Järjekordne «NoortekaÖö» Pääsküla noortekeskuses

Autor: Liisa Pett, piirkondliku noorsootöö koordinaator
----------------------------------------------------------------------------------------

«NoortekaÖö» raames toimub ka tõukerattavõistlus. (foto:Pääsküla noortekeskus)

Reedel, 1. aprillil kell 20.30 algab Pääsküla noortekeskuses järjekordne «NoortekaÖö», kuhu on oodatud noored vanuses 12–20 eluaastat.

Avatud on ekstreemhall, kus on kavas lisaks niisama harjutamisele ka tõukerattavõistlus. Jam-formaadis võistlus saab alguse kell 21.30 ning on vanusepiiranguta. «NoortekaÖö» raames toimuvad mitmesugused töötoad, lisaks saab mängida playstation’it, piljardit, õhuhokit, wii’d ning kel soovi, saab liigutada end muusika rütmis tantsumattidel. Muusikalise poole eest hoolitsevad Pääsküla noortekeskuse enda dj-klubi Ravecast noored. Toimuv «NoortekaÖö» on vahelduseks päevasele avatud noortekeskuse meetodile.

Alaealistel osalejatel tuleb esitada lapsevanema nõuolek, mille vormi leiab Pääsküla noortekeskuse kodulehelt. Täidetud ankeet tuleb tuua eelnevalt või samal päeval Pääsküla noortekeskusesse, aadressil Rännaku pst 1.

Seega, paki aga võileivad kaasa ja tule kindlasti 1. aprillil sõpradega Pääsküla noortekeskusesse meeldivalt ja sisukalt aega veetma! Laupäeva hommikul suunduvad tõukeratturid Pääsküla noortekeskusest otse Tartusse, kus toimub järg «Pässa-Jamile».

Täpsem info «NoortekaÖö» kohta: www.taninfo.ee/paaskyla

Nõmmel langeb jäätmeveo hind

Autor: Jukko Nooni
---------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme linnaosas langeb prügiveo hind praegusega võrreldes keskmiselt 41 protsenti. (foto:Kerstin Sonts)

Sel kolmapäeval kinnitati Tallinna linnavalitsuse istungil järgmiseks kaheks aastaks korraldatud jäätmeveo piirkondade teenusehinnad. Soodsamad hinnad hakkavad kehtima suve algusest. Kuigi 140-liitrise mahuga konteineri regulaarne tühjendustasu veidi tõuseb, langeb Nõmme linnaosas prügiveo hind praegusega võrreldes keskmiselt 41 protsenti. Uued hinnad kehtivad järgmised kaks aastat.

Korraldatud jäätmevedu hakkas Tallinnas kehtima 1. juunist 2006 ning selle üheks eesmärgiks on puhta elukeskkonna tagamine ning jäätmete nõuetekohane käitlemine. Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul polnud enne korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustust ligi pooltel Nõmme objektidel kehtivat jäätmeveolepingut. «Korraldatud jäätmevedu tähendab seda, et majapidamises tekkivad olmejäätmed kogub ja transpordib veoettevõte, kellele linn võib hanke korras anda ainuõiguse teenindada piirkonda kuni viie aasta jooksul. Nõmmel on viimastel aastatel prügiveo eest vastutanud AS Ragn-Sells,» lisas ta.

Ainuõiguse andmisel saab otsustavaks hankel konkureerivate ettevõtete poolt elanikele pakutud madalaim teenusehind. Vedaja peab ühtlasi igati vastama linna esitatud tehnilistele nõuetele. Tallinnas on 13 jäätmeveo piirkonda ja kõigis neist korraldatakse avalik hange jäätmevedaja leidmiseks. Korraldatud jäätmeveoga on Tallinna linnas hõlmatud segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, biolagunevate jäätmete ja suurjäätmete kogumine. Need jäätmeliigid tohib üle anda ainult piirkonda lepinguliselt teenindavale jäätmevedajale.

Tabelit näeb suuremalt, kui klikite pildil.

Jannseni galerii pakub kunstnikele tasuta näitusepinda

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

Hetk galerii avamiselt veebruari lõpus. (foto: Jukko Nooni)

Veebruari lõpus avas Nõmmel, Jannseni kaubamaja II korrusel asuva Craftcenteri Käsitöö Keskuse ruumides uksed Jannseni galerii. Galerii ja käsitöökeskuse eestvedaja Kris Leinatamme sõnul pakub galerii kunstnikele tasuta näitusepinda. “Ühe näituse kestvus on 30-40 päeva. Seoses novembris saabuva Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäevaga oleksid eriti oodatud Nõmme kunstnikud oma Nõmme-teemaliste töödega,” selgitas ta.

Kuni märtsi lõpuni eksponeerivad galeriis oma töid Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide stuudio I kursuse tudengid, kelle juhendajaks nõmmelane Neeme Kulbok.

Leinatamme kinnitusel leiab Craftcenteri käsitööpoest lisaks käsitööle professionaalset kunsti, kodumaist päritolu looduskosmeetikat, ravimteesid, mett, kuivatatud marju, käsitööšokolaadi ja palju muud. “Samuti toimuvad siin erinevad õpitoad alates kangastelgedel kudumisest ja lõpetades polümeersavist ehete valmistamisega,” lisas Kris Leinatamm.

Jannseni galerii ja Craftcenteri käsitööpood asuvad aadressil Vabaduse pst 128 ning on avatud T–R kella 11–19, L kella 11–18. Lisainfot saab: Kris Leinatamm, tel 522 3332.

Kaks pianiinot kammersaalis

Autor: Maie Tarma-Kibin, Nõmme kultuurikeskuse direktor
---------------------------------------------------------------------------------------

Tänukontserdil toetajatele esinesid Margus Kappel ja Andu Kõiv. (fofo: Karl Kerdt)

Nõmme kultuurikeskuse masuaja projekt «Uus pianiino kultuurikeskuse kammersaali», mis sai alguse 2009. aasta sügisel, jõudis pühapäeval suurepärase kontserdiga finišisse. Valge Kawai pianiino soetamiseks korraldasid seitse kultuurikeskuse huviringi kontserte-tuluõhtuid, annetuste kast kultuurikeskuse fuajees andis oma osa. Kaasa lõid professionaalsed muusikud eesotsas Kukerpillidega. Tugev toetus tuli Nõmme Linnaosa Valitsuselt ja Nõmme Silmakeskuselt. Ühiste jõupingutuste tulemusena on uus pianiino kohal ja me saame jätkata oma kammersaali kontsertide sarja.

Avaürituseks oli tänukontsert toetajatele. Tulbiõite ja kollase lindiga ehitud pianiino pakkisid lahti Margus Kappel ja Andu Kõiv. Erakordne võimalus meie väikeses kammersaalis oli kuulata kontserti kahel pianiinol. Kontsert oli salongimuusika ehe näide. Artistid olid varmad kasutama kahe pilli kõiki registreid. Kui alguses kuulsime Raimond Valgre kaunite meloodiate töötlusi, siis kontserdi edenedes said bugi-vugi ja džässirütmid võitu, nii et helide mass ei tahtnud ruumi ära mahtuda. Aplaus nõudis välja lisapala. Meie vanale armsale Astronile, mis on pärit 1920ndatest aastatest, oli see ilmselt viimane kontsert. Ees ootab väärikas puhkus Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis.

Nõmmelased on oodatud aga uut pianiinot kuulama 24. aprillil kell 17, kui kultuurikeskuse kammersaalis musitseerivad džässlaulja Kadri Voorand ja pianist Jürmo Eespere.

Ukulele – kas Viplala väikeseks tinistatud kitarr?

Autor: Mari Aua, ukulele klubi eestvedaja
--------------------------------------------------------------------------------------

Tütarlaps ukulelega lumisel Nõmme tänaval. (foto: Alvar Põldeots)

Igal kolmapäeval kell 16.30 käib Nõmme kultuurikeskuses koos UkuKlubi, kuhu on oodatud kõik ukulele huvilised. Alguses ei pea isegi ukulelet olemas olema - piisab tahtmisest, pilli, millega esimesel korral proovida, leiame!

UkuKlubi seltskond on kirev. Meie vanusevahed on suured, me tuleme erinevatest kodudest ning erinevatest töökohtadest. Meid seob üks kirg, mis kõik need erinevused üle trumpab - ukulele!

Meil kõigil on tarvis selliseid hetki, kus argielu hallid toimetused jäävad tahaplaanile ning saame olla ainult iseendale ja iseendaga. See on parim põhjus, miks võiks ukulele kätte võtta. Kõik suudavad seda kui vaid oleks natukene usku iseendasse. Me õpime koos ja tunneme rõõmu oma arengust.

Mis see ukulele siis on? Mandoliin, mis on pisut muljuda saanud või hoopis kitarr, mille Viplala väikseks tinistas ja nüüd enam õigesse mõõtu tagasi ei saa? Ei, ukulele on võluv pisike pill, millel oma tegu ja nägu - kui võtad ta kätte, siis kaovad mured kui nõiaväel.

Miks mängida ukulelet?

Esimesed ukuleled on valmistatud Portugalis Madeira saarel, kust sealt Hawaiile rännanud töölised need kaasa võtsid. Hawaii inimesed olid pisikese pilli helist vaimustuses ning ta sai nime «ukulele» ehk «kingitus, mis on saabunud». Uku tähendab «kingitus», lele - «saabunud». Sealt edasi levis ukulele vaimustus juba kiiresti üle Ameerika.

Kindlasti teavad kõik filmi «Džässis ainult tüdrukud» ja nüüd meenutage seda pilli, mida Marylin Monroe mängis. Jah, ukulelet. Ka Elvis Presly mängis ukulelet ja Georg Harrison. Hawaiilt pärit Israel Kamakawiwo´ole puudutas oma muusikaga paljude inimeste südameid. Kuulake tema esituses lugu «Somewhere over the rainbow» ja te mõistate millest ma räägin.

