Nõmmel alustab tööd esimene linna perearstikeskus

Autor: Jukko Nooni
-----------------------------------------------------------------------------------------

Doktor Janika Viilupi nimistusse saavad end kirja panna kõik soovijad, kes pole seni endale perearsti leidnud või soovivad praegust vahetada. (foto: Jukko Nooni)

Nõmme tervisekeskuses (Jaama 11) järgmisel nädalal tööd alustavas munitsipaalses perearstikeskuses on kõigil soovijail võimalik registreerida end uude perearsti nimistusse. Oodatud on kõik, kes seni pole endale perearsti leidnud või soovivad praegust vahetada.

Linna perearstidel on oma patsientide jaoks rohkem aega kui eraettevõtjatena tegutsevatel perearstidel, sest linna palgal olevad perearstid ei pea tegelema majandusmuredega ja saavad keskenduda vaid inimeste ravimisele.

Munitsipaalne perearstikeskus alustab esmaspäevast tööd kahe perearstiga, neist üks uue nimistuga. Lisaks on plaanis juurde leida veel kaks arsti, kuid nendele kohtadele inimesi alles otsitakse.

-----------------------------------------------------------------------------

Liitu linna perearsti nimistuga

• 2. maist saab ennast doktor Janika Viilupi nimistusse kirja panna Nõmme tervisekeskuses Jaama 11, kabinetis 209 kella 8–18. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Avaldust on võimalik täita ka elektrooniliselt digiallkirjaga allkirjastatuna. Avalduse vormi leiab haigekassa kodulehelt aadressil http://www.haigekassa.ee/blanketid/kindlustatu/avaldus-perearstile.
• Infot linna perearstikeskuse kohta saab telefonil 637 7730 või elektronposti aadressil info@perearstikeskus.eu.

------------------------------------------------------------------------------

Linna perearstikeskuse juhataja Eve Karmo sõnul on esmaspäeval tööd alustavad arstid Epp Evard ja Janika Viilup suurte kogemustega spetsialistid, kes on kompetentsed nii laste kui täiskasvanute ravimisel. «Doktor Viilup on õppinud perearstiks, doktor Evard oli enne perearstiks spetsialiseerumist lastearst, seega ei peaks ka laste tervisemured neile võõrad olema,» sõnas Karmo.

Karmo hinnangul on Nõmme tervisekeskuses asuval perearstikeskusel selged eelised. «See asub nõmmelastele kodu lähedal ja siin on tagatud võimalikult palju teenuseid ühes kohas. Samas majas võtavad vastu eriarstid – günekoloog, kirurg, nahaarst, hambaarst, psühhiaater, kõrva-, nina- ja kurguarst –, ning ka uuringuvõimalused on siin head,» loetles ta positiivseid aspekte.

«Meie peamine eesmärk on haiguste ennetamine, et inimesed püsiksid võimalikult terved,» lisas Karmo.

Tervisekeskuses on tähelepanu pööratud ka liikumispuuetega patsientide ja lapsevankritega emade liikumismugavusele. Majja pääseb mööda kaldteed ning liikumist hõlbustab läbi nelja korruse sõitev lift.

Kommentaar


Rainer Vakra
Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse nõukogu liige,
Nõmme halduskogu liige

Tean, et Jaama tänava polikliiniku ehk praeguse tervisekeskuse tulevik meditsiiniasutusena on korduvalt rippunud juuksekarva otsas. Sinna on plaanitud kolida linnaosavalitsus või kavatseti hoone lausa maha müüa. Minu seisukoht on alati olnud, et esmatasandi arstiabi peab olema nõmmelastele kättesaadav oma kodu lähedal.

Siinkohal soovin tänada neid inimesi, abilinnapead Merike Martinsoni ja doktor Peeter Mardnat, kelle toeta poleks me suutnud oma eesmärki saavutada. Nüüd on kaunis hoone renoveeritud, sisustatud tänapäevase meditsiinitehnikaga ja usaldusväärsed arstid tööd alustanud. Kutsun kõiki soovijaid kasutama võimalust liituda linna perearstikeskusega, et saada osa kvaliteetsest arstiteenusest, mida pakub Nõmme tervisekeskus.

Samal teemal:
Nõmme tervisekeskus sai valmis
Linna perearstikeskusele valitakse arste
Nõmme tervisekeskus sai liikumispuuetega inimestelt kiita
Tiia Tiigi blogis Täna testisime Nõmme polikliinikut
Nõmme tervisekeskus avab peagi uksed
Nõmmele luuakse munitsipaalne perearstikeskus
Nõmme tervisekeskus avaba kevadel uksed
Nõmme tervisekeskus sai sümboolse nurgakivi

Pensionide tulumaksustamisest

Autor: Elve Tonts, sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht
----------------------------------------------------------------------------------------

Pensionäri tulumaksuvaba tulu on 2011. aastal maksimaalselt 336 eurot kuus. Tulumaksuseaduse kohaselt on riikliku pensioni maksuvaba tulu 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Järelikult see osa pensionist, mis ületab192 eurot kuus, kuulub tulumaksustamisele. Samal ajal on nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril õigus lisaks ka üldisele maksuvabale tulule, mis on 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Seega võib pensionär saada maksuvabalt kokku kuni 336 eurot kuus.

Üldise maksuvaba tulu arvesse võtmiseks peab mittetöötav pensionär esitama avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Avalduses (blankett on saadaval ka www.ensib.ee) peab kindlasti olema märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht ning kuu ja aasta, millest alates soovitakse maksuvaba tulu arvestamist.

Allkirjastatud avalduse võib saata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia.

Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib lubatud tulumaksuvaba osa arvestamist töötasult või pensionist ning esitama avalduse vastavalt tööandjale või pensioniametile. Mõlemas kohas seda teha ei saa.

Näiteks:
a) kui töötav pensionär on esitanud avalduse tulumaksu vabastamise kohta tööandjale, siis üldist tulumaksuvaba tulu arvestabki palga maksmisel tööandja. Kui samal ajal tema pensioni suurus on näiteks 288 eurot, siis 192 eurot sellest on maksuvaba ja 96 eurolt peetakse kinni tulumaksu 21%;
b) kui töötav pensionär esitab kõnealuse avalduse pensioniametile, on tulumaksuvaba kuni 336 euro suurune pension ning tulumaks peetakse kinni tööandja juures kogu töötasult.

NB! Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile juba korra esitanud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Täpsema informatsiooni saamiseks pöörduge palun Põhja pensioniameti Tallinna büroo Tallinna klienditeenindusse Pronksi 12, 10117 Tallinn. Infotelefon 16106 või 612 1360, üldtelefon 664 0104, e-post info@pronksi.ensib.ee. Klientide vastuvõtt: E 8.30–18, T–R 8.30–16.30.

Doonoripäev Järve Selveris

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------------------


(foto: Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus)

Kolmapäeval, 4. mail kella 15–18 toimub Järve Selveri II korrusel (Pärnu mnt 238) doonoripäev. Doonoriks sobib puhanud ja söönud, kehakaaluga üle 50 kilo ja 18–60-aastane inimene, kes on terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid. Vereloovutusele tulles tuleb kaasa võtta pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.

Doonoripäeva korraldab Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus. Verekeskus soovitab tutvuda lisainfoga www.verekeskus.ee.

Nõmme kevadjooksu tulemused

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

2003. aastal sündinud poisid stardis. (foto: Nõmme kergejõustikuklubi)

20. aprillil toimus 21. Nõmme kevadjooks. Vanusegruppide võitjad.

Tüdrukud 500 m: 1998 – Laura-Liisa Liiu, 1.36; 1999 – Liina Valk, 1.33; 2000 – Tuuli Vooglaid, 1.34; 2001 – Jennifer Pavlov, 1.38; 2002 – Melissa Priidel, 1.55; 2003 – Ksenia Oleinik, 1.58; 2004 – Kaisa Hänni, 2.03.

Poisid 500 m: 1998 – Markus Tamm, 1.34; 1999 – Karl Erik Laanet, 1.29; 2000 – Daaniel Maanas, 1.35; 2001 – Oliver Laaspere, 1.37; 2002 – Arne Antov. 1.47; 2003 – Karl Eerik Kala, 1.55; 2004 – Erik Rodionov 2.04.

