Nõmmel avati Linnakodanike ruum

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme kodanikeühenduste esindajad Linnakodanike ruumi avamisel. (foto: Tiina Lättemäe)

Täna avati Nõmme jaamahoones Linnakodanike ruum, mis on mõeldud kasutamiseks kõikidele Nõmmel tegutsevatele mittetulundusühingutele, seltsingutele ja aktiivsetele linnakodanikele koosolekute, ümarlaudade, loengute ja kohtumiste korraldamiseks.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul võiks Linnakodanike ruumist kujuneda keskus, kus aktiivsete inimeste organisatsioonid saaksid koos käia ja tegeleda kitsamalt oma liikmete, kuid laiemalt kindlasti Nõmme asja ajamisega.

Avamisel olid kohal Nõmme Heakorra Seltsi, Nõmme Tee Seltsi, Nõmme Koduloohuviliste Koja, Nõmme Jazzi, MTÜ Nõmme on meie kodu, MTÜ Loov Nõmme ja Nõmme Rotarite esindajad.

Ruumi kasutamist koordineerib Nõmme linnaosa valitsus. Ürituse registreerimiseks ja ruumi broneerimiseks palume ühendust võtta: Erli Umbsaar, tel 645 7348, 5332 6047, erli.umbsaar@tallinnlv.ee.

Galerii: Teatetantsijad jõudsid tagasi Tallinna

20.–28. augustini toimub kultuuripealinn Tallinn 2011 raames Eestimaa teedel suur tantsuprojekt «Teatetants 2011». Täna hommikul 10.15 paiku ületasid teatetantsijad Pääskülas Tallinna linnapiiri. Raekoja platsile jõutakse orienteeruvalt kella 13-14 vahel.

Teatetants kestis kaheksa ööpäeva ning selle aja jooksul läbiti tantsides mööda Eestimaa maanteid ligi tuhat kilomeetrit.

Fotod: Jukko Nooni

Video: Kuidas Glehni kuju kipsvormi valmistatakse

Kaks nädalat tagasi hakkasid skulptorid Glehni kujust kipsvormi valmistama. Kuju valmib Aivar Simsoni kavandi järgi. Simsonit abistab töö juures skulptor Paul Mänd.

Eelmise nädala esmaspäeval algasid Üliõpilaste silla ja Nõmme turu vahelisel haljasalal Glehni ausamba platsi ja sinna juurde kuuluva lipuväljaku ehitustööd.

Glehni ausammas ja lipuväljak avatakse 12. novembril Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäeval.

Filmis Aap Korp.

Vaata ka:
Video: Glehni kuju valmimine

Teatetants läbib ka Nõmmet

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------

Nõmmet läbivad tantsijad 28. augusti hommikul. (fofo: Karl Kerdt)

20.–28. augustini toimub kultuuripealinn Tallinn 2011 raames Eestimaa teedel suur tantsuprojekt «Teatetants 2011». Teatetants sai alguse 20. augusti hommikul Tallinnas Raekoja platsilt ning lõpeb sealsamas 28. augustil kell 13.

Teatetants kestab kaheksa ööpäeva ning selle aja jooksul läbitakse tantsides mööda Eestimaa maanteid ligi tuhat kilomeetrit. Korraga tantsib üks-kaks paari, kes ettenähtud teelõigu läbides annavad teatepulga üle järgmistele tantsijatele ja nii 24 tundi ööpäevas.

Nõmmet läbivad tantsijad 28. augusti hommikul. Kolonn jõuab Tallinna piiresse eeldatavalt kell 7.30 ning liigub mööda Pärnu maanteed ja Vabaduse puiesteed kesklinna suunas. Kella 13 jõutakse Raekoja platsile. Teatetantsule on registreerunud üle 6200 osaleja. GPS-positsioneerimisega on võimalik liiklejatel ja autojuhtidel Teatetantsu täpset asukohta jälgida reaalajas netiaadressil www.teatetants.ee.

Tegusad inimesed on Nõmme rikkus!

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
----------------------------------------------------------------------------------

Viimase kahe nädala jooksul olen päris palju osalenud erinevate Nõmme kodanikuühenduste koosolekutel, kokkusaamistel või nõupidamistel. Need inimesed on alati olnud väga abivalmid ja positiivsed, nende tegevus on ajendatud soovist aidata kaasa Nõmme arengule. Ka filantroop ja Avatud Eesti Fondi looja George Soros on kinnitanud mõtet, et kodanikualgatus on avatud ühiskonna alus ja õigus. Tahe oma kogukonnas elanike eluolu puudutavates küsimustes kaasa rääkida on igati loomulik, lausa vajalik.

Kellega siis kohtusin ja mida arutasime?

Nõmme Koduloohuviliste Koda on tegutsenud 2006. aastast ning nende tegevuse üks peamisi suundasid on Nõmme ajalugu ja Nõmmega seonduvat laiemalt esile tuua. Erilist tähelepanu on nad pööranud Nõmme looja Nikolai von Glehniga seonduvale. Ühe esimese ettevõtmisena panid nad Glehni sünnikodule Jälgimäe mõisas mälestustahvli. Nad on kinkinud Nõmme muusikakoolile pille, et jõulude ajal mängida nõmmelastele Glehni lemmiklugu «Ärgake, nii vahid hüüdvad». Samuti on nad koos meie sotsiaalhoolekande osakonnaga teinud Nõmme vähekindlustatud peredele jõulupakke. Need on vaid mõned asjad, mida ettevõtlikud mehed teinud. Praegu plaanivad nad Glehni lossi tornis taastada seal kunagi olnud pronksist kotka.