Miks mängida ukulelet? Tema heli on rõõmus ja krapsakas. Mängides on üsna keeruline tõsiseks jääda. Ta on suhteliselt odav. Teda on kerge õppida. Ta on pisike - see tähendab, et kodus saab ta olla laual ja iga kord kui tekib hetk, saad ta kätte võtta ja natuke mängida (käest ära panemine võib probleeme tekitada).

Rohkem infot ukulele kohta on võimalik leida kodulehelt www.ukulele.ee.

Loomapidaja vastutab looma tekitatud kahju eest

Autor: Monika Lestberg, Tallinna munitsipaalpolitsei ameti peaspetsialist
-----------------------------------------------------------------------------------------

Kõrge hang aia ääres on parim tee koduõuelt jalgalaskmiseks. Pildil olev koer pole looga seotud. (foto: Monika Lestberg)

Päikeselised päevad toovad kevade tunde. Ka inimese parim sõber tunneb õhust kevade kutset, mis veenab koera oma piirkonda laiendama. Vaatamata sellele on siiski iga koeraomaniku ülesanne tagada, et tema lemmikloom territooriumilt välja ei pääseks ning inimesi ehmatada ega rünnata ei saaks.

Tänavune lumine talv tekitas tänavatele ja meie kõigi õuedele meeletud lumehanged. Lemmikloom, kes aeg-ajalt käib õues õhku hingamas või elab seal alaliselt, leiab inimese jaoks ebamugavas lumerohkuses aga omad võlud. Aia kõrval olev hang on parim koht tänaval toimuvate sündmuste jälgimiseks. Sealt jalutavad mööda juhuslikud jalakäijad, lapsed, teised koeri jalutavad inimesed ning loomulikult ka koerte lemmikud – kirjakandjad. Paraku on kõrge hang aia ääres ka parim tee koduõuelt jalgalaskmiseks.

Munitsipaalpolitsei amet soovitab lemmikloomaomanikel tõsiselt kontrollida oma koera võimalusi aiast välja pääseda. Kui koer tahab hulkuma minna, kasutab ta ära iga võimaluse, mis talle on antud. Koeraomanikud võiks hetkeks aru pidada, mida nende lohakusest või kogemata lahti pääsenud loom võib tähendada neile endile, teistele inimestele ja ka koerale. Üle aia hüppavad koerad jooksevad kevade sunnil mööda puhtaks sulanud sõiduteid. Kiirelt liikuvat koera ei pruugi autojuhid märgata ning selline asi võib kaasa tuua armastatud lemmiklooma vigastuse või kurvemal juhul tema hukkumise.

Kommentaar:

Monica Rand, Munitsipaalpolitsei ameti juhataja

Juhul kui loom on inimest ehmatanud või lausa rünnanud, võiks inimene sellest kohe teada anda munitsipaalpolitsei ameti korrapidaja telefonile 14 410. Korrapidaja saadab patrulli olukorda kontrollima ning vajadusel kutsub loomade varjupaigast kohale hulkuvate loomade püüdja. Kui inimene teab koera ja koeraomanikku, siis kindlasti võiks selle kohta ka avalduse teha ning saata e-posti aadressile munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumisel võidakse karistada kuni 400 euro suuruse trahviga.

Nõmmel on kujunenud suureks probleemiks koerad, kes aedadest välja murravad või peremehe käest lahti rebivad ning inimesi või teisi loomi ehmatavad või koguni ründavad. Sellele on korduvalt ka linnaosalehes tähelepanu juhitud. Loomapidaja ülesanne on tagada teiste loomade ja inimeste turvalisus ning välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. Loomapidamine ei tohi häirida avalikku korda ega teisi loomi. Loomapidaja vastutab looma tekitatud kahju eest.

Munitsipaalpolitsei amet paneb kõigile lemmikloomaomanikele südamele, et nad vaataks kõigi turvalisuse mõttes üle oma aia ja vajadusel eemaldaks võimalused, et koer sealt välja pääseb.

Negatiivne kogemus
Jooksin Nurme tänavalt TTÜ spordihalli trenni. Kuna paar nädalat tagasi oli Nurme 39 juures suur koer keset teed ja haukus, otsustasin minna sel korral Seene tänava kaudu. Seene tänava Nõmme keskuse poolse otsa juures ehmatasin end peaaegu surnuks. Kuna õues on väga libe, siis jooksin pilk maas, nägemaks, kuhu jääkünka otsa mitte astuda. Äkitselt nägin endast viie meetri kaugusel koera, kes oli küll aias, ent kuna lumehunnik aias oli kõrgem kui aed, siis jäin tardunud paigale. Keerasin otsa ringi ja lootsin, et koer üle aia ei astu. Aed oli vaevalt nabani. Mai tänava kaudu jõudsin elusalt trenni.

Tagasiteel oli Seene tänava teises otsas enne Vabaduse pst selline olukord, kus koer oleks kerge hüppega üle aia saanud, kuna jälle kord oli koerale lumest platvorm aetud. Lumi lükatakse kenasti aia äärde, kus koer saab möödakäivatel inimestel südant seest ehmatada.

Ei tea mina ega teised Nõmme elanikud, kes jalgsi liiguvad, kas see koer, kes meenutab pigem pruun- või jääkarupoega, hüppab üle aia või näitab lihtsalt hambaid ja uriseb.

* autor on toimetusele teada

Ole inimene, vastuta oma lemmiklooma eest!

Autor: Kadri Võrel, Eesti Loomakaitse Selts
-----------------------------------------------------------------------------------------

Steriliseerimine vähendaks kassi terviseriske ja hoiab ära soovimatud pesakonnad. (foto: Karl Kerdt)

On ilus laupäeva hommik ja nagu ikka, kogunevad külainimesed poe juurde, et natuke juttu ajada. Mõne aja pärast jõuab vestlus ka suurte loomade juurest väikeste peale ja Juhan kurdab: «Mu kassirajakas pole jälle nädal aega koju tulnud. Ilmselt läks kuskile pulma ja nüüd vist rebase saagiks langenud. Iga kord kui kass pulmast tuli, oli ta nii katki kistud, et mõnikord tilkus mäda põskedest ja oli vaja lausa tohtri juurde minna. Suure summa raha kulutasin ta peale. Nüüd aga vaja omale uus kass kuskilt hankida.» Maali vastab: «Oh, kui kahju. Ma just eile ajasin oma kassi pojad ämbrisse, oleks võinud ju ühe sullegi jätta.» Ilmar omakorda lohutab: «Sa mine parem selle Mäe memme juurest läbi. Tal vanust juba 80 ja ei leia enam neid poegi ülesse. Tal juba umbes 30 kassi maja ümber ringi jooksmas. Saad omale just sellist värvi kassi, nagu hing ihaldab. Ole ainult ettevaatlik ja ära mädaste silmadega poega võta. Mihkel võttis ja see suri tal nädalaga kätte ära.»

Kõlab nagu tavapärane jutuajamine, mida kindlasti paljud on kõrvalt kuulnud, kuid kui mõtlema hakata, on seal ju nii mõndagi valesti. Juhani kass oleks võinud elada veel aastaid, kui ta oleks haavade lappimise raha kastreerimise jaoks välja käinud. Kõuts oleks muutunud kodusemaks ja pulmad poleks enam huvitanud. Suure tõenäosusega ei oleks ka rebane talle enam nii lihtsalt peale sattunud, sest koduõuele metsloom tavapäraselt ei tiku.

Maali kass toob kaks-kolm korda aastas ilmale aga neli-viis kassipoega, keda kellelgi vaja pole. Enamasti lähevad nad «merekooli». Kassi jaoks tähendab see pidevat koormust tiinuse näol, mis tihti lõppeb piimanäärmepõletikuga. Ta ei ole sugugi õnnelik kass, vaid näeb viieaastasena välja nagu vana loom ja ka hiirepüüdjana pole tast enam asja. Perenaine ütleb, et eks vanus teeb juba liiga. Tegelikult pole ju viieaastane kass sugugi vana. Tal oleks veel aega 10–15 aastat muretult elada, kui seda pidevat poegimist poleks. Lisaks on «merekooli» saatmine kriminaalkorras karistatav olenemata sellest, kas uputatakse vastsündinud või nädalavanuseid kassipoegi.

Mäe memme kassikoloonia on aga üle küla tuntud. Kunagi oli temalgi vaid üks emane kass, kuid see peitis oma pojad ära ja nii sai ühest kassist korraga kuus. Memmekese kogu pension kulub kasside toitmisele. Oma söögi ja ravimite peale kuluv summa on palju väiksem. Vahest jääb kasse küll ka vähemaks, sest haiguste laine käib üle, kuid mõni emane jääb ikka ellu ja paneb alguse uuele põlvkonnale. Ka siin oleks olnud ju tegelikult abi esimese kassi steriliseerimisest. Tookord tundus see nii üüratult kallis, kuid praegu kiisude söögile kuluv raha on igakuiselt palju suurem.

Selleks et eelkirjeldatud olukordi vältida, korraldab Eesti Loomakaitse Selts koostöös Royal Caniniga ka sel kevadel kampaania, mille raames on võimalik oma lemmikloomi steriliseerida/kastreerida.

Kampaaniast võtavad osa mitmed kliinikud üle Eesti. Kampaania peamine rõhk on kutsuda loomaomanikke steriliseerima/kastreerima oma kasse, kuid sel korral võimaldavad mõned kliinikud ka koerte steriliseerimist/kastreerimist.

Kampaanias osalemiseks tutvu tingimustega ja registreeru lehel www.loomakaitse.ee või helista loomakaitse infotelefonile 5550 5009.

