Täna allkirjastati leping Glehni kuju loomiseks

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

Aivar Simson ja Erki Korp.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp ja skulptor Aivar Simson allkirjastasid täna lepingu Nikolai von Glehni kuju loomiseks. Nõmme rajaja ausammas valmib käesoleva aasta sügiseks ning avatakse 12. novembril, kui tähistatakse 85 aasta möödumist Nõmmele linnaõiguste andmisest. Kuju kogumaksumuseks on kavandatud 127 823 eurot.

Korpi sõnul on Glehni ausammas kavandatud Mustamäe veerule jalakäijate silla ja Nõmme turu vahelisele haljasalale. „Nikolai von Glehni ja tema pärandi väärtustamine on üks Nõmme linnaosa prioriteetidest. Lisaks Glehni mälestussamba ja sinna juurde kujundatava Nõmme lipuväljaku rajamisele laseb linnaosavalitsus eeloleval suvel restaureerida Glehni pargis olevad Nikolai von Glehni loodud „Kalevipoja“ ja „Krokodilli“ skulptuuri,“ rääkis linnaosavanem.

Nikolai von Glehnile ausamba rajamiseks korraldasid Nõmme Heakorra Selts, Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme muuseum 2009. aasta alguses ideekavandi võistluse, mille võitis Aivar Simsoni ja Kalev Lepiku võistlustöö märgusõnaga "Sada".

Sissevaade funktsionalistlikku arhitektuuri

Autor: Leho Lõhmus
--------------------------------------------------------------------------------------


Ajaloolane Leho Lõhmus arvustab Monika Eelsalu koostatud raamatut «Funktsionalistlik maja. Elamu ja väike kortermaja».

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on ajaloo- ja arhitektuurihuvilisi rõõmustanud uue raamatuga. See on juba kolmas omataoliste hulgas. Kui esimesed kaks – «Tallinna maja» ja «Lenderi maja» - pakkusid lugemisrõõmu eriti tallinlastele, siis uus «Funktsionalistlik maja» on väärt täienduseks just Nõmme ajaloole.

Nõmme oli 1920. – 1930. aastatel kiirelt arenev linn. Võrreldes Tallinnaga olid siin krundihinnad suhteliselt odavamad, lisaks tervislik männiõhk ja rahulikum eluvool. Kui aleviõiguste saamise ajaks 1917. aastal oli Nõmmel elanikke vaevalt 4000, siis linnaõiguste saamisel aastal 1926 juba 10 000 ning 1940. aastaks 22 000. Kõik need inimesed vajasid kodu. Seetõttu oli elamuehitus 1920.-1930. aastatel Nõmmel eriti intensiivne. Lisaks uutele elamutele ehitati kapitaalsemaks ka olemasolevaid suvilaid.

Nõmme elanike sotsiaalne koosseis oli kirju: Tallinna vabrikutöölised ja ametnikud kõrvuti sõjaväelaste ning tolleaegsete uusrikastega – ärimeeste, töösturite, pankurite ja laevaomanikega. Rahalised võimalused olid erinevad, kuid soov ühine – rajada Nõmmele oma kodu. Kummalisel kombel pakkus niisugune arhitektuuristiil nagu funktsionalism võimaluse neile kõigile.

Nõmmele on jäädvustanud oma meistrikäe mitmed tuntud arhitektid. Kui mainida vaid mõnda tuntumat funktsionalistlikku ühepereelamut siis: Edgar Kuusik (Nurme 40), Karl Tarvas (Kaare 6/8 / Vabaduse 95), Edgar Velbri (Õie 46), Erich Jacoby (Vabaduse pst. 89). Kui niisugused villad kerkisid just jõukatele tellijatele siis keskklassi jaoks kujunes Nõmmel välja lausa omaette majatüüp nn Nõmme maja. See on funktsionalistlik kahekordne kahe korteriga elamu. Selliseid ehitati Nõmmele ajavahemikus 1933-1940 üle 60. Esimeseks niisuguseks on tegelikult jõukamale tellijale E. Velbri poolt projekteeritud Mängu 18. Hilisematel aegadel astusid aga tuntud arhitektide kõrvale ka linnavalitsuse ehitustehnikud-joonestajad. Viimastest on viljakaim tegija Jaan Tartland, kelle kavandite järgi ehitati Nõmmele 29 väikeste variatsioonidega tüüpmaja.

Nendest majadest ning nende majade ehituslikest elementidest – katustest, varikatustest, akendest, ustest jms – saab raamatust põhjaliku ülevaate. Eraldi käsitlemist on leidnud levinumad sisekujunduse elemendid ning küttekolded - ahjud ja pliidid. Paljudes majades on need osad veel oma täies ilus alles. Millest annavad tunnistust ka rikkalikud illustratsioonid.

Lugenud raamatu läbi, oleks nagu teinud väikese ekskursiooni Nõmme arengus nii määravatesse aastatesse. Kahju vaid, et raamatust ei leia nende majade (eriti nn Nõmme majade) täielikku nimekirja. See annaks huvilistele võimaluse, raamat käes, oma teadmisi veelgi süvendada.

Näiteid nn Nõmme majast:

Sihi 36. (Foto: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet)

Nurme 47. (Foto: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet)

Nikolai von Glehni 21. (Foto: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet)

Nõmme noortekeskused kutsuvad linnalaagritesse!

Autor: Liisa Pett,Nõmme piirkondliku noorsootöö koordinaator
----------------------------------------------------------------------------------------

Laagrivahetused lõpevad ka sel aastal Vembu-Tembumaa külastusega. (Foto: Pääsküla noortekeskus)

Nii Pääsküla kui ka Männiku noortekeskuse laagrivahetused toimuvad 6.–10. juunini ja 13.–17. juunini. Laagripäev kestab üldjuhul kella 10–16. Tuusiku maksumus on Tallinna noortekeskuste kaardiga 39 eurot ja ilma kaardita 45 eurot.Noortekeskuste kaarti saab teha kohapeal noortekeskuses ja see maksab 3,50 eurot.

Pääsküla noortekeskuse linnalaagrid «Pääsküla-Aegviidu liin» ja «Galaktikaekspress» ootavad 8–12-aastaseid noori. Pääsküla noortekeskusel on kavas külastada Vene ja Estonia teatri lavataguseid, Patarei vanglamuuseumi, matkata Aegviidus ja Kloogarannas. Ka Artise kino, Megazone’i, okupatsioonimuuseumi ja batuudikeskuse Skypark tegevustes on noortel võimalus osaleda. Lisaks toimuvad erinevad sportlikud mängud-võistlused Glehni lossipargis ja kunsti töötoad – võtmehoidjate ja lohemeisterdamine, savist voolimine ja anime töötuba. Laagrivahetused lõpevad Vembu-Tembumaa külastusega.

Männiku noortekeskuse linnalaagrid on kunsti- ja mereteemalised. Laagrivahetuste raames seigeldakse madrusena linnas, käiakse kinos, bowling’us, Suurel Tõllul, meisterdatakse Polymeri kultuuritehase trükikojas, ujutakse Keila veekeskuses ja tembutatakse Vembu-Tembumaal. Oodatud on 7–15-aastased noored.

Täpsem info ja registreerimine www.taninfo.ee/paaskyla ja www.taninfo.ee/manniku.

