Pihlaka sauna uus töökorraldus ja lahtiolekuajad

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------

Nõmmel saavad alates 1. juulist kõik need Nõmme elanikud, kes siiani olid kasutanud nüüdseks ekspertiisi tõttu suletud Kivimäe sauna, käia pesemas Pihlaka saunas Männikul aadressiga Pihlaka tänav 12.

Pihlaka saunas kehtivad 1. juulist eraldi ajad meestele ja naistele. Saun on kuni 15. augustini avatud järgnevalt:

Teisipäeviti kl 11.00–16.00 meestesaun

Kolmapäeviti kl 11.00–16.00 naistesaun

Reedeti kl 12–15 naistesaun ning kl 15.00–19.00 meestesaun

Laupäeviti kl 12.00–15.00 meestesaun ning kl 15.00–19.00 naistesaun

Nõmme elanikele kehtiv sooduspilet maksab 3 eurot.

Pihlaka sauna töö selline korraldus kehtib 15. augustini, mil valmib Kivimäe sauna ekspertiis ning seejärel saab linnaosa vanem Erki Korp otsustada edasise tegevuskava üle.

Unustatud majad: Hilisjuugendlik puumaja

Autor: Oliver Orro,Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitsespetsialist
----------------------------------------------------------------------------------------

Ühetoalisi tööliskortereid oli Nõmmel vähe, siin olid pigem suuremad kodanlikud elamispinnad, 3–6-toalised korterid, mille juurde kuulusid eraldi paraad- ja tagatrepikoda. (Foto: Jukko Nooni)

Kunagi oli Nõmme ennekõike suvituslinn. 20. sajandi algul hakkas siia järjest enam tulema ka alalist elanikkonda,kes jäi Nõmmele aasta ringi.Toona vaimustuti kõikjal aedlinnaideest. Kuigi meil, erinevalt Lääne-Euroopa miljonilinnadest, ei olnud isegi kesklinnas välja kujunenudsellist ahistavalt tihedate kvartalitega kivist linnadžunglit, kust pidanuks kindlasti põgenema, läks ka Eestis keskklassi hulgas üsna laialt moodi kolida linna lähedale rohelusse.

Eriti populaarseks kujunes Nõmmele kolimine siis, kui 1924 hakkas sõitma kiire elektrirong, mis võimaldas kergesti linnas tööl või äriasju ajamas käia. Sellega seoses kerkis mändide alla seniste väiksemate suvilatekõrvale üha rohkem ka kopsakamaid kahekorruselisi, kahe kuni nelja korteriga puumaju. Ühetoalisi tööliskortereid oli Nõmmel vähe, siin olid pigem suuremad kodanlikud elamispinnad, 3–6-toalised korterid, mille juurde kuulusid eraldi paraad- ja tagatrepikoda, teenijatoad või koguni omaette teenijatemaja hoovis, üsna pidulikud interjöörid, mõnel pool ka (toona puitelamutes haruldaseks luksuseks olnud) vannitoad.

Krundil on alles elegantne paviljon-kaevumaja, missuguseid oli Nõmmel omal ajal palju, aga alles vaid üksikuid. Kahjuks läks see mõne aasta eest õnnetult põlema ja on siiani restaureerimata.(Foto: Oliver Orro)

Üks selliseid esinduslikumaid maju on ka Idakaare 6, suur väärikas hilisjuugendlik puumaja, mille täpne ehitusaeg ei ole teada. 1925 on koostatud hoone kohta ehitusprojekt, kuid tundub, et tegemist võis olla juba olemas olnud, tsaariaja viimastel aastatel või 1920. aastate algul valminud maja ülesmõõtmisega. Hoonet ilmestavad erineva suurusega peeneruudulise ülaosaga aknad. Ehitise otstes on verandataolised väljaehitised, mille eriline katusekuju annab majale uusbarokset joont. Esimese ehk esindustrepikoja uhkus on peen aaderdatud trepivõre ja samasuguse viimistlusega korteriuksed, tagumisele trepikojale annavad ajastuomast joont siiani säilinud nn kojakapid.

Suurel poolloodusliku iluaiana kujundatud krundil on alles elegantne paviljon-kaevumaja, missuguseid oli Nõmmel omal ajal palju, aga alles vaid üksikuid. Kahjuks läks see mõne aasta eest õnnetult põlema ja on siiani restaureerimata. Kõik selle maja juures meenutab Eesti Vabariigi esimese, sõjaeelse iseseisvusaja algupoole väärikaid kodanikke, vahel hilisõhtuti isegi justkui viirastuks aias mõni jalutuskepiga uljas kikkis vurrudega härrasmees või toona nii moodsa poisipeaga hurmav lavendlilõhnane daam…

Artiklisari ilmub kord kuus koostöös kultuuriväärtuste ametiga.

Loe ka:

Unustatud majad: Kindlusraudtee uhkeim hoone
Unustatud majad: Kerese maja esindab ajatut modernismi
Unustatud majad: Hilisjuugendlik apteegimaja
Unustatud majad: Hoone, mis oma arhailisuses meenutab Nõmme alevit
Unustatud majad: Tallinna puitarhitektuuri uhkeim pärl

Tallinn kaotab maamaksu kodualuselt maalt

Autor: Raepress

-----------------------------------------------------------------------------------------

Elamumaa või selle mõttelise osa omanikud vabastatakse maamaksu tasumisest juba järgmisest aastast. (Foto: Tiina Lättemäe)

Tallinna linnavolikogu otsustas kodualuse maa maksust vabastada. Kodualuse maa maksustvabastamise eesmärk on leevendada tallinlaste maksukoormust ja vähendada kulutusi eluasemele. Kodualune maa vabastatakse maamaksust kuni 1500 m² ulatuses, seega saab maamaksuvabastust taotleda kuni 180 000 Tallinna koduomanikku.

«Elamumaa või selle mõttelise osa omanikud vabastatakse maamaksu tasumisest juba järgmisest aastast,» ütles abilinnapea Eha Võrk. «Seaduse järgi tuleb maksust vabastamiseks esitada taotlus.»

Kuidas toimub maamaksust vabastamine?
• Maamaksust vabastatakse taotluse alusel. Taotleja vabastatakse maamaksust juhul, kui taotleja elukoht asub rahvastikuregistri andmeil sellel maatükil, mille maksust vabastamist taotletakse ning taotleja ei teeni maa eest rendi- või üüritulu.
• Tallinna linnavalitsus töötab avalduse vormi välja augusti lõpuks. Avaldusi saab esitada Tallinna linnavaraametile alates 1. septembrist. Maksuvabastuse avaldus tuleb esitada maksustamisaasta 10. jaanuariks.
• Avalduse peavad esitama ka isikud, kellele on määratud pensionisaaja maksuvabastus kuni 44,74 euro ulatuses, kuna eelnõuga muudetakse neile seni rakendunud maksuvabastuse liiki ja tingimusi. Seni maksuvabastust saanud represseeritud ei pea uut avaldust esitama, nende suhtes ei muutu midagi.

Võrgu sõnul tingis kodualuse maa maksust vabastamise asjaolu, et leibkondade sundkulutused – toidu- ja eluasemekulud – on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, samas on reaalpalk aga langenud. «Statistikaameti andmetel on 2007. aastaga võrreldes kulutused eluasemele suurenenud koguni 26 protsenti, sh on võrreldes 2007. aastaga tõusnud soojusenergia hind 40 protsenti, elektrienergia hind 24 protsenti ja maagaasi hind 33 protsenti, » lisas Võrk.

«Seetõttu ei jäänud me kodualuse maa maksust vabastamisest lõputult rääkima, vaid otsustasime selle teoks teha juba 2012. aastast,» rõhutas Võrk.

Ühtlasi otsustas linnavolikogu muuta Tallinnas kehtivat maamaksumäära, mis järgmisest aastast
moodustab senise 1,5 protsendi asemel 2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas. Sellist maksudest laekuvat lisatulu on soovitanud ka rahandusministeerium.