2000. aastast saadik on linnaosa kultuurielu ilmestanud Nõmme Jazz – mõnel aastal suuremas, teisel väiksemas mahus. Tuleb tunnustada Nõmme Jazzi toetajate ja Nõmme kultuurielu edendavate inimeste koda ja Nõmme ettevõtjaid, kes olenemata majanduslikult keerulistest aastatest on suutnud seda festivali vedada.

Nõmme-Tallinna Rotary klubi on uhke ajalooga, loodud juba 75 aastat tagasi. Rotarite juhtlauseks on «Ühiskonna teenimine kõrgemale isiklikest eesmärkidest!». Klubi liikmed tundsid huvi Nõmme haridus- ja kultuurielu, heakorra ja tulevikuperspektiivide vastu. Samuti olid nad huvitatud kaasa löömisest Nõmme parkide ja parkmetsade hooldamisel.

Septembris on MTÜ-l Loov Nõmme plaanis teha «Roheliste väravate tänav10. septembril muudetakse Sihi tänav Näituse ja Õie pargi vahelisel lõigul kaubatänavaks. MTÜ Nõmme On Meie Kodu plaanib jällegi alustada sügishooajal erinevate loengute ja tegevustega, et teavitada Nõmme elanikke erinevatel aktuaalsetel teemadel. Lähitulevikus on linnaosavalitsusel kavas Nõmme jaamahoones paar ruumi aktiivsemalt kasutusse võtta, et kujuneks keskus, kus aktiivsete inimeste organisatsioonid saaksid koos käia ja tegeleda kitsamalt oma liikmete, kuid laiemalt kindlasti Nõmme asja ajamisega.

10. septembril avatakse Sihi tänaval laat „Roheliste väravate tänav”

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp ja MTÜ Ühendus Loov Nõmme juht Ülle Mitt allkirjastasid lepingu projekti „Roheliste väravate tänav” toetuseks. Nõmme linnaosa valitsus toetab ühenduse ettevõtmist 600 euroga.

Eve Saar, Ülle Mitt ja Erki Korp. (Foto: Nõmme Sõnumid)

10. septembril kella 10.00–17.00 muutub Sihi tänav Nõmmel kohalike elanike ja ühenduse Loov Nõmme algatusel kaubatänavaks, mille elanikud saavad kaubelda otse oma aiaväravate ees, avades soovi korral laadalistele ka oma hoovid. „Roheliste väravate tänav” kulgeb Näituse pargist Õie pargini.

Ühenduse Loov Nõmme juhi Ülle Mitti sõnul võimaldab „Roheliste väravate tänav” ühte kogu- ja piirkonda kuuluvatel kodanikel ja väikeettevõtjatel jagada oma teadmisi ja oskusi ning luua läbi aktiivse suhtluse ja tegevuse pinnas kogukonna tugevnemisele, uute sidemete tekkele ja väikeettevõtluse arengule Nõmmel.

„Roheliste väravate tänava” laadapäevale on oodatud kõik külalised kaugemalt ja lähemalt, kel soov kaasa lüüa või lihtsalt uudistama tulla. Laadal on esindatud linnakodanikud ja majaomanikud, kes lahkelt oma väravad avavad ning oma oskusi ja teadmisi teistele laadalistele jagavad; Nõmme linnaosavalitsus ja tervisekeskus, keskkonnabuss, klounid Piip ja Tuut, OÜ Nikerdajad, ukulele õpituba, Jaapani võitluskunstide klubi Budokan, laste kokandusstuudio, avatud supiköök, jäätiseauto jpt. Avatud on ka Sihi tänava kunstnike hoovid.

Info ajakava ja tegevuste kohta Loova Nõmme kodulehel www.loovnomme.wordpress.com.

Unustatud majad: Nõmme kontekstis suurlinlikult mõjunud maja

Oliver Orro,Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitsespetsialist
-----------------------------------------------------------------------------------------

Rekonstrueerimise käigus ehitati majale korrus peale, mis pole arhitektuursele tervikule just hästi mõjunud, aga silma ka lausa ei riiva. (foto: Jukko Nooni)

Nõmme keskuses vaheldusid veel 1920. aastatel hoonestatud krundid suurte tühjade maatükkidega, kus asusid avaramad juur- ja puuviljaaiad, ka laoplatsid, töökojad, puuhoovid, aiandid jm. 1930ndail hakati siia aga juba tihedamalt maju ehitama, senised hoonestamata alad ehitati suurelt jaolt täis.