Tüdrukud 1000 m: 1994-93 – Triinu Tamberg, 3.31; 1996-95 – Katrin Tsõbulsakaja, 3.23; 1997 – Elis-Helen Starkopf, 3.29.

Poisid 1000 m: 1994-93 – Karl-Martin Miidu, 2.58; 1996-95 – Ragnar Piirjõe, 2.59; 1997 – Janno Joala, 3.20.

Naised 2000 m: Jevgenia Mateitsuk, 6.50. Mehed 3000 m: Kaarel Lilleoja, 9.45.

Tööraamatu võib anda hoiule sotsiaalkindlustusametisse

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Töölepingu seaduse kohaselt ei ole tööandjal enam tööraamatu pidamise kohustust. Ent tööraamatus sisalduvad andmed on vajalikud nii enne 1999. aastat omandatud pensioniõigusliku staaži kui ka erijuhtudel hiljem töötatud perioodide kindlakstegemiseks.

Tööraamatu andmeid võib vaja minna veel paljude aastate pärast toimuvaks pensionide määramiseks. Seega ei tohi lasta tööraamatul kaduma minna või hävineda, selle võib sotsiaalkindlustusametisse hoiule anda. Kohustus see siiski ei ole.

Tööandja hoiab tööraamatut seni kuni kestab tööleping või teenistussuhe. Töö- või teenistussuhte lõppemisel antakse tööraamat töötajale või avalikule teenistujale kätte.

Kui töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest siiski seda välja võtnud, võib tööandja tööraamatu hoiule anda.

Sotsiaalkindlustusametile üleantavatele tööraamatutele lisab tööandja nimekirja, milles märgib tööraamatute arvu ning isikute nimed ja isikukoodid, kelle tööraamatud hoiule antakse.

Hoiule ei võeta tööraamatuid, mille alusel on vanaduspension juba määratud. Sotsiaalkindlustusametil on õigus vajadusel nõuda lisateavet isiku tuvastamiseks ja tagastada tööraamatud, mis ei kuulu hoiustamisele. Tööraamatu andmed, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, kantakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse vahetult enne pensioni määramist.

Pärast vanaduspensioni määramist tagastatakse tööraamat selle omanikule.

Tööraamatuid saab esitada sotsiaalkindlustusameti piirkondlike pensioniametite klienditeenindustele. Sotsiaalkindlustusameti infotelefon on 16106 või 612 1360, vt ka www.ensib.ee/klienditeenindused.

Nõmmel toimub ohtlike jäätmete kogumisreid 8. mail

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------



Tallinna keskkonnaamet, OÜ Kesto ja EES-Ringlus MTÜ korraldavad 8. mail Nõmmel ohtlike jäätmete kogumisreidi, mille raames saab tasuta ära anda kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja vana elektroonika.

VASTU VÕETAKSE:
vanad akud; patareid ja väikeakud; õlid; õlifiltrid; ravimid (kuni 2 kg inimese kohta); värvi- ja lakijäätmed (kuni 10 kg inimese kohta); olmekemikaalid (kuni 10 kg inimese kohta); elavhõbedajäätmed, sh päevavalguslambid (kuni 10 tk inimese kohta); elektri- ja elektroonikajäätmeid.

VASTU EI VÕETA:
segaolmejäätmeid; mittekomplektseid elektri- ja elektroonikajäätmeid; autokumme; tulekustuteid.

OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMISREIDI AJAGRAAFIK
• 9–9.45 Jannseni kaubamaja taga (Vabaduse pst 128)
• 10–10.45 endise Ilmarise poe ees (Ilmarise 4)
• 11–11.45 Männiku tee 105 asfaldiplatsil
• 12–12.45 Silikaadi Säästumarketi parklas (Männiku tee 6)

Uus linnaosavanema kandidaat on Erki Korp

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------------



Keskerakonna Tallinna nõukogu esitas Nõmme linnaosa vanema kandidaadiks Erki Korbi, kes on viimased kümme aastat töötanud Tallinna laste turvakeskuse juhatajana. Sel kolmapäeval käis Erki Korp end ka Nõmme halduskogule tutvustamas. Tõenäoliselt kinnitab Tallinna linnavalitsus Erki Korbi linnaosavanemaks 4. mail.

Nõmme endine linnaosavanem Rainer Vakra alustas tööd riigikogus, samuti osaleb ta Nõmme halduskogu töös.

Õuesõppeaasta algas Pääsküla rabas

Autor: Lada Mehikas, Nõmme loodusmaja
----------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme loodusmaja retkelised Pääsküla rabarajal. (foto: Lada Mehikas)

Pääsküla raba loodusõpperada on Nõmme loodusmaja meelis-õuesõppekoht. Viime sinna oma külalisi ja käime seal koos klassidega raba kui elukooslust tundma õppimas.

Märtsis kuulutasime välja tekkemuistendite võistluse Tallinna koolide õpilastele – lugusid taimedest oskavad loodusmaja retkejuhid ise rääkida, aga keegi meist ei osanud jutustada head lugu sellest, kuidas tekkisid rabaserva Kasetuka ja Aiataguse allikad. Seepärast palusimegi noortelt abi. Allpool on muistendivõistluse võidutöö. Miks just see töö võitis? Seal on välja toodud olemasolevad loodusobjektid (järved, liivikud) ning need on mõnusalt seotud nii olemasolevate sündmustega (tulekahju 2002. aastal) kui müütiliste olenditega (Ülemiste vanake).

14. aprillil, õuesõppeaasta esimesel päeval kutsusime kõik huvilised ja ka muistendivõistlusel osalejad kaasa ning läksime allikaid tervitama. Ilm oli huviliste vastu kena, allikast saime juua, parimatele kirjutajatele andsime kingitused üle ja kõige huvitavam lugu sai ka retkelistele edasi jutustatud. Vaatetorni kevadhooaja õnnistasime sisse linnaosavalitsuse kaasa pakitud piknikukorvi tühjaks söömisega ja kõik oma prahi võtsime metsast kaasa.

Edasi kõndisime laste ja noortega mööda raba ning uudistasime, mis talvega muutunud. Nii palju kopra näritud puid kui seekord pole varasematel aastatel näha olnud. Aga õigem on muidugi ise vaatama minna – rabarada ootab teid kõiki!

Nõmme loodusmaja korraldatud muistendivõistluse võidutöö
Kuidas tekkisid Kasetuka ja Aiataguse allikad
Autor: Maria Bambus, Tallinna prantsuse lütseumi 8. a klass

Muistendivõistlusel otsiti lugusid, kuidas tekkisid Kasetuka ja Aiataguse allikad. (foto: Tauno Pääslane)

Oli see nüüd päriselt nii või on see mõni külajutt, kuid mulle on räägitud, et Pääsküla rabas elavat üks kummaline mutike. See naine ilmutavat end haruharva ja viimati nähti teda 2002. aasta raba suurpõlengu ajal. Nimelt nägid seda naist lapsed, kes sellelt salapäraselt vanaproualt kuuldud lugu edasi on rääkinud. Lugu ise on järgmine.

Aladel, kus tänapäeval Ülemiste järv ja Pääsküla raba laiutavad, olnud rikas kuningriik. Elanud seal rõõmsad inimesed, kelle heaolu eest seisid eakad kuningas ja kuninganna. Kui muidu on valitsejatel alati mure, kellele riik jätta, siis sedapuhku küsimust polnud. Kuninglikul paaril olid poeg ja tütar, kes kuningriigi ka oma vanemate surma järel pärisid.

Paraku ei osanud aga keegi arvata, et vend ja õde omavahel tülli pööravad. Vaen ja kurjus tekkinud sellest, kellele jäävad viljakamad maad, mis pakuksid rõõmu ja jõudu riigialamatele. Mõne vaenuaastaga lõhe riigis suurenes. Printsessi pooldajad hakkasid vedama kokku liivavalle, mis eraldaksid neid printsi pooldajatest. Viimased omakorda hakkasid pinnast kuhjama teiselt poolt. Küllap need tänapäevased liivikud nõnda alguse said, et muistsed asukad, kes süle, kes koormaga, liivavalle vaenupoolte vahel vedasid.

