolevad nädalavahetused.

3. ja 4. detsembril on suures saalis jõululaat, kust saab jõulukingiks osta käsitöötooteid, ehteid ja palju muudki. Nõmme kultuurikeskuse noorte draamastuudio on ette valmistanud jõuluetenduse «Päkapikk on päkapikk» Wil Huygeni raamatu «Suur päkapikuraamat» ainetel. Autor imestab: «Oma hämmastuseks olen kuulnud, et on inimesi, kes ei ole kunagi näinud päkapikku. Sellistele inimestele võib ainult kaasa tunda, olen kindel, et nende silmanägemisega pole kõik korras.» Etendusest saab teada, kes on päkapikud ja kuidas nad elavad.

Muidugi ilmub etenduse lõpus välja ka jõuluvana. Pakume etendust koolidele ja firmadele ning pühapäeval, 19. detsembril kell 12 ootame kõiki avalikule etendusele.

Põnev show aastavahetuseks

Traditsiooniline kultuurikeskuse kollektiivide jõulukontsert Nõmme Rahu kirikus algab 19. detsembril kell 15. Kontserdil astuvad üles kultuurikeskuse kõik koorid, ansamblid ja meie särav solist Hanna Selgis, kes osaleb ka «Laulukarusselli» poolfinaalis.

Teisel jõulupühal, 26. detsembril annab kultuurikeskuses kontserdi käsikellade ansambel Campanelli.

Aastavahetuspidu võib nimetada hüvastijätuks krooniga. Koos tantsuansambliga Magus Mari, mille solist on Inga Kaare, püüame selle õhtu muuta rõõmsaks ja tantsuliseks. Külakosti toob solist Jaan Krivel koos tantsutrupiga Tee Kuubis, kus tantsijad on põhiliselt Tallinna Ülikooli tantsukateedri taustaga, nii et oodata on põnevat show’d. Õhtut juhib suurte kogemustega õhtujuht Heino Sinisalu. Laual ootavad väikesed suupisted ja vein, südaööks jõuab kohale šampus.

Ootame teid, ärge valikute tegemisel hiljaks jääge!

Swingtantsude sügisviljad lõigatud

Autor: Sirli Kriis
--------------------------------------------------------------------------------------------

Laste võistlusklassi paarid: vasakul Karoliine Arr ja Andreas Grüning Kraavikrõll ja paremal I koha võitnud Karina Hanniotti ja Anton Zaporožets tantsutruppist Modus. (foto: Tantsuklubi Swingring)

13. novembril korraldas tantsuklubi Swingiring Tartus Athena Keskuses kolmandat korda swingtantsude võistluse "Sügis-swing 2010".

Seekord olid 4-55-aastased tantsijad pärit Soomest, Lätist ja Eestist.Võistlustel osales 110 tantsijaid üheksast klubist. Võisteldi seitsmes erinevas kategoorias. Kõige edukamad olid tantsutrupp Modus Tallinnast ja Helsinki Swing Society Soomest, kes võtsid enim esimesi kohti.

Nõmme lasteaia Kraavikrõll 4-8-aastaste laste võistlusklassi kuulunud lindy hopi tantsijad esinesid väärikalt: Kristo-Egert Marks ja haiget partnerit asendanud Karoliine Arr saavutasid finaalis 6. koha. Markus Laar, kelle päris paariline samuti haigestus, kohtus võitlustel uue partneri Kerli Zirkiga tantsuklubist Swingiring esimest korda ja jäi esimesena finaalist välja, lõpetades võistlused tubli 7. kohaga. Andreas Grüning ja Karoliine Arr said 8. koha. Ken-Märten Müütnik ja Karoliine Männiste olid 11. kohal. Kraavikrõlli lapsed osalesid ka tiimide kategoorias, kus saadi 11. koht.

Muinsuskaitsjad on Nõmme turuhoone taastamistöödega rahul

Autor: Jukko Nooni
-------------------------------------------------------------------------------------------

Viimastel päevadel on tehtud veel väiksemaid viimistlustöid ning kauplejad on valmistanud ette oma müügikohad, et laupäeval juba turulisi kaubaga oodata. (foto: Jukko Nooni)

Aprilli lõpus põlengu tagajärjel hävinud Nõmme ajalooline turuhoone on taastatud ning avatakse külastajatele sel laupäeval, 27. novembril kell 11. Meeleolu loovad Jaan Kirss, Nõmme muusikakooli brassansambel ja Nõmme kultuurikeskuse pillikoor. Kella 12–13 pakutakse turuplatsil hernesuppi. Hoone taastamistööd läksid maksma 4 015 580 krooni.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul olid selle nädala alguseks kõik värvimistööd lõpetatud. «Viimastel päevadel on tehtud veel väiksemaid viimistlustöid ning kauplejad on valmistanud ette oma müügikohad, et laupäeval juba turulisi kaubaga oodata,» rääkis Vakra.

Kevadel mahapõlenud turuhoone on väliselt taastatud esialgsel kujul, hoone sisemus on saanud aga uue ilme. «Vanast hoonest säilisid vaid kolm piksevarrast, mis nüüd uue hoone juures ära kasutati,» selgitas Vakra.

Taastamistööde tulemusega on rahul ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakond. Muinsuskaitsespetsialist Oliver Orro hinnangul on hoone üsna õnnestunult taastatud ja väliselt peaaegu endine. «Võib-olla mõne pisidetaili oleks saanud elegantsemalt lahendada, kuid proportsioonid on paigas ning kokkuvõttes võib tulemust hinnata hindele viis väikese miinusega. Sees on aru saada, et tegemist on koopiaga, et midagi on juhtunud, kuid seda ei pea kindlasti häbenema, see pole võltsajalugu,» rääkis Orro.

«Interjööris on ruumivorm muutunud. Nüüd on katuslagi, ruum on kõrgem ja valgusküllasem, avaram, aga natuke külmem. Vanaaegse väikese mastaabi intiimsuse muljet ei ole. Kasutatud on kaasaegseid viimistlusmaterjale ning hoone vastab uutele hoonetele kehtestatud tuletõrjenõuetele. Kas see on hea või halb, sõltub iga konkreetse inimese ootustest,» arvas Orro.

Heaks mõtteks pidas Orro aga teise korruse korrusepoolte ühendamist sillaga. «See on vahva mõte ja atraktiivne. Sild oli plaanis rajada ka vanasse hoonesse, kuid kahjuks selle teostamiseni ei jõutud,» lisas Orro.

Turuhoones hakatakse müüma eestimaist toidukaupa, nagu enne põlengutki: puu-, juur- ja aedvilja, hoidiseid, liha- ja piimatooteid.

Pärast turuhoone põlengut algatas Nõmme Heakorra Selts annetuste kogumise turuhoone taastamise toetuseks. Annetatud raha eest osteti turuhoone fassaadile metalltähed, mis põlengu tagajärjel hävisid. Tähed läksid maksma 38 300 krooni. Ülejäänud annetustena kogutud summa eest tellitakse suurendatud koopiad turuhoones üleval olnud vanadest fotodest ja projektide joonistest.

Nõmmel on kindel paik paljude Glehni järeltulijate südames

Autor: Heldur Kajaste
-------------------------------------------------------------------------------------------

Eduardo von Glehn Nobre oma tütre Luisaga Glehni lossi juures. (foto: Heldur Kajaste)

Kõndisin möödunud kuu lõpul Münchenis Waldfriedhofi surnuaial paigas, mille nimi on «Anonüümne rahula». Nimelt on tema enese soovil sinna maetud mulle väga armsa inimese, Nikolai von Glehni poja Manfredi tütre Luitgard Eberhardi põrm. Luitgard oli saksa soost proua, kes armastas Eestit kui oma sünnimaad ja rääkis elu lõpuni eesti keelt.

Ma kõndisin seal surnuaias valutava südamega. Mitte seepärast, et ma ei saanud seisatuda proua haual, kuna selles anonüümses piirkonnas ei tea keegi täpselt, kus nimelt ühe või teise lahkunu põrm maetud on. Süda valutas mul aga seepärast, et midagi jäi mul lahkunud proua puhul tegemata. Aasta tagasi umbes samal ajal olin plaaninud teda külastada, aga teatud põhjustel jäi see toimumata. Kui ma siis tookord talle helistasin ja seda teatasin, ütles Luitgard, et «nüüd tuleb kevadeni vastu pidada». Tervis ja aeg said aga otsa ja proua suri eelmise aasta 29. detsembril.

Tegemata jäänud tegu. Olematu viimane kohtumine. Mis sest, et põhjused olid olnud objektiivsed, valu see teadmine aga ei vähendanud. Midagi oli jäänud tegemata, ja seda pole enam võimalik parandada...

Küll on seepärast hea, kui me oma elus nii mõndagi plaanitut või lubatut aga ka tehtud saame. Just öeldu valgel oli mul heameel võõrustada kaugeid Brasiilia sõpru, kes sel kuul esmakordselt oma vanaema- ja vanavanaema sünnimaad külastada võtsid.

Nimelt viibisid 8.–11. novembrini Tallinnas Nikolai von Glehni poja Manfredi järeltulija Eduardo von Glehn Nobre oma tütre Luisaga.

Kuidas oled sa seotud Nikolai von Glehniga?
Nikolai oli minu vanaema vanaisa. Mu vanaema, Dorothea Renate von Glehn (1897–1973) oli Manfredi ja Elisabethi kaheksast lapsest vanim, temal oli omakorda seitse last ning mina omakorda olen tema kuuenda lapse, Dorotea Elisabeth Carrascosa von Glehn Westini neljast lapsest vanim.

Mis toob siis sellisel hallil aastaajal Eestisse kaks nii säravat ja rõõmsameelset brasiillast?
Minu tütar õpib ühe aasta Amsterdamis ökonoomikat ja ma kutsusin ta endaga kaasa Eestisse külastama oma esivanemate paiku. Ma ise elan aga Brasiilia pealinnas Brazilias ja töötan väliskaubanduse analüütikuna.