Kui muus osas jäi Nõmme aedlinnaks, siis päris keskele, raudteejaama ja turuplatsi vahelisele alale kerkis ka üksikuid kesklinnale omaseid mitmekorruselisi kivihooneid. Praegune Nõmme tervisekeskuse maja kuulus ärimees Karl Dulderile, kes alustas 1937. aastal Friedrich Wendachi projekti järgi kolmekorruselise äriruumidega ja esinduskorteritega elamu ehitust. Maja sai valmis vähem kui aastaga, ehitamiseks võeti ka laenu, aga Dulder sai ehitada teiste majaomanikega võrreldes siiski pisut odavamalt, sest talle endale kuulus betooni- ja katusepapitööstus Järve, kust saadi enamik vajaminevast materjalist.

Tänu neiueas Nõmmel elanud hilisema maastikuarhitekti Vaike Parkeri ja teiste vanade nõmmekate mälestustele on Dulderi maja sõjaeelsest elust üsna palju teada. Elamu oli igati moodne, mõjudes Nõmme kontekstis uudselt suurlinlikuna. Kaheksa kolme-neljatoalist korterit olid keskküttega, katlamaja asus keldris. Õues oli garaaž kolmele autole, pesukuivatuskoht ja uudne reovee puhastusseade (Nõmmelpolnud toona veel korralikku kanalisatsiooni). Maja esimesel korrusel leidis koha juuksurisalong nii meestele kui ka naistele, mis kiiresti kujunes Nõmme jõukama rahva seas populaarseks. Lisaks mahtusid selle kõrvale lillepood, pudu- ja naiskäsitööpood ning magusaäri. Teisel korrusel asus ühe korteri juures kahest ruumist koosnev arstivastuvõtt.

Idüll ei kestnud kaua. Dulderi maja natsionaliseeriti 1940. aastal, sõjasündmused ja okupatsioonid pillutasid endised elanikud laiali: majaomanik ise hukkus ohvitserina sõjas, paljud üürnikud küüditati või põgenesid 1944. aastal Eestist. Sõja järel paigutati osasse majast asutused, mõned korterid olid edasi kasutusel eluruumidena, vähemalt ühte neist kolinud keegi KGB ohvitser. 1956. aastal anti maja üle Nõmme haiglale ja sealt alates on seda kasutatud polikliinikuna, 1960. aastail tehti hoonele juurdeehitis. Nüüd on hoone veel kord rekonstrueeritud, sellega seoses ehitati majale korrus peale, mis pole arhitektuursele tervikule just hästi mõjunud, aga silma ka lausa ei riiva. Ometi on siin hõljumas veel midagi tabamatut, mis meenutab 1930. aastate lõpu ilusaid aegu.


Artiklisari ilmub kord kuus koostöös kultuuriväärtuste ametiga.

Loe ka:

Unustatud majad: Hiliosjuugendlik puumaja
Unustatud majad: Kindlusraudtee uhkeim hoone
Unustatud majad: Kerese maja esindab ajatut modernismi
Unustatud majad: Hilisjuugendlik apteegimaja
Unustatud majad: Hoone, mis oma arhailisuses meenutab Nõmme alevit
Unustatud majad: Tallinna puitarhitektuuri uhkeim pärl

Maamaksuvabastuse avaldusi võtavad vastu linnaosa teenindussaalid

Autor: Jukko Nooni
-------------------------------------------------------------------------------------

Need Nõmme elanikud, kelle kinnistu on kaasomandis, võidavad veel enam maksuvabastusest, sest avalduse võivad esitada kõik kaasomanikud. (foto: Kerstin Sonts)

Juunis otsustas Tallinna linnavolikogu kodualuse maa maksust vabastada, et leevendada tallinlaste maksukoormust ning vähendada kulutusi eluasemele. Avaldusi hakatakse vastu võtma 1. septembrist ja seda saab teha kuni 10. jaanuarini 2012.

1. jaanuarist 2012 vabastatakse maamaksust Tallinna haldusterritooriumil asuva maa omanik või maakasutaja tema kasutuses olevalt elamumaalt kuni 1500 m² ulatuses. Maamaksuvabastuse saamise lisatingimus on, et rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi peab taotleja elama sellel maal asuvas elamus ning ta ei saa maa kasutusse andmise eest rendi- või üüritulu. Esitatavate andmete vastavust maksuvabastuse tingimustele kontrollitakse rahvastikuregistrist ja kinnistusraamatust seisuga 01.01.2012.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul tuleb maamaksuvabastuse saamiseks esitada avaldus. «Avalduse peavad esitama ka kõik riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajad, kes on seni saanud vastava avalduse alusel osalise maamaksuvabastuse ja -hüvituse. Need Nõmme elanikud, kelle kinnistu on kaasomandis, võidavad veel enam maksuvabastusest, sest avalduse võivad esitada kõik kaasomanikud. Näiteks on Nõmmel tavapärase suurusega kinnistuks ligi 3000 m² ning kui see on abikaasade kaasomandis ja nende mõlema elukoht on registreeritud samale aadressile, siis saavad kumbki maamaksusoodustust. Avaldust ei ole tarvis esitama tulla kohe septembri esimestel päevadel, selleks on aega neli kuud.» selgitas Korp.

Avaldusel peab kindlasti olema märgitud avaldaja isikukood, maatüki aadress, millelt soovitakse maamaksuvabastust saada, ning telefon ja e-posti aadress maamaksuvabastuse andmisest informatsiooni edastamiseks.