Nõmme rattaklubi rattakool sai aastaseks

Autor: Kalev Nõmm, Nõmme rattaklubi
-------------------------------------------------------------------------------------------

Rattakooli õpilased Glehni pargis. (Foto: Nõmme rattaklubi rattakool)

Mullu aprillis tegevust alustanud Nõmme rattaklubi rattakool pidas oma esimest sünnipäeva. Esimene tegevusaasta oli tegus ja toimekas, mis ei ole piirdunud ainult Nõmmega, vaid selle tegevus on paistnud silma üle Eesti. Rattakooli lapsed osalesid eelmisel hooajal pea kõigil Eesti rattakalendri võistlustel, kus just nooremates vanuseklassides saavutati hulganisti auhinnalisi
kohti.

2010. aastasse jäi ka Nõmme Harku metsas mitme rattaraja korrastamine sinna tormidega langenud puudest ja okstest ning kahe purde ehitamine üle Harku metsa kraavide/kaevikute. Rattakoolis on praeguseks oma vaba aega huvitavalt ja sportlikult sisustamas üle 40 lapse, keda juhendavad neli treenerit.

Talvel alustas ka klubi suusakool ning suusatreener Mati Kalviku eestvedamisel on nii suusa- kui rattalapsed treeninud suuskadel ning saanud häid näpunäited ja oskusi murdmaasuusatamise tehnika parendamiseks. Ka talvehooaja suusavõistlustel läks suusalastel hästi, ETV Swedbanki noortesarjas saavutati mitu auhinnalist kohta.

Selleks aastaks on Nõmme rattaklubil hulk uusi plaane. Nimelt alustas kevadel maanteeratta treeninggrupp, kus praegu käivad treeningutel 15 B-, C- ja D-klassi last, suve alguses alustab BMX maastikukrossi treeninggrupp. Traditsiooniliselt jätkame maastikurattatreeningutega
Glehni pargis ja Harku metsas. Samuti osaleme kõigil jalgrattakalendri võistlustel Eestis. Rattakool alustab sel aastal ka velotreki-treeningutega Pirital asuval 333-meetrisel ovaalvälistrekil. Samuti rajab klubi suvel Nõmme põhikooli territooriumile jalgrattaliikluse õppe- ja eksamiplatsi.

Nõmme rattaklubi rattakool võtab kevadhooajal vastu uusi õpilasi oma treeninggruppidesse alates 7. eluaastast.

Infot leiab www.nommerattaklubi.ee ja Nõmme rattaklubi Facebooki lehelt.

Galerii: raamatu "Nõmme kindlusraudtee" esitlus

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------



Kolmapäeval, 25. mail esitleti Nõmme muuseumis ajaloolase Leho Lõhmuse uut raamatut "Nõmme kindlusraudtee", raamatu andis välja kirjastus Koolibri.

Nõmmel paikneb mitmeid kunagise Peeter Suure merekindluse objekte. Otsus rajada Peeter Esimese nimeline grandioosne kaitsesüsteem tulenes Vene-Jaapani vahelisesest kurvast sõjakogemusest. Vene impeeriumi uue riigikaitse süsteemi väljatöötamine algas Nikolai II korraldusesl 1907. aastal. Peeter Suure merekindluse rajamise eesmärgiks oli muuhulgas kaitsta Riia, Tallinna ja Helsingi sadamaid, vältida dessante rannikualadel ning moodustada seljatagust kaitsev maarinne. Ennekõike aga keskenduti oma ehitustegevuses tsaaririigi pealinna Peterburi kaitmisele. Paraku oli aeg nii suureks ettevõtmiseks ebasobiv - Venemaa sisepoliitiline olukord ja asjatundliku kontrolli puudumine projekteerimise ning rahade otstarbeka kasutamise üle kohapeal viisid tohutu ettevõtmise aastal 1918 pankrotini. Muutunud riigikord muutis mõttetuks kunagi nii suurejooneliselt kavandatu, pealegi ei leidnud senitehtu kordagi sõjalistel eesmärkidel kasutust.

Nõmme kindlusraudteest on päris mitmetes töödes juttu, kuid kõigis neis on seda käsitletud põgusalt, üldises kontekstis, üksikasjadesse laskumata.

Leho Lõhmus.


Kirjastus Koolibri peatoimetaja Kadri Haljamaa.

Sõjaajaloolane Mati Õun.

Mitmete kitsarööpmelist raudteed käsitlevate raamatute autor Mehis Helme.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhataja Riin Alatalu.

Kehale ja vaimule

Autor: Tiina Tammet
----------------------------------------------------------------------------------------

Suvisel ajal toimuvad taiji treeningud ka Vanaka nõlval. (Foto: Eero Jaakre)

Suvisel ajal Mustamäe männimetsasel nõlval Vanaka kandis jalutades võib õhtuti märgata inimgruppi, kes rahulikus tempos üheaegselt salapäraseid liigutusi sooritab. Suviti vabas õhus toimuvad taiji treeningud ei ole alati siiski nii rahumeelsed kui näiteks mõne Hiina suurlinna haljasalal toimetavate eakate harjutused.

Vanaka nõlval võib näha nii efektiivseid enesekaitsevõtteid kui mõõgavõitlust. Ometi on sügavad põhimõtted, mida erinevas maailma otsas taiji harrastajate vahel jagatakse, siiski samad.

Taiji Quan on Hiinast pärit sisemine võitluskunst. Selle kuulsus tervist parandava ja eluiga pikendava harrastusena on teinud ta erakordselt populaarseks üle kogu maailma.

Taiji enesekaitse väärtus ja tervendav mõju tulenevad teadmisest, milline on parim kehahoiak ja kuidas seda paremini liikumises kasutada. Trennis arendatakse keha pehmust ja liigeste liikuvust, et lihastest kaoks jäikus ja meelest närvilisus. Liikumisega koos õpitakse ka õiget hingamist ja keskendumist, mis aitab tühjendada meelt ning paneb paremini liikuma qi energia.

Eestis tegeleb juba aastakümneid taiji erinevate stiilidega gruppe. Tänavu tähistab 20. tegevusaastat Great River Taoist Center (GRTC) ehk Suure Jõe Taoistliku Keskuse Eesti haru. Õpetaja Scott M Rodelli kool GRTC tegutseb USAs Washingtonis juba 27 aastat ning õpetaja käib Eestis regulaarselt õpetamas Yangjia michuan’i ehk Yangi perekonna varjatud stiili ning taoistlikku nei gong’i meditatsiooni.

Scott M Rodell on rahvusvaheliselt tunnustatud taiji õpetaja ja mitme raamatu autor. Tema õpetaja oli meister Wang Yen-nien, kunagine Ülemaailmse Yangija Michuani Liidu president. GRTC kooli tugevuseks on otse tunnustatud meistrite liini pidi edasi antud terviklik ja traditsiooniline taiji õpetus, kus pööratakse tähelepanu selle sügava ja mitmekülgse treeningsüsteemi igale aspektile.

See unikaalne võitluskunst sobib kõigile hoolimata harrastaja soost, vanusest või varasemast füüsilisest ettevalmistusest.