Maksimaalse ehk 2,5-protsendilise määra on Harjumaa omavalitsustest kas osale või kogu territooriumile kehtestanud Harku, Jõelähtme, Kernu, Kiili, Kose, Kuusalu, Kõue, Nissi, Padise, Rae, Saue ja Viimsi vald ning Maardu ja Paldiski linn.

Kommentaar:

Rainer Vakra, Nõmme halduskogu liige, riigikogu liige

Nõmmelasena olen alati seisnud selle eest, et maamaks tuleb pärast kanaliseerimise lõpetamist üle vaadata ja seda oluliselt vähendada. Eelmise aasta lõpus jõudsime üheskoos tulemuseni, mille viis aastat tagasi püstitasime. Kõikidele majapidamistele on tagatud tänapäeval nii iseenesest mõistetav kanalisatsioon ja puhas vesi. Nüüd on käes aeg astuda järgmine samm. Linnavolikogu otsusega on nõmmelaste elamumaa alates 2012. aasta 1. jaanuarist 1500 m2 osas maamaksuvaba ja see tähendab ka suuremate kruntide puhul suurt maksulangust. Meenutan, et juba kolm aastat tagasi toetasin linnaosavanemana ideed, et Nõmme suured metsaga kaetud krundid, mis on Tallinna kopsudeks, tuleb maamaksust vabastada või seda vähemalt vähendada.

Muret teeb olukord aga Eesti maapiirkondade omavalitsustes. Kahjuks väikeste valdade ja linnade eelarved sellist luksust lubada ei saa. Tundub, et praeguses suvekuumuses ollakse unustanud, et alles mõni kuu tagasi palusid väikevallad ja -linnad riigilt tulemuseta abi, et tagada teede lumest puhastamine. Üle-eestiliselt jääb maamaksu osalise kaotamise tõttu omavalitsustel saamata kokku 17 miljonit eurot. Kerkib küsimus, kelle arvelt see raha võetakse ning millised maksud seetõttu tõusevad? Loodan, et see ei tule kultuuri, hariduse ega tervisehoiu arvelt. Raha ei kasva puu otsas.

Kas Nõmme vajaks koerte treenimisväljakuid?

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
-----------------------------------------------------------------------------------------

Eelmises lehes käsitletud teemade taustal on olnud suur rõõm tõdeda, etNõmme linnaosa elanikud on valmis kaasa rääkima, oma arvamust avaldama ja aktiivselt tegutsema. Minu silmis on linnaosaaktiivsed inimesed suurim väärtus ja sammedasi selles suunas, et kõik, mis siin on toimunud või toimumas, leiaks laiemat kajastust. Minuni jõudnud erinevate arvamuste ja ettepanekute kaudu on olnud võimalik näha asju ja probleeme, millele ise ei olekski osanud kohe tähelepanu pöörata. Seetõttu soovin tänada nõmmelasi aktiivse kaasarääkimise ja rohkete arvamusavalduste eest.

Kaks nädalat tagasi käis Raepressi uudistest läbi koerte teema, täpsemalt see, et keskkonnaamet rekonstrueeris meie naaberlinnaosas Kristiines koerte jalutusaia. See info ärgitas mind üle vaatama koerte jalutusplatside olukorda meie, Nõmme linnaosas. Tuleb välja, et kuigi parke ja rohealasid on siin külluses, on Nõmme linnaosa koeraomanikud sunnitud läbi ajama vaid ühe spetsiaalselt lemmikloomadele mõeldud jalutuskohaga, kus oma koeri treenida. Seda tundub meie rohelise, pindalalt Tallinna pea suurima linnaosa jaoks vähevõitu. Vestluses koeraomanikega selgus ka, et oma koeraga koerteaedikusse jalutama pääsemiseks tuleb pahatihti neil lausa järjekorras oodata. Samas on Nõmmel veel külluses kasutult seisvaid rohealasid, mis võiks leida rakendust hooldatud ja aiaga piiratud jalutusväljakutena.

Nii linnaosa spetsialistid, kellest paljud on ka ise koeraomanikud, kui ka paljud Nõmme elanikud on olnud arutelude käigus ühtemeelt, et korrastatud, aiaga ümbritsetud, spetsiaalselt koertele mõeldud jalutus- ja treeningalad lisaksid linnaosale turvalisust ja looksid lisaväärtust. Vajadus nende järele on suur.

Siinkohal peame aga kindlasti esmatähtsaks meie linnaosa koeraomanike arvamusi ja ettepanekuid, kuhu nimelt oleks kõige otstarbekam lemmikute jalutusplatse rajada. Koostöös linnaosa spetsialistidega oleme välja selgitanud järgmised alad, kuhu oleks võimalik koerte jalutusplatse rajada: Nelgi-Pihlaka-Võidu tänava piirkond Männikul, Risti tänava kant, Vabaduse puiestee 215 ja Rännaku puiestee noortekeskuse ümbrus või Ilmarise ja Hiiu tänava paikkond.

Kuid enne veel, kui tegutsema asume, paluksin jällegi, head lugejad ja koeraomanikud, teie arvamust, kas loetletud kohad on sobilikud ja vastuvõetavad või on teil selle suhtes eriarvamusi ja ettepanekuid.

Soovin kõigile linnaosa elanikele mõnusat suve ning aega nii enda kui ka teile oluliste lähedaste inimeste jaoks!

Külas Nõmme Vanameeste Klubil

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------------

Eile, 28. juuni õhtul viibis Nõmme linnaosa vanem Erki Korp Nõmme Vanameeste Klubis, mis tegutseb Nõmme Kivimäe jaamahoone ruumides. Kohtumisel Nõmme Vanameeste Klubiga tutvustas Erki Korp enda tausta ning üheskoos arutati linnaosa eluolu puudutavaid küsimusi.

Linnaosavanema Erki Korpi sõnul kujunes kohtumine väga meeleolukaks. «Alati on hea kohtuda inimestega, kel on palju elukogemusi, mida jagada, ja ideid, mida teostada. Kindlasti kaasame Nõmme Vanameeste Klubi oma tegemistesse, näiteks Nõmme linna 85. sünnipäeva tähistamisse,» ütles Korp.

Erki Korp elektrirollerit proovimas. Vanahärra Madis, kellele roller kuulub, soovitab selliseid keskkonnasõbralikke sõidukeid lahkelt kõikidele. (foto: Nõmme Sõnumid)

Kohtumise lõppedes sai linnaosavanem loa proovida ka vanahärra Madise elektrirollerit. Nõmme Vanameeste Klubi tegi kõigile linnaosa ametnikele ettepaneku sõita loodust säästvate ja müravabade elektrisõidukitega.

Külalisesinejad ja intelligentsed jutuajamised on Vanameeste Klubis saanud traditsiooniks. (foto: Nõmme Sõnumid)

Nõmme Vanameeste Klubi loodi 2009. aasta oktoobris. Soliidses eas härradele mõeldud suhtlusklubi tuumikusse kuulub ligikaudu 17 toimekat ja huumorimeelset aktiivliiget. Juhatuse liige Urmas Lepik peab klubi tegevuses eriti tähtsaks Nõmme eakatele korraldatavaid otseteavituspäevi (viimati tutvustati uut liiklusseadust) ning personaalset arvutiõpet, mis on olnud väga edukas ning mida kavatsetakse kindlasti septembrist jätkata. Üheskoos käiakse ka ekskursioonidel, korraldatakse koosviibimisi, klubisse kutsutakse eri valdkondade külalisesinejaid.

Viimati oli lisaks linnaosavanemale klubi külaliseks vahetusõpilasena Jaapanis viibinud eesti neiu Stiina Seppel, kes tutvustas Jaapanit, sealseid traditsioone, kultuuri ning elu kohalikus perekonnas.