Kui taotleja kasutuses on mitu elamumaa sihtotstarbega maatükki, on isikul õigus saada maksuvabastust ainult ühele neist maatükkidest.

Maamaksuvabastuse avalduse mugavaim esitamise viis on elektrooniliselt kodanikuportaali www.eesti.ee kaudu, kus on olemas juba eeltäidetud avalduse vorm. Nõmme linnaosas võetakse avaldusi vastu linnaosavalitsuse teenindussaalides Jaama 1 ja Vabaduse pst 77.

Lisaks võib esitada avalduse Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis, elektrooniliselt ja posti teel (Nõmme linnaosa valitsus, Vabaduse pst 65, Tallinn 11211) 1. septembrist kuni tuleva aasta 10. jaanuarini.

Nõmme Unitedi noortel palluritel oli võidukas suvi

Autor: Evely Niit
------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme Unitedi 1997. aastal sündinud poiste meeskond ja treener Erki Kesküla Turus peetud sõpruslinnade turniiril. (foto: erakogu)

Jalgpalliklubi Nõmme United 1997. aastal sündinud poistel oli võistlusi täis ja võidukas suvi. Osaleti edukalt kolmel rahvusvahelisel turniiril.

30. juunist 3. juulini toimunud Pärnu Summer Cupil saavutati esikoht. Meeskonna parimaks mängijaks tunnistati Sten Marten Vahi.

7.–10. juulini toimunud võistlusel «Tallinn Cup 2011» võisteldi aasta vanemate poiste vanusegrupis. Esikohaheitluses läksid vastakuti kaks Nõmme võistkonda. Põnevas ja tasavägises finaalmängus võideti Nõmme Kalju 1996. aastal sündinud poisse. Võitja selgus alles penaltitega. Ja taas sai igati õigustatult parima mängija tiitli puurilukk Sten Marten Vahi.

Nõmme Unitedi nooremad poised (1999 ja pärast 1998. a augustit sündinud) saavutasid sellel turniiril oma vanuserühmas 2. koha.

Kõige väärtuslikum kogemus saadi aga Soomes 29.–31. juulini teises tänavuses kultuuripealinnas Turus peetud sõpruslinnade turniiril. Sel aastal toimus see 1997. a sündinud poiste vanusegrupile, osales 32 võistkonda. Nende hulgas väga tugevad võistkonnad Soomest, Rootsist, Lätist, Venemaalt ja mujalt. Välismaistest võistkondadest pääsesid oma riiki esindama vaid kutsutud võistkonnad. Esineliku moodustasidki külalised, alistades väga tugevatasemelistes mängudes Soome parimaid. Nõmme Unitedi poisid jäid poolfinaalis alla vaid turniiri võitjale, väga tugevale Peterburi Zenitile. Pronksimängus võideti Riia Skontot. Ülihea mängu tegi Nõmme Unitedi ründaja Mark Oliver Roosnupp, kes ainuüksi pronksimängus lõi viis väravat ja jõudis lisaks ründele appi isegi kaitsemängijatele. Tema pälvis ka turniiri parima väravaküti karika. Sellelt turniirilt saadud 3. koha teeb eriti väärtuslikuks asjaolu, et neli põhikoosseisu poissi ei osalenud, kaasa arvatud ainuke väravavaht, kes vahetult enne turniiri vigastuse tõttu koju pidi jääma.

Klubi tänab treener Erki Kesküla ning Nõmme United 97 poisse: Roger Andre, Andre-Martin Ilves, Martin Jantson, Peeter Klein, Jan Kokla, Kennet Kukk, Henrik Kummer, Michael Lilander, Robert Matthias Mägi, Raul Niit, Mart Paul Preiman, Ralf Pütsepp, Randin Rande, Mark Oliver Roosnupp, Andre Saareli, Marcus Suurväli, Tanel Tarro, Johan Tõugjas, Sten- Marten Vahi, Robert Valge, Harli Õun ja meile Turu turniirile appi tulnud Sander Kesküla.

Glehni pargi kujude korrastustööd jätkuvad

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------

Eelmisel aastal välja kaevatud pea on nüüd küll konserveeritud, kuid edasiseks säilimiseks kindlustatakse selle ümbrus ning kaevatakse vee ärajuhtimiseks kanal. (foto: Jukko Nooni)

Augusti alguses lõppesid Glehni pargis asuvate Nikolai von Glehni loodud skulptuuride «Kalevipoeg» ja «Krokodill» restaureerimistööd. Peatselt algab tööde teine etapp, mille käigus kaetakse paeplaatidega „Krokodilli“ skulptuuri ja 1916. aastal lõhutud esialgse Kalevipoja kuju jäänuste ümbrus. Tööde maksumus on 1520 eurot ning need teeb füüsilisest isikust ettevõtja Marek Lill, kes ka kujud restaureeris.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on „Krokodilli“ ühes servas kunagised plaadid veel osaliselt alles, kuid mujalt on need aegade jooksul kadunud. “Lisaks paeplaatidest sillutise paigaldamisele on kavas kindlustada veel ka eelmisel aastal taasavastatud krokodilli esimese pea ümbrus ja kaevata vee ära juhtimiseks kanal, et tagada ka selle elemendi edasine säilimine,“ sõnas Korp.