4. ja 5. juunil kl 10–17 toimub Tallinna tehnikagümnaasiumis (Sõpruse pst 187) avatud Taiji Quani seminar, kus õpetaja Scott M Rodell tutvustab taiji ajalugu ja põhimõtteid nii sõnas kui harjutustes. Osavõtt on kõikidele huvilistele tasuta. Lähem info www.grtc.ee või 5342 6046, Anne Likold.

Eakate maiturniir välkmales

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------


(Foto: Erki Korp)

Nõmme sotsiaalkeskus korraldas 20. mail Pääsküla päevakeskuses eakate maiturniiri välkmales. Võistlust aitas korraldada malemeister Iivo Nei. Turniiri peakohtunik oli Anto Remmel. Võistles 15 maletajat Nõmmelt, Haaberstist ja Kristiinest.

Mängiti šveitsi süsteemis 7 vooru. Parimad olid Nõmme maletajad: esikoha võitis Enn Pirrus 6 punktiga, teine oli Klaus Merilaid 5,5 punktiga. Kolmandale kohale tuli 5 punktiga Valjo Rattasep Kristiinest. Esiletõstmist väärib ainuke naisvõistleja Valve Vahar Nõmmelt, kelle tulemuseks oli 4 punkti.

Hea ja kord ehk siis heakord

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
----------------------------------------------------------------------------------------

Kevad on saabunud ka Nõmmele ning seoses sellega on aeg pöörata oluliselt rohkem tähelepanu hoovide, majade, parkide ja teede heakorrale.

Kuigi heakorrakuu on lõppenud ning Nõmmelt on kokku kogutud ligi 70 tonni igasugust risu ja prügi, ei saa siiski veel öelda, et nüüd on elu hea ja kord majas. Kindlasti suureneb ära viidud männiokaste arvelt see number üle 100 tonni.

Sõites ringi Nõmme erinevates asumites, võin tõdeda, et üldine pilt heakorrast on väga kena ja igati meeldiv. Samas on piirkondi, mis jäävad elanike majadest eemale, ei ole otseselt piirkonna elanike silme all, kus võib ka kohe märgata pidevat risustamist ja ka prahi ladustamist. Eelmisel nädalal leidsin sellise koha Rahumäe kalmistu ja raudtee vahelisel alal, kuhu olid nii mitmedki inimesed oma prügi vedanud. Seoses sellega sai Nõmme elanikelt palutud, et kui kusagil märgatakse tekkinud prügihunnikuid, teavitada sellest ka linnaosavalitsust.

Mul on hea meel, et meie inimestele on heakord oluline ja juba nädalaga on meieni jõudnud kümmekond tähelepanekut, kus heakord on käest ära või kus on prügikratid käinud.

Nõmmelastele on mul aga jätkuvalt palve, et te annaksite teada, kes meie linna risustavad. Esmaspäeval pakkus Nõmme turu direktor Vello Lokk välja lausa hüüdlause: «Mine lõhu ja lagasta oma kodus, mitte linnaosa parkides või haljasaladel!»

Eeloleval nädalavahetusel toimub Nõmme Kevad. Käisime seda ettevalmistades vaatamas Vabaduse parki, kus pühapäeval toimub noorte laulu- ja tantsupidu, ning seal avanes väga kurb vaatepilt – mitmetest istepinkidest olid alles vaid betoonpostid, millele varem toetusid puust istepingid. Nii olulise ürituse eel, nagu Nõmme Kevad, teeme need pingid jälle korda. Need ei ole ühekordsed pingid ning seetõttu võiks ju mõelda nii, et see raha, mida kulutame lõhutud pinkide parandamiseks, oleks võinud ju minna hoopis uute objektide loomiseks ja ehitamiseks.

Head Nõmme linnaosa elanikud, mul on teile ettepanek: kui annate linnaosavalitsusele lõhkujatest või prügi maha jätvate autode numbritest teada, teen selleks eraldi heade ja korda armastavate linnaosaelanike preemiafondi, mille ühekordsed väljamaksed olulise info eest, mis viivad ka prügikrattide või parkide, haljasalade, rabateede lõhkujate tabamiseni, oleks 50–100 eurot.

Soovin kõigile Nõmme elanikele aktiivset osavõttu Nõmme Kevade üritustest ning kooliõpilastele edu eksamitel!

Mai lõpeb Nõmme Kevadega

Autor: Jukko Nooni
-----------------------------------------------------------------------------------------

Maikuu viimasel nädalavahetusel leiab aset Nõmme linnaosa traditsiooniline suursündmus Nõmme Kevad. Nelja päeva jooksul toimub Nõmme linnaosa erinevais paigus üritusi igale eale ja igale maitsele.

Neljapäeval, 26 . mail esitletakse Nõmme noortemajas (Nurme 40) raamatut «Funktsionalistlik maja». Esitlusele järgneb ekskursioon, mille käigus tutvustatakse Nõmme funkarhitektuuri.

Reedel, 27. mail saavad suguvõsauurijad kuulata Nõmme muuseumis (Jaama 18) Eesti Genealoogia Seltsi loengut või vaadata Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) rahvalikku kontserti. Ilmarise rulapargis korraldavad Nõmme noortekeskused noortepäeva, kus lisaks BMX-ratturite ja korvpallivõistlustele toimub bändide festival. Ilmarise rulapark asub Ilmarise ja Olevi tänava ristmiku lähedal männimetsas. Vihmase ilma korral toimub kogu tegevus Pääsküla noortekeskuses Rännaku pst 1.

Laupäeval, 28. mail saavad tsirkusehuvilised vaadata kultuurikeskuses tsirkusestuudio Folie etendust või erinevaid tantse õppida, muuseumis saavad lapsed meisterdada. Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a) toimub perepäev, kus korraldatakse erinevaid spordivõistlusi, on tegevust lastele ning päeva lõpetavad kontserdiga ansambel Hõbeniit, Lenna Kuurmaa ja Ott Lepland. Laupäeva hilisõhtul on Glehni lossi juures öökontserdid: lossi terrassidel esinevad noortekoorid ning südaööl astub palmimajas ülesse Orelipoiss.

Lisaks sellele toimub laupäeval ja pühapäeval Jannseni kaubamaja parklas (Vabaduse pst 128) Craftcenteri käsitöö- ja loodustoodete laat. Kunstihuvilistel on võimalus sisse astuda Nõmmel elavate kunstnike Helina Tilga, Kadri Kaerma ja Juss Piho ateljeedesse ning kevadpäevade puhuks avatud kodukohvikutesse.

Pühapäeval, 29. mail toimub aga Vabaduse pargis Nõmme koolinoorte laulu- ja tantsupäev. Koore juhatavad Nõmme koolide õpetajad, kelle seas on ka laulupeo üldjuhid, muusikakeskkooli õpetajad Ingrid Kõrvits ja Hirvo Surva. Õhtul aga näitab Kinobuss kultuurikeskuses filmi «Kuku: mina jään ellu».

Kui kõik teised Nõmme Kevade üritused on tasuta, siis spordikeskuses toimuvale perepäevale ja Kinobussi filmiseansile on vaja osta pilet. Nõmme Kevad 2011 täieliku programmi ja ajakavaga saab tutvuda siin.