Õe-venna tüli pealt vaadanud jumal Taara ei saanud aga noorte kurjusest ja jonnakusest aru. Nii otsustas Taara noori julmalt karistada, lüües piksenoolega maasse kaks auku, üks, suurem auk tekkis noormehe poolele, teine aga neiu aladele. Nii tekkis ühest liivikust idasse järv ning teisest liivikust lääne poole teine järv. Noormehe järv on praegugi alles. See on Ülemiste järv. Neiu järv on aga kinni kasvanud ja selle koha peal on praegu raba – Pääsküla raba.

Kuid kes on siis see salapärane eideke, kes 2002. aastal sellise loo jutustas? Ei keegi muu, kui väidetavalt nõiutud kuningatütar, kes rahu ei leia. Ta kondab ringi, rabakonn õlal ja rästik taskus, puistates oma lemmikkohtadesse sinikaid, pohli ja leesikaid. Klopib pehmeks toidulauaks ja uneasemeks turbasamblavaibad, kust ei ole kunagi puudunud loomad, linnud ja putukad. On teada, et kevaditi puhub ta raba kohale valgeõieliste soovõhkude hapukat lõhna ning sügiseti meeldivat talle jalgupidi mudas seistes pruunide hundinuiade tagant rabakülalisi hiilida.

Muidugi on nüüd vanaks jäänud naine väga õnnetu, et ei suutnud vennaga rahujalal riiki valitseda. Nõnda nutab ta oma Kasetuka voodis ja laseb oma pisaratel paista ka täna. Meie, lihtsad inimesed, arvame, et see on vaid tavaline allikakoht. Naise nõiutud alamad aga nutavad pisut eemal. Nende maa peale ilmuvad pisarad on meile tuntud kui Aiataguse allikad. Arvatakse, et kui isegi külmadel talvedel mittekülmuvad puhtad pisaraveed Pääsküla jõkke jõuavad, siis ehk leiavad nad kusagil lepitust õnnetu kuningapojaga. Ehkki kui naine end põlengu ajal ilmutas, siis olla ta esiotsa arvanud, et vend on tule ja mõõgaga üle Männiku ja Nõmme liiviku tulnud ja tahab sootuks selle koha maa pealt pühkida.

Üllar Saaremäe ja Ines Aru tipprollidega Nõmmel

Autor: Kristo Kruusman, Rakvere teater
------------------------------------------------------------------------------------------

Üllar Saaremäe ja Ines Aru lavastuses «Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale». (foto: Toomas Tuul)

Mai alguses toimub Tallinn 2011 kultuuripealinna raames etenduskunstide festival POT, mis toob pealinna kultuurimajadesse muu hulgas Rakvere teatri lavastuste paremiku. Nõmme kultuurikeskus võõrustab teisipäeval, 3. mail kell 19 Rakvere teatri üht populaarseimat lavastust – Eric Emmanuel Schmitti näidendit «Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale». Selle on lavastanud ja peaosa mängib Üllar Saaremäe, Roosamammat kehastab Ines Aru.

«Oscar ja Roosamamma» räägib kümneaastase Oscari viimastest elupäevadest ja sellest, kuidas ka ühes päevas võib olla kümme aastat – kui neid vaid elada oskad. Oscarit õpetab nii elama Roosamamma ning tänu nende omavahelisele sõprusele leiab Oscar taas elurõõmu, tahtmise leppida oma vanematega ja julguse saatusele püstipäi vastu minna.

«Oscarit ja Roosamammat» on lavastuse nelja eluaasta jooksul mängitud Eesti igas nurgas ning Nõmmel toimub lavastuse 138. etendus. Küsisime Üllar Saaremäelt, mida Oscari roll talle nende aastatega õpetanud on: «Siin on kaks aspekti, ühest oskan vast paremini rääkida: näitlejana on ühe lavastuse mängimine nii palju kordi juba suur kogemus. Ja on veider, et seda lugu mängides pole mul kordagi tekkinud mõtet, et ei taha enam mängida. Näitleja seisukohast on see täiesti ainulaadne kogemus. Teine aspekt ehk see, millest on keerulisem rääkida, on loo sisu. Kuna see lugu on väga puudutav, on isegi raske sõnades välja öelda, mida see minus on setitanud. Igal juhul on see õpetanud inimeseks olemist.»

Leheveokampaanias osalemiseks registreerumine lõpeb reedel

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------------

Lehekotid Nõmmel. (foto: Karl Kerdt)

Nõmme linnaosa valitsus tuletab meelde, et heakorrakuu kampaaniaks «Lehevedu 2011» saab registreerida Nõmme linnaosa valitsuse teenindussaalides Jaama 1 ja Vabaduse pst 77 kuni 29. aprillini kohapeal.

Lehekottide vedu algab 9. mail. Igalt kinnistult viiakse tasuta ära kuni kümme 75-liitrist lehekotti. 9. maiks peavad kõik lehekotid olema kinniseotult tõstetud nähtavale kohale värava juurde.

Kottidesse võib panna ainult lehti ja okkaid. Kotte, kuhu on kogutud oksi, kive, olmejäätmeid vms, ei ole võimalik kahjuks ära viia. Infot leheveo kohta saab telefonidel 645 7312 või 645 7301.

Nõmme joogivesi on hea kvaliteediga

Autor: Jukko Nooni
------------------------------------------------------------------------------------------

Tarbijate tervisele tuleneva mõju hindamiseks viis terviseamet koostöös Kiirguskeskusega 2010. aastal läbi riskianalüüsi Harjumaa, sh ka Nõmme puurkaevude joogivees. (foto: Alar Rästa)

Mitmetes Tallinna piirkondades saavad elanikud oma joogivee põhjaveest, eelkõige puudutab see Nõmme linnaosa. Nõmmelaste puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist.

Mõlemad põhjaveekihid on hästi kaitstud pindmise reostuse eest ning on hea keemilise koostisega. Seega vastab nõmmelaste puurkaevuvesi nii keemiliste kui ka mikrobioloogiliste näitajate osas joogiveele kehtestatud nõuetele. Viimasel ajal on ajakirjanduses olnud infomüra radioaktiivse joogivee ümber. Asi on selles, et kambriumvendi veekompleks lasub kristalsel aluskorral, mis sisaldab looduslikult radioaktiivseid aineid, peamiselt raadium-226 ja raadium-228 isotoope, mis lahustuvad kergesti põhjavees.

Meid ümbritsevas keskkonnas pole kohta, kus radioaktiivsus täielikult puuduks. Inimene saab pidevalt kiirgusdoose nii looduslikest (maapinna gammakiirgus, toit, joogivesi, radoon elumajades) kui ka tehislikest allikatest (meditsiinilised protseduurid). Näiteks rindkere ühekordsest röntgenpildistamisest saab inimene sama suure kiirgusdoosi, kui aasta jooksul kõrgendatud efektiivdoosiga joogivee tarbimisest.

Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova sõnul hakati Eestis joogivee kvaliteedi indikaatorina radionukliidide sisaldust põhjavees määrama 1994. aastast ning nende alusel efektiivdoose arvutama 2001. aastast. «Nii Maailma Terviseorganisatsiooni joogivee kvaliteedi juhendi soovituste kui ka Euroopa Liidu nõuete järgi on efektiivdoosi viitetase 0,1 mSv aastas,» selgitas ta.

Eelmisel aastal valmis riskianalüüs

Sotsiaalministri määruse kohaselt tuleb efektiivdoosi piirsisalduste ületamise korral hinnata terviseriski ja kui riskianalüüsi tulemusest selgub, et joogivee lubatust kõrgemate näitajate puhul inimese tervisele ohtu ei kaasne, võib seda vett kasutada joogiveena.

Tarbijate tervisele tuleneva mõju hindamiseks viis terviseamet koostöös Kiirguskeskusega 2010. aastal läbi riskianalüüsi Harjumaa, sh ka Nõmme puurkaevude joogivees. Terviseriskide analüüsis kasutatud arvestuste kohaselt võib teoreetiliselt haigestuda eluaja jooksul igapäevaselt kambrium-vendi põhjavee tarbimisest saadava kõige kõrgema efektiivdoosi korral maksimaalselt 0,7 inimest kogu Nõmme kohta. Seega: Kiirguskeskuse tehtud riskihindamise järgi oleks puurkaevude vees radionukliidide sisaldusest tulenev tervisekahjustus juhusliku iseloomuga ja vähetõenäoline. Terviseameti soovituse kohaselt võiks ettevaatuse mõttes kasutada pudelivett kunstlikul toitmisel olevate imikute toidusegude valmistamisel.