1930. aastate fotodel võis veel näha krokodilli pead meenutavat kivi maa seest välja turritamas, kuid hiljem see kadus ja vaid maaga tasa piklik kivi reetis kunagise pea võimalikku asukohta. Pea kaevati eelmisel aastal Nõmme Koduloohuviliste Koja eestvõttel välja (pikemalt saab sellest lugeda siit http://nommesonumid.blogspot.com/2010/10/glehni-krokodilli-varjatud-saladus.html ).

Korpi kinnitusel on linnaosavalitsuse soov, et Glehni pargi skulptuuriansambel jätaks ühtsema mulje. „Tulevikus on kavas skulptuuride juurde paigaldada ka infotahvlid, et inimesed saaksid parema ülevaate ning teaksid, millega tegu ja ei peaks esialgse Kalevipoja säilinud tükke kilpkonnaks ega Kalevipoega Kuradiks,“ lisas ta.

Glehni pargi skulptuurid ennistati ja nende ümbrus korrastatakse seoses novembris saabuva Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäevaga.

Nõmmele linnaõiguste andmise aastapäevaks ilmub raamat Nikolai von Glehnist

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp ja kirjastus Koolibri direktor Kalle Kaljurand. (foto: Jukko Nooni)

Nõmme linnaosa valitsus ja kirjastus Koolibri annavad 12. novembriks, mil tähistatakse Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäeva, välja raamatu „Nikolai von Glehn: mees, kes rajas Nõmme“. Täna allkirjastasid raamatu kirjastamiseks lepingu linnaosavanem Erki Korp ja AS Koolibri direktor Kalle Kaljurand. 112-leheküljelise raamatu tiraaž on 3000 eksemplari ja selle väljaandmiseks eraldas Nõmme linnaosa valitsus reservfondist 5559 eurot.

Erki Korpi sõnul on Nikolai von Glehnist aegade jooksul perioodilistes väljaannestes ilmunud mitmeid artikleid, kuid kokkuvõtvat teost, millel oleks püsivam väärtus, veel polnud. „Raamatust saab lähiaastatel linnaosavalitsuse kingitus näiteks parimatele koolilõpetajatele, tublimatele sportlastele, linnaosa külalistele ja loomulikult Nõmme 85. sünnipäeval kõigile neile, kes on Glehni pärandi ja seeläbi ka Nõmme identiteedi avamisele aastate jooksul kaasa aidanud,“ selgitas linnaosavanem.

„Tinglikult koosneb raamat viiest osast. Seal ilmuvad teatrimees Voldemar Panso uurimused „Mees, kes rajas Nõmme“ ja „Nikolai von Glehn“. Tutvustamist leiab Glehni ja tema järglaste saatus Brasiilias ja Saksamaal. Ajaloolane Leho Lõhmus kirjutab raamatusse ülevaate Glehnist, mis oleks täienduseks-selgituseks Panso tekstidele. Samuti võetakse kokku erinevate kodanikeühenduste ja linnaosavalitsuse aastatepikkused ponnistused Nõmme rajajale ausammas püstitada,“ lisas Korp.

Tallinna Nõmme linnaosa tähistab 12. novembril Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäeva. Sel päeval avatakse ka Nõmme linna rajajale Nikolai von Glehnile mälestussammas, mille autoriteks on skulptorid Aivar Simson, Paul Mänd ja arhitekt Kalev Lepik.

Bel Canto laste laulustuudio Nõmme kultuurikeskuses

Autor: Kaie Külasepp, Bel Canto laste laulustuudio
-------------------------------------------------------------------------------------

Bel Canto laste laulustuudio hoogne esinemine Tallinna Raekoja platsil. (foto: Urmas Orunurm)

Kaksteist hooaega tegutsenud Bel Canto laste laulustuudio alustab sel sügisel tegevust ka Nõmme kultuurikeskuses. Laulustuudio eesmärgiks on laste vaba aja sisustamine läbi muusikalise ja loova tegevuse.

1–2-aaastastele on mõeldud mudilaste sügiskursus, mis toimub 6. septembrist 30. novembrini. Kursusel lauldakse koos vanemaga, tantsitakse pallide ja rõngastega, mängitakse rütmipillidega, voolitakse ja tehakse tippetäppe.

25.augustil esinevad Bel Canto laste laulustuudio suvekursuse lõpetanud 1-2-aastased Tallinna loomaaia sünnipäevapeol. Kõik kursuse lõpetanud mudilased on aastaringselt teretulnud ka laulustuudio kontsertitele.

3–4- ja 5–7-aastastele toimuvad terve hooaja kestvad laulu- ja loovusringid. Lisaks kooslaulmisele õpitakse ja harjutatakse mängimist erinevatel rütmipillidel, omandatakse soololaulu esmaseid oskusi ja teadmisi, tantsitakse, joonistatakse ja voolitakse.