Nõmme linnaosa vanem käis õnnitlemas Tapa rahvast linna 85. sünnipäeva puhul

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

28. juunil tähistas Tapa linn oma 85. sünniaastapäeva. Nõmme linnaosa tervitusi ja õnnitlusi käis edasi andmas linnaosa vanem Erki Korp.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp Tapa elanikke õnnitlemas (foto: Nõmme Sõnumid)

«Nõmme linnaosal ja Tapa linnal on nii mõndagi ühist. Ka Nõmme tähistab sel aastal oma 85. sünnipäeva. Samuti sobib kahe linna vahel paralleele tõmmata raudtee olemasolu tõttu. Tapal ja Nõmmel on tulevikus kindlasti plaanis arendada koostööd kahe linna vahel,» sõnas Erki Korp veendunult.

Keskraamatukogu korraldab lastele taas lugemissuve

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------

Raamatukogud ootavad lapsi lugema (foto: Tiina Lättemäe)

Tallinna Keskraamatukogu kutsub lapsi kaasa lööma suvises lugemisprogrammis «Suvi raamatuga 2011». Juba üheksandat aastat korraldatav lugemissuvi kutsub nii eesti kui vene keeles lugevaid lapsi raamatute seltsis vaba aega veetma.

Kuni 2. augustini kestva lugemisprogrammi jaoks on raamatukoguhoidjad valinud välja kakskümmend viis eestikeelset ja kakskümmend venekeelset uuemat lasteraamatut. Osalejad saavad endale passi, kuhu need raamatud on kirja pandud. Iga passis oleva ja läbi loetud raamatu kohta joonistab laps pildi ja täidab küsimustiku. Pildi ja täidetud küsimustiku vastu annab raamatukoguhoidja kleebise.

Lapsi, kes on 2. augustiks kogunud passi vähemalt 10 kleebist, oodatakse suvise lugemise lõpetamisele reedel, 12. augustil kell 13.00 vanalinna Eesti Kirjanike Maja musta laega saali (Harju 1). Lugemisprogrammi passid (mõlemas keeles) on saadaval Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduses (Estonia pst 8), võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40) ja kõikides haruraamatukogudes.

Nõmme raamatukogud on 31.05.-27.08.2011 avatud järgmiselt: Nõmme raamatukogu T, K, R 11.00-18.00, N 12.00-19.00, L 10.00-17.00;
Pääsküla raamatukogu II korrus T, K, R 14.00-18.00, N 14.00-19.00, L 13.00-17.00;
Männiku raamatukogu T, K, R 11.00-18.00 N 12.00-19.00, L10.00-17.00.

30. juunil on Nõmme raamatukogud korrastuspäeva tõttu suletud.

Kontsertetendus «Isa» 17. juulil Nõmme spordikeskuses

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------------

17. juulil mängitakse Monoteatri Suvepäevade raames Tallinnas Nõmme spordikeskuses kontsertetendust «Isa».

Monoteater on spetsiaalselt suvepäevade jaoks uuendanud Jan Uuspõllu menuetenduse «Isa» kontsertetenduseks. Lisaks Janile teevad suvisel kontsertetendusel kaasa Jarek Kasar ehk Chalice ning Jaan Pehk ehk Orelipoiss, kes saadavad nii etendust, kui täidavad ka vaheajale jäävad tühimikud mõnusa muusikaga. Lavastust «Isa» on mängitud Eesti teatrisaalides üle aasta. Lavastus on olnud ülimenukas ning hoidnud Piletilevi müügiedetabelis kindlalt esimest kohta. Suvine kontsertetendus on kokkuvõttev ja peale seda teeb Monoteater ruumi uutele lavastustele.

Foto: Mihkel Uba

Kontsertetendusel «Isa» kuulevad Eesti mehed, naised, isad, emad, tütred ja pojad isaks saamise ja isaks olemise võlust ja valust erinevate seisukohtade ja elus juhtunud lugude kaudu. Jan Uuspõld esitab lavastuses isaks olemist, Chalice toetab teda elava muusikaga, luues etenduse muusikalise kujunduse. Vaheaja täidab kontsert, kus Orelipoiss ja Chalice esitavad oma tuntud ja tundmatuid lugusid ning räägivad publikule, kuidas nende arvates on olla isa ja meenutavad, mida on tähendanud olla poeg.

Liikluskorralduse muudatus

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------


(foto: Delfi/Andres Putting)

4. juulist kehtestab transpordiamet Pärnu mnt – Vääna tn ja Vana- Mustamäe tn vahelises piirkonnas mootorsõidukitele alaliseks piirkiiruseks 30 km/h. Samuti muudetakse kõik ristmikud samaliigilisteks ristmikeks.

Ümberkorralduse mõte on rahustada liiklust ja sundida autojuhte ettevaatlikumalt liiklema, et suurendada jalakäijate ohutust.

Üle linna jaanituli toimub taas Nõmmel

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------------

Mullune jaanituli Nõmme spordikeskuses. (Foto: Delfi/Tanel Meos)

Jaanilaupäeval, 23. juunil kella 18-02 on kõik tallinlased oodatud Nõmme spordikeskusesse, kus toimub suur jaanituli. Esinevad ansamblid Smilers, Kukerpillid ja Tanel Padar & The Sun. Toimub Peeter Jõgioja suur tule- ja trummishow, samuti on kavas traditsioonilised jaanipäevamängud ja jõukatsumised. Jaanimänge juhib Venno «Jaan» Loosaar.

Piletid on müügil Piletilevis ja Statoili teenindusjaamades. Pilet eelmüügist 8 eurot/9 eurot, samal päeval 8 eurot/10 eurot. Nõmme spordikeskus asub aadressil Külmallika 15a.

Muinsusteadlikult koolivaheajale vastu

Autor: Riin Alatalu, pärandihariduse eriprojekti koordinaator
---------------------------------------------------------------------------------------

Tänavuse Muinsuskaitsekuu raames äratasime uuesti ellu 1936. aasta Haridusministeeriumi üleskutse tähistada koolides muinsuskaitsepäeva. Koostöös Noored Kooli SA-ga toimus ”Tagasi Kooli” kampaania muinsuskaitse eriprojekt. Enam kui 50 kooli üle Eestimaa võttis ettepanekust tuld ja kutsus muinsuskaitsjad õpilastele tunde andma. Eesti Muinsuskaitseseltsi vahendusel pakkus end õpetajana koolidele 40 inimest, nende seas oli nii ametnikke, õppejõudusid, muuseumi- ja kultuuritöötajaid, genealooge kui ka üliõpilasi. Tunde anti korraga klassi- ja auditooriumitäiele, traditsioonilise tunni või ringkäiguna. Tagasiside oli väga tore – ettevõtmine meeldis nii koolidele kui harrastus-koolmeistritele. Juba said sõlmitud ka esimesed kokkulepped sügiseks ning kindel plaan on ettevõtmist aasta pärast korrata.

Haridus ja haritus

Muinsuskaitse on oma tegevuses alati lootusrikka pilguga koolide poole vaadanud ja sealt sageli ka abi saanud, sest ametil endal jõudu napib. Aga küsimus ei olegi mitte jõus, vaid tarkuses – parim kaitse on omaniku kaitse, see põhineb teadlikkusel ja teadmistel. Muinsuskaitse on edukas vaid siis, kui ühiskond selle missiooni mõistab. 1936. aasta Haridusministeeriumi üleskutse põhjendus „arvestades muinsuskaitse ja looduskaitse suurt pedagoogilist tähendust kasvavale noorpõlvele, samuti mõlemate korralduste riiklik-rahvuslikke ning kultuurilisi ülesandeid“ on aegumatu. Samal aastal anti seaduslik alus ka vabatahtlike usaldusmeeste värbamiseks, kes aitaksid muinsuskaitseinspektorit. Kusjuures palgalisi inspektoreid oli terve Eesti kohta tõesti vaid üks. Võrreldes 1930. aastatega on meil muinsuskaitseametnikke küll 50 korda rohkem, aga neid on terve Eesti peale siiski kõigest poolsada, käepikenduseks teadus- ja kultuurivaldkonnas töötavad spetsialistid ja juba soliidsesse ikka jõudnud Muinsuskaitseselts. Sestap on kasvava põlvkonna kaasamine pärandi mõistmisesse ja hoidmisesse oluline.