Tean, et olete lossist nii lugusid kuulnud kui seda piltidel näinud. Millised on nüüd teie muljed Nõmmest?
Ma ei ole mitte esimene Glehn, kes Brasiiliast siin käinud on. Mu tädi on käinud siin kaks ja mu ema ühe korra. Ma juba teadsin, et loss on ümber ehitatud ning et seest on see küllalt erinev. Aga arvan, et te tegite õigesti, et säilitasite lossi väljastpoolt samasugusena näitamaks, et teil oli ajalugu ka siinkandis kaua enne Nõukogude aega, ning et seestpoolt kohandasite ta ühiskondlike vajaduste tarbeks.

Eduardo, ma tean, et sa elasid oma vanaema Dora juures. Mida sa oma vanaemalt õppisid? Ehk jagad mõne loo?
Kui mu vanaema oli siin Revalis, meeldis talle alati õigel ajal kohale jõuda. Ta jõudis kooli tavaliselt veidi varem, ootas väljas ning kui siis õige aeg kätte jõudis, sisenes klassi. Mispeale õpetaja öelda tavatses: «Nüüd on õige aeg, sest Dora on kohal!» Aga ma kuulsin lugusid ka lapsehoidja Leenast, kes oli väga lihtne eesti naine, kellegi kaluri tütar. Kui me perekond Eestist lahkuma valmistus, läksid nad Leenaga hüvasti jätma. Leena aga ütles: «Ei, mina tahan teiega koos minna!» Glehnid vastasid: «Sa ei saa – see on ohtlik, sõda on käimas, ka ei ole me enam rikkad, pealegi ei ole meil enam piisavalt süüa. Sina ei pruugi karta, sest nõukogudel ei ole eestlaste vastu midagi.» Aga Leena vastanud Glehnidele:«Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal!» – just nõnda, nagu seda tegi omal ajal piibli tegelane Rutt. Minu vanaema Dorothea ja vanavanaema Elisabeth pidid tegema rasket tööd, et peret toita, ja nõnda oli Leena nii kasvataja kui ema asemel. Usun, et suuresti tänu Leenale ja tema tehtud tegudele on Nõmmel ja Eestil tervikuna kindel paik paljude Glehni järeltulijate südames.

Nõmme muuseumis kirjutasid kauged külalised sissekande külalisteraamatusse ning tegid annetuse järgmisel aastal avatava Nokolai von Glehni monumendi rajamiseks. (foto: Heldur Kajaste)

Eduardo ja Luisa täitsid oma unistuse ning lahkusid siit Peterburi suunas rõõmsate ja tänulikena. Seda tänu Lembit Teinbasile, kes oma abikaasaga neid oma kodus vastu võttis ning Jälgimäge tutvustas; Mati Nappusele, kelle vanaema Glehnide keskel kasvas ning seeläbi neid sidemeid veelgi lähendas; Annika Kiisale ning Piret Loidele, kes meid nii Glehni lossis kui Nõmme muuseumis nõnda armsalt vastu võtsid ning minevikku ja tänapäeva tutvustasid.


Eduardo ja Luisa ei jätnud tegemata ka annetust Nõmme rajaja Nikolai von Glehni monumendi ajamiseks. Samuti sai Glehnidele edastatud suuline kutse osaleda järgmise aasta novembris Nõmme 85. aastapäeval Nikolai von Glehni kuju avamistseremoonial.

Talvisest teehooldusest Nõmme linnaosa tänavatel

Autor: Enn Proosväli, OÜ Teho Eesti Teehooldus
------------------------------------------------------------------------------------------

Sõltuvalt lumesaju intensiivsusest tehakse vajadusel korduvat lumetõrjet. (foto: Jukko Nooni)

Teede ja tänavate talviseks hoolduseks 2010. aastal on Nõmme linnaosa valitsusel leping Teho Eesti Teehooldus OÜga, kes lisaks linnaosa hallatavatele tänavatele hooldab ka Nõmmet läbivaid magistraalteid ning nende äärde jäävaid kõnni- ja kergliiklusteid.

Nõmmel hooldatavate kõrvalteede ja tänavate mahud on määratlenud linnaosavalitsus. Tänavate ja teede seisunditasemed on määratletud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Tavaolukorras on tänavate hoolduseks neli traktorit ja kaks puisturit. Kestvate sadude korral kasutame kindlaksmääratud ja kogemustega töövõtjate abi.

Nõmme linnaosa valitsuse hallatavad teed ja tänavad kuuluvad valdavalt II seisunditaseme hooldusklassi. Selle seisunditaseme kohaselt tehakse lumetõrjet 12 tunni jooksul alates lumesaju algusest. Sõltuvalt lumesaju intensiivsusest tehakse vajadusel korduvat lumetõrjet. Kui sadanud koheva lume kihi paksus on alla 5 cm või lörtsikihi paksus alla 3 cm, lumetõrjet ei tehta. Kinnistutega piirnevatel kõnniteedel on lume- ja libedusetõrje kinnistu omanike kohustus, sest need ei kuulu hooldatavate tänavate mahtu. Siinkohal tuleb meelde tuletada, et Tallinna linna heakorraeeskiri keelab lükata lund kõnniteelt sõiduteele. Soovitame visata lumi kõnniteelt oma aeda, siis ei ole muret, et sahk selle tagasi lükkab.

Operatiivinfo

Teede-tänavate hooldusega seotud küsimuste ja probleemide operatiivseks lahendamiseks palume linnaosa elanikel helistada otse meie ööpäev läbi töötavale infotelefonile 621 7740 või edastada teade e-posti aadressile linnapuhastus@teho.ee. Enne võimaliku probleemi püstitamist palume aga mõelda ülaltoodud asjaoludele (tee hooldusklass, lumikatte paksus, parkimine jm), millega Teho Eesti Teehooldus OÜ kui teehooldaja peab arvestama.

Kvaliteetne tulemus vaid koostöö elanikega

Reeglina tehakse tänava lumetõrjet tänava kõvakatte servast servani, kuid sageli osutub see võimatuks parkivate autode, tee äärde paigutatud kivide vms tõttu. Sellest tulenevalt võib lumerohkel talvel tänav muutuda kitsamaks kui ettenähtud normid. Samuti võib jääda tänav üldse koristamata, kui parkivate sõidukite või ehitiste vaheline läbipääs on väiksem kolmest meetrist.

Sellisel juhul jätkab tänavapuhastusmasin tööd teistel tänavatel ning pöördub koristamata tänavale tagasi enne piirkonnast lahkumist. Kõik lumetõrjet segavad takistused fikseeritakse Teho Eesti Teehooldus OÜ klienditeeninduses. Mehhaniseeritud tänavapuhastust saab kvaliteetselt ja kiiresti teha vaid koostöös linnaosa elanikega.

Kuna Nõmme linnaosa on roheline linnaosa ja sisetänavatel puudub tsentraalne sadevete ärajuhtimissüsteem, on libedusetõrje kloriididega keelatud või lubatud ainult eriolukorras linnaosavalitsuse loaga. Libedusetõrjet tänavatel tehakse kas mehhaanilise karestamise teel või puistematerjalidega.

Millest alustada toimiva korteriühistu loomisel?

Autor: Monica Rand, Nõmme linnaosa vanema asetäitja
-------------------------------------------------------------------------------------------

Trummi tänaval on mitu naaberühistut koostööd teinud ja projekti "Hoovid korda" abiga oma territooriumile piirdeaia ümber ehitanud. (foto: Jukko Nooni)

Nõmme linnaosa valitsuse poole on pöördunud palju tegusaid korteriomanikke küsimusega, kuidas luua ühistut? Eriti aktiivselt esitatakse küsimust siis, kui saabumas on «Hoovid korda» kampaania projektide esitamise aeg.

Ühistu loomisel on üks olulisemaid tegevusi leida nn initsiatiivgrupp, kes asja vedama hakkab. Initsiatiivgrupp kutsub kokku maja üldkoosoleku, kus peab osalema 51% + 1 korteriomanikest.

Järgmisteks sammudeks on:
• Ühistu põhikirja koostamine ja selle vastuvõtmine. Abi saab Eesti Korteriühistute Liidu koduleheküljelt www.ekyl.ee. Võimalus on lasta endale koostada põhikiri, kuid see on tasuline. Põhikirjaga pannakse paika ühistu juhatuse suurus ja esimees, samuti otsustatakse, kas revisjonikomisjon moodustatakse ühistu siseselt või tellitakse eraldi audiitor. Väga oluline on põhikirjas kõik tegevussuunad paika panna. Hooldustasude ja remondifondi määramine jääb juba juhatuse ülesandeks, aga selle peab kinnitama üldkoosolek.
• Kui põhikiri on valmis, tuleb see viia Harju maakohtu registriosakonda Pärnu mnt 142 ja ühistu moodustamine ära kinnitada.
• Oluline on ka raamatupidamistööde korraldus – siin tuleb otsustada, kas leitakse ühistu liikmete hulgast keegi, kes oskab seda tööd, või tellitakse see teenus mõnelt firmalt või FIE-lt.
• Üldkoosolek otsustab ka selle, kas esimehele hakatakse tasu maksma või teeb ta oma tööd ühiskondlikus korras.

Lisainfo saamiseks tasub alati külastada Nõmme korteriühistute ümarlauda, mille toimumise kohta leiate infot Nõmme Sõnumitest, samuti on palju kasulikku infot üleval korteriühistute liidu kodulehel www.ekyl.ee.

Luues ühistu, võib võita rohkem kui kaotada. Edaspidi saavad kõik liikmed läbi üldkoosoleku maja töödes kaasa lüüa ja neid planeerida ning remondifondi/hooldustasusid kogutakse maja parendamiseks, mitte haldaja rahakoti täitmiseks.