Vee kvaliteeti jälgib pidevalt ka AS Tallinna Vesi, kes vastutab pealinlaste veevarustuse eest. Firma veepuhastuse juhi Riho Sobi kinnitusel võetakse joogivee kvaliteedi kontrollimiseks aastas üle 3000 proovi, millest vastab kõikidele nõuetele 99,59 protsenti. «Oleme paigaldanud põhjavee kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks kõikidesse kasutuses olevatesse pumplatesse puhastusfiltrid rauaja mangaanisisalduse vähendamiseks,» lisas ta.

Rohkem infot joogiveega seotud terviseriskide kohta võib leida terviseameti kodulehelt www.terviseamet.ee.

Pääsküla jõe puhastamine jätkub

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Pääsküla kivisild oli olemas juba 16. sajandil. (foto: Mikk Lõhmus)

Saue vallavalitsus alustab koostöös Nõmme linnaosa valitsusega lähipäevadel Pääsküla jõe sängi ja kallaste korrastamise II etapiga. Töid teostab OÜ Vändra MP ning need lõppevad käesoleva aasta sügisel. Töid rahastavad Saue vallavalitsus ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tööde käigus puhastatakse Pääsküla jõe Vanasilla tänava poolse lõigu (Pärnu mnt -Vanasilla 31 juures asuv betoonsild) kaldad võsast ja prügist, likvideeritakse veetaimed, jõkke kukkunud puud ning puhastatakse jõe põhi. Samuti saab uue ilme Vanasilla tänava pikendusel asuv jõepurre ning mitmed truubid.

Projektiga saab tutvuda Saue valla kodulehel http://www.sauevald.ee/avaleht/news?news_id=748 või Saue vallavalitsuses arengu- ja keskkonnaosakonnas kohapeal (Veskitammi 4, Laagri alevik).

Nõmmel algas igakevadine leheveokampaania

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Kottide äravedu algab 9. mail, enne seda ei peaks kotte tänavale tõstma. (foto: Karl Kerdt)

Eile algas Nõmmel igakevadine lehtede ja okaste äraveo kampaania „Lehevedu 2011“. Kampaanias osalemiseks saab registreeruda Nõmme linnaosa valitsuse teenindussaalides Jaama 1 ja Vabaduse pst 77 kuni 29. aprillini kohapeal. Lehekottide vedu algab 9. mail ja kestab orienteeruvalt kuu aega.

Nõmme linnaosa valitsus on juba 2004. aastast alates kevadise heakorrakuu ajal aidanud elanikel sügise ja talve jooksul mahalangenud puulehtedest ja okastest lahti saada.

Igalt kinnistult viiakse tasuta ära kuni kümme 75-liitrist punast Nõmme-kirjaga lehekotti. 9. maiks peavad kõik lehekotid olema kinniseotult tõstetud nähtavale kohale värava juurde. Kottidesse võib panna ainult lehti ja okkaid. Kotte, kuhu on kogutud oksi, kive, olmejäätmeid vms, ei ole võimalik kahjuks ära viia.

Infot leheveo kohta saab telefonidel 645 7312 või 645 7301.

Rabajooks oli rahvarohke

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

Esimene ühisstart lähetas jooksurajale üle 900 jooksja. (foto: www.rabajooks.ee)

Eile toimus Pääskülas 75. Rabajooks, millest võttis osa 1958 jooksu- ja käimissõpra. Rabajooks on kaks korda aastas - kevadel ja sügisel - korraldatav rahvaspordiüritus. Esimene jooks toimus 1974. aasta aprillis. Jooksurada kulgeb Harku raba teedel. Kevadine Rabajooks oli tänavu ka südamenädala avaürituseks Tallinnas.

Esimese ühisstardi (start kell 11:00) kiiremad:

(foto: www.rabajooks.ee)

MEHED
1. Sergei TŠEREPANNIKOV 21:50
2. Priit AUS 22:47
3. Martin SIMPSON 22:49

(foto: www.rabajooks.ee)

NAISED
1. Annika RIHMA 25:08
2. Evelin KÄRNER 25:24
3. Julia BULINA 27:10

(foto: www.rabajooks.ee)

POISID (sündinud 1999. a. ja hiljem)
1. Mihkel TREES 30:11
2. Karol HANGA 31:19
3. Antti JÄRVA 33:01

(foto: www.rabajooks.ee)

TÜDRUKUD (sündinud 1999. a. ja hiljem)
1. Merilin JÜRISAAR 30:53
2. Tuuli VOOGLAID 31:57
3. Anna-Laura PERVE 32:11

Ajaloohõnguline maja vajab õiget värvitüüpi

Autor: Heiki Tuisk, Sadolini värvikeskus
------------------------------------------------------------------------------------------

Sadolini värvikeskus on heakorrakuu ajal kampaania «Kodud korda» Nõmme linnaosa valitsuse koostööpartner.

Vana maja renoveerimiseks on nii õli- kui ka vesipõhiseid värve. Pildil olev maja asub Tartus. (foto: www.varvimaailm.ee)

Puitmaja värvimine pole eriline teadus – poed on erinevate tootjate värvidest pungil. Tuleb aga tähele panna, et on vaks vahet, kas värvid uhiuut seina või on tegu juba aastakümneid püsti olnud ehitisega.

Kui võtta käsile vana maja renoveerimine, tuleb kõne alla õlivärv Domus. On olemas ka vesipõhine Domus Aqua, aga see ei lähe vanade ehituspõhimõtetega kokku – vanasti vesipõhiseid värve puidule ei olnud ja Nõmme majad värviti kindlasti õlipõhiste värvidega. Domus ongi ühe komponendina linaõli sisaldav värv.

Tihti arvatakse, et vanale majale sobib vaid puhas linaõlivärv, lõpptulemus on kindlasti esteetilisem, kuid tänapäeva kiires eluja ehitustempos tuleb arvestada, et linaõlivärv kuivab kaua – värvimisprotsess koos kuivamistega võib võtta nädalaid. Seetõttu ongi välja töötatud värv Domus, mis on õlialküüdvärv, kus alküüd ise sisaldab 50% linaõli, pluss männipuuõli, hiinapuuõli jne. Nii klassifitseerub Domus ikkagi õlivärvi alla ja lisaks on aktsepteeritud miljööväärtuslike hoonete värvimisel.

Värvi Domus alla kasutatakse nakke parendamiseks kruntvärvina Domus Base’i, mille koostis on Domusega sarnane. Domus Base’i võib kanda ka vanale värvipinnale.

Millal Domusega värvitud maja uuesti üle värvida tuleb, sõltub väga palju sellest, kus see maja asub. Tallinna agressiivses keskkonnas, kus mustust, tolmu ja CO2 palju, tuleb maja värskendada 7–10 aasta tagant. See oleneb, kui palju langeb fassaadile päikest, kas maja asub suure tee ääres, kui lähedal on puud.

Maja värskendamiseks ei ole vaja määrdunud fassaadi ilmtingimata üle värvida. Tegelikult võiks sellist majaseina kolm-neli aastat pärast värvimist hoopis pesta. Maja seinapesu kõrval on soovitav igal aastal võtta värvipotsik ja pintsel ning väiksemad värvikahjustused parandada. Tavaliselt on kahjustused laudade ristlõigete kohal ehk lauaotstes. Üle tuleks vaadata ka servaliistud, akende piirdeliistud. Kus värv juba natuke lahti või kobrutab, tuleks see traatharja, pahtlilabida või liivapaberiga eemaldada ja uuesti värvida. Niimoodi peab kogu maja mitu korda kauem vastu kui see, mille eest hoolt ei kanta. Kui lauaotstes on värv kahjustunud, pääseb sealt niiskus sisse ja läheb mööda lauda edasi, lagundades niimoodi nii lauda ennast kui ka värvi selle peal, mille tulemusena tuleb käsile võtta suurem töö.