Raie- ja hoolduslõikusloa taotlemisest

Autor: Sulev Järve, keskkonnaameti haljastuse osakonna peaspetsialist
------------------------------------------------------------------------------------------

Kui näiteks tormiga kukkus üks puu pikali, siis ei anna see kohe põhjust teiste mahasaagimiseks. Enne tuleb kindlaks teha murdumise põhjus. Vanadel puudel on palju erinevaid haigusi, kuid kõik pole sugugi ohtlikud ega levi kõrvalolevatele. (foto Jukko Nooni)

Tallinna linnas kehtib kord, mille kohaselt peab kinnistu omanik oma maal kasvava puu mahavõtmiseks või elusate okste eemaldamiseks taotlema Tallinna keskkonnaametilt vastava loa. Raieluba pole vaja siis, kui tegemist on viljapuuga või noore, alla 8 cm rinnasläbimõõduga puukesega, küll aga kuivanud puude puhul.

Raie- või hoolduslõikusloa saamiseks peaksite toimima sellises järjekorras.

• Vaadake üle oma kinnistul olevad puud, sest nende ohutuse eest vastutate ju teie. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele, mis kasvavad tänava, elamu ja õhuliinide läheduses – kas nende seisund on teie hinnangul viimastel aastatel halvenenud. Kui oma tarkusest jääb vajaka, küsige julgesti abi puid tundvatelt spetsialistidelt. Võimalusel lisage juurde skeem nende puude asukohaga.

• Kui teie kinnistu on kaasomandis, küsige väljavalitud puude raieks või oksalõikuseks kohe kõigilt kaasomanikelt kirjalik nõusolek (või vabas vormis volitus keskkonnaametilt raieloa taotlemiseks). Tasub siiski arvestada, et kui teie soov pole meie hinnangul põhjendatud, siis me ei luba kõiki soovitud puid maha võtta. Teinekord selgub aga ülevaatuse käigus, et peaks hoopis mõne puu rohkem raiuma, võimaldamaks näiteks naaberpuudele paremaid kasvutingimusi.

• Kui puu kasvab ühistu territooriumil, tuleb selle hooldusvajadust arutada ühistu üld- või juhatuse koosolekul ning protokoll tehtud otsusega saata koos taotlusega meile. Kui puu on aia taga kas linnaosa või kommunaalameti hallataval maal, pöörduge oma sooviga vastava haljastuse spetsialisti poole.

• Vahel on elujõuline puu vaja eemaldada seoses ehitustöödega. Sel juhul peate taotlusele lisama ehitusloa ja kinnistu plaani koopia ning garanteerima likvideeritava puu asendamise võrreldavas koguses uute puudega.

Kui näiteks tormiga kukkus üks puu pikali, siis ei anna see kohe põhjust teiste mahasaagimiseks.
Enne tuleb kindlaks teha murdumise põhjus. Vanadel puudel on palju erinevaid haigusi, kuid kõik pole sugugi ohtlikud ega levi kõrvalolevatele. Kiiresti peaksite aga eemaldama kuivanud puud – mõni jalalkuivanud mänd võib juba paari aastaga maapinna lähedalt ohtlikult läbi pehkida. Kui oleme teie soovi kohaselt väljastanud ohtliku või kuivanud puu raieks loa ja te ei pea vajalikuks seda tööd kiiresti ära teha, siis puu murdumisega seotud tagajärgede eest vastutate teie.

Taotlust saab täita Nõmme linnaosa valitsuse (Vabaduse pst 77 ja Jaama 1) või linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7), digiallkirja andmise võimalusel ka Tallinna kodulehe kaudu (http://www.tallinn.ee/raieluba). Väljastatud raieluba ei ole meil võimalik saata e-postiga, kuna vastuvõtja peab selle allkirjastama. Töö tegemisele ei tohi asuda enne loa kättesaamist.

Meie spetsialisti kohaletulek, puude ülevaatus ja loa väljastamine on tasuta, küll aga tuleb raietöö tellida ja kinni maksta maaomanikul. Kuna raie- ja oksalõikustöö on linnas keeruline ja ohtlik, soovitame abi saamiseks pöörduda vastava ettevalmistuse saanud oskustöölise – arboristi – poole. Eestis tegutseb neid juba kümneid. Kui kahtlete töötegija oskustes, küsige näha tema kutsetunnistust ja keerukamate tööde korral ka vastutuskindlustuse lepingu olemasolu.

Lisateavet ja jooniseid puuokste lõikamise kohta leiab keskkonnaameti väljaantud voldikust, mida saab Tallinna ja linnaosade infosaalidest.

Üksikutel erijuhtudel võib oma maal oleva puu maha saagida ja koristada ka ilma tavapärase raieloata, kuid Tallinna keskkonnaametiga eelnevalt kooskõlastades. See on kinnistuomanikul lubatud vaid siis, kui puu on pikali kukkunud, tormist või lumest tugevasti kahjustatud või muul viisil ohtlik. Sellistest puudest tuleb teatada Tallinna keskkonnaameti haljastuse osakonda soovitavalt e-posti teel sulev.jarve@tallinnlv.ee. Kirjas tuleb lühidalt märkida, mis liiki ja mitu puud murdusid täielikult, mitu on ohtlikud ja võivad kohe murduda. Lisada tuleb oma kontaktandmed ja võimalusel pildid puudest. Kui kirja saatmise võimalust pole, võib oma murega helistada telefonile 640 4274.

Samamoodi tuleb teatada suurtest murdunud puuokstest, sest ilma hoolduslõikusloata tohib lõigata vaid kuivanud oksi ja vesivõsusid.

Tööotsijate klubist saab teadmisi konkurentsivõime tõstmise kohta

Autor: Ene Vinter-van Vierssen, Nõmme tööotsijate klubi koolitaja
---------------------------------------------------------------------------------------

8. märtsil alustas Nõmmel Pääsküla sotsiaalkeskuses tegevust tööklubi, kus käivad koos tööd otsivad inimesed.

Klubi on inimeste abistamiseks ja heitumise ohjamiseks. Klubis koos õppides saab enamik inimestest tõsta oma konkurentsivõimet tööturul, osa leiab innustust hakata iseendale tööandjaks. Tööklubis ei ole rõhk õpetamisel, vaid inimeste abistamisel neile oluliste teadmiste saamiseks või oskuste omandamiseks. Tööklubi on selles mõttes eriline, et see on tööotsija-keskne ja jagab igasugust teavet, mis võib olla kasulik tööotsijale. Klubist saab teadmisi ja oskusi töökohale kandideerimiseks, juriidilist ja karjäärinõustamist. Soovijad saavad abi CV koostamiseks või lihvimiseks, põhjalike rolliharjutuste abil omandada kogemusi tööintervjuudeks. Klubis ei ole palju loenguid, sest inimesed omandavad loengust ainult 5–10 protsenti. Klubipäeva jooksul arutletakse suuremates ja väiksemates rühmades, õpitakse elulistest näidetest, tehakse praktilisi ülesandeid.

Klubi tegevuse kestvus ja eesmärgid

Klubi käib koos seitse korda. Kolmetunnised õppepäevad toimuvad iga kahe nädala tagant. Klubi algas inimeste ootuste ja vajaduste väljaselgitamisega. Inimesed teavad väga hästi, mida neil oleks vaja rohkem teada, osata või harjutada. Selline klubi kava tegemine toetab klubiliikmete õpieesmärkide seadmist, vastutuse võtmist õppimise eest ja valmistumist õppimiseks. Klubi juht jagab teadmisi ja kogemusi tööturul konkurentsivõime tõstmise kohta, klubis osalejad praktiseerivad, arutatavad ja annavad üksteisele tagasisidet.

Klubi tegevused on üles ehitatud kaasaegsele arusaamale täiskasvanu õppimisest

Täiskasvanule ei saa midagi õpetada nii-öelda laua taga soola edasi andes. Täiskasvanu saab õppida. Iga täiskasvanu koostab oma teadmised ja oskused ise.

Tänapäeval on õppimine erinev 20 aasta tagusest, kus sai elada õpiku järgi. Tänapäeval pole võimalik öelda, et ainult selline CV või selline intervjuu vastus on õige. Vaadake internetist, kui palju erinevaid CV-näidiseid te leiate. Hiljuti avatud töötukassa internetikeskkonna iseteeninduses on uutmoodi CV-vorm.

Parim, mida tänapäeval täiskasvanu saab teha, on uurida erinevaid võimalusi, vigu ja edulugusid ning valida või teha endale sobivaim.

Tänapäeva iseloomustab ka kiire muutumine, teabe vaba levik ja õpetajakeskse õppimise asendumine õppijakeskse õppimisega. Õpetaja või juhendaja ei pea enam ette lugema, mida ta on lugenud või mida inimene saab ise lugeda.

Õpetaja roll on pigem õppija abistamine oma teadmiste laiendamisel ja vajalike oskuste omandamisel.

Tööotsijate klubi on avatud kõigile soovijaile, liituda või lahkuda saab igal ajal. Järgmine kogunemine on 22. märtsil.

Klubi kohta saab infot küsida ja registreeruda e-posti teel erli.umbsaar@tallinnlv.ee või telefonitsi 645 7348.

Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio ootab kunstihuvilisi kätt proovima

Autor: Anna-Maria Vaino, Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio juhataja
-----------------------------------------------------------------------------------------

Keraamikatundides on võimalus luua pisiplastikat, ehteid jms. (foto: Piret Ellamaa)

Nõmme Rahu kiriku kõrval asuvas väikesesse majakesse Võsu tn 5 on loodud uus töökoda Nõmme ja kogu Tallinna elanikele klaasikunsti ja keraamikaga tegelemiseks.

Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio kutsub kõiki noori ja vanu vanuses 4–99 aastat, kel huvi klaasikunsti ja keraamika vastu, koos kogenud õpetajatega klaasehteid meisterdama, vitraaži ja vormisulatuse ning muude klaasi sulatamise ja külmtöötluse võimalustega tutvuma. Keraamikatundides on võimalus luua pisiplastikat, ehteid, erinevates tehnikates tarbeesemeid (kausse, kanne, tasse jne) jms, samuti on stuudio kasutuses savitreipink ning suuremate kogemustega savisõber saab selle peal kätt harjutada.