Jalutuskäik „Kirjanduslik Nõmme II“

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

Üks ekskursiooni läbiviijatest on seekord Nõmmel elav kirjandusloolane Jaak Urmet. (Foto: Jekaterina Rodionova)

Tänavusel Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead jätkub mullu alguse saanud traditsioon korraldada jalutuskäik mööda Nõmme tänavaid, peatudes majade ees, kus kunagi elas mõni kirjanik, et veidi tema elust ja loomingust rääkida.

Jalutuskäik „Kirjanduslik Nõmme II“ algab sel aastal 26. mail kell 17 Nõmme raudteejaamas ja ka seekord viivad seda läbi Nõmmel elavad kirjandusloolased Jaanus Vaiksoo ja Jaak Urmet. Kaasa jalutama on oodatud kõik kirjanduse või Nõmme ajaloo huvilised.

Nõmmel on läbi ajaloo elanud ja elab ka tänapäeval väga palju eesti kirjanikke, näiteks Aadu Hint, Hans Leberecht, Vladimir ja Aimée Beekman, Toomas Vint, Vladislav Koržets, Uno Laht, Ralf Parve ja Lilli Promet, August Jakobson, Paul Kuusberg, Heljo Mänd, Hasso Krull, Kalju Kruusa, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kross, Hugo Raudsepp, Jaan Kärner, Juhan Smuul, Armin Kõomägi, Lennart Meri, Peeter Grünfeldt, Käbi Laretei, Erni Krusten, Rudolf Sirge, Eduard Männik, Fridebert Tuglas, Marie Under, Artur Adson, Kalju Leht, Arvo Alas, Hugo Angervaks, Mall Jõgi, Ira Lember jpt.

Seekord on plaanis võtta suund Nõmme keskusest läbi Hiiu ja Kivimäe üle Vabaduse pst kuni Pääsküla raba veereni.

Unustatud majad: Kindlusraudtee uhkeim hoone

Autor: Oliver Orro, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitsespetsialist
--------------------------------------------------------------------------------------

Peeter Suure merekindluse jaoks ehitatud ringdepoo on osalt siiani säilinud. (Foto: Tauno Pääslane)

Raudteetransport oli vanasti väga oluline ja seda mitte ainult igapäevase reisijateveo seisukohalt, vaid hädavajalik ka kaupade ja ehitusmaterjalide või näiteks sõdurite ja relvade ühest paigast teise liigutamise jaoks. Kui I maailmasõja eel ja ajal rajati Tallinna lähiümbrusesse Peeter Suure merekindlus, ehitati ka selle tarbeks välja terve omaette kitsarööpmeliste raudteede võrgustik koos jaamahoonete ja abiehitistega.

Nõmmelt Vääna suunas kulgenud kitsarööpmelise raudteeharu äärde praeguse Hiiu jaama lähedale kerkis muuhulgas üks uhkemaid kindlusraudtee hooneid: auruvedurite nn ringdepoo. See ehitis on osaliselt siiani säilinud ja kannab nüüd aadressi Salve tänav 6.

Tegelikult ei ole depoo päris ringikujuline, vaid poolkaarjas. Põhimahuga liitub ühes otsas lisaks veel ka kahekorruseline kontori- ja töökodadeplokk. Algselt oli depoo kaarduvas osas 25 eraldi väravatega kanalit, mis olid viiekaupa grupeeritud tulemüüridega eraldatud sektsioonidesse. Iga värava kohal oli väike trapetsiaalse kujuga ehisviil. Depoo sai loomulikku valgust uhkete katuselaternate kaudu. Hoone ees oli kiirtena hargnev raudteede võrgustik, igasse kanalisse viis omaette rööpmepaar. Kõik harud jooksid aga kokku hoovi keskele, kus asus mehhaaniline pöördesild, millel auruvedureid sai vajadusel ümber pöörata.

Tegemist on siiani kinnise territooriumiga, kuhu võõraid ei lasta. (Foto: Tauno Pääslane)

Algselt kindlusraudtee seitsmekümne veduri hoidmiseks, hoolduseks ja remondiks mõeldud depoo valmis lõplikult 1918-19. Pärast Vabadussõda ja Eesti iseseisvumist kuulus see algul Kindlusraudtee veojaoskonnale, ent peagi anti see üle tsiviilraudtee haldusesse ning juba mõni aasta hiljem, 1920ndail, lammutati osa hoonest maha. Kokku on lammutatud 10 kanali jagu depood. Võib-olla oli põhjuseks see, et need osad olid sõjaaegse kiirustamise tõttu halvemini ehitatud või jäi depoo üks ots ette mingitele suurejoonelisena mõeldud, ent teostamata jäänud jaamakompleksi arendusplaanidele: miks muidu olnuks tarvis nii tõsisest paeehitisest suur tükk likvideerida? Alles jäänud osa oli veel pikalt kasutusel veduridepoona, alates kitsarööpmelise raudtee likvideerimisest kuni praguseni on seda aga kasutatud lao- ja tootmisruumidena.

Esiküljelt on raske praegu maja pildile saada. (Foto: Tauno Pääslane)

Praegu on ehitis eravalduses, nüüd pannakse hoovis kokku mingeid metallkonstruktsioone, depooruumidest enamik on endiselt laod. Tegemist on siiani kinnise territooriumiga, kuhu võõraid ei lasta, aga raudtee poolt lähendes saab seda uhket sõja- ja transpordiajaloo mälestist üle kõrge betoonaia siiski piiluda. Üldtüübilt sarnane, aga märksa hilisema ehitusajaga (1930) kaarduv nn. ringdepoo on säilinud Tallinn-Väike jaama juures Kauba tänavas.

Artiklisari ilmub kord kuus koostöös kultuuriväärtuste ametiga.

Loe ka:

Unustatud majad: Kerese maja esindab ajatut modernismi
Unustatud majad: Hilisjuugendlik apteegimaja
Unustatud majad: Hoone, mis oma arhailisuses meenutab Nõmme alevit
Unustatud majad: Tallinna puitarhitektuuri uhkeim pärl

Kas elektrist saab tulevikus luksuskaup?

Autor: Rainer Vakra
Riigikogu liige, Nõmme halduskogu liige
----------------------------------------------------------------------------------------


Vaatamata õues valitsevale päikesepaistelisele rõõmsale kevadilmale muutub meie riigi inimeste tulevik aina tumedamaks ja pimedamaks. Kui samamoodi jätkub, siis peavad sel sügisel paljude perede lapsed alustama kooliteed kujundlikult öeldes võib-olla lausa pirru valgel.

Taaskord on päevakorras lähiaastatel kavandatav ja tänaseks täiesti prognoosimatu elektrihinna tõus. See on mure, mis puudutab meid kõiki. Elektrihinna tõus on hobuseks vankri ees, mis veab numbrid suuremaks kõikidel arvetel, alates kodukuludest ja lõpetades esmatarbekaupadega poodides. Selles valguses tundub olevat vastutustundetu, et meie kõigi raha eest tehakse sadade miljonite väärtuses investeeringuid Jordaanias ja USAs, selgitamata avalikkusele selle äriga kaasnevaid riske, tasuvust ja maksumust. Kas ühe monopoolse ja strateegiliselt riikliku julgeoleku tähtsusega ettevõtte ülesanne ning eesmärk on võimaliku kasumi kumades riskida? Kas suurprojektide rahastamiseks tuleb tõsta elektri hinda?