Mida heki rajamisel silmas pidada?

Autor: David Dzaganija, Juhani Puukool
-----------------------------------------------------------------------------------------
Juhani Puukool on heakorrakuu ajal kampaania «Nõmme lilleliseks» Nõmme linnaosa valitsuse koostööpartner.

Veigela 'Nana Variegata'.

Kevad on suurepärane aeg istutustöödeks ja väga sobilik heki rajamiseks. Hekil on mitu kasulikku funktsiooni: see kaitseb müra, tuule ja tolmu eest,varjab ja piiritleb selgelt ülejäänud aeda. Lisaväärtusena annab värvilise lehestikuga hekk aiale värvi ning muudab iga aia omanäoliseks.

Juhani Puukooli istikuäris (Pärnu mnt 435) on saadaval paljasjuursetena mitmeid eriti kaunilt õitsevaid hekitaimi: erivärvilisi veigelaid ning paljude aiapidajate lemmik tuhkurenelas ’Grefsheim’. Uudisena pakume hekitaimena astelpaju istikuid – sedasi saab lisaks tõhusale astlalisele hekile sügisel ka mõnusa vitamiinidest pakatava saagi.

Tuhkurenelas 'Grefsheim'.

Paljasjuursetel istikutel on potistatud istikute ees mitmeid eeliseid. Esiteks on nende juured kohe pärast istutamist otseses kontaktis pinnasega, mis tähendab, et need kohanevad uue kasvukohaga lihtsamalt. Teiseks saate kohe hinnata istikute juurte kvaliteeti ja kolmandaks on paljasjuursetel selgelt soodsam hind võrreldes potistatud istikuga. Suure heki rajamine paljasjuursetest istikutest võimaldab allesjäänud raha eest täiendada aeda ka teiste taimedega.

Soovides aeda kaitsvat astlalist hekki, soovitame istutada viirpuu või punaselehist thunbergi kukerpuud. Need taimed sobivad suurepäraselt pöetud hekiks. Madalamaks pöetud hekiks ja geomeetrilisse aeda sobib ideaalselt pukspuu.

Värvidemäng terveks aastaks

Roosisõprade rõõmuks on saadaval uus kanada roosisort ’Prairie Joy’, mis sobib ideaalselt õitsvaks hekiks. See on vähenõudlik põõsasroos vanaaegsete roosade keskmiselt lõhnavate täidisõitega. Õite värv varieerub heleroosast tumeroosani. Õitseb rikkalikult juunist augustini ning väiksemal määral ka hiljem. Ideaalne hekitaim meie kliimasse, kuna on külmaja haiguskindel.

Igasugustes oludes leplikud kontpuud lisavad aeda värvidemängu terveks aastaks – suvel on lehed sõltuvalt sordist rohelistest kirjudeni, sügisel värvuvad punakaks ning lehtede langedes jäävad erivärvilised võrsed. Kontpuud sobivad hästi segaistutuseks. Need on väga vastupidavad, taluvad hästi täispäikest ja ka varju. Eriti hästi saavad hakkama niisketes oludes. Kontpuudega pole teie hekk kunagi ühesugune.

Niiskesse pinnasesse soovitame hekiks istutada punapaju ’Nana’. See on tihe, keskmise kõrgusega ja kevadel urbadega kaetud pajuliik.

Igihaljad okaspuud loovad rohelise müüri terveks aastaks. Heki võib rajada mägimändidest ja kadakatest, eriti populaarne hekitaim on elupuu. Juhani Puukoolis leiab erinevas suuruses juurepalliga elupuid, kus juurte ümber on piisavalt mulda, et ka suurem taim tunneks end pärast istutamist mugavalt ja saaks kenasti kohaneda. Mullapalli ümbritsev võrk laguneb mullas ega sega juurte arengut.

Ka olemasolev hekk vajab hoolt

Pärast heki istutamist on soovitatav multšida, siis püsib hekk kaunis ja elujõuline. Multšimine hoiab mulla kobedana, säilitab niiskust, takistab vee aurumist ja vähendab umbrohtumist. Talvel kaitseb multš juuri külma eest ega lase pinnasel sügavalt külmuda. Lisaks aktiviseerib see mulla mikroorganismide elutegevust ning aeglaselt kõdunedes on orgaaniline multš väga hea väetis.

Ilusat aeda ehtiva heki eest tuleb ka hoolt kanda. Üks ilus tihe hekk vajab korralikku pügamist. Ka vabakujuline hekk vajab kärpimist ja harvenduslõikust, vastasel juhul läheb see aastatega inetuks. Enelaid tuleks kärpida pärast õitsemist, et eemaldada äraõitsenud õisikud. Kontpuid tuleks tugevalt tagasi lõigata paari aasta tagant, mitte tihedamalt. Vabakujulist hekki tasub harvendada, et eemaldada külmunud, kuivanud ja haiged oksad. Välja tuleks lõigata omavahel ristuvad ja paralleelselt asetsevad oksad. Sedasi püsib hekk ühtlane ja mitte liiga tihe.

Korrapärase heki puhul tuleb hekitaimi tugevalt tagasi lõigata kohe pärast istutust, et taimed haruneks võimalikult maapinna lähedalt. Saamaks ilusat ja tihedat hekki, tuleks seda pügada igal aastal ja anda sellele soovitud vorm. Lõigata tuleks järjepidevalt ja julgelt. Mida tugevamalt tagasi lõigata, seda tihedam ja korralikum hekk moodustub.

Kogu hekitaimede valiku ja infot leiate www.juhanipuukool.ee.

Normaalne inimene koristab oma koera järelt

Autor: Epp Roosa, Nõmme elanik, saksa lambakoera omanik
----------------------------------------------------------------------------------------

Lume sulades võib pargis jalutaja leida end keset korralikku koerajunnivälja. (foto: Tauno Pääslane)

Kevad ja koerakaka-kampaania kuuluvad Eestimaal kokku nagu särk ja püksid. Tõesti, see on jube, mis igal aastal lume alt välja sulab.

Koeraomanikud võivad küll rääkida kilekottide keskkonnakahjulikkusest, kuid need on lõppude lõpuks meie endi elualad, mis kevaditi erinevas lagunemisstaadiumis hunnikuid täis. Kodudes me ju ometi ei jäta prügi tuppa ja maja ümber vedelema. Iga vähegi intelligentne inimene peaks «elukoha» mõistet koduuksest või -õuest kaugemale laiendama, kas pole?

Arvud

Mu maja lähedal on Valdeku park, kohalike koeraomanike meeliskoht. Enamik neist käib oma koeraga seal iga päev. Teeme väikese arvutuse. Oletame, et metsa külastab 15 koera päevas (ja see on väga tagasihoidlikult pakutud). Iga jalutatav koer teeb seal tõenäoliselt vähemalt ühe hunniku. Aastas on 365 päeva. See teeb 5475 koerajunni. Kujutate ette? Hea küll, need lagunevad mõne aja jooksul – võtme numbri poole väiksemaks. Kuid see on ikkagi vähemalt kaks ja pool tuhat koerakaka hunnikut, kallid kaaskodanikud. Suhteliselt väikese maa-ala kohta. Ehk koeraomanikud võtaksid vaevaks mõelda, et nad ise (ja nende koerad) peavad nondesamade koristamata junnide vahel päevast päeva laveerima? Lastega emadest ja männiõhku hingavatest vanainimest rääkimata. Võiks ju teisiti olla? Saaks ka hämaras läbi pargi jalutada, ilma et hiljem saapaid/kingi haisvast ollusest puhtaks kraapima peaks.

Mõni koeraomanik on isegi junnid kilekotti suutnud panna, kuid sellega ongi piirdutud. (Foto: Tauno Pääslane)

Kui õige õpiks?