Pühapäeval süüdatakse Nõmme keskuses adveniküünal

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------------



Pühapäeval, 28. novembril kell 17 süüdatakse Nõmme keskuses asuvas «Nõmme ema» pargis advendiküünal.

Oodatud on kõik, kes soovivad Nõmme jõulukuuse advendiküünlalt võtta tule ka oma kodusele advendiküünlale. Jõulumeeleolu aitab luua Nõmme õpetajate naiskoor Kadi Härma juhatusel.

Nõmme linnaosa - aktiivne majamüügi piirkond

Autor: Kertu Kesselman, Uus Maa kinnisvarabüroo
-------------------------------------------------------------------------------------------

Tallinna lõunapiiril paikneva Nõmme linnaosa hoonestamine algas 19. sajandi lõpul. Tänapäevani on valdavaks elamutüübiks ühepereelamud, mis paiknevad männimetsaga kaetud liivikul. Madal hoonestustiheduse tõttu kutsutakse Nõmmet metsalinnaks. Kuigi ka siin ei puudu oma probleemid, on Nõmme elupaigana üks prestiižsemaid linnaosi. 1. jaanuaril 2010 oli Nõmmel 38 100 elanikku. Lõuna-Tallinna piirkonnal on võimalus olla uhke Nõmme rohelise ja rahuliku elukeskkonna üle.

Nõmme linnaosast on 9. novembri andmeil City24 kinnisvaraportaalis korteripakkumisi 319, sh kõige enam 3-toalisi (111). Hindade vahe võrreldes teiste Lõuna-Tallinna piirkondadega on Nõmme linnaosas kõige suurem. Ruutmeetrihinnad on järgmised: remonti vajav korter 10 800 – 17 100 krooni, renoveeritud elamispind 9500 – 28 300 krooni ning korter uues hoones 8500 – 36 300 krooni. Eelnimetatud hinnakäärid võisid tekkida eelkõige seetõttu, et Nõmme linnaosa on väga lai ning hõlmab ka soodsaimad elupiirkondasid nagu Laagri ja Pääsküla.

Keskmiseks pakkumises olevate korterite ruutmeetrihinnaks Nõmme linnaosas on 18 300 krooni. Reaalselt vormistatud tehingute keskmine ruutmeetrihind selle aasta esimestel sügiskuudel on 15 000 krooni, mis näitab, et turul olevatel korteripakkumistel on veel tingimisruumi. Maa-ameti andmetel on novembris 2010. aasta lõikes keskmiseks ruutmeetrihinnaks 13 100 krooni.

Nõmme linnaosa populaarseimaiks müügiartikliks on majad ja majaosad. Kui City24 kinnisvaraportaali andmetel oli Lõuna-Tallinnas kokku 225 majapakkumist, siis 173 nendest asus Nõmmel. Remonti vajavate majade ruutmeetrihinnad olid 13 000 – 27 900 krooni, renoveeritud pindade puhul 7100 – 58 800 krooni ning uutel majadel 9300 – 29 900 krooni. Suur ruutmeetrihinna vahemik tekib majade krundi suurusest. Kindlasti sõltub hoogne majade müük ka majanduslikust olukorrast – probleemide tekkimisel on inimesed leidnud võimaluse müüa oma maja ning osta soodsam elamispind – väiksem maja või korter.

Lisaks korteritele antakse Nõmmel üürile ka 13 maja, mille hinnad algavad 6700 kroonist kuus. Kalleim üürimaja on hinnaga 28 000 krooni kuus ning see asub Hiiul (206 m² üldpind + 1200 m² krunt).

Maa-ameti andmetel vormistati tänavu esimestel sügiskuudel Nõmme linnaosas 80 tehingut, mis on eelmise aastaga võrreldes 12 tehingu võrra vähem.

Glehni tähetorni fassaad sai värskema ilme

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------------


Tallinna Tehnikaülikool jõudis lõpule Glehni pargis asuva Tähetorni rekonstrueerimistööde esimese etapiga, mille käigus tehti korda hoone fassaad ja päästeameti nõudel ehitati tornini juurdepääsutee. Juurdepääsutee on tavaliiklusele suletud.

Tööde teisel etapil uuendatakse torni kuppel ja ostetakse teleskoop. Tehnikaülikoolil on kavas ehituse lõppedes hakata soovijatele korraldama tähetornis külastusi ja ekskursioone. «Selle projekti puhul on eriti oluline, et aastaid inimestele suletud tähetorn avatakse pärast rekonstrueerimistööde lõppu ka linnarahvale, » rääkis Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra.

Rahumäe põhikool 100: Lapsevanemad kui kooli loo kaasautorid

Autor: Margus Lantin
-------------------------------------------------------------------------------------------

Rahumäe kooli 7. klassi õpilased Inglismaal keeleõppelaagris Kenti koolis 2010. aasta kevadel.

Lugu, või siis raamat, mille pealkirjaks «Rahumäe põhikool», avaneb tavalisele täiskasvanust lapsevanemale nagu aabits lapsele, lehekülg lehekülje järel, pakkudes uusi teadmisi, väljakutseid, üllatusi, valikuvõimalusi ja vaatenurki, tekitades põnevust ja küsimusi ning sundides otsima vastuseid.

Rahumäe kooli lool on olnud palju autoreid: erinevatel aegadel, erinevates keskkondades, erinevate võimalustega riigikordade ajal. Kuid kindlasti ühe eesmärgiga – anda korralikku ja kaasaegset haridust. Tänast koolilugu oleks nagu kerge kirjutada. Õppeprogramm täidab oma osa, kaunite kunstide programm laiendab maailmapilti, andes õpilasele vajalikku eneseväljendusoskust, esinemiskindlust ja
-julgust. Rahuloluks on põhjust. Samas vajaks kool juurdeehitist, mis võimla-aula küsimuse lahendaks. Perspektiiv ... tänane utoopia, kuid võib olla homne reaalsus.

Tublide koolijuhtide ja õpetajate panuse kõrval on kooli loo kirjutamisel oma koht ka õpilaste vanematel. Väärtushinnangud ja suundumused saavad lapsed suuremal osal kodust ning marsivad nende teadmiste ja veendumustega oma elu esimesel 1. septembril kooliuksest sisse. Ja siis algab Rahumäe koolis nende lugu. Ettevõtmine on sedavõrd oluline, et sisuliselt lähevad kooli ka vanemad. Ütlemine «mine nagu ise jälle 1. klassi» on õige ja kindlasti kõigile vanematele tuttav. Esimese septembrikuu nädala lõpuks tekib miskipärast naljakas harjumus hommikuti igal juhul üks koolikott kodust esikust kaasa krabada. Hoolimata nädalapäevast. Seda igaks juhuks, kuna koolikoti omanik võib rahumeeli ja püstipäi ilma kooliasjadeta koduuksest välja kõndida. Koju tagasisõit aga tähendab esimesse tundi hilinemist.

Ei ole vahet, kas oleme oma laste suhtes ükskõiksed või ülehoolitsevad, kas kipume haridusteemadel targutama ja õpetust jagama või usaldame koolijuhte ja õpetajaid. Igal juhul on oluline dialoog ja kahesuunaline liiklus kodu ja kooli vahel, mõistlik ja toimiv koostöö, mille tulemusena täieneks Rahumäe kooli lugu järjest uute peatükkide ja edulugudega. Kooliõnnestumised ja -ebaõnnestumised käivad käsikäes ja nii vanemaid, õpilasi kui kooli rahuldav tulemus saavutatakse reeglina järjepideva raske tööga. Iga vanema lisatud panus, ükskõik, mis vormis, väärtustab kooli lugu ja aitab lihtsaid asju paremaks muuta. Asjakohane kriitika on koolile kindlasti sama vajalik kui hea sõna õpetajale ja koolipersonalile, või siis annetus koolilehe väljaandmise toetamiseks.

Oluline on meeles pidada, et kirjutame lapsevanematest kaasautoritena edasi sedasama Rahumäe kooli lugu, mille sajas peatükk täna lõpusirgel on. Ja see on tõsine vastutus.

Margus Lantin onRahumäe põhikooli hoolekogu liige ja lapsevanem.

Rahumäe põhikooli 100. Aastapäeva ürituste kava

1. dets kl 18 KKK kunstinäituse «Kodu värvid« avamine Kullo galeriis Kuninga 6 Tallinna
vanalinnas.
2. dets kl 18 korvpalliturniir «Rahukas», võistlevad õpilased-õpetajad-vilistlased.
3. dets kl 9.40 ajalooline rongkäik õpilastele, õpetajatele, vilistlastele, vanematele. Kogunemine Nõmme turu parkla taga metsa servas kell 9.15.
3. dets vilistlaspäev koolimajas
kl 11–13 vilistlased annavad tunde.
kl 14 KKK vilistlaste kunstinäituse avamine.
kl 15 esimene ringkäik koolimajas (täis laulu,tantsu ja näitlemist).
kl 16 teine ringkäik endistele õpetajatele ja töötajatele.
kl 17 kolmas ringkäik koolimajas
Pärast ringkäiku väike supp! Hea vilistlane, ootame sind kooli! Võimalus kohtuda endiste õpetajatega!
4. dets mälestusküünla süütamine õpetaja Vassili Külaotsa haual. Koguneme Pärnamäe kalmistu peaväravas kell 13.30.
4.dets kl 17 Estonia kontserdisaalis pidulik kontsertaktus ja sellele järgnev koosviibimine.
Kogunemine ja registreerimine, avatud puhvetid.
17–17.30 saali uksed on avatud, saalis saab ekraanilt näha pilte ja filmi. Fuajees laulavad lapsed regilaule. Samas saab osta kooli mälestusteraamatut, kaunite kunstide kalendrit, õpilastöid ja erinevaid meeneid.Lendudel võimalus end jäädvustada fotole.
17.35 algab kontsertaktus.
19.30 tantsuks mängib ansambel Lehmakommionud.
21 sünnipäevatort.
23 peo lõpp.