Muidugi saab kohe vastu väita, et iseenesest oleks maailmas ainulaadse know-how pealt tulu teenimise võimaluse ja ka uute kogemuste kasutamata jätmine ebaotstarbekas ja lühinägelik. Sellises kapitalimahukas äris peab ise agressiivne olema ja oma eeliseid ära kasutama, et suurte energiaettevõtjate hulgas ellu jääda ja edukas olla. Aga kas seda peab tegema monopoolne riigiettevõtte, koorides võimaliku tulu nimel investeeringuteks praegu igalt kodanikult mitu nahka?

Mul on olnud olla au riigikogu liige pea kaks kuud, kuid ma olen selle vähese ajaga aru saanud, et sellele teemale ei osata või pigem ei taheta anda sisulisi vastused. Peaminister Andrus Ansip vastas riigikogu infotunnis küsimusele, et kas Eesti Energia järjekordne võrgutasude tõstmine 13% võrra on põhjendatud, et tema ei anna hinnangut enne kui Konkurentsiamet. Mäletan selgelt, et enne valimisi pidas ta emotsionaalselt eelseisvat hinnatõusu lauslolluseks. Mulle selline otsekohesus meeldis. Kiiduväärt!

Aga hiljutine peaministri põhjendus, et toonane hinnang oli tingitud vaid sellest, et taotlus oli halvasti vormistatud või et 13 protsendi asemel oli 19 protsenti, paneb mind lihtsalt kukalt kratsima. Vaevalt et peale tema keegi sel korral valitsuse pressikonverentsil niimoodi aru sai. Tänaseks on konkurentsiamet hinnatõusu heaks kiitnud. Aga lisaks käimasolevale hinnatõusule on võimalik tõsta veel näiteks Eleringil võrgutasusid. Seda, mida toob endaga kaasa elektri vaba turg aastal 2013 ei tea keegi. Suurettevõtete puhul oli turgude avamisega hinnatõus 30-40%. Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul ootab meid ees hindade ühtlustumine Soome ja Rootsiga, mis teeb tänase hinnavõrdluse põhjal tõusuks 100%. Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter mõne aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem. Paraku on eelseisvat elektri hinnatõusu valitsuse poolt puudutatud vaid põgusalt ja ühe koalitsioonipartneri tänane lubadus – kodukulud 50% alla – on pigem deklaratiivne, kuna reaalselt ei garanteeri ka koalitsioonilepe kodanikule tema kodukulude lubatud vähenemist. See on teema, millele ei saa läbi sõrmede vaadata.

Sellest lähtuvalt palusin Riigikontrollil hinnata, kas valitsuse tegevus on piisav, et tagada maksumaksja raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine. Kas avaliku sektori raha on kasutatud tulemuslikult – säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt?

Ma mõistan, et Eesti elektritarbijale kvaliteetse teenuse tagamisel on õigustatud investeeringud kohalikku elektritootmisesse. Aga kas Eesti maksumaksja peab panustama välisprojektidesse ja kui õiglane see ikka hetke kehva majandusolukorda arvestades on? Elektri hinnatõus toob paratamatult kaasa ka teiste hindade tõusu, mis halvendab Eesti elanike olukorda sedavõrd, et tekivad tõsised probleemid seni veel kuidagi hakkama saanud inimestel.

Uus Nõmme linnaosa vanem Erki Korp avas oma esimese kõnnitee

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

Uus kõnnitee Kalmistu teel.

Nõmme linnaosa valitsuse tellimusel ehitati Kalmistu teele Viljandi maantee ja Saeveski tänava vahelisele lõigule kõnnitee. Tee ehitas OÜ Watercom, koos käibemaksuga läks kõnnitee ehitus maksma 13 600 eurot.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul tegi kõnnitee rajamiseks linnaosavalitsusele ettepaneku MTÜ Liiva Külaselts. „Kohalikud elanikud olid kõnnitee puududes tundnud suurt muret jalakäijate ohutuse pärast, sest piirkonnas liigub ka veokeid,“ selgitas Korp. „Kuna Kalmistu teel lõppesid kanaliseerimistööd, oli teekatte taastamistööde käigus praegu sobivaim ja soodsaim hetk seda teha,“ lisas ta.

Nõmmel algab koolivaheaeg tsirkuselaagriga

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

Laagrisse on oodatud nii algajad kui ka tsirkusekunsti juba oskavad koolilapsed sõltumata vanusest. (Foto: tsirkusestuudio Folie)

Tsirkusestuudio Folie korraldab 6.-10. juunini Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) lastele linnalaagri.

Tsirkuselaagris saab ise järele proovida mis on žongleerimine ja monorattasõit, köieltants või akrobaatika. Laagrisse on võimalik lapsi juba registreerida. Oodatud on nii algajad kui ka tsirkusekunsti juba oskavad koolilapsed sõltumata vanusest.

Tsirkuseõpet annavad tsirkusestuudio Folie treenerid. Linnalaagri hind on 90 eurot. Registreerumine e-posti teel folie@tsirkus.ee. Lisainfo tel 5662 9702, Terje Bernadt.

Heakorrakuu ajal koristati Nõmmelt üle 60 tonni prügi

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

Liiva Külaseltsi eestvedamisel koristati Liivametsa tee, Kalmistu tee ja Pedaja tänava ümbrust. (Foto: Indrek Luberg)

16. aprillist 15. maini toimunud heakorrakuu ajal korraldati Nõmme linnaosas 18 talgut, mille käigus korjati kokku ja viidi prügilasse üle 60 tonni jäätmeid.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi kinnitusel koristati vabatahtlike abiga Vabaduse, Jannseni, Võidu ja Valdeku parke, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala erinevaid piirkondi, Glehni rahulat ja kalmistuid. Aga samas koristasid mitmed ettevõtlikud nõmmelased ka oma kodude lähedusse jäävat linnamaad. Linnaosavalitsus varustas kõik talgulised kinnaste ja kottidega ning organiseeris prügi äraveo. Linnaosavalitsus koristas abitöölistega Pärnu maantee 327 asuvate kunagiste laskemoonaladude ümbrust ja lammutas Naaritsa tänava lõpus olevad kuurid. Äraviimist ootavad üle veel Nõmme mitmed oksahunnikud,“ rääkis Korp.

„Heakorrakuu jooksul viidi Nõmmelt prügilasse 15 konteinerit prügi, kolm konteinerit vanu autorehve ja ligi 250 prügikotti - kokku 60,26 tonni jäätmeid. Millega küll need inimesed mõtlevad, kes oma koduümbrust lagastavad? Need ei ole ju Mustamäe või Kristiine elanikud, kes oma rämpsu Nõmme metsaalustesse sokutavad,“ sõnas Korp.

Lisaks erinevatele talgutele toimus Nõmmel ka sel aastal lehtede ja okaste äraveo kampaania, mille käigus viib linnaosavalitsus igalt soovi avaldanud kinnistult tasuta ära kuni kümme 75-liitrist lehekotti. Leheveo kampaaniale registreerus ligi 4000 kinnistut. Lehekottide vedu algas 9. mail ja kestab 5. juunini. Praeguseks on ära veetud umbes 15 000 kotti.