Eraldi kokkuleppel saab stuudios tähistada ka sünnipäevi ning läbi viia asutuse või sõpruskondade ühiseid klaasi ja keraamika töötubasid.

• Koolivaheajal

Koolivaheajal on lapsed (7–16 aastat) oodatud stuudio vaheajatundidesse 22. märtsil ja 23. märtsil kella 11–13.30 (tunni tasu 8 eurot): 22. märts – klaasmosaiik ja keraamiline pisiplastika või tarbevorm; 23. märts – vitraaž ja keraamilised helmed.
Kahel päeval osalejale osalustasu 14 eurot.

Klaasistuudio loomise idee sai alguse aga kolm ja pool aastat tagasi, mil Nõmme Rahu kogudusel oli kahju Nikolai Glehni ehitatud Rahu kiriku kõrval asuvat väikest valvurimajakest maha lammutada ning sinna hakkas ruume korrastama MTÜ Nõmme Klaasi- ja Keraamikastuudio ehk kolme kunstiõpetaja ja kunstniku Piret Ellamaa, Tiia Põldmetsa ja Anna-Maria Vaino rajatud, klaasikunsti ja keraamikaga tegelev kunstistuudio. Pärast kolme aastat projektide kirjutamist ja oma kätega kõikvõimalike ehitustööde tegemist on majake lõpuks töökorras. Täname väga igakülgse toetuse eest Nõmme Rahu kogudust ning «Kohaliku omaalgatuse» programmi, kes on meie projekte korduvalt rahastanud.

Veebruari lõpus ja märtsi alguses toimusid avatud uste päevad, kuhu tuli külalisi nii lähedalt kui kaugelt. Huvilised said uurida varem valmistatud töid ning soovi korral ise ka käed klaasiseks teha, valmistades endale meelepärase klaasmosaiigi.

Vitraaži töötuba täiskasvanutele toimub esmaspäeviti kell 18 (13 eurot). Keraamika töötuba täiskasvanutele on teisipäeviti kell 18 (10 eurot). Laste savitöötuba algab teisipäeviti kell 15.30 (5 eurot). Huvi korral kirjutada klaasjasavi@gmail.com või helistada 503 3851.

Ebaseaduslik raie Nõmme parkmetsas

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------------

Ebaseaduslikult oli maha saetud 17 elujõus ja tervet puud.

Eelmisel nädalal andis üks Helbe tänava piirkonna elanik teada, et sealsest metsatukast on maha võetud puid, ning tundis huvi, kas selleks on raieluba olemas.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul polnud puuderaieks luba ning kontrolli tulemusena selgus, et ebaseaduslikult on maha võetud 15 mändi (läbimõõduga 15–25 cm) ja üks kask läbimõõduga 35 cm. «Pakud olid toodud Helbe 17 kinnistu juurde hunnikusse ja üks langetatud mänd oli veel saagimata. Nii kändude, pakkude kui ka oksade järgi sai öelda, et maha on võetud elujõus puud,» rääkis linnaosavanem.

«Siinkohal tahaksin kiita elanikku, kes oma kodukoha vastu huvi tundis ja sellest linnaosavalitsusele teada andis. Olukorra fikseeris ka mupo, kes alustas menetlust,» sõnas Vakra.

Ohtlikest löökaukudest teatage abitelefonile 1345

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------



Seoses löökaukude igapäevase prognoosimatu tekkimisega remondib Tallinna linna lepingupartner Tallinna Teede AS ohtlikumaid löökauke ööpäev läbi kahe tööbrigaadiga. Üks brigaad jõuab vahetuse jooksul remontida keskmiselt kuni 50 ruutmeetrit teekatteid.

«Kohati on asfalt seoses külmakahjustustega vajunud ja nendesse kohtadesse, samuti löökaukude juurde, mis parandamise järge ootavad, paigaldatakse hoiatavad liiklusmärgid,» ütles kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. Ohtlikest löökaukudest, mis praeguste ilmadega lausa poole päeva jooksul tekkida võivad, palutakse teatada Tallinna abitelefonile 1345. Sealt edastatakse informatsioon Tallinna Teede ASile, kes saadab välja remondibrigaadi või paneb kuni ohu likvideerimiseni välja hoiatava liiklusmärgi.

Päevasel ajal saab löökauke remontida väiksema liiklustihedusega tänavatel. Suurema liiklustihedusega teedel tehakse remonti öösiti.

Nõmmel ja Mustamäel oli valimistel kõrgeim osalusprotsent

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------



Nõmme kuulus koos Mustamäega 3. valimisringkonda, kus oma valiku tegi 72,8 protsenti hääleõiguslikest valijatest, mis oli kõrgeim kogu vabariigis. Mustamäe linnaosas käis 41 868 hääleõiguslikust kodanikust valimas 21 786, Nõmmel 27 790 kodanikust 14 394. E-hääletamisel osales 14 485, välisriigis käis hääletamas 158 inimest.

Nõmmel kandideerinutest sai lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadi Urmas Paet Reformierakonnast ja Jüri Ratas Keskerakonnast.

Lisaks pääsesid riigikokku lihtkvoodi alusel jaotatud ringkonnamandaadiga Nõmmel kandideerinud isikutest Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit), Peeter Kreitzberg (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Aivar Sõerd (Reformierakond), Rainer Vakra (Keskerakond).

Võrdlusarvu alusel jaotatud kompensatsioonimandaadi sai Nõmmelt Siim Valmar Kiisler (Isamaa ja Res Publica Liit).

Kalju võtab Narva Transilt mõõtu

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Juri Jevdokimov. (foto: Nõmme Kalju)

5. märtsil algasid jalgpalli Eesti meistriliiga võistlused. Avavoorus oli Nõmme Kalju vastaseks valitsev Eesti meister Tallinna FC Flora. Avakohtumine lõppes 1:0 Flora võiduga. Kohtumiseainsa värava lõi 87. minutil mulluse hooaja resultatiivseim mängija Sander Post. Nõmme Kalju kaitsemängija Alain Garcia Gutierrez valiti aga meistriliiga avavooru sümboolsesse koosseisu.

Eelmisel laupäeval toimunud 2. vooru mängus oli Kalju vastaseks FC Viljandi. Avapoolajal kumbki meeskond väravani ei jõudnud. Teisel poolajal domineeris juba täielikult mängu Kalju ja väravaid ei tulnud kaua oodata. Kristen Viikmäe viis 48. minutil Kalju 1:0 juhtima ja neli minutit hiljem suurendas Juri Jevdokimov Kalju eduseisu 2:0-le. Mängu esimesel lisaminutil teenis Kristen Viikmäe veel penalti, mida läks lööma taas Jevdokimov, kes oli eksimatu ja Kalju lahkus platsilt 3:0 võiduga. 2. vooru sümboolsesse koosseisu valiti ka kaks Kalju mängijat: ründaja Kristen Viikmäe ja poolkaitsja Hidetoshi Wakui.

Järgmise mängu peab Nõmme Kalju eeloleval laupäeval, 19. märtsil kodusel Hiiu staadionil (Pidu 11) Narva Transi meeskonnaga. Kohtumine algab kell 14.

Andekad noored džässmuusikud võistlevad Nõmme Jazzi konkursil

Autor: Jaanika Ventsel, Nõmme Jazzi konkursi korraldaja
------------------------------------------------------------------------------------------

Finaali on kutsutud osalema Soome noor tippmuusik, helilooja, arranžeerija ja õpetaja Kalevi Louhivuori. (Foto: Essi Rikama)

18. ja 19. märtsil esinevad Nõmmel džässlauljad ning trompetistid Nõmme Jazzi rahvusvahelisel noortekonkursil «Jazzartist 2011». 11. korda peetaval võistlusel on esinejaid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Norrast, Venemaalt, Türgist, Rumeeniast ja Hispaaniast. Noorte muusikute esinemine on ühtaegu nii kontsert-showcase kui omavaheline jõukatsumine.

Festivalide produtsentidest žüriiliikmed peavad noorte professionaalide esinemist vaadates silmas, kes oleks sobivaim esineja nende enda korraldatava festivali lavale. Lauljaid osaleb sel aastal 11 ning mitmed neist on eelnevalt saanud auhindu rahvusvahelistel konkurssidel. Trompetiste on seevastu vaid viis, kuid nii mõnigi neist on juba tippmuusik, kel välja antud ka oma plaate. Finaali on kutsutud osalema Soome noor tippmuusik, helilooja, arranžeerija ja õpetaja Kalevi Louhivuori, kes on võitnud mitmeid stipendiume ja konkursse, sealhulgas 2. koha sellisel Ameerika mainekal võistlusel nagu Carmine Caruso International Jazz Trumpet Solo Competition. Vaid 26-aastane Kalevi on muusikuna tegev 22 CD-l.

Eesti osalejatele toimus eelvoor Otsa-kooli laval, kus astus üles kümme suurepärast noort artisti, kelle hulgast valis edasipääsejad välja žürii koosseisus Kadri Voorand, Aleksei Saks, Siim Aimla,
Toivo Unt ja Jaanika Ventsel. Rahvusvahelisel konkursil osaleb kolm lauljat – Kaisa Jõhvik, Anneliis Kits ja Kaisa Lillepuu – ning kaks trompetisti – Tanel Kuusk ja Otto-Karl Vendt.

Eesti osalejate tase on viimastel aastatel olnud tihenenud konkurentsis väga muljetavaldav ning meie lauljatele on jagatud ka hulgaliselt esinemiskutseid. Kadri Voorand (III koht, 2006, 2007), Tuuli Taul (I koht, 2009) ja Laura Põldvere (II koht, 2010) on juba tuntud lauljad, kel igaühel oma tugev loominguline eripära. Laupäeva õhtul toimub meeleolukas jamsession Hiiu pubis, kus osalevad konkursist osavõtjad. Jamsession’it alustab trompetist Normunds Piesis Lätist koos Ara Jaraljani ansambliga (Eesti).