Viimastes Tähekeste numbrites ilmusid ka laulustuudio laste pastellijoonistused. Tänaseks on antud hulgaliselt kontserte ja osaletud erinevatel konkurssidel. Viimasel ETV «Laulukarusellil» laulu «Musta kassi tango» kirglik esitus Theresa Saida Radha poolt toob siiamaani positiivset tagasisidet.

Septembris ilmub laulustuudiol kauaoodatud uus plaat. Eelmine plaat pealkirjaga«Tingel-Tangel» ilmus 2007. aastal.

Lisaks iganädalasele õppetööle on olulisel kohal stuudio kontsertid ja peod. Traditsiooniks on saanud isadepäeva kontsert, jõulupidu, vastlapäeva tähistamine, emadepäeva kontsert ja pidulik hooaja lõpetamine. Nendel üritustel saavad lapsed rohkelt esinemiskogemusi, rõõmu isetegemisest-laulmisest, enesekindlust ning lapsevanemad ülevaate tehtust.

Lisaks stuudio konsertitele osalesid Bel Canto laste laulustuudio lapsed möödunud hooajal ka rahvusvahelisel konkurssil «Tähtede laul» kahe kontsertiga, palju rõõmu jagus Tallinna vanalinna päevadel Raekoja platsi kontsertile.

Laulu- ja loovusringide lapsed esinevad samuti 25. augustil loomaia sünnipäeval ning päev hiljem toimuval Janno Põldma ja Heiki Ernitsa filmi «Lotte ja kuukivi saladus» esilinastusel.

Registreerimine telefonil 5645 5477 ja belcanto@hot.ee.

Aegna saarel toimus Nõmme lastele suvelaager

Autor: Reimo Remmelgas

--------------------------------------------------------------------------------------------

5. augustil lõppes nädalane laste välilaager Aegna saarel, kus Põhja kaitseringkonna vahipataljoni kaadrikaitseväelased ning ajateenijad jagasid 23-le 8–16-aastasele lapsele lisaks sõjalistele teadmistele ka näpunäiteid, kuidas metsas hakkama saada. Suvelaagri korraldasid Nõmme linnaosa valitsuse alaealiste komisjon, Nõmme sotsiaalkeskuse laste päevakeskus ja Põhja kaitseringkonna vahipataljon.

Füüsilised katsed Aegna lastelaagris. (Foto: erakogu)

Laagri eesmärk oli ennetada Nõmme piirkonna noorte seas sõltuvusainete tarbimist ning korduvate õigusrikkumiste arvu. Laagri tegevusega sooviti vähendada noorte agressiivust, suurendada usalduse- ja turvatunnet ning tõsta enesehinnangut. „Põhja kaitseringkonna vahipataljoni poolne eesmärk oli distsiplineeritud praktika käigus anda lastele ülevaade sellest, mida kaitsevägi endast kujutab. Oluline on juba võimalikult noores eas lastele kaitseväe tähtsust selgitada ning neid ajateenistuseks ette valmistada. Noorest east hoolimata said kõik metsas väga hästi hakkama ja jäid laagriga väga rahule,” kommenteeris lastelaagri eestvedaja nooremleitnant Merje Meerits. Kapten Merike Kütt lisas: „Selliste laagrite korraldamisega tahame me kaasa aidata kaitsetahte kujunemisele ning julgustada poisse ajateenistusse tulema. Tunnustame Nõmme Sotsiaalkeskuse algatust.”

Viie päeva jooksul tegeleti peamiselt spordi, orienteerumise, erinevate mängude ning välioskuste lihvimisega. Lisaks käisid laagris külas Päästeameti Demineerimiskeskuse esindajad, kes aitasid kapral Andres Saril läbi viia pommiohutuse teemalise hoiatava ja ennetava loengu ning tõid lastele meeneid. Laste päevakeskus soovib tänada Eesti Jalgpalli Liitu, kes kinkis laagris osalejatele 20 piletit Eesti- Aserbaidžaani mängule.

Põhja kaitseringkonna vahipataljon on korraldanud laagreid riigikaitseõpetuse õpilastele ja Saaremaa noorkotkastele juba kuus aastat, kuid selline laager toimus esmakordselt. „Kõik lapsed ja töötajad said laagris väga positiivse eduelamuse ja soovime laste päevakeskuses ka tulevikus kaitseväe teemalisi üritusi korraldada“ sõnas laste päevakeskuse kasvataja Kristiina Jürman.

Nõmme sotsiaalmaja tähistas 12. sünnipäeva

Autor: Nõmme Sõnumid

------------------------------------------------------------------------------------------

Teisipäeval, 16. augustil tähistas Nõmme sotsiaalmaja oma 12. sünnipäeva. Sünnipäeva puhul olid sotsiaalmaja peret õnnitlema tulnud Nõmme linnaosa valitsuse töötajad eesotsas linnaosavanema Erki Korpiga, riigikogu liikmed Rainer Vakra ja Viktor Vassiljev, Nõmme tervisekeskuse juhtaja Eve Karmo ning paljud sotsiaalmaja kaastöötajad ja partnerid.