Hea haridus on rahvuslik auasi, me eeldame oma koolidelt aina laiemat haaret ja samas suuremat sügavust. Aga koolilõpetajate haritus ei ole ainult koolide vastutus. Sihtasutus Noored Kooli on juba mitu aastat korraldanud väga edukat “Tagasi kooli” nädalat, mille peamine eesmärk on külalisõpetajate kutsumise läbi kaasata ühiskond koolielu edendamisse. Ladus ja läbiproovitud korraldus, aga mis peamine - Noored Kooli SA inimeste avatud meel ja abivalmidus võimaldas sujuvalt ellu aidata ka meie pärandihariduse eriprojekti.

Nagu juba märgitud – koolide huvi oli suur ja seda igas Eestimaa nurgas. Tunnid jagunesid üsna võrdselt erinevate vanuseklasside vahel. Tutvustati mõisaid, parke, muuseume, kalmistuid, koha- ja perekonnalugusid ning nende seost meie riigiga. Rõõmustavalt palju kutsuti rääkima sellest, mis asi üldse on pärand ja milles seisneb muinsuskaitseametniku töö. Loodetavasti aitas see ettevõtmine avardada meie laste silmaringi.

Üleskutse vanematele

Suvine Eestimaa pakub suurepärase võimaluse vanematele pärandiharidusega jätkata. Võimalusi on igale maitsele – külastusmäng Unustatud mõisad avab uksed 33 mõisakooli, meil on kümneid põnevaid muuseume, minna saab linnamägedele ja linnustesse, põigata sisse teeliste kirikutesse. Aga sama hästi võib maanteeservas kokku lugeda meiereisid ja magasiaitu, rehemaju, kooli- ja rahvamaju. Kõik need väärivad kaasa mõtlemist, et kes ja miks nad just sinna ehitas ning kas ja mismoodi on need mõjutanud meie esivanemate ja seeläbi ka meie elu.

Tagasi kooli muinsuskaitse eriprojektist võttis Nõmme koolidest osa Nõmme Gümnaasium. Üle terve Eesti osalesid aga järgmised koolid: Vasalemma Põhikool; Kostivere Põhikool; Kehra Gümnaasium; Laulasmaa Kool; Tabasalu Ühisgümnaasium; Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Kose Gümnaasium; Kosejõe koolSinimäe Põhikool; Toila Gümnaasium; Kallaste Keskkool; Aseri Keskkool;Lustivere Gümnaasium; Jõgeva Gümnaasium; Puurmanni GümnaasiumKullamaa Keskkool Rakvere Reaalgümnaasium; Rakvere Ametikool; Rakvere Gümnaasium; Rakvere Vene Gümnaasium; Lasila Põhikool Vinni-Pajusti gümnaasium; Koonga kool; Varbla Põhikool; Pärnu Kutsehariduskeskus; Pärnu Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus; Voltveti PõhikoolRapla Vesiroosi Gümnaasium; Kehtna AmetikoolKuresssaare Vanalinna kool; Mustjala algkool-lasteaed; Valjala PõhikoolVõnnu KeskkoolPühajärve Põhikool; Keeni Põhikool; Tääksi Põhikool; Abja Gümnaasium; Kõpu Põhikool;Võru Gümnaasium; Vanalinna Hariduskolleegium; Mustamäe Gümnaasium; Haabersti Vene Gümnaasium; Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium; Tallinna 21. Keskkool; ; Mustjõe Gümnaasium; Tallinna Ühisgümnaasium; Lasnamäe Gümnaasium; Dekartese Lütseum; Eesti Rahvapärimuse Kool; Tartu Kivilinna Gümnaasium; Ülenurme Gümnaasium.

Esimene sõimeealiste laulupidu Nõmmel

Autor: Kätri Kärk (Tallinna lastesõim Mõmmik)
----------------------------------------------------------------------------------------

4. juunil peeti Lauliku lasteaias esimene sõimeealiste laste laulupidu "Liiri-lõõri põnnipäev". Oma mudilaste ja vanematega olid kokku tulnud Tallinna lastesõimede ühendusse kuuluvad seitse lastesõime: Mõmmik, Hellik, Muumipere, Planeedi, Mudila, Kullatera, Mardi ja Lauliku.

Foto: Tallinna lastesõim Mõmmik

Vahva üritus algas toreda rongkäiguga lavale, kus kõlas ühine avalaul "Päikene". Tervitussõnad ütles Nõmme linnaosa vanem Erki Korp. Seejärel esitas iga lastesõime pere ühe laulu. Mudilasi toetasid nii vanemad, õed-vennad kui ka lastesõimede muusika- ja rühmaõpetajad ning direktorid. Edasi läks iga lastesõime pere oma pessa rütmipilli meisterdama. Rütmipillid tulid vahvad ̶ kellel sahinaga, kellel krabinaga. Omavalmistatud pillide saatel kandsid lastesõimed koos ette lõpulood. Tänati muusikaõpetajaid ja kõiki ürituse heale käekäigule kaasaaitajaid.

Päev lõppes ühise piknikuga. Sai maitsta head ja paremat ning hullata mänguväljakul. Koju mindi rõõmsa tuju, omavalmistatud pilli ja kingituseks saadud kollase kotiga.

Valmis esimene lastekodulaste perekodu

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------

Pihlaka tänava paariselamusse kolib 12 last vanuses 6-18 aastat. (Fotod Jukko Nooni)

Täna avati Nõmme linnaosas aadressil Pihlaka tn 1b esimene lastekodulastele mõeldud peremaja. Pihlaka tänava paariselamusse kolib 12 last vanuses 6-18 aastat, kes seni elasid Tallinna Lastekodu Mustamäe keskuses. Peremaja valmis Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava linnaliste piirkondade arendamise projekti „Lastele perelähedane elukeskkond” raames.

Projekti raames valmib üle Tallinna kokku viis kaheperemaja ja kaks üheperemaja. Projekti rahastatakse 85% ehk ligi 2,4 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu struktuuriabist, linna omafinantseering on üle 400 tuhande euro. Asenduskodule parima projekti leidmiseks välja kuulutatud ideekonkursi parimaks tunnistati OÜ Celander Projekt võistlustöö.

Asenduskodude ehitamisel on eesmärgiks seatud madala energiavajaduse saavutamine – soojusenergia saamiseks kasutatakse õhk-vesi tüüpi soojuspumpa ja päikesekollektoreid ning energiatagastusega ventilatsioonisüsteemi, paksemat soojustuskihti, eriti õhu- ja soojapidavaid aknaid ja uksi; hoonete projekteerimisel arvestatakse parima paiknemisega ilmakaarte suhtes.

Tallinn on seadnud eesmärgi kindlustada lastekodulastele perelähedased elamistingimused. Peremajadesse asuvad elama kuuest lapsest ning nn. emast ja tädist koosnevad pered. Asenduskodu aitab lastekodulastel iseseisvaks eluks ja tavaellu integreerumiseks parema ettevalmistuse saada. Laste majutamine väikestesse linnas hajutatult paiknevatesse majadesse vähendab anonüümsust, suurendab perede vastutust igapäevaelu korraldamisel, aitab vähendada laste probleemkäitumist, tekitab kodutunde ja aitab neil paremini ühiskonda sulanduda.

Kokku elab Tallinna Lastekodus praegu 170 last.

Vasakult: Tallinna abilinnapead Eha Võrk ja Merike Martinson, Nõmme linnaosa vanem Erki Korp ning linnapea Edgar Savisaar.