Lisainfo Nõmme Jazzi kodulehel www.nommejazz.ee.

Kava:

18.03 kl 17 Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) POOLFINAAL. Sissepääs tasuta.
19.03 kl 16 Nõmme kultuurikeskuses FINAALKONTSERT. Pilet 3 eurot / 8 eurot.
19.03 kl 21 JAMSESSION Hiiu pubis (Pärnu maantee 325, «Hiiu jaama» peatus), Ara Jaraljan bänd & Normunds Piesis (trompet, Läti). Pilet 5 eurot.

Piletite eelmüük Piletilevis.

Nõmme mudilased jõudsid etlemiskonkursil kuue parema hulka

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme lasteaedade parimad etlejad(vasakult) Egert Starkopf, Hans Robert Kannukene ja Marta Kipper.

Lauliku lasteaias toimus 3. märtsil VIII ülelinnalise mudilaste etlemiskonkursi «Eesti keele kaunis kõla» Nõmme piirkonna eelvoor. Konkursist võttis osa 30 last üheteistkümnest Nõmme linnaosa lasteaiast. Žürii eriauhinna pälvisid Beatrice Põldsaar (juhendaja Signe Kuristik) ja Siim Ilison (juhendaja Inga Pihl).

13. märtsil Estonia talveaias toimunud lõppvoorus esindasid Nõmmet Marta Kipper (juhendaja Monika Kütt), Hans Robert Kannukene (juhendaja Piia Aasmäe) ja Egert Starkopf (juhendaja Veera Uudemets), kes kõik pääsesid ka kuue parema sekka.

Unustatud majad: Hilisjuugendlik apteegimaja

Autor: Oliver Orro, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitsespetsialist
-----------------------------------------------------------------------------------------

Millal praegune Mai tänav 4 maja algkujul ehitati, ei olegi täpselt teada. (Foto: Oliver Orro)

Nõmme raudteejaama ligidusse Nikolai von Glehni poolt Jälgimäe mõisa maadest eraldatud suvilakruntidele hakkasid esimesed hooned kerkima juba 1880.– 90. aastatel. Enamasti olid need väikesed puitsuvilad, millele olid iseloomulikud suured verandad. Oli aga ka avaramaid pansionaadilaadseid maju, kus suvitajatele tube üüriti.

20. sajandi alguses hakkas kasvama aastaringsete elanike hulk. Koos sellega hakkasid tekkima ka aasta läbi tegutsevad poed, kohvikud, rätsepatöökojad ja muu alevi eluks vajalik teenindusstruktuur. Millal praegune Mai tänav 4 maja algkujul ehitati, ei olegi täpselt teada. Tõenäoliselt oli seegi rajatud juba millalgi 19.–20. sajandi vahetuse paiku suvilana. Nõmmelastele on see roheline puumaja olnud aastakümneid aga ennekõike tuntud vana apteegina, ka Mai tänav kandis selle järgi vanasti Apteegi tänava nime.

Nõmme alevis nimelt polnud apteeki ning 1910 üüris siin ruumid ja asutas apteegi proviisor Arnold Johan Wilhelm Trossin, päritolult lihtne mees, maalt Tallinna kolinud pottsepa poeg, kes tänu oma tublidusele ja edasipüüdlikkusele oli saanud lõpetada gümnaasiumi ja hiljem suutnud omandada rohuteadlase kutse. Legendaarse proviisori omandusse jäi ladina köök 1940. aastani, vanemad nõmmelased mäletavad seda isiksuslikult koloriitset ja sõbralikku härrat kui «ebamäärasest rahvusest meest», kes rääkis vabalt nii vene, saksa kui eesti keelt, aga kõiki aktsendiga, nii et õigupoolest ei saanudki aru, mis keelt tema emakeeleks pidada. Trossin suutis Nõmmel kanda kinnitada, ostis maja peagi päriseks ja tema ajal – 1924 – tehti hoonele ka pealeehitis, millega seoses varem pooleteisekorruseline ehitis muutus tervikuna kahekorruseliseks ja sai oma siiani püsinud välimuse.

Esimesele korrusele jäid apteegiruumid koos juurde kuuluva laboratooriumiga, kus, nagu tollastes apteekides ikka, töötas mitu assistenti, sest toona oli valmisravimeid vähe, paljud rohud segati arsti retsepti järgi kohapeal. Teisel korrusel oli apteekri enda korter ja veel mõned eluruumid. Erakordselt keerulise katusekujuga sopilist hoonet võib pidada hilisjuugendlikuks, selle ümberehitusprojekti tegi Toomas Gutmann, juba tsaariajast alates Nõmmel projekteerinud populaarne ehitustehnik, kelle loomingut on siinkandis säilinud palju. 1940.–41. apteek ja maja natsionaliseeriti, kuid apteek jätkas tegutsemist algses funktsioonis. Hiljem, 1970. aastatel on hoonet veelgi ümber ehitatud, nii on apteegi-osale tehtud suuremad raamjaotuseta vitriinaknad, mis maja tõtt-öelda just ei kaunista, majale pandi eterniitkatus, mis pole ka kuigi kena, aga on seni vähemalt oma funktsiooni täitnud ja hoone suurematest niiskuskahjustustest päästnud.

Rohtu saavad nõmmelased siit seniajani, 2010. aastal tähistas Nõmme apteek pidulikult 100. tegutsemisaastat. Nüüd on aga liikumas hirmujutud, et apteek tahab siit majast ära kolida. Koht olevat liiga kõrvaline ja aastaid apteegi põhiklientideks olnud rongireisijaid praegusel autode-ajastul väheks jäänud. Oleks küll kole kahju, kui katkeks saja-aastane traditsioon.

Artiklisari ilmub kord kuus koostöös kultuuriväärtuste ametiga.


Loe ka:
Unustatud majad: Hoone, mis oma arhailisuses meenutab Nõmme alevit
Unustatud majad: Tallinna puitarhitektuuri uhkeim pärl

Nõmme lipul ja vapil on sünnipäev

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------------



22. märtsil on Nõmme lipu ja vapi 73. aastapäev. Nõmme vapi ja lipu loomise au võttis endale E. Rajandi. 1938. aastal 22. märtsil võttis linnavolikogu koosolek pakutud lipu ja vapi vastu. Seitsme oksaga mänd pidi tähendama igavikku, kestvust ja püsivust. Vapi kuldkollane pind sümboliseerib Nõmme liiva, kuldset õhku ja päikest, roheline metsahaljust ja aedlinna. Lipuvärvid – valge-roheline-valge-roheline rõhutasid samuti Nõmme tervistavat õhku, valgust ja tervist.

Ajaloolase Leho Lõhmuse sõnul kinnitas linnavolikogu sel päeval tõesti lipu ja vapi, kuid ametlikult (ja ka mitteametlikult) neid kasutusele tol ajal ei võetud ning enamikule nõmmelastest jäid need tundmatuks pea viieks aastakümneks. «Üheks põhjuseks oli ilmselt ka asjaolu, et otsust ei jõutud kinnitada ülevalt poolt, nagu tol ajal see kombeks oli. Igal tühisemalgi aktil pidi seisma president Pätsi kinnitus,» arvas Lõhmus. «Nii seadustati Nõmme lipu ja vapi kasutamise kord ametlikult alles Nõmme Heakorra Seltsi ettepanekul 21. septembril 1988 (Tallinna linna poolt) ning lipp õnnistati seejärel 12. novembril 1988 Nõmme Rahu kirikus,» lisas ta.

Kodanikualgatuse korras tegi linnaosavalitsusele ettepaneku seda tähtpäeva ametlikult tähistada nõmmelane Emeli Schmidt. Järgmisel kevadel saab seda tähtpäeva laiemalt tähistada, sest siis on selleks ka sobilik koht olemas – tänavu 12. novembril avatava Glehni ausamba juurde tuleb ka lipuplats.

Freestyler'id võtsid Nõmme lumepargis mõõtu

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------------

(foto: Kristjan-Robert Rebane)

Eelmisel laupäeval toimus Nõmme lumepargis freestyle suusa- ja lumelauavõistlus «Slopestyle Jam», millest võttis osa eesti selle ala paremik.

Suusa arvestuses võitis Kristian Eding, 2. koha sai Oliver Tiirmaa ja 3. koha Gabriel Kuslap. Juunioride parim oli Karl Pääru, talle järgnesid Marco Linno ja Johan Felix Blumfeldt. Naiste arvestuses oli parim 9-aastane Kelly Sildaru. Lumelauas jagunesid kohad järgmiselt: I koht Priit
Pärle, II koht Joonas Parv ja III koht Rasul Kadõrov. Juunioride arvestuses sai esikoha Joseph Saliste, 2. koha Carl-Robert Linnupuu ja kolmas oli Gregory Karp. Naistest oli parim Britta Talumaa.

Kristjan-Robert Rebase teisi fotosid võistlusest saab näha siit.

Nõmmel tähistatakse emakeelepäeva luuleetendusega

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme Draamastuudio noored eelmisel kevadel koos oma juhendaja Mart Kampusega. (foto: Karl Kerdt)

Laupäeval, 12. märtsil kell 18 tähistatakse Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) peatselt saabuvat emakeelepäeva, seekord kahestunud luuleetendusega «ristpistes», kus Artur Alliksaare looming on põimitud vähem tuntud autorite tekstidega. Üritus on tasuta!

Kümme vaatenurka avanevad Nõmme Draamastuudio noorte Hanna Sireli, Laura Malmi, Anneken Hintsi, Eliise Selisaare, Kairi Meressaare, Liis Tiiriku, Aarne Kallase, Johan Elmi, Johannes Valdma ja Rauno Kuusiku esituses. Lavastuse ja liikumise on seadnud Mart Kampus ja Ave Tuumalu.