Nõmme malevkond tähistas 92. aastapäeva

Autorid: Margus Ots ja Aivar Pilv
------------------------------------------------------------------------------------------

Hetk ürituse avamiselt, kui kõik hümni laulavad. Esiplaanil külalised: (vasakult) Leho Lõhmus Eesti sõjamuuseumist, Kaitseliidu kooli ülem Riina Nemvalts, Kaitseliidu ülem Raivo Lumiste, Kaitseliidu ülema käsundusohvitser Peeter Land, Tallinna maleva pealik Eduard Nikkari ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler.

Kaitseliidu Nõmme malevkond tähistas 12. novembril 92. aastapäeva. Lauliku tänava staabihoones sel puhul toimunud pidulikul vastuvõtul olikohal üle saja malevkonna liikme.

Nõmme malevkonna pealik nooremleitnant Aivar Pilv rääkis avasõnavõtus Nõmme malevkonna loomisest ning Kaitseliidu põhiväärtustest. „Nõmme malevkond on tuntud oma aktiivsete liikmete poolest. Väga edukad koostööprojektid teiste linnaasutustega ning kasvav liikmeskond näitab, et vabatahtliku riigikaitse põhimõtted on Nõmme linnaosas au sees,“ ütles Pilv.

Nõmme malevkond on Kaitseliidu Tallinna maleva allüksus. Malevkonna sünniajaks loetakse 12. novembrit 1918, kui Harju maakonna ja Tallinna ülem alampolkovnik Peeter Kann andis sel ajal põrandaalust vastupanu juhtinud lipnik Harry Vismanile käsu luua Nõmmele Eesti Kaitse Liidu üksus. Omakaitse laialisaatmisotsus oli tehtud ning uus Eesti Kaitse Liit loodud ainult päev varem ning uue üksuse loomise eesmärgiks oli tagada nõmmekate ja nende vara kaitse segastel aegadel. Ka pärast malevkonna taastamist 29. märtsil 1990 oli üksuse peamiseks funktsiooniks korra tagamine olukorras, kus professionaalsed korrakaitseüksused olid alles loomisjärgus. Tegemist on kasvava liikmeskonnaga vabatahtlike organisatsiooniga – hetkel on nimekirjas tegevad 380 kaitseliitlast, kellest 42 lisandus eelmisel aastal.

Aastapäeva puhul olid malevkondlasi tulnud tervitama Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Kaitseliidu ülem tõstis esile õppiva organisatsiooni rolli olulisust ning kutsus kohalolevaid allüksuste juhte üles leidma võimalusi erineva taustaga liikmete erialase potentsiaali suuremaks ärakasutamiseks. Sõna võtsid ka Tallinna maleva pealik major Eduard Nikkari, Kaitseliidu kooli ülem leitnant Riina Nemvalts, Toompea malevkonna pealik kapten Heiki Arike ning regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, kes rõhutas, et Nõmme oli üks esimesi kohti, kus Kaitseliidu üksus tegutsema asus. Eesmärgiks oli kaitsta Nõmme elanike vara bolševike eest. Kodanikuühiskonna oluline mõte on see, et inimesed tegutsevad ise ja vabatahtlikult.

Pidulikul üritusel peeti meeles malevkondlasi, kes on teenistuses silma paistnud. Kokku anti üle kümme Nõmme Risti ning staažikamatest vabatahtlikest said kaks kaitseliitlast II ning viis III klassi teenetemärgi.

Pilv võtttis malevkonna tulevikuvisiooni kokku järgmiselt: „Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkond jätkab ka tulevikus oma linnaosa elanike heaolu eest seismist pakkudes linnakodanikele võimaluse ise midagi Eesti julgeoleku jaoks ära teha. Oluline on, et jätkame arenemist organisatsioonina kus igaüks tunnetab enda panust ning liikmed ei taju meid jäiga süsteemina, vaid kohana, kus ennast teostada samal ajal ühiskonnale kasu tuues."

Nõmme pered õppisid kasvama koos lastega

Autor: Kerstin Sonts
-------------------------------------------------------------------------------------------

Koolitussarjas osalejad pärast viimast loengut. Koolituse läbiviijaks oli pereterapeut Kadri Järv-Mändoja (vasakult kolmas).

10. novembril lõppes Nõmmel lapsevanematele mõeldud Gordoni perekooli koolitussari. Perekool on universaalne suhtlemiskoolitus, kus vanemad õpivad toime tulema erinevates suhtlemissituatsioonides ja valima efektiivse käitumise vastavalt olukorrale. Nõmmel osales koolitusel 16 inimest, kusjuures isad ja emad jagunesid pooleks. Koolituse läbiviijaks oli pereterapeut Kadri Järv-Mändoja.

Nõmme linnaosa valitsuse lastekaitse spetsialisti Kati Valma sõnul rahastas perekeskuse Sina ja Mina projektitaotluse alusel Nõmmel toimunud koolitust hasartmängumaksu nõukogu. «Kogumaksumusest, mis on Gordoni koolituse puhul 2400 krooni, pidid osalejad maksma vaid 300 krooni. Koolitus oli populaarne ja saime osalejatelt väga positiivset tagasisidet,» sõnas Valma.

Üksi 2-aastast tütart kasvatava Urmas Kungla sõnul andis koolitusel osalemine talle juurde enesekindlust. «Üksikisana on ikka tekkinud hetki, kus olen kahelnud enda headuses lapsevanemana. Kadri abiga sain kinnitust oma kasvatusmeetodite kohta ning lisaks õppisin palju uusi võimalusi äikese
lapsega toimetulekuks,» kinnitas Kungla.

Urmas Kungla kinnitusel oli tema jaoks koolitusel õpitust olulisimaks aktiivne kuulamine. «Olen ise palju kõrvalt näinud, kuidas lapsi ei kuulata ning nende elu otsustatakse varem või hiljem valede märkide järgi. Lapsed vajavad võimalust rääkida, mis on nende mõtetes, isegi kui see ei ole alati õige. Kuulamise ja arutlemisega on võimalik ka väikelastega, nagu minu enda tütar, jõuda järelduseni, mis on lapse hirmud, mis talle tegelikult meeldib ning mida ta südames päriselt soovib,» rääkis Kungla.

Perekoolis õpitavad põhioskused on aktiivne kuulamine, selge ja hinnanguvaba eneseväljendus ning võitja-võitja konfliktilahendus. Õpitu tulemusel tulevad vanemad paremini toime rikastavate peresuhete loomisega, nad oskavad tugevdada ja taastada sidet oma lapse ja pereliikmetega, panna lastele piire suhteid kahjustamata ning lahendada peretülisid võitja-võitja meetodil. Perekool rõhutab karistamise negatiivseid tagajärgi ja ebaefektiivsust ning annab kaasa toimivad alternatiivid.

Tere tulemast, euro!

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------------



Paar nädalat tagasi jõudis õnnelikult pealinna uus ja viimane eurorahasaadetis, millega enamik rahavahetuseks vajalikest eurodest on nüüd Eestis.

Oluline on teada, et ilma vahendustasuta hakkavad pangad kroone eurodeks vahetama 1. detsembrist. Kõigis pangakontorites saab sellistel tingimustel raha vahetada kuni järgmise aasta juuni lõpuni. Eesti Pank vahetab aga kroone eurodeks fikseeritud kursiga ja vahendustasuta tähtajatult (igavesti). Arvestades, et kuni 14. jaanuarini saab igal pool tasuda nii kroonides kui eurodes, ei ole rahavahetusega ka väga kiiret.

Turvalisuse seisukohast võiksid inimesed, kes seni raha hoidnud kodus, mõelda selle peale, et pankades on see kindlamini kaitstud ja raha tasuks hoida hoopis pangakontol.

Inimesed peaksid olema tähelepanelikud ja vältima petturite küüsi sattumist, kes nt ukselt uksele käies võivad oma "rahavahendusteenuseid" pakkuda.

Novembri lõpuks jõuavad linnaosavalitsusse infovoldikud, mis uusi rahatähti tutvustavad.

Septembri lõpu andmeil oli ringluses 9,3 miljardit Eesti krooni. Rahavahetuseks vajatakse 194 miljonit euromünti ja 44 miljonit eurokupüüri, mis katab ka 2011. aasta vajadused.

Tallinna Lauliku Lasteaed sai viie aastaseks

Autorid:
Elbe Prants, Lauliku lasteaia muusikaõpetaja
Helgi Palm, Lauliku lasteaia liikumisõpetaja
-------------------------------------------------------------------------------------------

"Kuula ikka väiksemat!“ laulsid vanema rühma tüdrukud ja poisid 12.novembril Tallinna Lauliku Lasteaia viienda sünnipäeva kontserdil.

Lauliku lasteaed on Tallinnas üks nooremaid. Nõmme linnaosa kõrgete mändide all 2005. aasta 14.novembril uksed avanud uue kuuerühmalise lasteaia juhatajaks sai Merike Kasepuu. Oma valgete ja avarate ruumide ning looduslikult kauni ümbrusega pakub värviküllane maja häid võimalusi kasvamiseks ja arenemiseks enam kui sajale lapsele. „Lasteaia moto - Kasvame koos laulu, mängu ja rõõmuga - on sihiks, mida vanematega aktiivselt koostööd tehes järgib kogu Lauliku lasteaia personal “, tõdeb uuest õppeaastast maja direktorina tööd alustanud Margit Hiiet.

Lauliku lasteaia käesoleva aasta õppetegevust läbivaks teemaks on „Lastekirjandus väärtushinnangute kujundajana“. Lugemisaasta eesmärgiks on soov võimalikult lastepärasel ning huvitaval moel õpetada lastele häid kombeid ning tekitada huvi lugemise vastu. Tänapäeva mitmekesine maailm pakub suuri valikuvõimalusi ja on oluline, et lisaks teadmistele õigetest väärtustest, osatakse vastavalt väärtushinnangutele ka käituda. Lugude kaudu saame viia lapsed elamuste maailma, kus nad valikuid tehes õpivad ise vahet tegema neil väärtustel, mida tahame kasvatada.