Avamise puhul isutati hoovi puu.

Lindilõikamine.

Tallinna lastekodu juhataja Leena Maasing.

Autobussiliin nr 33 suunatakse ajutiselt ümbersõidule

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Tallinna Transpordiamet teatab, et seoses kanalisatsioonitrassi avariiremondiga Hiiu tänava ja Hiiu-Maleva tänava ristmiku piirkonnas suunatakse liini nr 33 autobussid alates 20. juuni kella 09.00-st kuni 22. juuni tööpäeva lõpuni Kopli suunal ümbersõidule.

Liini nr 33 autobussid sõidavad ümbersõidumarsruudil Vabaduse puiestee, Tähe tänav, Raudtee tänav ja Hiiu tänav. Ümbersõidul tehakse Hiiu peatus Tähe tänaval peale Vabaduse puiestee ristmikku, Metsa peatus Tähe tänaval peale Metsa tänava ristmikku ja Raudtee peatus Raudtee tänaval enne Hiiu tänava ristmikku.

Jäätmejaamades saab tasuta ära anda aia- ja haljastujäätmeid

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------


Alates juunist võetakse kõigis Tallinna jäätmejaamades elanikelt ühelt toojalt päevas tasuta vastu kuni neli 100-liitrilist kotitäit aia- ja haljatujäätmeid ning kasutatud riideid. Haljastujäätmete puhul on 400 liitrit tasuta, ent ülejäänu eest tuleb maksta 10 eurot ühe kuupmeetri jäätmete kohta. Kasutatud riiete puhul on see vastavalt 3 eurot ühe kilogrammi jäätmete kohta.

Tallinna kalmistute territooriumil sh Rahumäe 5a on alates juunist 2011 lõpetatud väljastpoolt kalmistuid toodavate aia- ja haljastujäätmete vastuvõtmine.

Jäätmejaamad Artelli 15, Suur-Sõjamäe 31a ja Paljassaare põik 9a on avatud K, N, R 14-19; L, P 10-15, välja arvatud riigipühadel ja pühade-eelsetel tööpäevadel. Pääsküla jäätmejaama (Raba 40) on avatud E, R 14-19; K, L, P 10-15.

Vabatahtlik Siberist

Autor: Tiina Lättemäe

----------------------------------------------------------------------------------------

Sel suvel täitub 22-aastasel Julia Nabieval 9 kuud vabatahtlikuna Tallinna lastekodu ema ja lapse turvakodus töötamisest. Julia on pärit Venemaalt Altai regioonist Barnauli linnast ja tulnud Eestisse MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühingu EstYES vahendusel programmi Euroopa Noored kaudu.

Vabatahtlik Julia Nabieva. (Foto: Tiina Lättemäe)

Ülikoolis küll inglise ja vene keele ning kirjanduse eriala lõpetanud Julial oli EstYESi poole pöördudes kindel soov töötada just lastega. «Juhtus aga nii, et sain lapsed koos emadega,» naerab Julia tagantjärele.

Kuigi töö lastega ema ja lapse turvakeskuses on olnud väga rikastav ja huvitav, tunnistab hakkaja tütarlaps siiski, et see on olnud ka emotsionaalselt väga raske. «Selleks tööks ei saa kunagi lõpuni valmis olla. Iga lapsega tekib omamoodi side. Väga valusana meenub juhtum, kus ühe pere väikelapsed tuli olude sunnil isiklikult laste varjupaigale üle anda,» räägib Julia töö varjukülgedest.

Samas valmistab talle suurt rõõmu, kui koos emaga turvakeskusesse saabunud laps ühtäkki avaneb, töötaja omaks võtab. Kogu meie töö põhineb usaldusel, ent selle võitmine nõuab alati omajagu aega ja kannatust. On tõsi, et tuleb olla järjekindel korda nõudes ning käitumisreegleid õpetades. Lapsed vajavad Julia sõnul ka järeleaitamist koolitöödes, suhtlemist ja julgustust. Julia sõnul on hämmastav jälgida turvakeskusesse saabunute arengut, nende muutumist. «Võtan mingil moel osa iga siinviibija saatusest. Püüan nende kõrval lihtsalt elada, aidata neid nende muredest ja vajadustest lähtuvalt. Nagu me siin omavahel räägime, et töö iseloom sõltub sellest, kes parasjagu kodus on,» räägib neiu.

Julia koos lastega turvakeskuses maalimas. (Foto: Helgi Lepa)

Ka ema ja lapse turvakeskuse vanemsotsiaaltöötaja Helgi Lepa kinnitab, et paik on muudetud asukate jaoks nii koduseks kui võimalik. Koos tähistatakse eesti riiklikke ja rahvalikke pühi: jõule, vabariigi aastapäeva, vastlaid. Alati peetakse laste sünnipäevi. Eriti läks Juliale südamesse üks sünnipäev, mille järel turvakeskuses viibinud laps tunnistas, et see oli olnud tema elu esimene päris sünnipäev.

Julia peab väga toredaks, et Eestis järgitakse rahvalikke traditsioone enam kui tema kodukandis Siberis. Ta nautis tuledesärast jõuluaega, siinseid rahvusroogi, vastlamelu ja vabariigi aastapäeva pidustusi. Samuti on talle muljet avaldanud meri. «Meri on minu jaoks midagi erilist. Loodus on küll üldjoontes meie omaga sarnane, ent meil on rohkem mägesid ja jõgesid, siin aga saan minna mere äärde, millal vaid soovin,» jutustab Julia.

Eesti elu on jätnud Juliale hea mulje. Siin tundub talle rahulik ja harmooniline. Nende üheksa kuu jooksul on tütarlaps oma sõnul kohtunud vapustavate inimestega, kes teda on abistanud ja innustanud. Julia kiidab ka siinset asjaajamiskorda, mis on inimese jaoks väga mugavaks tehtud: kõike on võimalik kiirelt ja lihtsalt interneti teel korraldada. Reisida on imelihtne, selleks ei pea alati vormistama viisat nagu Venemaal. Julia on rännanud läbi kogu Eestimaa, käinud siinoldud aja jooksul ära juba Leedus, Lätis ja Rootsis. Järgmiseks seisab ees väike väljasõit Peipsiäärsetesse küladesse.

Keskuse vanemsotsiaaltöötaja Helgi Lepa ei jõua Julia töökust, heasüdamlikkust, vastutulelikkust ja käsitööannet ära kiita: «Meil on olnud Juliaga algusest peale vapustavalt hea koostöö. Ta on võitnud kõigi meie töötajate ja keskuse abivajajate südamed. Me hakkame temast kindlasti puudust tundma.»

Juliagi lahkub sügisel Eestist vaid ilusate mälestustega. Isegi kui ta tulevikus end sotsiaaltööga siduda ei kavatse, on ta ometi muutunud selle aasta jooksul tugevamaks ning saanud rikkaliku kogemustepagasi, et tulla toime mis tahes elusituatsiooniga.

Julia Nabieva ning ema ja lapse turvakeskuse vanemsotsiaaltöötaja Helgi Lepa hoiavad käes Julia tehud India mandalat. Julia õpetas mandalatehnikat ka turvakeskuse lastele. (Foto: Tiina Lättemäe)

Galerii: Nõmmel mälestati küüditatuid

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

14. juunil möödus 70 aastat juuniküüditamisest. Seda traagilist sündmust meenutati üle Eesti. Ka Pääsküla küüditatute mälestusmärgi juures toimus mälestustseremoonia. Sõnavõttudega esinesid ajaloolane Leho Lõhmus, Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander, Nõmme linnaosa vanem Erki Korp, välisminister Urmas Paet ja Riigikogu liige Rainer Vakra.

Leho Lõhmus meenutas oma sõnavõtus, et Nõmmelt küüditati 470 inimest, kes koos Lääne-Harjumaa inimestega alustasid Pääskülast teekonda külmale maale. Pääsküla jaamas ootas kaks rongi, ühes 14 ja teises 17 vagunit.