Ühest vaikselt möödunud juubelist - Silikaat 100

Autor: Leho Lõhmus
----------------------------------------------------------------------------------------

O/Ü Silikat kivipress 1930. aastatel. (foto: Leho Lõhmuse erakogu)

Jalutades mööda Nõmmet, näeme puumajade kõrval ka kivist, sealhulgas lubiliiv- ehk silikaattellistest ehitatud hooneid. Selle materjali valmistamise Eesti «juured» asuvad aga Nõmmel. Just siin, praeguse Järve Selveri kohal, alustas 100 aastat tagasi, 1910. aasta sügisel tööd Tallinna Silikaat-telliste Vabrik O. Amberg ja Ko.

Esimene katse Nõmmel selliseid telliseid toota pärineb tegelikult kümmekond aastat varasemast ajast. Nimelt märkas ärimees Martin Böckler juba 1899. aastal, et põhitoorainet – liiva – on siin kandis palju ning lubjatehaseidki ümbruskonnas mitu. Kuid tehnoloogilised raskused ja algav majanduskriis suretasid selle ettevõtmise peagi.

1910. aastaks oli majanduslik olukord paranenud. Pealegi liikusid juba kuuldused suurte laevaehitustehaste ja sõjasadama ehitamisest Tallinna ning silmapiiril oli Peeter Suure merekindluse rajamise plaanid. Vene kroonu oli aga stabiilne ja rikas tellija.

Ettevõttega on seotud silmapistvad isikud

I maailmasõja eel saavutati ligi 15 töölisega aastatoodanguks 2,5–3 miljonit tellist, sealjuures töötati kümme kuud. Tehases oli isegi väike elektrijaam, millest saadavat energiat kasutati valgustuseks. Firma toodangut kasutati muu hulgas ka Estonia teatri ehitusel.

Pärast sõdadest tingitud pikemat pausi jätkus tootmine 1923. aastal osaühistu Silikat nime all. Ühistu põhikapital oli 5 miljonit marka, mis jaotatud sajaks 50 000-margaseks osatäheks. 1930. aastatel oli tehases 40–45 töölist, aastatoodang ligi 7,5 miljonit tellist. Sealjuures töötati aastas seitse-kaheksa kuud.

Nõmme suurima tööstusettevõttega oli seotud kahe Eesti ajaloos silmapaistnud isiku tegevus. Tehase peaosanik ja direktor aastatel 1910–1914 oli juba mainitud insener Oskar Amberg. Eesti Vabariigi algaastail oli ta korduvalt valitsuse liige: töö-hoolekande, sõja- ja teedeminister. O/ü Silikat aktsionär ja tehniline direktor (peainsener) 1923–1935 oli aga Leopold Tõnson VR I/2 – Eesti üks spordijuhte, spordiseltsi Kalev asutajaid, Vabadussõjas kalevlaste maleva formeerija ja esimene pealik. Tehase teine suurem aktsionär oli Rakke lubjatehase omanik Karl Kadak. Sõites rongiga läbi Rakke, võime tema nime praegugi tehase korstnalt lugeda.

1937. aastal lisandus Nõmmele veel üks silikaatkivide tootja, osaühing Kvarts Männikul.

Lugematul hulgal hooneid

Pärast II maailmasõda laienes tootmine tunduvalt. 1958. aastal liideti tehasega Silikaat betooni- ja katusepapi tööstus Järve. 1966. aastal hakkas Silikaadi koosseisus tööle reliinitsehh. See oli esimene põrandakatteid tootev üksus terves tolleaegses Eestis üldse.

Männiku tehas 1960. aastatel. (foto: Leho Lõhmuse erakogu)

Tootmine laienes ka Männikul. 1957. aasta novembris alustas tööd ehitusmaterjalide tehas Männiku, mille üheks tsehhiks sai peagi Kvarts. Põhiliseks toodanguks oli silikaattellis, mida lisaks Kvartsi tsehhile valmistati nüüd ka uues Männiku ja Valdeku tsehhis. Aastas valmistati keskmiselt 150 miljonit tellist, millest osa veeti Eestist välja. 1958. aastal alustati silikaltsiitplokkide katsetootmisega. 1963. aastal anti käiku keskkatlamaja, samal aastal juurutati ruberoidi tootmine, 1972. aastal valmis kips-vaheseinaplaatide tsehh. 1. jaanuaril 1973 ühendati Männiku ja Silikaat üheks tootmiskoondiseks. See oli Nõmme esimene suurettevõte, töötajate arvuga üle 1800.

Eesti taasiseseisvumine kuulutas ka sotsialistliku suurtööstuse lõppu. Nüüd toodetakse silikaattelliseid vaid Valdeku tsehhis. Kunagise Silikaadi kohal on Järve Selver ja Kvartsi territooriumil Kaitseliidu Harju malev. Kadunud on ka Männiku katlamaja koos oma 63-meetrise korstnaga.

Aga tulgem tagasi meie loo alguse juurde. Mida me siis võime leida mööda Nõmmet jalutades? I maailmasõja eel ja ajal toodetud telliseid on kasutatud merekindluse mitme objekti ehitamisel: Liiva jaam ja veetorn, kunagised Pääsküla ja Nõmme-Kindluse jaamahoone, 1920.–1930. aastatest Nõmme ja Kivimäe jaamahoone ning muidugi 1939. aastal valminud Nõmme gümnaasiumi hoone, mille ehitusel kasutati rohkem kui 200 000 silikaattellist. Sõjajärgsetest aastatest meenub eelkõige Mustamäe suusahüppetorn, mille rajamise lugu on ilmunud ka Nõmme Sõnumites. Ning muidugi lugematu arv elamuid.

*Autor on olnud ka ise aastatel 1976–1981 Silikaadi töötaja.

Vanameeste klubi laiendab haaret

Autor: Jukko Nooni
----------------------------------------------------------------------------------------

Vanameeste klubi liikmed külastamas Tallinna lennujaama hooldusosakonda. (foto: Tiit Luiga)

Nõmme Vanameeste Klubi on varsti tegutsenud pea poolteist aastat. Klubi eesmärk on aidata eakatel meestel hoida oma elukvaliteeti, parandada suhtlusvõimalusi, hoides neid ajakohases infoväljas, selgitades neid puudutavaid uusi seadusi ja kohaliku omavalitsuse tegevust ning parandada nende oskusi toime tulla kiirelt uueneva IT- ja olmetehnikaga. Praegu käib klubis 25 meest vanuses 60 kuni 83 aastat.

Kui klubi senine tegevus on olnud peamiselt liikmete ajaveetmiseks ja meelelahutuseks, siis nüüd püütakse ka Nõmme linnaosa rahva jaoks midagi ära teha. Klubi eestvedaja Urmas Lepiku sõnul on selleks nüüd ka paremad võimalused, sest tänu linnaosavalitsusele on klubil Kivimäe jaamahoones ruumid. «Meil on koht, kus käia,» rõõmustab Lepik.

Uue algatusena toimub igal kolmapäeval algusega kell 11 Kivimäe jaamahoones personaalne arvutiõpe eakatele programmi «Eakalt eakale» raames, mis on mõeldud mitte klubi liikmetele, vaid kogu linnaosa rahvale. «Kui noor õpetab, siis see käib kiirelt, alati ei pruugi kohe aru saada ning seepärast on piinlik olla ja tihtipeale loobutakse,» rääkis Urmas Lepik. «Koolitame endi hulgast neli arvutiõpetajat. Kuna ka õpetaja on eakas, toimub õpetus eakale sobiva kiirusega. See võtab maha hirmu. Oluline on, et inimene oskaks e-kirja kirjutada, valdaks elementaarset tekstitöötlus ja suudaks internetist olmeinfot otsida. Suhtlusvõrgustikke pole meile ju tarvis,» tutvustas ta.

Igal teisipäeval ja kolmapäeval kell 13 saavad aga raamatusõbrad vanameeste klubis raamatuid vahetada. «Süsteem toimib raamat raamatu vastu. Väga paljudel on ju kodus raamatuid, mida ise ei vaja, kuid mida võib keegi teine soovida,» sõnas Lepik.

Kolmapäevaõhtuti saavad aga kunstihuvilised kätt proovida joonistamise ja maalimise õpitoas. Lepiku sõnul on klubil plaanis hakata korraldama ka otseteavituspäevi nendel teemadel, mis klubi liikmete arvates vajaksid lahtirääkimist. Kindlasti on kavas tutvustada uut liiklusseadust.

Nõmme Vanameeste Klubi ootab endiselt oma ridadesse erksa vaimuga mehi. Infot klubi tegevuse kohta saab telefonil 504 8455 ja blogist http://nommevanameesteklubi.blogspot.com/.



Samal teemal:
Nõmme Vanameeste Klubil täitus esimene tegevusaasta

Vajadusel saab ka kodus hääletada

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------



Pühapäeval, 6. märtsil toimuvad riigikogu valimised. Valimispäeval saab hääletada kella 9–20 üksnes oma elukohajärgses valimisjaoskonnas ning vajadusel ka kodus.

Kodus hääletamist saab valija taotleda, kui ta terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis. Kodus hääletamine toimub ainult valimispäeval, s.o 6. märtsil.

Informatsiooni ja abi kodus hääletamise avalduste esitamise kohta saate Nõmme linnaosa valitsuse rahvastikuregistri osakonnast telefonil 645 7305. Kodus hääletamise korraldamiseks
esitab valija hiljemalt 6. märtsil kell 16 Nõmme linnaosa valitsusele või jaoskonnakomisjonile kirjaliku taotluse, milles tuleb märkida valija kodus hääletamise taotlemise põhjus.