Kohtumine "Kiisu raamatu" autoritega. (foto: Lauliku lasteaed)

Ka sünnipäevanädala tegemised toetasid õppeaasta eesmärki. Pidustused said hoo sisse esmaspäevasel kohtumisel „Kiisu raamatu“ autoritega. Pääsulindude rühma lapsevanema Katrin Ehrlichi, kes on raamatu illustraator, eestvõttel oli tulnud vahvat raamatut tutvustama ka lugude autor Heli Illipe-Sootak. Suure huviga kuulasid lapsed kirjaniku esituses lugu Kiisust, kes oli üksi koju jäänud ning nii mitmelegi tulid juhtumid tuttavad ette. Põnevust tekitas väikestes kuulajates kunstniku jutustus, kuidas lugudest ja joonistustest sai kokku nii tore raamat. Viimane kingiti koos autogrammiga mälestuseks ka igale rühmale. Katrin Ehrlichi poolt fuajees ülesseatud näitus raamatu illustratsioonidest jääb imetlemiseks veel kuuks ajaks.

Lasteaia maskott Oravake sünnipäevatorti jagamas. (foto:Lauliku lasteaed)

Teisipäeval (9.11) olid kõik lapsevanemad oodatud avatud uste päevale, et oma silmaga vaadata laste igapäevaseid tegevusi nii rühmades kui muusika- ja liikumissaalis. Neljapäeva hommikul (11.11) võis majas näha juba liikumas toredates kostüümides lasteaiatöötajaid, kes valmistusid laste sünnipäevahommikuks. Rahvariietes tüdruk Tuule kutsuski regilauluga kõiki väikesi laulikulisi saali, et pidada koos üks lõbus pidu. Lapsi olid tulnud üllatama lasteaia maskott Oravake, Naff-Naff kolmest põrsakese muinasjutust, tolmutuust Betty Tommi ja Annika juurest ning Lotte ja Suzumu Leiutajatekülast. Kõik tegelased tutvustasid läbi mängu ka viisaka peokülalise reegleid ning koos lauldi ja mängiti. Põnev hetk oli sünnipäevaküünalde süütamine ning oma soovi väljamõtlemine. Lõpuks teatasid Lotte ja Suzumu, et nad leiutasid masina, mis teeb isegi porgandist küpsisetordi. Tegelastele lehvitades läksid lapsed rõõmsalt elevil olles rühmadesse, kus neid ootaski ees sünnipäevatort.

Sünnipäevanädala lõpetas pidulik kontsert saalis ja ühine õhtu kohvilauas. Külalised said osa vanema rühma laste, endise vilistlase Carolini ja õpetajate südamlikust kontserdist. Laste laul juhtis kuulajate tähelepanu vajadusele märgata ikka väiksemate rõõme ja muresid. Õpetajate esinemisest jäi kõlama sõnum, et laps nagu pisike puugi, vajab kasvamisel parimat hoolt.

Õnnitledes Lauliku lasteaeda, sõnas Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra: „Juba minu vanaisa ütles mulle viiendal sünnipäeval, et see on su esimene tähtis juubel. Ka Lauliku lasteaial on täna esimene juubel, mis samas langeb kokku Nõmmele linnaõiguste andmise aastapäevaga,“ sõnas ta ning lubas lasteaiaperele olla tema tegemistes ikka toeks.

Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva puhul toimub rahvusvaheline konverents

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Johannes Aavik (1880-1973).

Laupäeval, 20. novembril toimub Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevale pühendatud konverents “Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu”. Konverentsist osavõtumaks 190 kr, üliõpilastele ja pensionäridele tasuta.

Konverentsi raames toimub ka Johannes Aaviku Nõmmel kirjutatud päeviku „Ideepe“ esitlus. Seni on Johannes Aaviku Selts publitseerinud kolm Aaviku raamatut sarjas „Keeleuuenduse kirjastik“: „E.A.Poe novellid Johannes Aaviku tõlkes“ (1995) ning Aaviku originaalteosed „Ruth“ (2000) ja „20 Euroopa keelt“ (2005).

Keeleliselt on huvitavad nii Aaviku originaalteosed kui tõlked, nii trükised kui käsikirjad. Erilist huvi pakuvad päevikud. Need on kirjutatud seitsmes keeles alates koolipõlvest kuni kodumaalt lahkumiseni 1944. Eestikeelse päeviku „Ideepe“ võttis Aavik Rootsi kaasa ja laskis köita kaheks käekirjas raamatuks. Aaviku seltsi trükiks seatud käsikirja publitseeris TEA kirjastus ühe 750-leheküljelise raamatuna.

Konverentsi kava:
11.30 Avasõna (mag Helgi Vihma, Johannes Aaviku Seltsi auesimees)
11.45 Johannes Aaviku käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis (arhivaar Leili Punga, Eesti Kirjandusmuuseum)
12.05 Käänteinen astevaihtelu ja suomen ja viron paradigmojen suhteet (dr Hannu Remes, Ida-Soome Ülikool)
12.25 Kas ynned sa olbama sirvangut? Johannes aaviku visionäärsus Keeleteoreetilisest vaatepunktist (em-prof Mati Hint, Tallinna Ülikool)
12.55 J. Aaviku mõttepäeviku „Ideepe“ esitlus (Silva Tomingas, TEA Kirjastus juhatuse esimees, mag Aili Norberg, Johannes Aaviku Selts)
13.45 Johannes Aaviku keelde toodud murdesõnadest ja üldse murdekeelest (Enda Naaber, Johannes Aaviku Seltsi auliige)
14.05 Johannes Aaviku tehissõnade levik (dr Antoine Chalvin, Pariisi Riiklik Ida Keelte ja Kultuuride Instituut)
14.25 Mis on süüme? (dr Linnar Priimägi, Tallinna Ülikool)
14.55 Kaks laulu J. Aaviku sõnadele: „Melanholia“ JA „Üksildus“, viisistanud Veiko Tubin, Tallinna Linnateater
Sõna sünd: veenma (katkend etendusest „Keeleuuenduse kurv“),Mari-Liis Lill, Eesti Draamateater
15.10 - 15.30 vaheaeg
15.30 viiulipala, Tiina Pangsep, Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli viiuliõpetaja, klaveril Anu Randma, VHK Muusikakooli klaveriõpetaja
15.35 Keel etümoloogiate ja ideoloogiate vahel (dr Silvi Tenjes, Tartu Ülikool)
15.55 Geoterminite korrastamise probleemidest (dr Ülo Sõstra, Tallinna Tehnikaülikool)
16.15 Komi keeleuuendus: poolt ja vastu (Nikolay Kuznetsov, Tartu Ülikool doktorant)
16.45 Lõppsõna (dr Jaan Õispuu, Johannes Aaviku Seltsi esimees)

Lugeja kiri: Martidele ja kadridele turvamehed kaasa

Autor: Regina Reinup, ühe õnnetu mardisandi vanaema
-------------------------------------------------------------------------------------------

Kui kellegi koju (Metsa – Tähe – Hiiu-Maleva tänava piirkonnas) on ootamatult ilmunud selline kott, siis tasub ehk oma 13-14-aastasele järeltulijale seekord sügavamalt silma vaadata ja küsida, kust see pärit on.

Kui keegi veel mäletab, siis mardilaupäeva õhtul oli tõeline koerailm – külm, tuuline ja vihmane. Sellele vaatamata jooksid noored nõmmelased agaralt marti. Töölt koju tulles kohtasin mitut seltskonda, kes omavahel tee peal õhinal arutasid, kuhu järgmiseks minna. Ostsin poest mitu pakki komme, et ikka kõikidele mardisantidele jätkuks ja seadsin sammud kodu poole.

Tee peal tulid mulle vastu tuttavad poisid, kes olid veidi hilja peale jäänud. Nad tahtsid veel enne laulu harjutada ja alles siis, korralikult ettevalmistatud programmiga Nõmme peale minna. Soovisin neile head harjutamist ja avaldasin lootust, et ehk tulevad nad ka mulle vilja- ja karjaõnne soovima. Jõudsin koju ja panin õunakoogi ahju, et oleks mardisantidele midagi sooja kaasa anda, kui nad sealt märjast ja külmast pimedusest tulevad.

Kell oli kaheksa kandis, kui uksekell helises. Seal nad olidki, neli kümneaastast sõpra. Külmad, märjad – aga õnnelikud. Õhtu saak oli olnud hea, kotis sada krooni ja maiustusi. Poisid laulsid meile mardilaulu ja soovisid traditsioonilised õnnesoovid. Jagasime neile komme ja andsime igaühele tüki sooja õunakooki kaasa. Nii need neli sõpra minu juurest läksid. Aeg oli juba hiline, meilt pididki nad minema kellegi juurde koju ja kraami ära jagama. Kes marti jooksmas on käinud, teab, et see on õhtu kõige magusam hetk.

Läksid mööda mõned minutid ja jälle helises uksekell. Järgmine seltskond, – mõtlesin. Avasin ukse...kuid seal olid juba tuttavad mardisandid. Külmad, märjad, ehmunud ja õnnetud. Nutuvõrud suu ümber. Nad olid saanud vaevalt paar maja edasi minna – mööda Metsa tänavat Hiiu-Maleva poole – kui vastu tulid kolm tundmatut mardisanti. Kaks tüdrukut ja üks poiss, nii 13-14-aastased. Kogu õhtu saak võeti väiksemate käest lihtsalt ära. Kui poisid oma kotti tagasi palusid, küsis üks mardisant vastuseks terariistaga vehkides: „Kas nuga tahate saada?“. Selle peale tulid sõbrad meie poole abi järele.