Argument, et pole prügikaste, kuhu koerakaka panna, on muidugi omal kohal. Aga see on juba teine teema – kõik siinkandi inimesed on küllap näinud, et pargiäärsed prügikastid lõhutakse/kaovad/topitakse kodumajapidamistest pärit olmeprahti täis. Mis parata, ühiskond on veel säärasel arengutasemel. See aga ei vabanda oma koera järelt koristamata jätmist. Imestama paneb seegi, et kuigi paljud koeraomanikud on praeguseks (tänu reisidele) normaalse koerapidamiskultuuriga maanurki näinud, ei tekita see tahtmist ka ise samamoodi talitada. Üks kui teine välismaine komme võetakse üle, aga koerajunnide korjamine käib üle jõu. Ka igakevadine lõputu utsitamine ei tundu asja parandavat. Mis siis aitaks? Tõenäoliselt trahvid.

Loomaomaniku kohustused

• Loomapidajal tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus.
• Loomapidamine ei tohi häirida avalikku korda ega teisi loomi. Loomapidaja vastutab looma tekitatud kahju eest.
• Looma on keelatud hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumist või panna toime muud looma suhtes lubamatut tegu.
• Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas, tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse.
• Loomapidaja on kohustatud koristama oma looma väljaheited.
• Loomapidaja on kohustatud paigaldama temale kuuluva territooriumi sissepääsule ja kõigile tänavaga külgnevatele piirdeaedadele koera olemasolust teatava hoiatussildi.
  
• Looma poolt kaaskodanike või teiste loomade häirimine või ohustamine või neile kahju tekitamine on keelatud.
  

ALLIKAS: TALLINNA LINNA KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI

Infovoldik "Heakorra ABC"

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

Tallinna keskkonnaamet on välja andnud infovoldiku "Heakorra ABC" eesmärgiga koondada linna heakorda puudutav teave ühte voldikusse.Siit saab teada kuidas heakorrastada koduümbrust, näpunäiteid linna haljasalade – mänguväljakud, koerteväljakud, kalmistud jts kasutamisvõimaluste ja hooldamise kohta. Muu hulgas leiab voldikust teavet kuhu pöörduda kui on linna heakorda puudutavaid küsimusi.

Open publication - Free publishing - More heakord

Lehti ja prügi põletada ei tohi

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------



Oksi ja immutamata puitu võib oma aias põletada selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet tegeva isiku juuresolekul. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (nt tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad).

Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tuld võib teha väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek. Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega. Lõkke tegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust. Pärast tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada, valades need üle veega või kattes mulla või liivaga.

Vastavalt heakorraeeskirjale on Tallinnas kulu, lehtede, okaste ja prügi põletamine koduaedades rangelt keelatud.

Kui märkate ebaseaduslikku lõkketegemist või kulupõletamist, palutakse sellest teada anda mupo korrapidaja numbril 14410. Munitsipaalpolitsei võib heakorraeeskirja nõuete rikkumise eest karistada kuni 400-eurose trahviga.

Mänguväljakud korda!

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

Mänguväljak Õie pargis Nõmmel.

Tallinna keskkonnaamet kutsub heakorrakuu raames linnaelanikke üles oma koduümbruses asuvaid avalikke mänguväljakuid korrastama ja puhastama.

Seoses Tallinna kevadise heakorrakuuga, mis sel aastal toimub 16. aprillist kuni 15. maini, kutsub Tallinna keskkonnaamet elanikke ja korteriühistuid puhastama oma õuealal avalikus kasutuses olevaid mänguväljakuid. Korteriühistutel ja ettevõtlikel linnakodanikel palutakse oma soovist ühiselt mänguväljakuid puhastada teatada hiljemalt 1. maiks Tallinna keskkonnaametisse telefonil 640 4565 või monika.jasson@tallinnlv.ee. Keskkonnaamet toetab linlaste ühistööd puhastus- ja töövahenditega, mis toimetatakse kokkulepitud ajaks puhastatavale mänguväljakule.

Puuetega noored näitavad Männiku raamatukogus oma töid

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Männiku raamatukogus on avatud Tallinna puuetega noorte keskuse Juks näitus, mis tutvustab noorte igapäevaseid tegemisi ja kunstikodades valmistatud kauneid käsitöid. Pilgu saab heita arenduskeskuse rühmades toimuvale, kus tegevussuundadeks on igapäevaeluga toimetuleku õpe, kunstitegevus, muusikaõpetus ja -teraapia, liikumine ja teatriõpetus.

Näitust iseloomustab mõte, et kunstiõpe eeldab maailma vaatlemist ja märkamist. Arenduskeskuse kunstikodades valmistatud keraamikat, tekstiili, portselani- ja klaasimaali saab Männiku raamatukogus vaadata 15. maini.

Koduloohuviliste koda aitas vähekindlustatuid küttega

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Pildil vasakult Riho Prees, Jaak Tuuksam ja Toomas Kleesment, autokastis Varpo Paekivi. (foto: Peeter Brambat)

Juba teist aastat korraldas Nõmme Koduloohuviliste Koda (NKK) aprilli algul Nõmme vähekindlustatud peredele kütte jagamise. Abi said kümme peret, kelle vahel jagati laiali umbes kaks tonni briketti.

Abivajajate nimekirja koostamisel olid suureks abiks Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötajad. Küttematerjali laadisid auto peale ja maha NKK liikmed, laiali veeti see NKK heade sõprade abiga. Ettevõtmisel olid abiks Rene Abel, Sander Pärn, Ivar Prees, Varpo Paekivi, Peeter Brambat, Mait Kroonmann, Riho Prees, Jaak Tuuksam ja Toomas Kleesment.

Tahtmiseta ei sünni midagi

Autor: Kadri Liivaleht, Nõmme muuseum
-----------------------------------------------------------------------------------------

Aino Roodla leiab, et kangastelgedel kudumine on olnud eesti rahvale omane läbi aegade. (foto: Jukko Nooni)

Kutsumus, tahtmine, pühendumus, soov lakkamatult luua – need on motivaatorid, mis on viinud ja viivad Viljandimaalt Võhma lähedalt pärit Aino Roodla ikka ja jälle kangastelgede taha. Kuni aprilli lõpuni Nõmme muuseumis välja pandud näitusmüük on vaid väike osa Aino Roodla töödest – käsitsi kootud kordumatutest ja omanäolistest teostest.

Aino Roodla tee kudumise juurde sai alguse juhusest: sõbranna kutsus ta endaga ükskord telgedel kudumise ringi kaasa, lihtsalt vaatama, mida seal õigupoolest tehakse. Kudumisringis nähtu ja kogetu põhjal tekkis Aino Roodlal, kes varem telgedel kudumisest midagi ei teadnud, selle töö vastu tõsine ja püsiv huvi, mis tänini ei ole kustunud. Praegu Kivimäel elav naine on Nõmme sotsiaalkeskuse juures töötava kangastelgedel kudumise ringi hing, kudumiskambris ikka esimesena kohal ja viimaste seas sealt lahkumas, ikka kas kudumas, midagi korraldamas, kavatsemas, vajadusel ka teisi juhendamas ja neile nõu andmas – küll lõime laiuse ja pikkuse arvutamise juures, küll lõime käärimise ja telgede rakendamise juures, küll erinevate kudumistehnikate õppimise juures. Neli aastat kandis ta enda õlul ka kudumisringi töö eest vastutaja auväärset, kuid kohustusterikast koormat.

«Tahtmata ei saa midagi, tahtmata ei sünni midagi!» Nõnda mõtiskles Aino Roodla, kui näitust Nõmme muuseumis üles pani, vastates sellega ka küsimusele, mis paneb teda oma huvialaga nii intensiivselt tegelema. «Ja tahtmine on tal suur. Väga suur,» lisas kommentaariks teda näituse kujundamisel aitav ringikaaslane.

Proua Roodla, kes leiab, et kangastelgedel kudumine on olnud eesti rahvale omane läbi aegade, kasutab telgedel ehk kangaspuudel kudumisel erinevaid kudumisviise (labast, toimset), erinevaid põimetehnikaid, erinevaid siduseid. Näiteks on Aino Roodla teinud pindpõimet, nõudlikku gobeläänpõimet, rüiut; armsad ja kodusoojust õhkuvad on tema kaltsuvaibad. Näitusel väljapandud töödest nimetab pr Roodla enda jaoks eriti tähtsaks ja oluliseks kahte vaipa: triibulist pindpõimetehnikas teostatud leegilise kirjaga värvilist villast vaipa, mille pinnal on sujuvad kaldjooned, ja pulmavaipa.