Erki Korp: Nõmme heakorrale tuleb rohkem tähelepanu pöörata

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------------

Prügi Rahumäe kalmistu ja raudtee vahel. (foto: Erki Korp)

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp leiab, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata linnaosa heakorrale. «Eile õhtul Nõmmel ringi sõites avastasin, et mõned vastutustundetud inimesed on ladustanud prügi Rahumäe kalmistu ja raudtee vahelisele alale. Linnaosa koristab selle tänase päeva jooksul küll oma jõududega ära, et ei jääks muljet, et sinna võibki jäätmeid ladustada. Kindlasti võiksid nõmmelased meile rohkem teada anda nii risustajatest kui ka haljasaladele tekkinud prahist,» rääkis Korp.

Korp kinnitas, et linnaosavalitsuse heakorraspetsialistid hakkavad heakorrale veelgi rohkem tähelepanu pöörama. «Samuti on oluline tõsta inimeste keskkonnaalast teadlikkus ja seeläbi mõjutada nende käitumisest,» lisas ta.

(foto: Erki Korp)

Ebaseaduslikust prügist saab teada anda Nõmme linnaosa valitsuse infotelefonile 645 7333.

Nõmme Kevad 2011: Nõmme kunstnikud kutsuvad oma hoovi kohvile

Nõmme Kevad 2011 26.-29. maini

28. ja 29. mail toimub Nõmme Kevade üritus «Nõmme kunstnike avatud hoovid», mille raames tutvustavad oma kodusid ja ateljeesid portselanimaalikunstnik Helina Tilk, keraamikakunstnik Kadri Kaerma ja maalikunstnik Juss Piho. Avatud hoovides tegutsevad neil päevadel ka väikesed kohvikud ja on võimalik osaleda töötubades.

Ürituse eestvedaja Helina Tilga sõnul on tegemist pilootprojektiga, mille jaoks saadi inspiratsiooni Kärdlas toimuvast kodukohvikute päevast ning ka Pärnu üritusest «Augustiunetus». «Meie mõte on teha peredele üks tore päev, mil nad saavad jala või jalgrattaga külastada põnevaid hoove, tutvuda Nõmme kunstnike loominguga ning sealjuures ka veidi keha kinnitada. Sel aastal proovime esimest korda, kuidas selline üritus inimestele meeldib,» rääkis Tilk.

Helina Tilk kutsub 28. ja 29. mail kõiki huvilisi oma töötuppa ja hoovi aadressil Sihi 37. «Oma kodukohvikus pakume suitsukala, kooki ja kohvi ning soovijatel on võimalik väikese tasu eest osaleda ka portselani maalimise töötoas. Kõike teeme koos perega,» tutvustas Tilk. Lisaks on avatud ateljee ning soodushindadega on võimalik omale soetada Helina Tilga vahvaid kunstiteoseid.


Keraamik Kadri Kaerma. (foto: Kerstin Sonts)

Kadri Kaerma, kelle kodu nimetati 2002. aastal Eesti kaunimate kodude hulka, nimetab oma hoovi aadressil Lootuse pst 36 segasummasuvilaks. «Külastajaid ootab seal ees sada keraamilist kassi ja kala. Lisaks palju lilli, suur hoov, lastele batuut ja kiiged ning samuti väike töötuba,» tutvustas Kaerma. Tema kohviku tõmbenumbriks on boršisupp. «Kavatseme suures pajas lõkkeplatsil suppi keeta ning suure laua taga seda siis külalistele pakkuda,» rääkis Kaerma. Ka tema kunstiteosed on neil päevadel kohapeal vaatamiseks ja soodushinnaga ostmiseks.

Juss Piho tutvustab huvilistele oma ateljeed aadressil Sambla 12, pakkudes sealjuures ka suupisteid, kohvi ja pirukaid. Külastajad saavad piiluda nii tööruumidesse kui vaadata ka valmistöid. «Loomulikult saavad kõik külalised töödega tutvuda ja soovi korral ka osta,» sõnas Piho.

Nõmme kunstnike hoovid on avatud 28. mail kella 12–18 ning 29. mail kella 12–16.

Nõmme Kevad 2011 täielikku programmi näeb siit.

Nõmme Kevad 2011: Craftcenteri käsitöö- ja loodustoodete laat

Nõmme Kevad 2011 26.-29. maini

28. ja 29. mail toimub kella 10–19 Jannseni kaubamaja parklas Craftcenteri käsitöö- ja loodustoodete laat. Kahel päeval pakutakse Jannseni kaubamaja parklas ehtsat eesti käsitööd ning headparemat maiustamisekski.

Kohal on teiste hulgas ka Võhma küünlameistrid, Kõlleste kommimeistrid, Tamme Ahjud ja sepised, Rahvusmööbel oma tumbade, patjade ja lamamistoolidega, pakutakse palju ilusaid linaseid kehakatteid, klaasi- ja nahakunsti ning palju muud.

Jannseni kaubamaja II korruse Craftcenteri Käsitöö Keskuses on laada ajal palju hinnaüllatusi ning lisaks saab tutvuda meie õpitubade juhendajatega. Laada ajal täidab kõhtu Köök ja Kook.

Nõmme Kevad 2011 täielikku programmi näeb siit.

Nõmme Kevad 2011: Tantsupäev kultuurikeskuses

Nõmme Kevad 2011 26.-29. maini

Tants on sulaselge rõõm – liikumise ja muusika ühendus. Iga inimene peab sellest osa saama. Oma kehaga saab väljendada kõiki tundeid ja jääb vaataja otsustada, mida ta suudab sealt välja lugeda. Aga võib tantsida ka ainult iseendale – hüpelda või tippida varvastel, painutada või sirutada, noogutada peaga või viibata käega. Liikuda muusikas just nii, nagu ise tahad. Tõsisemad tantsijad saavad tantsust väga korraliku füüsilise treeningu, asjaarmastajatele on see suur vaheldus kontoris istumisele ja aiatööle.


(foto: Karl Kerdt)

Erinevad tantsustiilid pisut küll piiravad meie vaba tahet muusikas liikumisel, aga selle eest toovad esile võimaluste mitmekesisuse ja lubavad teha valikuid.

Laupäeval, 28. mail on alates kella 15st võimalus kõigil soovijail Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) ennast proovile panna neljas tantsustiilis. Alustame seltskonnatantsuga, mida juhendab Kulno Kabral, kultuurikeskuse tantsuklubi Ritmo treener. Ritmo on viimastel aastatel tõusnud hobitantsuklubide esiritta ja toob võistlustelt kuhjaga mitut värvi medaleid. Kell 16 algab tantsutund rahvatantsuhuvilistele. Kultuurikeskuse segarahvatantsurühma juhendaja Kristiina Kapper, kes on kõrgharidusega tantsuõpetaja ja valdab pärimustantsu valdkonda, õpetab lihtsamaid rahvatantsusamme ja -võtteid. Järgmises tunnis saab tutvuda kõhutantsu saladustega. Riina Aro, kultuurikeskuse arvukate kõhutantsugruppide juhendaja, pakub võimalust tutvuda nii idamaatantsu eripäradega kui mustlastantsuga. Viimasesse tantsutundi ootame noori. Hiphop on köitnud tuhandeid noori ja külalisõpetaja suudab kindlasti liikuma panna kõik huvilised.