Nõmmel avas uksed Jannseni galerii

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------------

Näituse avamisel käis ka Eesti kunstiakadeemia professor Jaan Toomik. (foto: Jukko Nooni)

Kaks nädalat tagasi avas Jannseni kaubamaja II korrusel asuva Craftcenteri Käsitöö Keskuse ruumides uksed Jannseni galerii. Vastse galerii esimesel näitusel eksponeerivad oma töid Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide stuudio I kursuse tudengid, kelle juhendajaks nõmmelane Neeme Kulbok. Näitus jääb avatuks märtsi lõpuni. Jannseni galerii on avatud T–R 11–19, L 11–18.

Tuglase novellipreemiad said Kangro ja Vadi

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

2. märtsil, Friedebert Tuglase 125. sünniaastapäeval kuulutati Nõmmel Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas välja järjekordsed Tuglase novelliauhinnad.

Žürii koosseisus Sven Kivisildnik, Eneken Laanes, Tarmo Teder, Vaapo Vaher ja Aidi Vallik otsustas 2010. aastal avaldatud novelliloomingu eest anda auhinnad Maarja Kangrole novelli «48 tundi» (Looming nr 2) ja Urmas Vadile novelli «Kuidas me kõik reas niimoodi läheme» (Vikerkaar nr 12) eest.

Friedebert Tuglase novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas Friedebert Tuglas 1970. aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2. märtsil, kirjaniku sünnipäeval, 1971. aastal.

Vahetusõpilased õppisid eesti keele ära kuue kuuga

Autor: Kerstin Sonts
-------------------------------------------------------------------------------------------

Maailma erinevatest nurkadest pärit Valentin, Stefano ja Mariana on siin kenasti kohanenud ja koju veel ei igatse. (foto: Kerstin Sonts)

Selle kooliaasta alguses alustasid Tallinna koolides YFU (Youth For Understanding) Eesti õpilasvahetusprogrammi kaudu õppetööd kuus noort erinevatest maailma nurkadest. Neist kolm elavad vahetusperedes Nõmmel. Nõmme Sõnumid käis noortega vestlemas. Kuigi Mariana, Stefano ja Valentin saabusid Eestisse alles möödunud aasta augustis, toimus vestlus eesti keeles.

16-aastane Mariana Pineyrua Nunez on pärit kaugelt Uruguayst. Tema õpib Gustav Adolfi gümnaasiumis ja muusikakoolis. Stefano Marici (17) kodumaa on Šveits ja ta käib Tallinna muusikakeskkoolis. Valentin Donath (17) on pärit Saksamaalt ning õpib Nõmme gümnaasiumis. Noored on siin kenasti kohanenud ja koju veel ei igatse.

Eestist

Eesti kohta ei teadnud neist keegi enne siia tulekut eriti midagi. «Eelmisel aastal oli meie peres üks vahetusõpilane Eestist, kes rääkis oma riigist ja kultuurist. Enne seda ei teadnud ma isegi, et Eesti on riik,» rääkis Mariana. Stefano sõnul oli ta Eesti kohta õppinud vaid geograafiatunnis. «Kui olin otsustanud siia tulla, hakkasin Eesti kohta lugema ja pilte otsima, kuid näiteks Google’ist väga palju infot ei leidnud,» ütles Stefano. «Eesti on nii väike riik ja siin ei esine ka suuri probleeme, mis näiteks Saksamaa meediast võiks läbi käia. Sellepärast ma ei teadnud isegi, kus see asub,» rääkis Valentin.

Kui küsida, mida noored Eesti kohta esimese asjana oma kodumaal räägivad, vastavad kõik ühest suust, et siin on nii külm. Veidi mõeldes ütleb Mariana: «Eestis ei või sa midagi teha, enne kui oled 18. Uruguays käivad noored peol ja sõidavad näiteks mootorratastega juba 13-aastaselt, aga siin on see keelatud. Kuid samas ei ole mul siin ka kunagi igav.» «Minu jaoks on huvitav see, et eestlasi on nii vähe, kuid neil on oma keel, mis on väga raske. Samas saavad nad kõike selle keelega teha ja rääkida,» imestas Stefano. Valentin arvas, et kuigi eesti rahvas on väga väike, on nad väga uhked enda üle. «Imestan ka, et kuidas nii väikesel maal saab olla töötuid inimesi. On ju olemas nii palju ametikohti, mida tuleks juurde teha. Ei tea, kuidas see nii on,» arutles Valentin.

Eestlastest

Noored elavad Nõmmel vahetusperedes, et õppida kombeid, keelt ja kultuuri. Eesti keele ongi nad siinse pere ja sõpradega suheldes selgeks saanud. «Kui sa eestlasega pole varem suhelnud, siis nad tunduvad väga kinnised. Siin elades ma näiteks oma naabreid ei tunne. Šveitsis suhtlen kõikide naabritega. Siin on nii, et kui sa kedagi ei tea, siis oled kinnine, kui tundma õpid, siis jälle väga avatud, see kontrast on väga suur,» arvas Stefano.

Koolist

Noorte arvates on Eesti koolis lihtsam kui kodumaal, kuid samas pole koolitunnid nii vaheldusrikkad ja huvitavad kui kodus. «Siin mulle tundub, et nii lihtne on «5» saada. Šveitsis on maksimumhinnet «6» väga raske saada. Peab väga palju õppima ja kõik õigesti tegema. Klass töötab ka rohkem tunnis kaasa ja tehakse palju grupiülesandeid,» rääkis Stefano. Ka Mariana sõnul on Eestis koolis lihtsam. «Uruguays peab tunnis rohkem rääkima kui siin. Kodus tuleb palju õppida ja igas tunnis õpetaja küsib kedagi. Eestis enamasti ainult õpetaja räägib ja lõpuks on kontrolltöö. Uruguays peab õpitut kogu aeg oskama, mitte ainult kontrolltöö ajal,» kirjeldas Mariana oma koolitunde kodumaal.

Mida võtaksid Eestist kaasa?

Valentin ütles ohates, et ei tea, kuidas ta kodumaal ilma kohukesteta hakkama saab, need on talle väga meeldima hakanud. Marianale maitseb see-eest väga Kalevi šokolaad. Stefano aga sattus vaimustusse saunast. «Eesti vanaema juures on meil saun, mis mulle väga meeldima hakkas. Saunalavalt vahepeal lumme hüpata oli väga lahe. Ma juba rääkisin oma vanematele, et me peaksime Šveitsi ka sauna ehitama,» naeris Stefano.

Kuigi noortel on eesti keel põhimõtteliselt juba selge, ei oska nad öelda, kas ja kuidas nad seda tulevikus oma kodumaal saaksid ära kasutada. Mariana arvab, et võiks eesti keelt kodumaal teistele õpetada. Stefano mõtles, et võib-olla saab seda ära kasutada, tehes Šveitsis Eesti saatkonnas tööd. Valentin pakkus, et võiks YFU eestlastest vahetusõpilastele Saksamaal abiks olla. Igal juhul on nad nõus, et saavad eesti keele oskuse kindlasti CVsse kirjutada. Vahetusaasta lõpeb neil juuli alguses. Enne seda käivad noored ära ka laulu- ja tantsupeol: Valentin ja Stefano oma kooli kooride koosseisus ja Mariana pealtvaatajana.

Rohkem infot YFU rahvusvahelise õpilasvahetuse kohta: www.yfu.ee.

Kaksikvõit Nõmme kabetajatele

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

19. ja 20. veebruaril toimusid Eesti noorte võistkondlikud karikavõistlused kabes.

Esimesel päeval võisteldi 64-ruudulises kabes. Nõmme Kabeklubi oli esindatud kahe võistkonnaga. Võrdselt 10 punktiga jagasid esikohta kolm võistkonda. Parem individuaalpunktide summa andis esikoha Nõmme I võistkonnale koosseisus Martin Talimets, Erik Jaanimäe, Mark Kristian Küttim ja Helina Rajasalu. Teiseks tuli Pärnumaa ja kolmandaks Nõmme II võistkond koosseisus Anti Ingel, Jenek Jaanimäe, Karl Jaagup Kask ja Diana Romanenkova.

Teisel päeval toimusid võistlused rahvusvahelises kabes. Ka siin jäid esikohta jagama kolm võistkonda. Seekord said samades koosseisudes võistelnud nõmmelased kaksikvõidu.

Näitus «Taimetoitlus – mõtteviis ja elustiil» Männiku raamatukogus

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Männiku raamatukogus (Pihlaka 12) on märtsis avatud Kadri Aaviku koostatud näitus «Taimetoitlus – mõtteviis ja elustiil». Näituse koostamisel olid abiks Eesti Taimetoitlaste Foorumi liikmed. Tutvustatakse taimetoitlust ja keskkonnasõbralikkueluviisi.

Eksponeeritud on valik raamatuid loomade õigustest ja taimetoidu-kokaraamatuid. Tutvuda saab retseptidega ja välja on pandud fotod valmistatud toitudest. Oluline osa on taaskasutatavatest ja loodussõbralikest materjalidest toodetel.

Noortekeskus - sinu võimalus!

Autor: Kaia Kask, Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja
------------------------------------------------------------------------------------------

Pääsküla noortekeskuse juurde kuulub ka ekstreemhall. (foto: Kaia Kask)

Kas teadsite, et noortekeskus pakub palju muud, kui pelgalt piljardimängimist sõpradega või toredaid lauamänguõhtuid? Noortekeskustes saab tegeleda muusika, tantsu, kunsti, ekstreemspordiga, kirjutada ja osaleda projektides, korraldada võistlusi, tutvuda teiste kultuuridega, õppida keeli, leida uusi mõttekaaslasi ning läbida mitmeid koolitusi. Millega täpsemalt tegeletakse Pääsküla ja Männiku noortekeskuses?

Aadressil Rännaku pst 1 asuv Pääsküla noortekeskus on eriline oma hubase miljöö poolest. Keskuse klubid-ringid on mitmekesised, mõeldud erinevatele sihtgruppidele. Pääsküla noortekeskuses tantsitakse tantsuringis Cool Girls, keerutatakse plaate DJ-klubis Ravecast, mängitakse trumme ja õpitakse päästetööd koostöös Nõmme päästekomandoga toimuvas Päästeklubis.