Sotsiaalmaja pere külaliste kõnesid kuulamas. (Foto: Tiina Lättemäe)

Nõmme sotsiaalmaja pere kiitis ja tänas sotsiaalmaja direktorit Ülle Kasepalu ja kogu kollektiivi sooja suhtumise ning vastuvõtu eest. Linnaosa vanem Erki Korp rõhutas Nõmme sotsiaalmaja tugevat meeskonnatööd, tunnustades sotsiaalmaja pere oskust elus lihtsatest asjadest rõõmu tunda ning ikka ja alati positiivseks jääda.

Nõmme sotsiaalmaja direktorit Ülle Kasepalu õnnitleb Nõmme linnaosa vanem Erki Korp. (Foto: Tiina Lättemäe)

Nõmme sotsiaalkeskuse kõrval on sotsiaalmaja näol tegemist suurima sotsiaalinstitutsiooniga Nõmme linnaosas. Lisaks sotsiaalkorteritele tegutseb majas ka pansionaat. Hoones paikneb veel saun, mida saavad kasutada kõik ümbruskonna elanikud. Lisaks sellele asub seal Männiku raamatukogu, on spordisaal, kus oma treeninguid viivad läbi mitmed klubid, ning jõusaal. Nõmme sotsiaalmaja asub aadressil Pihlaka 12.

75 aastat Mustamäe basseine

Autor: Leho Lõhmus
-----------------------------------------------------------------------------------

Nõmme spordikeskuse eelkäija Mustamäe supelasutus 1938. aastal. (foto: Voldemar Kõdar)

1925. aastal, pärast Nõmme kandmist kuurortide nimekirja, hakati siin tõsisemalt mõtlema ka supelbasseinide rajamisele. Kus vajadus, seal leidub alati ka ettevõtlikke mehi. Plaane esitati mitmeid. Nii kaaluti Pääsküla jõe juhtimist Nõmmele, basseinide rajamist jõe kääru, puurkaevude vee kasutamist basseinide täitmisel jne. Nõmme ettevõtja Johan Must pakkus välja oma kava – ehitada supelasutus Mustamäe nõlva alla, kasutades looduslikke allikaid.

Kuigi plaan oli neist kõigist realistlikum, leidis ta siiski rohkesti vastaseid. Põhilise vastuargumendina esitati sealset soist, ehitusele vähesobivat pinnast ning paiknemist nõlva põhjapoolse külje all. Ei olnud pääsu ka pilgetest ajakirjanduses. Sellest hoolimata haaras plaani autor julgelt härjal sarvist ning 10. oktoobril 1927 esitas ta Nõmme linnavalitsusele taotluse ehitusloa saamiseks, mis varsti ka rahuldati. Kuid siis kerkis tema kavatsusele ootamatu takistus – nimelt kuulusid Mustamäe alused maad mitte Nõmme linnale vaid Glehni pärijatele. Läbirääkimistega jõuti lõpule alles 1934. aastal ja linn pani siinsed maad müüki hinnaga 20 senti/m².

Mustamäe basseinide avamine. (foto Voldemar Kõdar)

Johan Must ostis vajalikud maad ning võis hakata plaanitut ellu viima. Kuid taas tekkis uus takistus – abist keeldusid nii linnavalitsus kui ka kohalikud ärimehed. Majandusministeeriumilt saadud 15 000 kroonise laenuga alustati 1935. aastal siiski töid. Projekti valmistas arhitekt Tõnis Mihkelson, kes oli üks peamine J. Musta toetajaid ja julgustajaid. Kompleksi esimene järk – üks 50-meetrine bassein ja kohvikuhoone – valmisid napilt aasta jooksul. 75 aastat tagasi, 16. augustil 1936, toimus pidulik avamine üle 3000 inimese osavõtul. Kohal oli Nõmme linnapea Ludvig Ojaveski, linnavolikogu ja spordiseltside esindajad. Tehtud tööle anti kiitev hinnang ka ajakirjanduses.

Mustamäe supelasutus.(foto: Voldemar Kõdar)

1937-38 valmisid teine bassein, riietusruumid, 10-meetrine hüppetorn ning luigetiik. Vaatamata sellele, et puudusid kogemused taoliste rajatiste projekteerimiseks, paistab tolleaegne Nõmme supelasutus silma teravmeelsete tehniliste lahendustega. Vajaliku temperatuuri saamiseks läbis Rõõmuallika vesi neli eelsoojendusbasseini, kusjuures vee pehmendamiseks ja hapnikusisalduse tõstmiseks oli rajatud kunstlikud kosed (kokku langes vesi kuuel korral). Puhtuse tagamiseks tõsteti veepind igal õhtul 10 cm võrra, hommikul juhiti aga liigne vesi koos pealekerkinud sodiga ära. Täielik veevarustus toimus 40-45 tunni jooksul. Tööde mahust annab pildi kas või fakt, et ainuüksi plaažide tarbeks tuli kohale vedada ligi 10 000 kantmeetrit liiva. Kõik tööd tehti käsitsi.