Tantsupäeval osalemine on tasuta!

Nõmme Kevad 2011 täielikku programmi näeb siit.

Nõmme Kevad 2011: Paul Kerese tänava maleturniir

Nõmme Kevad 2011 26.-29. maini

Enam kui 20 aastat tagasi toimus Nõmmel Paul Kerese mälestusturniir males. Üritus viidi läbi Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis. Tegemist oli simultaanturniiriga.

28. mail kella 11-14 korratakse Nõmme Kevade raames sarnast vabaõhuturniiri, mis kannab nime «Paul Kerese tänava maleturniir». Turniirile on oodatud osalema emad ja isad koos peredega. Arvestused on nii laste kui ka täiskasvanute osas. Turniiri alguses toimub vestlus Eesti malest ja Paul Keresest.

Eelregistreerimine kuni 26. maini e-aadressil jyri.ratas@riigikogu.ee.

Nõmme Kevad 2011 täielikku programmi näeb siit.

Nõmme Kevad 2011: Laste laulu- ja tantsupäev Vabaduse pargis

Nõmme Kevad 2011 26.-29. maini

Üks selle aasta Nõmme Kevade suursündmus – Nõmme koolinoorte laulu- ja tantsupäev – toimub seekord 29. mail kell 14 Vabaduse pargis (Tähe, Sihi ja Nõmme- Kase tänava vahel).

Publik saab kaasa elada kontserdile, milleks osalised on terve aasta jooksul kõvasti vaeva näinud ja ülevaatustel esinenud. Kuulata-vaadata saab suurt osa lauludest, tantsudest ja orkestrilugudest, mis kõlavad juuli algul koolinoorte peol «Maa ja ilm». Kaasa teevad noored pidulised kõikidest Nõmme koolidest, noortemajast ja kultuurikeskusest: mudilaskoorid, poistekoorid, lastekoorid, segakoorid ja rahvatantsurühmad.


(foto: Karl Kerdt)

Sellel peol tantsivad koos lastega ka õpetajad. Kokku ootame peole laulma-tantsima ligi 500 koolinoort. Orkestrite osa on seekord väga toekas – lisaks meie oma muusikakooli koosseisudele on reas ka TTÜ ja tuletõrje orkestrid.

Koore juhatavad Nõmme oma koolide õpetajad, kelle seas on ka laulupeo üldjuhid, muusikakeskkooli õpetajad Ingrid Kõrvits ja Hirvo Surva. Nagu igal korralikul laulupeol, kõlab ka siin lõpetuseks kooride ja orkestrite ühisnumbrina Raimund Kulli «Kodumaa». Kontsert on tasuta!

Nõmme Kevad 2011 täielikku programmi näeb siit.

Nõmme Kevad 2011: Nõmme funkarhitektuuri tutvustav jalutuskäik

Nõmme Kevad 2011 26.-29. maini

Neljapäeval, 26. mail kell 16 esitletakse Nõmme noortemajas (Nurme 40) raamatut «Funktsionalistlik maja». Esitlusele järgneb ekskursioon, mille käigus tutvustatakse Nõmme funkarhitektuuri. Lõviosa selle stiili Tallinna näiteid paikneb Nõmmel.

Nõmme Kevad 2011 täielikku programmi näeb siit.

Nõmme Kevad 2011: Öökontserdid Glehni pargis

Nõmme Kevad 2011 26.-29. maini

Laupäeva, 28. mai hilisõhtul kell 23 on nõmmelastel ja kõigil koorimuusika sõpradel harukordne võimalus kuulata Glehni pargis lossi terrassidelt kõlavat kontserti, kus esinevad noortekoorid: segakoor Vox Populi, TTÜ naiskoor, noorte naiste koor Miina ja kultuurikeskuse neidude koor.

Teadaolevalt pole koorid nõnda – terrassidelt – enne laulnud. Kuulda saab sulnist öömuusikat ja muudki kaunist. Lisaks lugudele saabuva noorte laulupeo repertuaarist saab kuulda Veljo Tormise ja Bob Chilcotti laule. Koore juhatavad Janne Fridolin, Veronika Portsmuth, Elviira Maasalu ja Raul Talmar.


Jaan Pehk (foto: Tauno Pääslane)

Südaööl alustab palmimajas oma kontserdiga Orelipoiss Jaan Pehk, kes tunnistati hiljuti Fonogrammitootjate Ühingu aastapreemiate kätteandmisel nii aasta meesartistiks kui ka aasta etno/folkartistiks. Möödunud kevadel osales ta oma lauluga «Valss» «Eesti laulu» konkursil ja oli seal üks favoriite. Ka seekord saame kuulata Orelipoisi oma laule. Öökontserdid on tasuta!

Nõmme Kevad 2011 täielikku programmi näeb siit.

Nõmme Kevad 2011: Noortepäev Ilmarise rulapargis

Nõmme Kevad 2011 26.-29. maini

Reedel, 27. mail kella 16–22 korraldavad Nõmme noortekeskused Ilmarise rulapargis noortepäeva. Nõmme piirkondliku noorsootöö koordinaatori Liisa Peti sõnul toimub noortepäeval palju põnevat. «Lisaks BMX-ratturite ja korvpallivõistlusele toimub bändide festival, Pääsküla noortekeskuse DJ-klubi Ravecast liikme esinemine ning trumm versus DJ etteaste,» rääkis Pett.



Kindlasti pakub põnevust proovida Gibboni tasakaaluliine ning tasakaaluhoidmisel ka üksteiselt mõõtu võtta. Tasakaaluliin ehk slackline on tore vaba aja veetmise viis, mis on samal ajal ka väga huvitav spordiala. Slackline on kahe tugipunkti (puud, postid vms) vahele pingule tõmmatud 2,5 cm laiune vetruv ja kõikuv nailonlint.

«Samuti saab meisterda, rinnamärke ja näomaalinguid teha,» lisas Pett.

Ilmarise rulapark asub Ilmarise ja Olevi tänava ristmiku lähedal männimetsas. Kõikidele võistlustele registreerumine toimub kohapeal. Vihmase ilma korral toimub kogu tegevus Pääsküla noortekeskuses aadressil Rännaku pst 1. Kõik tegevused on tasuta!

Nõmme Kevad 2011 täielikku programmi näeb siit.

Nõmme Kevad 2011: Perepäev spordikeskuses

Nõmme Kevad 2011 26.-29. maini

28. mail kella 12–23 toimub Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a) perepäev, kus korraldatakse erinevaid spordivõistlusi, on tegevust lastele ning päeva lõpetavad kontserdiga ansambel Hõbeniit, Lenna Kuurmaa ja Ott Lepland. Kui teised Nõmme Kevade üritused on tasuta, siis perepäevale on vaja osta päevapilet.


Ott Lepland

«Pilet vahetatakse väravas käepaela vastu, mis võimaldab soovi korral territooriumilt lahkuda ning päeva jooksul erinevaid üritusi külastada. Päeval saab lastega tulla vaatama nukuteatri etendust, aga õhtul kontserte nautida,» rääkis Nõmme spordikeskuse direktor Toomas Klasen.