Fotod: Jukko Nooni

Leho Lõhmus

Ove Sander


Kaitseväe orkester

Erki Korp

Urmas Paet

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi kõne mälestustalitusel

Austatud Nõmmelased ja nõmmelastele toeks olevad inimesed

President Lennart Meri käis 2001. aastal, kui oli möödunud 60 aastat küüditamisest, välja mõtte, et kooliõpilased võiksid koguda küüditamismälestusi. Sellele üleskutsele tuli vastukaja 50 õpilase kirjapanekute näol, kus on tollaste ellujäänud laste või noorte inimeste mälestused – täpselt sellised, nagu nad lastele meelde jäid. Enamus neist on valusad isiklikud üleelamised.

Usun, et ka täna, mil juuni küüditamisest möödub 70 aastat ei ole need valusad mälestused inimeste, täpsemalt need kannatused läbi elanud inimeste mälust kustunud. Pille Kippar annab oma uurimuses "Küüditamise lood:Siber 1941" edasi ühe küüditatud mälestused:

"1946. ja 1947. aastal hakati eesti noori lubama paarikaupa koju sõita. Seadus oli selline: kes Eestist väljasaatmise päeval ehk siis 14.juunil 1941.a. ei olnud üle 15-aastane, võib kodumaale tagasi pöörduda. Ei olnud ühtegi ema, kes poleks oma lapsest või lastest raatsinud lahkuda, ükskõik kui valus see hingele oli... noorimad minejad olid isegi 7-8 aastased.

Paljudele jäi must plekk eluajaks. Isegi pärast kõrgkooliedukat lõpetamist ei suutnud Asta vend saada oma haridusele ja võimetele vaba töökohta...tema vend Alole jäi hinge elu lõpuni hinge sügav haav. Need Siberi-aastad varjutasid tema edaspidise elu, ikka ja jälle tuletati meelde, et ta oli küüditatute hulgas. 14.juuni oli Alo jaoks kurb leinapäev."

Raudtee tähendus Nõmme jaoks on olnud alati positiivne ning seotud Nõmme linna arenguga. Tahaks südamest soovida, et see, mis siin Pääsküla jaamas 70 aastat tagasi juhtus oli erandlik ja me peame tegema kõik, et midagi sarnast enam kunagi ei juhtuks. Ja raudtee peaks olema selleks, et me saaks reisida, maailma näha ning seeläbi ka meeldivaid elamusi koguda.

Meie tänases päevas on meie ümber olevate inimeste väärtustes olulisel kohal inimlikkus ja rõõm sellest kui meil kõigil läheb hästi. Tuleb taunida pealekaebamist, ebainimlikkust ning silmakirjalikkust. Ühiskond vajab sidusust ning meie ümber olevad inimesed turvalisust ja usaldust.

Inglise organistid käisid Nõmme kirikute oreleid uudistamas

Autor: Nõmme Sõnumid

------------------------------------------------------------------------------------------

Inglise orelimängijad Ove Sanderi kirikututvustust kuulamas. (Foto: Tiina Lättemäe)

14. juunil külastas inglise asjaarmastajatest orelimängijate 17-liikmeline delegatsioon Philip Carter`s Organ Tour Nõmmet, et tutvuda Nõmme Rahu kiriku ja Nõmme Lunastaja kiriku haruldaste orelitega. Ühtlasi võisid kõik soovijad ka ise orelitel kätt proovida, nii et kirikukülastused kujunesid kaheks väikeseks kontserdiks.

Lisaks rääkisid kirikuõpetaja Ove Sander, linnaosa vanem Erki Korp ning grupi saatja Daisy Järva organistidele lähemalt meie linnaosast ja siinsest ajaloost.

Inglise asjaarmastajatest organistide eestvedaja Philip Carter mängib Nõmme Lunastaja kiriku orelil. (Foto: Tiina Lättemäe)

Philip Carter ja Erki Korp Nõmme Lunastaja kiriku orelirõdul. (Foto: Tiina Lättemäe)

Nõmme kultuurikeskuse ühiskontsert Palamuse rahvaga

Autor: Maie Tarma-Kibin, Nõmme kultuurikeskuse direktor
-----------------------------------------------------------------------------------------

Paunvere polka. (Foto: Meeli Kerdt)

Nõmme kultuurikeskuse suvine kontsertmatk viis seekord Palamusele – Tootsi-Teele-Kiire radadele. Kaunil vabaõhulaval andsime koos kohalike isetegevuslastega kahetunnise kontserdi. Kultuurikeskuselt olid väljas segakoor Riola, naiskoor Nõmme ja rahvapillikoor ning tantsijatest segarahvatantsurühm Känd ja Käbid ning folkloorigrupp Ürgleigarid.

Palamuse rahvas paistis silma erakordse rahvatantsulembusega. Noorte segarahvatantsurühm Segased ja neidude tantsurühm Sirtsulised olid hoogsad ja säravad, seevastu Paunvere Maalid väga väärikad ja mõõdetud. Segarühm Tootsid-Teeled vastasid hästi oma nimele ja tegid heal tasemel tantsu. Muusikalist poolt kandsid ansambel Palamuse Piigad ja segakoor Kuus Õuna, mis on noorema rahva koor ja kõlas laulukaare all hästi. Meeldejäävaks kujunesid kooride ühislaulud kontserdi lõpus. Simman meie kultuurikeskuse pillikoori saatel keris hoo üles ja sooja õhtu sääseparved ei suutnud head tuju rikkuda.

Igal kontsertmatkal külastame ka põnevaid kultuuri- ja ajaloolisi paiku. Muidugi kujunes üheks huvitavamaks koolitund õpetaja Lauriga ja ringkäik Palamuse muuseumis, kirikus ja kooliaias. Mälestuseks jäi gooti kirjas tunnistus „väga hääde“ ja „nõrgapoolsete“ hinnetega. Hommikune kohv ja puder kohvikus „Lible juures“ andis jõudu pühapäevaseks matkaks. Juhan Liivi muuseumis, kus aastaid on korraldatud Liivi luule lugemise konkursse, olid paljud esmakordselt. Erakordse elamuse jättis Alatskivi loss, mis on väga suures mahus ja väga heal tasemel restaureeritud ja mida noored ajastukohaselt riietatud giidid väga huvitavalt tutvustasid. Tööd seal muidugi jätkuvad veel, aga see on väga hea näide, mida on võimalik teha kui suudetakse Euroopa Liidu, riigi ja valla rahad ühise eesmärgi nimel kokku panna. Väga hea mulje jätsid Elistvere loomapark ja väike Põltsamaa linn oma korrastatud parkide ja lossihooviga. Seekordne väljasõit oli juba kümnes ja on kultuurikeskuse paljudest traditsioonidest üks hinnatumaid.

Vabatahtlike nädal Männiku noortekeskuses

Irina Kevel, Männiku noortekeskuse koordinaator
--------------------------------------------------------------------------------------------

2011. aasta on kuulutatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks, mille eesmärgiks on suurendada teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtusest ja tähtsusest, toetada ja tunnustada vabatahtlikku tegevust, tugevdada vabatahtlike organisatsioone ja parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti ning töötada vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna suunas Euroopa Liidus.

Selle raames toimus mais Männiku noortekeskuses vabatahtlike nädalal projekt „Männiku vabatahtlikud noortele“, mis seadis oma ülesandeks tutvustada vabatahtlikku tööd ja vabatahtlikuks olemist ning pakkuda mitmetele noortele esimest vabatahtliku töö kogemust ning teistele lihtsalt rõõmu uute oskuste õppimisest.