Jooksime kohe välja, kuid liba-marte polnud enam kusagil. Küllap lasksid jalga või elasidki lähedal, et said peitu minna. Maskeeritult ei tunne ju ka omakandi lapsi ära. Mis ma poistele lohutuseks öelda oskasin? Hea, et midagi hullemat ei juhtunud! Andsin kaasa kõik oma ülejäänud maiustused ja muu, mis martidele sobilik anda. Aga see pole see, ma tean.

Peatselt saabub kadripäev. Loodan, et ühelgi kadril ei lähe sel aastal sama kehvasti. Lapsevanemad, olge ettevaatlikud! Leppige kokku ja minge kordamööda oma armsaid mardi- ja kadrisante turvama, sest liba-sandid võivad teel olla. Pimedas ju hea tegutseda!

Nõmmel alustab tegevust käsitöölisi koondav Jannseni Gild

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------------

Craftcenteri Käsitöö Keskuse juht Kris Leinatamm. (foto: Jukko Nooni)

Nõmmel, Jannseni kaubamaja teisel korrusel (Vabaduse pst 128) tegutseva Craftcenteri Käsitöö Keskuse kõrvale kujuneb peatselt käsitöömeistreid koondav Jannseni Gild.

Craftcenteri juhi Kris Leinatamme sõnul on vaba ruumi 150 ruutmeetrit, mis jagatakse “kes ees, see mees”-põhimõttel 6-7 tegija vahel. “Teisisõnu - otsime gildi liikmeid, pakume pinda, lubame kujundada mõnusa seltskonna ja hõngu,” selgitas Leinatamm. "Rendihind on mõistlik, müügiväljundiks Craftcenteri Käsitöö Keskus kohe kõrvalruumis."

Jannseni Gildiga on eriti oodatud liituma nahakunstnikud, klaasikunstnikud, keraamikud, pastlategijad, puidu peale maalijad, kuid oma ideid võivad välja pakkuda ka teised käsitööga tegelejad.

Lisainfo Jannseni Gildiga liituda soovijatele: Kris Leinatamm, tel 522 3332 või kris@craftcenter.eu.

Samal teemal:
Nõmmel avas uksed omanäeoline käsitööpood

Chopini 200. sünniaastapäev Nõmme gümnaasiumis

Autor: Hele-Mai Haavandi, Nõmme gümnaasiumi abiturient
--------------------------------------------------------------------------------------------

Marko Martin ja Mati Mikalai. (foto: Hanna Odras)

Kolmapäeval, 10. novembril toimus Nõmme gümnaasiumis seoses kuulsa poola helilooja ja pianisti Frederik Chopini 200. sünniaastapäevaga klaverikontsert pianistide Mati Mikalai ja Marko Martin esituses. Ürituse eestvedajateks ja toetajateks olid MTÜ Kontsertorganisatsioon Noored Talendid ja Poola saatkond Eestis. Kontserdi avas Poola Vabariigi Suursaatkonna kultuurireferent Slawomira-Borowska Peterson.

2010. aastat tähistatakse Poolas kui Chopini aastat. Oli ju sünninimega Frederik Franciszek Chopin (1.märts 1810-17.oktoober 1849) üks kuulsamaid ja mõjukakamaid heliloojaid klaverimuusika alal, teenides sellega lausa hüüdnime klaveripoeet, pannes aluse poola rahvusliku muusika koolkonnale. Oma kodumaa-armastust võib tema loomingust hulgaliselt välja lugeda ja paljuütlev on ka fakt, et enne oletatavalt tuberkoloosi suremist Pariisis palus ta oma õel Ludwika Jedrzejewiczowal oma süda kodulinna viia, kus see Varssavi Püha Risti kirikus tänaseni alles on.

Chopini looming on tulvil muusikaliselt elujõust, tema klaveristiilile on omane väga tugev väljendusjõud ja omapärane meloodia, mis on suuresti mõjutatud poola folkloorist. Chopini teosed on ühtedeks enim mängitavatateks paladeks pianistide repertuaaris. Sellegipoolest, oma tehnilisuse ja nüansirikkuse poolest on see suur väljakutse, millega Marko Martin ja Mati Mikalai ka väärikalt rinda pistsid.

Kontserdi avas Poola Vabariigi Suursaatkonna kultuurireferent Slawomira-Borowska Peterson. (foto: Hanna Odras)

Marko Martin on õppinud Londonis Guildhalli muusikakoolis, omab mitmeid preemiaid rahvusvahelistelt pianistide konkurssidelt. Tema hoogsas esituses kõlas üks Chopini poloneesidest (algselt poola rahvatants, äärmiselt pidulik ja väärika iseloomu ning mõõduka tempoga), melanhoolne Vihmapiiskade tants (loodusmotiivid olid romantismiaegsetele helitöödele väga omased) ja lõpetuseks raevukas Deemon.

Mati Mikalai on pälvinud III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil Kilis Rootsis ning I preemia vabariiklikul pianistide konkursil. Chopin on kirjutanud ka 4 ballaadi, millest esimest me ka Mati Mikalai esituses kuulsime, peale selle ka üks „prelüüdilik-etüüd“. Etüüdid olid Chopini loomingus üldse väga olulisel kohal.

Nõmme aasta teo tiitli saab koduloohuviliste koda

Autor: Jukko Nooni
-------------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme Koduloohuviliste Koda koondab mehi erinevatelt elualadelt, keda lisaks sõprusele ühendab ka huvi Nõmme ajaloo vastu. (foto: Erkki Vaader)

12. novembri õhtul kell 18 algab Nõmme kultuurikeskuses Nõmmele linnaõiguste andmise 84. aastapäeva kontsertaktus. Kontserdil esinevad Hanna-Liina Võsa, Janne Ševtšenko, Mart Sander ja Rene Soom, klaveril Tarmo Eespere. Lisaks kontserdile antakse üle tunnustusauhind «Nõmme aasta tegu», mille tänavu pälvib Nõmme Koduloohuviliste Koda Nõmme kultuuripärandi väärtustamise ja taastamise eest.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on Nikolai von Glehni pärandi ja Nõmme ajaloo väärtustamine ka üks linnaosa prioriteete. «Nõmme Koduloohuviliste Koja näol on linnaosal liitlane, kellega üheskoos on juba praegu palju häid ideid ellu viidud,» kinnitas linnaosavanem.

Nõmme Koduloohuviliste Koda koondab mehi erinevatelt elualadelt, keda lisaks sõprusele ühendab ka huvi Nõmme ajaloo vastu. Koja juhatuse liige Toomas Kleesment meenutas, et esialgu käidi tutvumas Nõmme ajalooliste ja arhitektuuriliste väärtustega. «2005. aasta oktoobris organiseerisid Mart Mardisalu ja Marko Kadanik ringkäigu Nõmmel, käisime Leho Lõhmuse raamat «Nõmme vanadel fotodel» näpu vahel linnaosaga tutvumas ja vaatasime, mida ja kui palju on toonastest majadest praegu säilinud. Mittetulundusühinguks formeeruti 2006. aasta sügisel,» rääkis Kleesment.

Koduloohuviliste koja eesmärgiks on väärtustada Nõmme ajalugu ning nende senised ettevõtmised on ka laiemat kõlapinda ja tähelepanu pälvinud. Neli aastat tagasi avati koja eestvõttel Nõmme rajaja Nikolai von Glehni sünnikodus Jälgimäe mõisas mälestustahvel. Kaks aastat tagasi taastati Glehni rahulas marmorrist. Tänavu kingiti Nõmme tuletõrje 100. aastapäevaks pritsimajale tuulelipp, eelmisel kuul aga kaevati välja ja parandati Glehni krokodilli esialgne pea.

Samuti on koda toetanud noori. Kolm aastat tagasi kingiti Nõmme muusikakoolile pille, igal aastal on koja liikmed toetanud koostöös Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnaga vähekindlustatud perede lapsi: soetanud neile kooliaasta alguses ranitsaid või aidanud sõita Lõuna-Eestisse suvelaagrisse.

Järgmise suurema plaanina nimetas Kleesment kunagi Glehni lossi tornis olnud kotka taastamist. «Oleme tehnikaülikooli juhtkonnaga seda teemat juba arutanud. See on kulukas ettevõtmine, kuid loodame, et äkki juba järgmisel aastal saab see mõte teoks,» loodab Toomas Kleesment.

Varasematel aastatel anti välja ka «Nõmme aasta tegija» tiitlit, kuid sellest otsustati tänavu loobuda, sest väga paljud pakutud kandidaatide teod ja tegijad olid kattuvad. Tunnustusauhinnaga kaasneb aukiri ja skulptor Kirke Kangro Nikolai von Glehni skulptuur.

Rahumäe põhikool 100: Rahumäe kool – võimaluste kool

Autor: Regina Metsallik, lõpetanud 2008
-------------------------------------------------------------------------------------------

Regina Metsallik koos teiste vahetusõpilastega Pariisis. (foto:erakogu)

Rahumäe põhikool on ainulaadne kool. Mina kuulun nende õnnelike õpilaste hulka, kellel on avanenud võimalus osaleda kaunite kunstide tundides. Väga mõnus oli pärast viimast koolitundi siirduda kaks korrust allpool olevatesse KKK (kaunite kunstide klassid) ruumidesse, kus ootasid mind ja minu koolikaaslasi põnevad, arendavad ja silmaringi avardavad ringitunnid. Kogu põhikooliaja osalesin lisaks tavatundidele ka prantsuse keele, kunsti- ja tantsutundides, kus aeg möödus kui linnulennul. Õpilased saavad teha valiku ka näitlejameisterlikkuse, lavalise akrobaatika, keraamika kasuks.