Keskkonnateadlikkuse arendamine lasteaias

Autor: Reet Ellermaa, Nõmmekannikese lasteaia õpetaja
-----------------------------------------------------------------------------------------

Näituse «Taaskasutus kunstis» enamik töid olid valminud laste ja perede koostöös. (foto: Tallinna Raku lasteaed)

Loodushoid, looduskaitse, säästlikkus looduses – need on teemad, millega lasteaedades tegeletakse igal nädalal. Küll integreeritult teiste tegevustega, küll mõne teemaga süvitsi minnes. Aga ikka ise tehes: uurides, katsetades, jälgides, vaadeldes ja võrreldes.

Et laste ja nende perede keskkonnateadlikkust veelgi suurendada, otsustasid kaks Nõmme lasteaeda – Nõmmekannike ja Raku – jõud ühendada ning mõlema maja direktorite eestvedamisel kirjutati keskkonnahariduslik projekt «Targaks tuppa tulemata». Finantseerimist taotleti Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ning toetus oma ideede elluviimiseks ka saadi. Projektis osalevad 4–6-aastased lapsed ja rühmade õpetajad. Raku lasteaia mudilased ja pedagoogid on nii eesti kui vene kodukeelega, mis annab projektile veel lõimumise lisaväärtuse. Koos ideid vahetades ja kogemusi jagades on meie lastest ja nende peredest keskkonnateadlike kodanike kujundamine kergem ja huvitavam. Projekti lõpptulemusena on kavas parimad ideed koondada ning teistegi lasteaedade õpetajate keskkonnakasvatuse mitmekesistamiseks raamatu(te)na avaldada.

Lastevanemate loomingulisus üllatas

Märtsis, kui talvised õpperajad olid juba läbitud, toimus projekti raames Nõmmekannikese lasteaias järjekordne ühine teemapäev, mis oli pühendatud prügi taaskasutusele. Õpetajate Anneli Kase ja Ülle Noore eestvedamisel oli üles seatud näitus «Taaskasutus kunstis». Kuna projekti üks eesmärk on kaasata lapsevanemaid laste keskkonnateadlikkuse arendamisele, olidki
enamik töid valminud laste ja perede koostöös. Teise osa eksponaate olid valmistanud õpetajad ja lapsed lasteaias. Prügikasti asemel olid näitusesaali jõudnud pudelid ja plekktoosid, ajalehed ja plasttaara, karbid ja kiled – lastevanemate loomingulisus üllatas isegi paljunäinud õpetajaid. Lauateatrid ja erinevad mänguasjad, nukumööbel ja minilinnad autopesulate ja taaraautomaatidega – kõik need juba valminud asjad, aga ka põnevad ideed saavad kindlasti kasutuse lasteaia õppetegevustes ja mängudes.

Parimaid perekondi autasustatakse diplomitega, mis on samuti tehtud taaskasutatud materjalidest.

Nõmmekannikese saalis olid aga pillideks moondunud moosiämbrid, tühjad pudelid, konservikarbid ja ajalehed – külalistele esines Nõmmekannikese prügiorkester! Rütmipille on lastega ikka ise tehtud, aga küllap leidsid Raku lasteaia pedagoogid siitki taas mõni värske idee.

Parimad ideed ideepanka

Veel ühe võimalusena keskkonna säästmise nimel prügi taaskasutada pakkusid Nõmmekannikese õpetajad oma projektipartneritele välja liikumisraja. Sportlikuks tegevuseks ja (liikumis)mängudeks polegi alati vaja kallist poevahendit. Mõlema lasteaia lapsed tundsid rõõmu sooületamisest ajakirjasaartel, hokimängust plastpudeli ja konservikarbiga, täpsusvisetest ajalehepalliga, konservitoosist «kõmpadega» astumisest, pugemisest läbi kastitunnelite… Õpetajad said aga osavust proovida pudelikorkidest trips-traps-trulli mängides.

Teemapäevast tehakse kokkuvõte mõne aja pärast, kui esimesed emotsioonid on vaibunud ning väärtuslikumad ja põnevamad ideed välja settinud. Mõlema lasteaia õpetajate ühisanalüüsi tulemusena lisanduvad parimad mõtted taas loodavasse ideedepanka. Loodetavasti pakub see valmides huvi teistelegi lastele keskkonnahariduse andjaile.

Rabajooks avab Tallinnas südamenädala

Autor: Kerstin Sonts

--------------------------------------------------------------------------------------

Igal kevadel ja sügisel toimuv Rabajooks toob kohale sadu tervisespordisõpru. (foto: Kerstin Sonts)

Pühapäeval, 17. aprillil toimub Harku raba teedel traditsiooniline Nõmme spordiüritus Rabajooks, mis leiab aset juba 75. korda. Ürituse patroonideks on mitmevõistlejad Grit ja Grete Šadeiko. Sel aastal annab Rabajooks avalöögi ka üleriigilise südamenädala üritustele Tallinnas. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni.

Kolmas start antakse kell 11.10 südamenädala avamise puhul kõikidele käijatele ja kepikõndijatele. Sel aastal toimub üleriigiline südamenädal 17.–24. aprillini. Nädala avalöögiks kujunevad pühapäeval, 17. aprillil käimisüritused üle Eesti. Südamenädala eesmärk on panna inimesi mõtlema oma liikumisharjumustele ja südametervisele.

Seekordse kevadise Rabajooksu patroonideks on Grete ja Grit Šadeiko. (foto: Lauri Kulpsoo)

Rabajooksu stardipaiga juures asuvas südametelgis nõustavad osalejaid südametervise spetsialistid, oma tooteid tutvustavad Nike ja MBT-jalanõud ning oma atraktiivsest liikumissarjast annab ülevaate «Käi jala!» meeskond, kes tutvustab ka Omroni sammulugejaid.

Iga raja läbinu saab kingituseks südamenädala liikumispäeviku. Esimesele 1300 lõpetajale kingitakse traditsiooniline Rabajooksu vimpel ja loosiõnne korral eriauhind. Autasustatakse esimese ühisstardi kolme kiiremat meest, naist, poissi (sündinud 1999. a või hiljem) ja tüdrukut (sündinud 1999. a või hiljem).

Osavõtjaid teenindavad riietumistelgid ja asjade hoiubuss koos abistajatega. Jalgrattaga tulnute jaoks on stardipaiga juures jalgrattaparkla. Autod oleks aga soovitav panna Kalda tänava lähedal olevasse parklasse. Kohalesõiduks sobivad ka bussid 10, 20 ja 27 või elektrirong («Pääsküla» peatus).

Üritust korraldavad Sweco Projekt AS ja Nõmme linnaosa valitsus. Lisainfo rabajooksu koduleheküljel www.rabajooks.ee.

Kevad saabub Nõmmele jooksujalu!

Autor: Riho Järveläinen, Nõmme spordikeskus
------------------------------------------------------------------------------------------

Meenutus eelmisest aastast: Nõmme kevadjooksu stardis on 1999. aastal sündinud tüdrukud. (foto: erakogu)

Vaatamata sellele, et Nõmme suusaradadel saab suusatada juba viiendat kuud järjest, on enamik liikumisharrastajaid talvest tüdinenud ja ootavad pikisilmi lume sulamist. Kevad toob jooksujalad taas tänavatele-metsateedele liikuma ja on paljudele tubaste spordialade viljelejatele omamoodi ärkamisajaks.

Juba aastaid toimub kergejõustiku välishooaja üks avalööke Tallinnas Nõmmel, kus SK Sportkeskus.ee Nõmme maanteejooksu korraldab. Viimastel aastatel sadakonda üle Eesti kogunevat jooksusõpra võõrustava ürituse start ja finiš on Nõmme spordikeskuse territooriumil (Külmallika 15a). Tänavu juba 13. korda toimuva jooksu start antakse 9. aprilli südapäeval ning 5 km pikkune distants kulgeb Nõmme linnaosa tänavatel. Tiina Trossi (17.44) ja Taivo Püi (14.41) rajarekordid ootavad alistajaid, kuid samas on jooks hea võimalus pealinlastele kevadiste tervisekilomeetrite kogumiseks.