Projekti esimesel päeval viidi koostöös Tallinna Spordi-ja Noorsooameti meeskonna „Vabakas“ esindajatega läbi arutelu. Noored arutlesid vabatahtlike tööst nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasemel. Oma töökogemusest jutustas Jaanus Odras, Anastassia Beljakova rääkis vabatahtlikust tööst teemal „Vabatahtlikud Nõmmel“ ja juhendas mereteemaliste seinakellade meisterdamist Nõmme Sotsiaalkeskuse laste päevakeskuses. 17. mail toimus mereteemaline keraamikasavist ekspositsiooni valmimine, mida juhendas Anna Žurbenko. Anna tutvusatas oma töötoale eelnenud vestlusringis vabatahtlike tööd Tallinnas. 18. mail viidi läbi siidimaalimine triikimisvärvide tehnikas teemal “Mere ääres“. Töötoa juhendaja Regina Filippova rääkis noortele vabatahtlikkusest riigi tasemel, samuti Männiku noortekeskusest kui ka Nõmme linnaosavalitsuse alaealiste komisjonist. 19. mail toimus Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskuses Juks muusikasalong Mereäärsed lood. Esines pianist Vladimir Ignatov, kes jutustas vabatahtlike tööst rahvusvahelisel tasemel.

Nõmmega tutvus külaline Espoost

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------------

Silja Angerma-Karila ja Erki Korp.

Täna külastas Nõmmet Nõmme sõpruslinna Espoo Suomi-Viro Seura juhatuse liige Silja Angerma-Karila. Kohtumisel linnaosavanema Erki Korpiga arutati koostöövõimalusi.

«Eks sõpruslinnade omavahelisest koostööst ole räägitud juba aastaid, kuid siiani on olnud see küllaltki põgus. Loodan siiski, et nüüdsest saab suhtlus reaalsema sisu, sest Nõmmel on õppida nii mõndagi Espoolt ja Espool Nõmmelt. Kindlasti pakub huvi vastastikkune kultuurialane koostöö,» sõnas Erki Korp.

Korp rääkis külalisele Glehni pargi kujude restaureerimisest ning Nikolai von Glehnile ausamba püstitamisest 12. novembril. «Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäev on sündmus, kuhu on kindlasti oodatud ka meie sõpruslinnade esindajad. Nõmme linnaosal on kaks sõpruslinna: Espoo Soomes ja Szombathely Ungaris,» lisas linnaosavanem.

Lisaks käidi veel vaatamas Valdeku 13 hoonet, kuhu lähiaastatel on kavas koondada eakate päevakeskus, puuetega laste ja noorte keskus ning linnaosavalitsuse teenindusruumid. Samuti tutvustati Nõmme kultuurikeskuse laiendamise plaane. Visiit lõppes loomulikult Nõmme turu külastamisega.

Vakra: malevlased tuleks vabastada sotsiaalmaksust

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

Õpilasmaleva noored eelmisel suvel Nõmmel heakorratöid tegemas. (Foto: Kerstin Sonts)

Tallinna Õpilasmaleva nõukogu ja riigikogu liige Rainer Vakra algatas riigikogusseaduseelnõu vabastamaks õpilasmalevas töötavate noorte töötasu sotsiaalmaksust.

Eelnõu eesmärgiks on seeläbi suurendada tööandjate huvi ning kasvatada õpilasmaleva kohtade arvu. Vakra sõnul on tööandjateks on aasta-aastalt samad ettevõtjad ja uusi pakkumisi on keeruline leida. «Sellest tulenevalt leiame, et on vaja vähendada tööandjate kulutusi ning luua võimalus suurendada õpilasmaleva kohtade arvu. Malev võimaldab leida noortel suveks otstarbeka tegevuse, mis aitab kujundada väärtushinnanguid ja omandada tulevikuks töökogemust.»

Nõmmel alustavad õpilasmaleva rühmad tööd juuli lõpus.

Rõõmudest ja muredest

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
-----------------------------------------------------------------------------------------

Algatuseks soovin südamest tänada neid pea 30 nõmmelast, kes reageerisid üleskutsele anda teada heakorraprobleemidest. Luban, et püüan leida lahenduse ja vastuse kõikidele pöördumistele.

Esmaspäevaõhtune Rootsi suursaadiku vastuvõtt, kuhu olen olnud kutsutud juba üle kümne aasta, viis mu mõtted paralleelidele Rootsi ja Eesti ajaloo ning enesemääratlemise vahel.

1916. aastast on 6. juunil tähistatud Rootsi lipu päeva (teadupärast on Eesti lipu päev 4. juunil), kuid alles 1983. aastal sai sellest ka ametlikult Rootsi rahvuspüha ja 2005. aastast töövaba riigipüha. Tänapäeval kogub rahvuspüha tähistamine populaarsust üle Rootsi: peetakse kõnesid, mängitakse muusikat ja kingitakse Rootsi lippe. Suurejoonelisimad pidustused leiavad aset Stockholmi vabaõhumuuseumis Skansenis, kuhu koguneb ligi 15 000 inimest ja kuningapere.

Sarnast parki rahvuslike pühade ja tähtpäevade tähistamises vajaks ka Nõmme. Tasuks mõelda selle üle, kas ei võiks meie linnaosa ja rahva traditsioone kandva kohana kõne alla tulla kõigile tuntud Vabaduse park?

On veel teinegi nõmmelasi puudutav ja mõtlemisainet pakkuv teema, mis vajaks lahendust. 6. juuni hommikul jõudis minuni vene keelest eesti keelde tõlgitud kiri, mis oli kantud murest Nõmmel asuva Kivimäe sauna pärast. Kirjale oli 4. ja 5. juunil alla kirjutanud 106 inimest.

Hea Nõmme rahvas – küsimuses, kuidas toimida Kivimäe saunaga, pean ma tähtsaks teie arvamust ja ettepanekuid.

Külastasin Kivimäe sauna paar nädalat tagasi pärast terviseameti märgukirja, milles juhiti tähelepanu sauna halvale seisukorrale. Rääkisin sauna töötajate, piirkonna elanike, ka Nõmme halduskogu liikmete ja veel paljude Nõmme inimestega, samuti politseiga. Sain teada, et saunas levivad sügelised, ööbivad kodutud, üks neist oli sauna laval ööbides surnud ning et tegelikku surmapaika varjata, lohistati kadunuke mööda treppe hoovi. Kõnekas on seegi fakt, et kunagine Kivimäe sauna direktor Mati Kebina oma naise Kivimäe saunas tükeldas. Seda on kindlasti õõvastav lugeda, kuid sellest tuleb rääkida. Praegu on saun koduks ka sadakonnale kassile.

Eelneva valguses oleks mul küsimus Nõmme rahvale. Sauna remont läheks maksma ligi kolm miljonit eurot – kas Kivimäe sauna ikka tasub nii suure summa eest renoveerida? Või oleks mõistlikum ja säästlikum ehitada uus, kaasaegsetele nõuetele vastav spaasaun Valdeku tn 13 praegu tühjalt seisvasse majja. Loodavasse kompleksi on kavandatud ühtlasi ka eakate päevakeskus, puuetega laste ja noorte keskus ning linnaosavalitsuse teenindusruumid, mis praegu asuvad Nõmme eri paigus ega ole linnaosa rahvale mugavalt kättesaadavad.

Teie arvamused on oodatud aadressile erki.korp@tallinnlv.ee või Vabaduse pst 65.

Tallinn sai riigilt Nõmmele rattatee ehitamiseks maad

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

Kergliiklustee Nõmmel. (Foto: Alar Rästa)

Riik andis Tallinna linna omandisse kolm Nõmmel asuvat Harkumetsa tee maaüksust, mis lubab pealinnal rajada sinna jalgrattatee ja parkimiskohad.

Jalgrattatee kulgeb tulevikus mööda endist raudteetammi Hiiult Tähetorni tänavani ja saab olema ligi kolm kilomeetrit pikk. Riigikogu liikme ja endise Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul oleks jalgrattatee juba olemasoleva tee pikendus, mis ühendab Glehni parkmetsa liikumisradu Harku metsas asuvate Eesti pikimate valgustatud terviseradadega.