Rahumäe põhikool on võimaluste kool. Rahumäe põhikoolist sai alguse ka minu prantsuse keele pisik. Ma soovisin õppida prantsuse keeles vabalt suhtlema ja parim koht, kus seda teha, ongi Prantsusmaa. Rahumäe põhikooli prantsuse keele õpetaja Mare Valgu abil suutsin endas leida nii palju tahtejõudu, et juba keskkooliõpilasena veetsingi õppeaasta 2009/2010 vahetusõpilasena Prantsusmaal. Elasin vahetusperes ja võtsin osa igapäevasest pereelust ning käisin keskkoolis nagu üks tavaline prantsuse noor. Igal riigil on ikka omad tavad ja kombed. Õppisin ära nii tervitusmuside tegemise kui ka vahet tegema erinevatel juustudel. Rääkimata muidugi keelelisest arengust. Koolielu on minu arust aga Prantsusmaal palju igavam. Õpilastele oli ainukene põnev asi streik, mida korraldati seal küllaltki tihti. Kui ma rääkisin oma prantsuse koolikaaslastele, missugused vahvad kooliüritused minul põhikooliajal olid, siis nad lubasid küll Eestisse elama tulla.

Rahumäelt on mulle meelde jäänud mardilaadad, keelenädalad, spordivõistlused, stiilinädalad, tantsupäevad, ekskursioonid, matkad, teatrikülastused, solistide konkursid, moeshow’d, talispordinädalad... Seda rida võiks jätkata lõputult. Prantsusmaal ei ole koolis isegi aktusesaali, liiati veel oma kooli sünnipäeva tähistamist.

Rahumäe põhikool on inimlik kool. Õpilase-õpetaja suhe on sõbralik ja meeldiv. Õpilastel võimaldatakse kooliasjades kaasa rääkida ning nende arvamust väärtustatakse. Koolis on toimiv õpilasesindus, mis saab kokku igal nädalal. Arutletakse, millised on õpilastel probleemid ning kuidas neid lahendada. Tegeletakse ka ürituste organiseerimisega. Noortele kooliõpilastele on see kindlasti väga vajalik kogemus. Põhikooli õpilasesinduse presidendina olin juures, kui sündis Nõmme Õpilasesinduste Liit ehk lühidalt NÕEL. Nõmme koole ühendav noorteorganisatsioon suurendab koolidevahelist suhtlust ja koostööd. Nõmme noortele on korraldatud erinevaid üritusi alates koolitustest kuni playbox’ini, kust rahumäekad on innukalt ikka osa võtnud.

Rahumäe põhikool on minu kodukool, siin käisid või käivad ka minu ema, õde ja vend. Kooli külastades ootavad mind rõõmsad õpetajad ja mõnus kodune tunne. Mälestusi on mul kooliajast jäänud palju. Oma koolile tahan ma 100. aastapäevaks soovida palju-palju õnne. Vanus on tõepoolest väärikas.

Sügisene koolivaheaeg Männikul

Autor: Malle Oberpal, Männiku noortekeskuse noorsootöötaja
-------------------------------------------------------------------------------------------

Koolivaheaja lõpetas suur Männiku halloween’ipidu, mille käigus said kõik osavõtjad päevakohase näomaalingu ja võimaluse meisterdada ise peokostüüm. (foto:Männiku noortekeskus)

Sügisene koolivaheaeg oli Männiku noortekeskuses oodatult rahvarohke – tee noortekeskusesse leidsid uuesti üles paljud huvilised, kel seoses pikkade koolipäevadega see ununenud oli.

Noored kasutasid hea meelega keskuse pakutavaid võimalusi – rakendust leidsid paljud lauamängud, lauatennis, piljard ja õhuhoki.

Nädala jooksul toimus mitmeid põnevaid tegevusi alates uue näituse avamisest ja lõpetades halloween’ipeoga – anname nüüd ülevaate põhilisemast.

Kolmapäeval, 27. oktoobril külastas Männiku noortekeskust Julia Hristojeva Tervise Arengu Instituudist, kes rääkis noortele seksuaalkasvatusest. Koos arutati, mida toob kaasa puberteet, millised on eelarvamused poistele ja tüdrukutele lubatud käitumise suhtes ning millised eksiarvamused on selles vallas levinud. Suurt tähelepanu pöörati just suhete teemale. Koos arutleti, kuidas suhted nii vanemate kui sõpradega seoses vanusega muutuvad.

Neljapäeval võeti osa Tallinna noortekeskuste vahelisest spordipäevast, kus Männiku võistkond saavutas auhinnalise 2. koha, jäädes alla ainult Haabersti noortele. Meie võidukasse tiimi kuulusid Aleksei Maksimov, Sergei Melnitšuk, Alex Põdra, Nikita Lebedev, Kevyn Põdra, Ivan Uritski ja Andrei Melnitšuk. Spordipäeval võisteldi erinevates seltskonna- ja spordimängudes ning lisaks said noored võimaluse tegeleda virtuaalspordiga.

Koolivaheaja lõpetas reedel toimunud suur Männiku halloween’ipidu, mille käigus said kõik osavõtjad päevakohase näomaalingu ja võimaluse meisterdada ise peokostüüm.

Rabarajale on nüüd lihtsam teed leida

Autor: Kerstin Sonts
-------------------------------------------------------------------------------------------


Möödunud aastal valminud Pääsküla raba õpperada pakub võimalust linnakärast eemale saada ja siinsamas Nõmmel kaunist loodust nautida. Möödunud nädalal paigaldati Vabaduse puiestee ja Hiiu tänava ning Tähe ja Hiiu tänava ristmikule suunaviidad, et huvilistel oleks peatänavatest eemal asuvat rabarada kergem üles leida.

Nõmme lõunapiiril asuv Pääsküla raba elas 2002. aastal üle ulatusliku põlengu, mille tagajärgi on rabas võimalik siiani näha. 2007. aastal alustati raba õpperaja ehitust, mis sai täielikult valmis möödunud aastal. Õpperaja üheks osaks on ligi kümne meetri kõrgune rabavaatlustorn, mille tipust avanevad vaated nii uhkele männikule kui ka põlengust taastuvale metsale ja rabale.

Raba pakub nii silmailu kui ka tervislikke vaba aja veetmise võimalusi igal aastaajal. Laudteed, metsarajad, purded, platvormid ja rabatorn moodustavad nelja kilomeetri pikkuse õpperaja, mille äärde on paigaldatud infotahvlid. Tahvlitelt on võimalik lugeda raba geoloogilisest arengust ja ajaloost, aga ka olulisematest rabataimedest ja -marjadest. Rabaraja ääres asuva tiigi platvormil saab tihti näha parte ja infotahvlilt lugeda seal pesitsevate lindude ja putukate kohta.

Laudtee Pääsküla rabas. (foto:Erli Umbsaar)

Rada on 2,4 kilomeetri ulatuses ligipääsetav ka lapsevankri või ratastooliga. Inva- ja lasterada kulgeb suures osas mööda pinnatud teed, kuid osaliselt ka laiemal laudteel ja platvormidel. Rabatornil, mille kõrguseks on ligi kümme meetrit, on kolm korrust. Torni alumistel astmetel saab pinkidel jalga puhata ja näiteks ka piknikut pidada. Et raba säiliks puhtana ja puutumatuna, tuleb kogu piknikumaterjal taas endaga lahkudes kaasa viia, et mitte järgmistele külastajatele ebameeldivat üllatust valmistada.

Rajale pääseb kõige paremini Hiiu või Kraavi tänava lõpust. Bussiga saab kõige lähemale Vabaduse puiesteele «Hiiu» peatusesse, sealt tuleb jalutada Hiiu onkoloogiahaigla poole tänava lõpuni ja sealt edasi mööda metsarada rabarajani.

Ühest sündmusest 84 aastat tagasi

Autor: Leho Lõhmus
-------------------------------------------------------------------------------------------

Ühe allkirjalehe fragment. Nr 54 all võibki näha tulevase linnapea Johannes Lindemanni allkirja.

12. novembril 1926 sai Nõmme linnaõigused. Selle sündmuse eellugudest ja Nõmme ajaloo linnaperioodist on kirjutatud palju. Üht huvitavat seika selles ahelas pole aga seni peaaegu puudutatud.

On ju ikka olnud nii, et seal, kus pooldajaid, on alati olnud ka vastaseid. Juba 1926. aasta juunis alevivalitsuses toimunud rahvahääletus andis võrdlemisi tasavägise tulemuse: poolt 333, vastu 252. Arvestades, et hääleõiguslikke kodanikke oli tol ajal Nõmmel üle 5500, oli osavõtt muidugi enam kui tagasihoidlik. Seda möönis ka Nõmme alevivõim ning saatis valitsuse poole teele otsuse – Nõmme tahab saada linnaks. Ning nii ka juhtus. Näis, et protsess on pöördumatult otsustatud, kuid siis... Siis koostasid alevi pooldajad, üks osa kohalikest majaomanikest, siseministeeriumile pöördumise. Muu hulgas märgiti:

«Elavad ju ka Nõmme majaperemehed demokraatlises vabariigis, kus valitsemas rahvavalitsus, siis tunneb ka Nõmme majaomanik, et tema üks rakuke selles valitsuses on. Nii ei või heaks kiita otsust, mis ei ole tehtud majaomanike soovide kohaselt. Lasub ju linnade üleval pidamine suuremalt osalt majaperemeeste õlgadel. Tunnevad sellepärast majaomanikud, et nende kandejõud selleks veel liiga mväike on, et linna koormat kanda.

Meie linnades valitsevad teised seadused ja korraldused kui alevites. Alevites, kus lahedamad seadused, on märgata hoopis kiiremat uute majade juurdekasvu.

Kõike seda arvesse võttes palume härra siseministrit sammusid astuda, et Nõmme uuesti aleviks määratud saaks.»

Nendest mõnest reast paistavad välja ka pöördumise põhjused – kardeti tõusvat maksukoormat ning piiranguid majaomanike tegevusele. Olid ju alevi sundmäärused ning ka ehitusnormid linna omadest tunduvalt leebemad.