Noortekeskuse juurde kuulub ka ekstreemhall, kus huvilistel on võimalik sõita nii rulluiskude, rula, kui ka BMX- ja tõukeratastega. Samuti toimuvad võistlused ja töötoad, millest kõik soovijad saavad osa võtta. Rulaparki on võimalik ürituste ja harjutamise jaoks ka rentida.

Noored arvavad
Kristo (18): Noortekeskus on hea koht, kus hea meelega käin muusikat ja plaate mängimas. Väga hea atmosfääriga koht. Noorsootöötajad on väga heal tasemel – sõbralikud ja vastutulelikud.
Elisabeth (11): Mulle väga meeldib, käin siin sõpradega mängimas ja joonistamas.
Rain (17): Käin siin väga tihti skate-pargis sõitmas. Töötajad on väga lahedad. Alati, kui mul on vaja varustust laenata, tulevad nad mulle vastu.
Oliver (16): Saan käia sõitmas Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis. Avatud poolel saan olla koos sõpradega ja mängida erinevaid lauamänge.
Rasmus (15): Siin on palju võimalusi – saab oma oskusi arendada erinevates klubides käies. Noortekeskuses on lahe seltskond, nii noored kui ka noorsootöötajad.

Männiku tee 96 asuv Männiku noortekeskus on väike ja õdus, enamik seal toimuvatest klubidestringidest on kunstikallakuga ning neid jagub pea igasse päeva. Noortele õpetatakse kitarrimängu, toimub loovusstuudio «Lõbusad meisterdused». Samuti saab arendada oma oskuseid voolimis- ja keraamikaringis «Täitsa savi!». Ka Männiku noortekeskuse vanim stuudio «Männiku siiditsunft» jätkab tegevust ilusate siidmaalide-sallide kaunistamisega.

Noortekeskused on noortele meeldivaks ja harivaks paigaks, kus aktiivselt tegevuses olles sisukalt aega veeta ja oma oskused proovile panna.

Mõlemas noortekeskuses on võimalik osaleda erinevates projektides, programmides, tegevustes ja konkurssidel või hoopis kõiki neid asju ise korraldada ja organiseerida. Lisaks leiab informatsiooni noori puudutavate valdkondade kohta – saab uurida õppimisvõimaluste, laagrite, koolituste jm kohta. Noortekeskuste kaasabil ja mitmete erinevate organisatsioonide toel on osaletud paljudes noortevahetustes, samuti oldud ise nende korraldajad. Lisaks on pakutud
võimalusi nii noorsootöötajatele kui ka noortele osaleda rahvusvahelistel koolitustel.

Keskustes on võimalik ka kuulata muusikat, mängida piljardit, playstation’it, õhuhokit, lauatennist ja lauajalgpalli ning mitmesuguseid lauamänge. Keskuses on olemas arvutid, kus saab teha koolitöid ja silmaringi laiendada.

Noortekeskus aitab ellu viia ka noorte endi ideid, tuleb vaid julgelt need välja pakkuda. Kuni 13. augustini kestab Pääsküla noortekeskuses NAF (noortealgatuste fond) – projektide konkurss. Kui noorel on idee, aga raha selle teostamiseks ei ole, aitab noortekeskus need ideed ellu viia ja ostab kõik vajamineva. Pole vaja teha muud, kui tulla noortekeskusesse projektinõustamisele, kus noorsootöötaja annab hüva nõu ja pakub abi projekti kirjutamisel.

Kui soovid rohkem teada noortekeskusest ja seal toimuvast, siis tule meile külla või vaata kodulehte: www.taninfo.ee/paaskyla ja www.taninfo.ee/manniku.

Nõmmel alustas tegevust uus klaasi- ja keraamikastuudio

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme Rahu kiriku kõrval asuvas väikeses majakeses Võsu 5 alustas tegevust Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio, kuhu on oodatud kõik noored ja vanad, kel huvi klaasikunsti ja keraamika vastu. Laupäeval, 12. märtsil kella 12–15 on kõik huvilised oodatud avatud uste päevale.

Stuudios toimuvad klaasi töötuba täiskasvanutele E kl 18 (10 eurot), keraamika töötuba täiskasvanutele T kl 18 (10 eurot), laste savitöötuba T kl 15.30 (5 eurot), vitraaži töötuba N kl 18 (13 eurot) (rühm komplekteerimisel). Koolivaheajal, 22. ja 23. märtsil kell 11 algavad laste vaheaja kunstitöötoad (8 eurot).

Infot saab e-kirja teel klaasjasavi@gmail.com või telefonil 503 3851.

Nõmme tervisekeskus sai valmis

Autor: Jukko Nooni
------------------------------------------------------------------------------------------

Lindi lõikasid läbi (vasakult) Fund Ehitus OÜ juhatuse liige Heiki Rump, Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Boris Kirt, abilinnapea Merike Martinson, Lääne-Tallinna Keskahigla ambulatoorse eriarstiabi juhataja Eva Gustavson ja Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra. (foto: Jukko Nooni)

Esmaspäeval, 28. veebruaril avati Lääne-Tallinna keskhaigla Nõmme tervisekeskus (Jaama 11). Lisaks perearstidele alustab tervisekeskuses tööd kaasaegne pilt-diagnostika- ja hambaravikabinet, lisanduvad naistearst, kardioloog jt eriarstid, samuti Tallinna munitsipaalperearstikeskus. Patsientidele avab Nõmme tervisekeskus uksed 1. aprillil.

«Mõne aasta eest viis linnaosavalitsus Nõmme elanike seas läbi küsitluse, et teada saada olulisemad lahendamist vajavad teemad-küsimused. Esikolmik nägi toona välja alljärgnev. Kõige enam toetati Nõmme turu renoveerimist, teisena ühiskanalisatsiooni väljaehitamist ja kolmandana polikliiniku korrastamist. Nüüd on need kõik tehtud,» rääkis avamispäeval linnaosavanem Rainer Vakra.

Korvpallimängus jalga vigastanud ja karkudega ringi liikuv Vakra käis ka ise proovimas, kuidas karkudega ühelt korruselt teisele pääseb. «Kui siin lifti poleks, oleksin pidanud neljandale korrusele jõudmiseks ikka mitu korda puhkama, » ütles ta enne tervisekeskuse lindi läbilõikamist.

Võimalikult palju teenuseid ühest kohast

Endine Nõmme polikliinik sai rekonstrueerimistööde käigus pööningu arvelt juurde lisakorruse,
kus hakkavad tööle perearstid. Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on vajas Lääne-Tallinna keskhaiglale kuuluv amortiseerunud hoone põhjalikku remonti, millele lisandus juurdeehitis. «Renoveerimisplaaniga sobis suurepäraselt tervisekeskuse rajamise kava ning see võimaldab omakorda luua juba mõnda ideeks olnud munitsipaalperearstikeskuse,» sõnas Martinson.

Uus tervisekeskus sisaldab endas sümbioosi pere- ja eriarstidest, diagnostikast, laboratoorsetest uuringutest, hambaravist, apteegist, mis on patsiendile väga mugav, tagades võimalikult palju teenuseid ühes kohas.

Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimehe Boris Kirti sõnul on vastavalt arengukavale eesmärgiks kaasaegsete tervisekeskuste väljaarendamine igas oma teeninduspiirkonnas. «Täna on meil heameel selle üle, et on lõpule jõudnud Nõmme linnaosa ühe olulise tervishoiuasutuse, Nõmme tervisekeskuse renoveerimine,» sõnasKirt.

«Tänu asukohale on Nõmme tervisekeskus eelkõige mõeldud Nõmme elanike teenindamiseks, kuna aga tervisekeskuses on patsientidele loodud väga head ravi ja olmetingimused ning seal hakkavad tööle väga head eriarstid, siis oleme veendunud, et sinna leiavad tee patsiendid üle kogu Tallinna,» lisas ta.

Eriline tähelepanuliikumispuudega inimestele

Rekonstrueerimistööde käigus pöörati erilist tähelepanu liikumispuudega patsiendi mugavustele, samuti tagati ratastoolikasutajale sobiv ja nõuetekohane sissepääs tervisekeskusse. Enne hoone lõplikku valmimist käisid mitme liikumispuudega inimeste organisatsiooni esindajad majaga tutvumas ja hoones ratastooliga liikumist proovimas. Kuna esimesel testimisel jaanuari lõpus ilmnes, et majja viiv kaldtee on siiski paar kraadi kehtestatud normidest kõrgem, mis raskendab ratastoolis liikuvale inimesele sissepääsu, võttis ehitaja kaldtee plaadid lahti ja muutis kallet. Enne renoveerimist ei olnud ratastoolis inimesel üldse võimalik polikliinikus üksi hakkama saada. Avatud hoones on lisaks kaldteele liikumise hõlbustamiseks ka läbi nelja korruse sõitev lift.

Nõmme polikliiniku hoone rajati 1937. aastal arhitekt Friedrich Vendachi projekti järgi elumajaks. 1954. aastal anti hoone Nõmme polikliiniku kasutusse. 1. juulil 2010 pandi Nõmme tervisekeskusele sümboolne nurgakivi. Ehitas ja renoveeris Fund Ehitus OÜ ja tööd läksid maksma 17 miljonit krooni.



Samal teemal:
Linna perearstikeskusele valitakse arste
Nõmme tervisekeskus sai liikumispuuetega inimestelt kiita
Tiia Tiigi blogis Täna testisime Nõmme polikliinikut
Nõmme tervisekeskus avab peagi uksed
Nõmmele luuakse munitsipaalne perearstikeskus
Nõmme tervisekeskus avaba kevadel uksed
Nõmme tervisekeskus sai sümboolse nurgakivi