Kuna Tallinnale antav maa jääb linlaste vabasse käsutusse, annab riik selle maa-ala Tallinnale tasuta üle.

Erki Korp: tööd tuleb teha linnaosa elanike huvidest lähtuvalt

4. maist on Nõmme linnaosa vanem Erki Korp. Intervjuus Nõmme Sõnumitele räägib vastne linnaosavanem oma esimestest muljetest ja tulevikuplaanidest. Küsis Jukko Nooni.

Erki Korp (paremal) ja Seaküla Simson allkirjastamas Glehni kuju lepingut.

Olete olnud nüüdseks kuu aega linnaosavanem. Kuivõrd erineb uus amet teie eelmisest tööst Tallinna Laste Turvakeskuse juhatajana?
Kindlasti on need kaks valdkonda väga erinevad, kuid on ka sarnasusi. Kui sa oled turvakodu juhataja, pead olema kättesaadav 24 tundi ööpäevas, väljas peab käima õhtuti ja nädalavahetustel. Töö linnaosavanemana on samuti selline, kus ei saa kella vaadata, vaid tööd tuleb teha linnaosa elanike huvidest lähtuvalt.

Linnaosavanema amet on intensiivsem. Kui eelnevalt oli töö lastega, siis nüüd kõigi elanikkonnagruppidega ning probleemidering on väga lai. Linnamajanduslike küsimustega olen kokku puutunud kuue aasta jooksul Kristiine halduskogu liikmena, kus kahel viimasel aastal juhtisin ka linnamajandus- ja -kujunduskomisjoni tööd.
Kas mõtlesite pikalt, kui selline ettepanek tehti?
Ettepanek tuli ootamatult, aga kui see tehti, siis vastuse andsin kohe. Juhtisin turvakeskust üle kümne aasta. Kui teed elus üht asja, siis enda jaoks on oluline, et sa ei muutuks inimesena mugavaks ega manduks. Pakutud linnaosavanema koht oli võimalus eluga edasi liikuda.

Kuidas teile tundub, kas Nõmme inimesed on teid juba omaks võtnud või on kuu liiga lühike aeg, et seda tajuda?
Aeg on tõesti olnud lühike. Väga palju sõltub ka endast: kui avatud ja kättesaadav sa inimestele oled, kui palju osaled linnaosas toimuvatel üritustel ja suhtled elanikega. Esimese kuu jooksul on paljude inimestega tekkinud juba meeldiv kontakt.

Millised on Nõmmel teie hinnangul suurimad probleemid ja mured, mis esmajärjekorras lahendamist vajaksid?
Esimese asjana tooksin välja Kivimäe sauna küsimuse, mis on praegu päevakorral. See probleem on seni olnud erinevatel põhjustel lahendamata. Praegu on saun käest ära lastud. Lähiajal alustame sauna renoveerimiseks ekspertiisi. Küsimus on selles, kas saame linnalt nii palju raha, et see korda teha, või tuleb leida teine võimalus ja minna edasi olemasolevate saunadega – pesta ja leili võtta saab ju ka Pihlaka tänaval asuva sotsiaalmaja, Nõmme spordikeskuse või ujula saunas. Samas saan väga hästi aru ka inimestest, kes on Kivimäe saunas aastakümneid käinud.

Teine asi on kunagine Valdeku kooli hoone, mis vajab kordategemist, projekteerimist ja valmisehitamist. Sinna tuleksid väike spaasaun, eakate päevakeskus, puuetega laste ja noorte tegevuskeskus, aga ka linnaosavalitsuse ruumid. Linnaosavalitsuse hooned ja osakonnad on praegu laiali üle Nõmme, kuid elanikest lähtuvalt peaks olema võimalik, et kui inimene tuleb mingi probleemiga linnasoavalitsusse, saab ta kõik spetsialistid ühest majast kätte. Tulevikuplaan on praegused majad maha müüa ja saadud rahaga koostöös linnaga lahendada Valdeku 13 rekonstrueerimise finantseerimine. 2013 peaks see kõik valmis saama.

Millised on lähiaastate prioriteedid investeeringute osas?
Sel aastal on oluline Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäev 12. novembril, kui Mustamäe veerul avatakse ausammas Nikolai von Glehnile. Enda jaoks olengi ma selle aasta nimetanud tinglikult Glehni aastaks. Eeloleval suvel restaureerime kaks Glehni loodud skulptuuri. Järgmisel nädalal on mul kohtumine Koolibri kirjastuse inimestega, et arutada võimalust anda raamatuna välja Voldemar Panso kirjutatud Glehni-aineline uurimistöö.

Tulevikus tuleb kindlasti ette näha kultuurikeskuse laiendamine, millest samuti juba paar aastat juttu on olnud. Kultuurikeskuse ringid ja pakutavad tegevused meeldivad linnaosaelanikele, kuid maja on nende jaoks juba ilmselgelt kitsaks jäänud.

Samuti vajab tähelepanu koolide küsimus. Näen siin Pääsküla gümnaasiumi renoveerimist. Kooli uus direktor Leena Arras on väga aktiivselt alustanud selle küsimusega tegelemist ning ma leian, et teda tuleb selles osas toetada. Olulised on veel ka Nõmme noortemaja renoveerimine ning jalgpalliklubi Nõmme Kalju staadioni ehitamine Tallinna Tehnikaülikooli linnakusse. Mõlema objekti puhul näen koostööd nii riigi kui ka Euroopa struktuurifondidega.

Sportimisvõimaluste koha pealt on lähiaastate küsimus Nõmme gümnaasiumi spordikompleksi rajamine, kus oleks ka ujula. Pikemas perspektiivis aga ka Raku järve ja Männiku karjääride piirkond, kus peaks arendama välja eraldi puhke- ja vaba aja veetmise piirkonna koos veespordiga seonduvaga ja tegema sinna koostöös Saku vallaga ka sõudmiskanali.

Suur tänu!

Nõmme haridustöötajad ja -asutused pälvisid tunnustust

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

7. juunil tähistati Lillepaviljonis õppeaasta lõpetamist piduliku vastuvõtuga, kus tunnustati Tallinna tublimaid õpetajaid, haridusjuhte ja -asutusi. Väga head tööd on teinud Nõmme haridustöötajad, kelle üle meil on põhjust suurt rõõmu ja uhkust tunda.

Hea õpetaja tiitli pälvis Eve Rohtla Rahumäe põhikoolist.

Ülevaatuskonkursi «Sõbralik koolisöökla 2011» parimaks tunnistati Nõmme põhikool, kus toitlustab OÜ Orfeum.

Konkursil «Parim lõimumisprojekt 2011» saavutasid lasteaedade arvestuses esimese koha Rukkilille, Rabarübliku ja Piiri lasteaed ühisprojekti «Lõimumise võlujõud» eest.

Nõmme koolinoorte fotokonkursi parimad

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

4. aprillist kuni 23. maini toimus Facebook'is Nõmme Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel Nõmme koolinoorte fotokonkurss «Kuidas kevad Nõmmele tuleb?». Võitjad selgitati välja žüriiliikmete valikute põhjal. Žürii koosseis: Jukko Nooni - Nõmme Sõnumite toimetaja, Heikki Avent - fotograaf, Daisy Lappard - fotograaf ja Erki Korp - Nõmme linnaosa vanem. Auhindadeks olid Rocca al Mare kaubanduskeskuse kinkekaardid.

Fotokonkursi võidutööd:

I koht

Märsti habras harmoonia - Mari Armei, Nõmme gümnaasium, 12. klass.

II koht

Liblikad on kohal - Signe Kadak, Nõmme gümnaasium, 11. klass.

III koht

Maiustamas - Melinda Salu, Rahumäe põhikool, 6. klass.

Publiku lemmik (kõige rohkem like'sid)

Sinililled - Hele Mai Hipp Müller, Rahumäe põhikool, 6. klass.