Pöördumisele anti 298 allkirja, huvitaval kombel oli nende hulgas ka tulevase linnapea Johannes Lindemanni oma. Kuid teadmata põhjusel jäid need siiski siseministrile saatmata. Ilmselt said ka petitsiooni korraldajad aru, et ajalugu enam tagasi pöörata ei saa. 10 000 elanikuga Nõmmet polnud aleviseaduste järgi lihtsalt enam võimalik majandada.

Nõmme koolipoiss suures sõjas

Autor: Rein-Aksel Oras
--------------------------------------------------------------------------------------------

Rahumäe algkooli lõpetajad 1940. aasta kevadel. Harry Udu tagareas keskel. (foto:erakogu)

Koduloolane Rein-Aksel Oras on uurinud oma tädipoja Harry Udu elukäiku, kelle koolitee möödus Nõmmel ja kes noore mehena osales soomepoisina Punaarmee vastastes lahingutes.

27. veebruaril 1926. aastal sündis Türil Julie-Johanna ja Aleksander Pillerbergil poeg Harry. Aleksander Pillerberg töötas raudteetöölisena. Pärast raudteealase kvalifikatsiooni tõstmise kursuse läbitegemist pakuti noorele Aleksandrile tasuvamat töökohta Tallinna raudteejaamas. 1930. aastate algul sai noore pere elukohaks Nõmme. Esialgu elati Valdeku tänaval, siis koliti Näituse tänavale, majja number 3, kus korter nr 8 ei asunud mitte tänavaäärses kahekorruselises majas, vaid selline korterinumber oli antud maja õuel asunud väikesele kahe toakese ja köögiga pisikesele puumajale.

1936. aasta mais muudeti saksapärane perekonnanimi Pillerberg eestipäraseks Uduks.

Lahtise peaga koolipoiss

8-aastase Harry koolitee algas 1934. aasta septembris, kui temast sai Nõmme algkooli õpilane. Seal lõpetas ta ka 5. klassi, 6. klassi lõputunnistuse sai ta aga Rahumäe algkoolist 1940. aasta kevadel.

Kohalikus ajalehes avaldati 6.a klassi lõpetanute nimekiri, kus Harry Udu on mainitud kolme parima lõpetanu hulgas. Harry ema on säilitanud August Traksmaa raamatu «Lühike Vabadussõja ajalugu» tiitellehe, kus on koolijuhataja Juhan Aomaa (Aumann) allkirjaga tekst «Rahumäe algkooli VI-a kl paremale lõpetajale Harri Udu’le kooli hoolekogult. Nõmmel 24 V 1940».

Juba algkoolipäevil oli Harry sõprade-koolikaaslaste seas tunnustuse võitnud hea malemänguoskusega. Ta osales meelsasti spordivõistlustel, käis matkamas, ekskursioonidel, armastas lugeda seiklusjutte.

Mitmed sõbrad-koolikaaslased Nõmmelt jätkasid haridusteed Tallinna Poeglaste Kommertskoolis ja seda tegi ka 14-aastane Harry. Vanemad olid sellega päri, sest nende endi kooliharidus piirdus küla- ja kihelkonnakoolis ja mitmesugustel kursustel õpituga. Lahtise peaga pojale oldi igati abiks ja toeks haridustee jätkamisel.

Harry kommertskooliaastad kestsid 1940. aasta sügisest 1947. aasta kevadeni. 14-aastasest noorukist sirgus selle ajaga 20-aastane noormees.

Soomepoisina lahingutes

1943. aasta sõjasündmused tõid idarinde lahingujoone üsna Eesti lähistele. Noorukite värbamine tööteenistusse, sõjaväe abiteenistusse, samuti Eesti Leegioni oli kindlasti jututeemaks ka Harry sõpruskonnas. 1943. aasta sügisel muutus massilisemaks noormeeste minek Soome. Novembri lõpupäevadel või detsembri alguses oli minejate hulgas ka Harry Udu. Kuidas täpselt ja kas mõne sõbra-koolikaaslasega, pole teada. 1997. aastal ilmunud raamatus «Vabaduse eest. Soomepoiste lühielulood» on kirjas, et Soome armeesse jõudis ta 9. detsembril 1943.

1940. aastal Rahumäe algkooli 6.a klassi lõpetanud 29 poisist on kuus soomepoiste raamatus jäädvustatud – Karl Bachmann, Kaljo King, Raffik Mokšanov, Helmut Rand, Ants Turu ja Harry Udu.

1944. veebruaris moodustati Soomes eesti vabatahtlikest 200. jalaväerügement, mille koosseisus võttis Harry Udu sama aasta suvel osa tõrjelahingutest Soome rindel Punaarmee vastu. Sama aasta augustis saabusid soomepoisid transpordilaevaga Wartherland Paldiskisse, et anda oma panus kodumaa kaitsmisel Punaarmee sissetungi eest. Olukorras, kus Saksa väeosad massiliselt taandusid ja kaitsepositsioonidel olid üsna kesise lahinguvarustuse, puuduliku informatsiooni ja igapäevase söögita noored eesti sõjamehed, lagunes kaitsepositsioon üsna pea. Võib arvata, et ka Harry läks koju Nõmmele, et legaliseeruda.

Vahetult pärast seda töötas Harry raudteel tuletõrjujana ning jätkas poolelijäänud õpinguid poeglaste kommertskoolis, mis 1944. aasta sügisest kandis Tallinna rahandustehnikumi nime. Mis ametitel ta nendel aastatel veel töötas, pole teada. 1947. aastal töötas ta keemiatööstuslikus artelli Atom laborandina.

Sama aasta sügisel oli ta saanud üsna mitu kutset astuda Nõukogude sõjaväkke sundaega teenima. Varasemate kutsete täitmine oli edasilükkunud just õppimisega tehnikumis. Punaarmeesse teenimaminek oli Harryle vastumeelne. Ühel päeval lahkus ta oma Nõmme kodunt teatega, et läheb sõjakomissariaati. Üsna varsti selgus, et sinna ta ei jõudnud, vaid põgenes esialgu Soome ja sealt siis Rootsi. Kuuldavasti töötas ta stjuuardina suurel reisilaeval, mis sõitnud USA ja Euroopa sadamate vahel. Harry Udu edasisest elust või surmast andmeid paraku ei ole.

Juuksuriõpilasena Tammsaarele soengut tegemas

Autor: Jukko Nooni
-------------------------------------------------------------------------------------------

Kas Tammsaare kuju on Nõmmel elava Terese tehtud soenguga? (foto: Tauno Pääslane)

Üle 60 aasta Nõmmel elanud vanaproua Teresel oli nooruspõlves, mil ta juuksuriametit õppis, ootamatu juhus, kui ta Anton Hansen Tammsaarel juukseid lõikama sattus. Hiljem on ta Tammsaare pargis jalutades tihti mõelnud, kas Tammsaare kuju on tema tehtud soenguga või mitte?

«Olin 1934. aastal õpilasena esimest päeva juuksuriäris tööl. Mul oli küll juba oma laud sildiga õpilane», kuid sel päeval oli üks laev Tallinna sadamasse tulnud ja kliente palju ning teistel juuksuritel polnud aega minu koolitamisega alustada, seetõttu oli esimesel päeval mu ülesandeks põrandat pühkida. Kui parajasti muud teha ei olnud, siis seisin oma laua juures ja vaatasin järjekorras ootavaid mehi,» meenutab Terese.

«Korraga tõusis üks tumehallis ülikonnas mees püsti ja tuli minu juurde. «Ega laps ilma tööd tegemata õpi, ole hea, lõika mul juukseid,» ütles ta ja istus toolile. Ma olin ähmi täis ega söandanud öelda, et olen alles esimest päeva õpilane. Panin siis talle lina peale ja hakkasin ettevaatlikult tööga pihta. Juuksuriäri perenaine, kes mu kõrval parajasti ühe teise kliendi juukseid lõikas, vaatas pingsalt, mida ma teen, lõpetas oma töö ja lõikas ise minu kliendil juuksed lõpuni. Kui härra soovis maksma hakata, ütles perenaine, et õpilase töö eest tasu ei võeta. Seepeale võttis mees rahakotist kaks krooni ja pani lauale: «See on õnneraha, esimest tööd ilma rahata ei tehta!»,» kirjeldas Terese esimest kohtumist kirjanik Tammsaarega.

Seda, et esimene inimene, kellel ta juukseid lõikas, oli kuulus kirjanik Tammsaare, kuulis ta teistelt klientidelt pärast seda, kui tumedas ülikonnas mees juuksuriärist välja oli läinud.

See ei jäänud ainsaks korraks, kui Terese pidi kirjanikuhärral juukseid lõikama. «1935. aastal astus meie ärisse sisse üks proua, kes küsis, kas me koju ka juukseid lõikama tuleme. Suur oli mu üllatus, kui Kadriorus asuva maja uksele koputades Tammsaare isiklikult ukse avas,» rääkis vanaproua.

Selles juuksuriäris käis Tammsaare hiljem ka, kuid Terese tal juukseid lõikama enam ei sattunud.

Nõmme turule liuvälja rajamine sai rohelise tule

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------------



Tallinna linnavalitsus toetas Nõmme linnaosa valitsuse rahataotlust rajada talvekuudeks Nõmme turule osa välilettide asemele liuväli. Turu parklapoolsest väravast sisenedes vasakut kätt asuvad väliletid demonteeritakse ja viiakse talveks hoiule, kevade saabudes paigaldataks väliletid oma kohale tagasi. Kiviparketi alla paigaldatakse lähinädalatel jääplatsi rajamiseks vajalik torustik.

Tänavu on plaanis liuväli avada enne jõule. Edaspidi saab Nõmme turul uisurõõme nautida 1. detsembrist 1. märtsini.