«Päeval toimub rannajalgpalliturniir, kus võistlevad esiliiga võistkonnad, aga omavahel võtavad mõõtu ka spordikeskus ja muusikud, näidismäng toimub Nõmme Kalju ja klubide koondise vahel. Maleturniiril annab simultaani suurmeister Kaido Külaots. Lisaks sellele teeb spordiklubi Fittest treeninguid ning kõik soovijad saavad välibasseinides ujuda,» tutvustas Klasen perepäeva spordiüritusi.

Lastel on võimalik ponidega sõita, töötoas meisterdada ning vaadata etendust «Hunt, krokodill ja piksepill»

Päevapilet 8/6 (soodus) eurot, eelmüük Piletilevis ja Statoili teenindusjaamades 6/4 (soodus) eurot.

Nõmme Kevad 2011 täielikku programmi näeb siit.

Nõmme teelt Nõmmele

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
------------------------------------------------------------------------------------------

Kooliaasta on lõppemas ning paljude perede lastel käes ärevad ajad – käib hoogne ettevalmistus nii koolieksamiteks kui ka lõpueksamiteks. Kes aasta läbi on koolis käinud ja õppinud, ei pea ilmselt muretsema ka klassi lõpetamise pärast.

Mõeldes oma pojale, kes lõpetab sellel aastal prantsuse lütseumi 10. klassi, tean lapsevanemana, et head õpitulemused ei sünni üleöö, vaid nende nimel tehakse tööd aastaid ja seda juba alates 1. klassist. Seega võin kinnitada, et lapse edukus ja edasijõudmine õppetöös sõltub kodusest olukorrast ning vanemate toetusest oma lapse õppimisele, suunamisele ja ka juhendamisele.

20. septembrist 2000 kuni tänavu 3. maini olin Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja. Tallinna Laste Turvakeskusel on kaks keskust – 1993. aasta sügisel avatud Lilleküla keskus aadressil Mooni 1 ja 2000. aasta septembris avatud sõltuvusprobleemidega laste keskus aadressil Nõmme tee 99. Need vanemad, kes ei ole leidnud oma lapse jaoks aega – aega lapse ärakuulamiseks, tunnustamiseks, kiitmiseks, toetamiseks ja ühisteks tegemisteks –, on pidanud päris tihti tõdema, et laps on hakanud alkoholi ja narkootikume tarvitama ning ei käi koolis ega ööbi kodus. Läbi aastate on õnneks vaid mõned Nõmme linnaosa lapsed sattunud turvakeskusesse ning loodan, et tulevikus väheneb nende laste arv veelgi.

Rõhutan, et Tallinna lapsed on õnnelikud, et neil on olemas võimalused saada probleemide tekkimisel abi, mida kahjuks väljaspool Tallinna elavad lapsed ei saa. Tahaks küsida, kas teistes linnades ja valdades ei ole sõltuvusprobleemidega lapsi? Pean vastama, et on, aga meie riik ei ole pidanud vajalikuks selle küsimusega tegeleda, sellele annavad kinnitust ka nii eelmise kui ka praeguse õiguskantsleri pidevad etteheited nii sotsiaalministeeriumile kui ka haridus- ja teadusministeeriumile, et selliste laste jaoks on vaja luua keskused kogu Eestis ning vaja on välja töötada ka keskuste tegevusi reguleerivad õigusaktid.

Praegu tuleb kindlasti küsida, kas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehtud muudatused on vastu võetud lähtuvalt kõigis Eesti linnades ja valdades elavate laste huvidest?

Seda, mis toimub meie laste ümber, ei saa vaadelda vaid ühe valdkonna vaatevinklist, vaid kõik otsused peavad lähtuma laste huvidest ning laste huve tuleb kaitsta või esindada võimalikult maksimaalselt. Jõudmaks kõigi laste huve ja õigusi arvestavate otsusteni, on meil veel pikk tee minna just selles osas, et riigi tasandi otsused lähtuksid kõigi laste huvidest, veelgi konkreetsemalt Nõmme linnaosa laste ja õpilaste huvidest, mis on eelnevalt läbi arutatud ka kohalike õpilasesinduste ning ka teiste kohalike seltside ja organisatsioonide esindajatega.

Kohalik hääl on nüüdsest kõlavam

Autor: Tanel Saarmann, portaali Eestielu.ee eestvedaja
------------------------------------------------------------------------------------------

Ekraanipilt Eestielu.ee portaalist.

Olen korduvalt kuulnud omavalitsusjuhte kurtmas, et nende piirkonnas toimuvat ei kajastata piisavalt üleriigilises meedias ning et meediat ei huvita kohalikul tasandil toimuv. Nüüd on see aeg möödas, sest alates 15. aprillist alustas kohalike uudiste portaal eestielu.ee koostööd Eesti suurima internetikeskkonnaga Delfi. Läbi uue koostöö jõuavad kohalikud uudised oluliselt suurema hulga lugejateni.

Kuidas muidu oleks laiem üldsus teada saanud sellest, et Võrus alustas tegevust tervislikku kiirtoitu valmistav ettevõte, Kiikla küla köetakse kaevandusveega või Keilakas tuli taipoksi maailmameistriks?

Eestielu.ee alustas eraldiseisvana tegelikult juba pool aastat tagasi. Vahepealse ajaga oleme tublisti kasvanud – alustasime 54 omavalitsusega, praegu aga kajastame 106 paiga uudiseid ja teateid. Peale sisu oleme täiustanud ka portaali väljanägemist. Portaali uus kujundus muutis eestielu.ee kasutajasõbralikumaks, lisandus maakonna tasand, mis annab tervikpildi maakonnas ilmunud värskemast materjalist. Igal alalehel näeb nüüd vastava koha ilmateadet ning lähiajal lisanduvad ka konkreetse valla või maakonna reklaamid.

Omavalitsuslehed on meie portaali selgrooks. Mõnes paigas aga ei ilmu kohalik leht iga kuu, samuti seab artiklite avaldamisele piirangu lehekülgede arv. Seetõttu lõime võimaluse saata kaastöid otse meie portaalile. Artiklid on oodatud nii kohalikelt inimestelt kui erinevate asutuste ja kodanikeühenduste esindajailt. Nädalas jagame paremate kaastööde vahel välja 150 eurot. Ootame seltside, MTÜ-de ja kõigi aktiivsete inimeste kaasalöömist, et üheskoos luua koht, mis annab parima võimaliku pildi Eesti eri paigus toimuvast.

Galerii: von Glehn korrastas Glehni rahulat

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

Kui 7. mail toimunud talgupäeval nähti Narvas toimetamas Leniniks riietunud meest, siis Nõmmel tegi see-eest tööd pesueht von Glehn isiklikult.

«Teeme ära!» ürituse raames toimunud Glehni rahula korrastamisel liitus Nõmme Heakorra Seltsi heatujulise rahvaga ka Nikolai von Glehni otsene järeltulija, Brasiilias elav 37-aastane Mario von Glehn Nobre.

Esimest korda oma esivanemate maad külastav mees avaldas kogu Brasiilias paikneva suguvõsa nimel tänu kõigile, kes Glehnide mälestust kalliks peavad, eriti aga talgutel osalenutele.

Kõige tipuks rõõmustas talgulisi oma põgusa osalemisega ka verivärske pruutpaar.

Fotod: Heldur Kajaste