17. aprillil toimub Pääskülas 75. Rabajooks, samuti korraldatakse samal päeval Nõmmel 10-võistluse olümpiapronksi ja 1924. a küsitluse põhjal Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks tituleeritud Aleksander Klumberg-Kolmpere auks järjekordne Leksijooks, korraldajaks spordiklubi Leksi 44.

Maanteejooksu senine rajarektord kuulub Taivo Püile. (foto: www.spordiportaal.ee)

20. aprillil saab Vanaka ja Rahumäe surnuaia vahelisel maaalal joosta juba Nõmme kergejõustikuklubi eestvõttel, kui Anu Vackermanni initsiatiivil toimub 21. järjekorranumbrit kandev Nõmme kevadjooks. Starti on oodatud kõik jooksusõbrad lähemalt ja kaugelt. Sõltuvalt vanusest antakse noortejooksude stardid iga veerandtunni järel kella 15–17.15. Täiskasvanute arvestuses antakse start kell 17.30. Osavõtumaks on lastele 1 euro, täiskasvanutele 2 eurot.

Nendel jooksudel saavad jooksutipud teritada jalga 24. aprillil toimuvateks Eesti murdmaajooksu meistrivõistlusteks, mis viiakse taas läbi Hiiu staadioni ümbruse traditsioonilisel rajal. Nõmme spordikeskuse direktori Toomas Klaseni varasemate aastate perfektne korraldustöö on jäänud silma ning üle aasta toimub see tiitlivõistlus koostöös SK Sportkeskus.ee-ga taas pealinnas. Loodame, et taas võidavad medaleid ka nõmmekad.

Need, kes kellaga nii väga võidu joosta ei soovi, saavad ennast ülalmainitud jooksudel trimmida kevadisteks suurteks jooksuüritusteks. Esimene neist toimub juba 23. aprillil, kui Kõrvemaa matka- ja suusakeskusest stardib SEB Kõrvemaa kevadjooks. Nädal aega hiljem toimub Eesti vanim rahvaspordiüritus, 82. suurjooks ümber Viljandi järve. 7. mail on võimalik stardijoonele asuda näiteks 25. Viimsi jooksul. Päev hiljem ootab jooksusõpru 29. korda toimuv SEB Tartu jooksumaraton. 21. mail lauluväljakult startivale 23. Maijooksule on ennast sportliku peasekretäri Renna Järvalti sõnul registreerinud juba üle 3000 naise!

Loodetavasti andis see loetelu paljudele inspiratsiooni jooksujalatsid kapist üles otsida ja Nõmme mändide alla kevadehõngu ja tervisekilomeetreid ahmima minna. Ärge unustage esimestel treeningutel Eesti vanasõna: «Tark ei torma!».

Koolide raamatukogusid aitab täiendada MTÜ Raamaturinglus

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------



Telliskivi Loomelinnakus on endale ruumi leidnud MTÜ Raamaturinglus, kuhu saab tuua raamatuid, mida kodus vaja pole, kuid kooliraamatukogud väga vajavad. Samas on võimalik osta neid raamatuid, mida koolid ei vaja.

«Raamaturingluse eesmärgiks on koguda inimestelt kokku raamatud, mis seisavad kasutult riiulil ja koguvad tolmu, selmet olla kasulikud õpilastele koolides ja tekitada noortes suuremat lugemishuvi,» selgitas Raamaturingluse eestvedaja Rene Noni, kelle sõnul tuli MTÜ loomise idee prügikastide juurest leitud raamatukottidest ja sõprade kurtmisest, et kolides pole raamatuid kuhugi panna. «Samas on koolides õpilastel pidevalt probleem, et vajalikke raamatuid ei saa kätte.»

Uues koolikirjanduse nimekirjas on palju viimasel kümnel aastal välja antud laste- ja noortekirjandust. Lapsevanemad, kelle lapsed on Harry Potteri ja Anni-lugudest välja kasvanud, võiksid raamaturiiulid üle vaadata ja anda need raamatud ringlusse, mille kaudu jõuavad need kooliraamatukogudesse.

Noni sõnul on siiski probleemiks ka klassikalise kirjanduse kättesaadavus. «Kui ikka kõik paralleelklassid samal ajal «Hamletit» või «Tõde ja õigust» lugema peavad, siis tuleb raamatu kättesaamisega kõvasti vaeva näha. Kui koolisiseselt saavad õpetajad kokku leppida, millal nad konkreetsed raamatud lugeda annavad ja natuke varieerida, siis linna ja valla piires võivad ajad siiski ühtida ning raamatuid ei ole võimalik kätte saada isegi suurematest raamatukogudest, kooliraamatukogust rääkimata,» olid ühingu aktivistid murelikud.

Lisainfo: www.raamaturinglus.ee, rene@raamaturinglus.ee, tel 5399 6098.

Esimene lastekodulaste perekodu hakkab valmis saama

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Eelmisel kolmapäeval toimus sarikapidu. (foto:Kerstin Sonts)

Eelmisel kolmapäeval toimus Nõmme linnaosas aadressil Pihlaka 1b lastekodulastele mõeldud peremaja sarikapidu. Peremaja valmib Euroopa regionaalarengu fondist rahastatava elukeskkonna arendamise projekti «Lastele perelähedane elukeskkond» raames.

Lastekodulastele perelähedase elukeskkonna tagava projekti raames kerkib esimesena kaheperekodu Nõmme linnaossa. Üldse ehitatakse üle Tallinna viis kaheperemaja ja kaks üheperemaja, millesse asuvad üheksa kuuelapselist peret, ja üks kümnekohaline varjupaik.

Asenduskodule parima projekti leidmiseks kuulutati välja ideekonkurss, parimaks tunnistati OÜ Celander Projekt võistlustöö. Projekti kogumaksumus on 2,84 miljonit eurot, millest Tallinna linna omafinantseering moodustab 15 protsenti.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul rahastatakse projekti 85 protsendi ehk ligi 2,4 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu struktuurivahenditest projekti «Lastele perelähedane elukeskkond» raames, linna omafinantseering on üle 426 000 euro.

Abilinnapea Merike Martinsoni hinnangul aitab asenduskodu lastekodulastel saada iseseisvaks eluks ja tavaellu integreerumiseks parema ettevalmistuse. «Mida rohkem lastekodu koduga sarnaneb, seda parema ettevalmistuse lapsed iseseisvaks eluks saavad,» rõhutas Martinson.

Laste majutamine väikestesse linnas hajutatult paiknevatesse majadesse vähendab anonüümsust, suurendab perede vastutust igapäevaelu korraldamisel, aitab vähendada laste probleemkäitumist, tekitab kodutunde ja aitab neil paremini ühiskonda sulanduda.

Martinsoni sõnul tahetakse projektiga kaotada nii-öelda laagertüüpi lastekodud. «Kavas on minna täielikult üle peremudelile, mille kohaselt elatakse 6-8 lapse kaupa omaette väikemajades,» ütles Martinson.

Parim sotsiaalhooldaja töötab Nõmmel

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------



15. märtsil tähistati rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva. Selle puhul toimus Tartus üritus, kus tunnustati parimaid 2010. aasta sotsiaalvaldkonna töötajaid. Nimetati aasta sotsiaalhooldaja, aasta sotsiaaltöötaja, aasta hoolekandeasutuse juht ja elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas. Aasta sotsiaalhooldaja tiitliga pärjati Ann-Leena Mitt Nõmme sotsiaalkeskusest.

Nõmmele kavandatakse jahisadamat

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------------

Tulevikus saab ka Nõmmele purjetada. (foto: Kerstin Sonts)

Kolmapäevasel linnavalitsuse istungil eraldati reservfondist Nõmme linnaosale 150 miljonit eurot Nõmmele jahisadama rajamiseks. Töödega on kavas alustada kohe pärast lume sulamist.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on tegemist Nikolai von Glehni kunagise plaani elluviimisega. «Glehn plaanis rajada Stroomi rannast kanali Mustamäe alla, nii et laevad võiksid vaevata sõita Nõmmele ja jääda Mustamäe juures ankrusse. Esialgu on kavas rajada jahisadam, kuid kaugemas tulevikus pole välistatud ka kanali süvendamine, et Nõmme saaks kruiisilaevu vastu võtta,» arvas Vakra.