Vee pehmendamiseks ja hapnikusisalduse tõstmiseks oli rajatud kunstlikud kosed (kokku langes vesi kuuel korral). (foto: Voldemar Kõdar)

Basseinid leidsid kohe aktiivset kasutamist. Siin viidi läbi nii Eesti meistrivõistlusi kui ka rahvusvahelisi jõuproove ujumises. Mitmed meistritiitlid viis Nõmmelt tulevane laulja Georg Ots, kes 1939 püstitas samas ka Eesti rekordi 800 meetri ujumises. 1938. aastal asutatud Mustamäe Spordiharrastajate Klubi hakkas korraldama võistlusi Johan Musta rändkarikale. Igal aastal korraldati veepidusid ja etendusi. Kohvikumajas toimusid regulaarselt malevõistlused, kus simultaane andis ka suurmeister Paul Keres.

Naiste ujumiskursus Mustamäe basseinides.

13. augustil 1938 peeti siin maha ka üks korralik basseini kuninganna ja kuninga valimine. Viimaseks sai Estonia laulja Aarne Viisimaa, keda autasustati sini-must-valge lipuga, millel kiri «Nõmme Supelasutuse kuningale 1938.a.». Muutmaks asutus aastaringseks, avati siin talvel liuväli ning sai harrastada ka talisuplust.

24. detsembril 1940 supelasutus natsionaliseeriti. ning see läks Tallinna Hotellitrusti haldusse. Endisest omanikust J. Mustast sai ettevõtte hooldaja ning alates 1944 Mustamäe kuurortide valitseja. Sellel kohal töötas ta kuni 1947. aastani. Realiseerimata jäid mitmed plaanid sh. kolmanda basseini ehitus ning köisraudtee rajamine Mustamäe nõlvale.

Mustamäe basseinid 1963. (foto: R. Valdre)

30. novembril 1945 viidi basseinid spordiselts Kalev alluvusse. Algul jätkati pooleliolevat ehitust, valmisid uued riietuskabiinid ja uus 10-meetrine hüppetorn arhitekt Peeter Tarvase projekti järgi (1947). Siis aga huvi rauges, «rahva omandusse» sattunud vara lagunes. Ainsana valutas südant endine omanik, kes kirjutas kirja isegi tolleaegsele Tallinna peaarhitektide D. Brunsile. Lubadusi anti, kuid midagi praktilist ette ei võetud. 1970. aastate algul viis tuli hävingu lõpule. Kinnitust leidis tõde, et mis on kõigi oma, pole kellegi oma. Nõmme oli ilma jäänud ühest armsamast puhkepaigast.

Nõmme spordikeskus praegu. (foto: Jukko Nooni)

1975. aastal valmis «Kommunaalprojektis» basseinide taastamisprojekt. Algas pikk ja vaevarikas protsess, basseinid jõuti remontida ja avada kuid siis tuli taas seisak. Vahepeal soikunud töö võeti uuesti käsile 1987. aastal. 2005. aastal valmis uus hoone (arhitektibüroo Ehala ja Irik). 2006 sai valmis ekstreemspordirada ja sama aasta 9. septembril avati kompleks uuesti. Nüüd juba kolmandat korda ning loodetavasti jäädavalt.

Spordikeskuse sünnipäev

Nõmme spordikeskuse 75. sünnipäeva tähistatakse laupäeval, 20. augustil. Kõik sellel päeval pääsme lunastanud saavad Nõmme spordikeskuse poolt kingitusena nautida põnevat kultuuriprogrammi.

09.00 - 18.00 - avatud ujula ja saunad.
11.00 - 20.00 - Nõmme seikluspargilt päevapakkumine -20% tavahindadest.
18.00 - 19.00 - esineb Marvi Vallaste trio.
19.00 – tervitus- ja õnnitlussõnavõtud.
19.30 - 20.15 - näidatakse Tallinna TV saadet«Nõmme Spordikeskus – 75».
20.15 - 20.45 - ajaloolane Leho Lõhmus räägib spordikeskuse ajaloost.
20.45 - 22.15 - esineb Uku Suviste.

Lisainfo www.sportkeskus.ee,
Nõmme Spordikeskus asub aadressil Külmallika 15a

Nõmme Tänavakorvpall 2011 II etapi tulemused

(Foto: Nõmme Sõnumid)

Autor: Rainer Ivanov, kohtunik
---------------------------------------------------------------------------------------
Pühapäeval, 7. augustil toimus Nõmme põhikooli korvpalliplatsil teine üritus sarjast Nõmme Tänavakorvpall 2011.

Kui juuli keskel selgitati parim seitsme võistkonna vahel, siis seekord oli kella 12 kohale tulnud kümme võistkonda, kes loositi kahte viieliikmelisse alagruppi. Mõnusat ja suvist päeva oli nautima tulnud üsna palju spordisõpru, kes ei pidanud mängudes pettuma.

A-alagrupis ei tundnud kordagi kaotusekibedust võistkond Vaikus Enne Tormi (1. etapi võitjad), kes alagrupi esikohamatšis alistasid meeskonna Nahker tulemusega 16:7. Kolmandana pääses alagrupist edasi võistkond Nõmme Tankid ja neljandana BC Buldooser. Nende omavaheline kohtumine oli väga tasavägine ja leidis lahenduse 11:9 alles lisaajal. Viimaseks jäi selles alagrupis võistkond BC Forwards.

B-alagruppi oli sattunud väga võrdne seltskond ning kui kõigil oli neli mängu mängitud, siis tuli paremusjärjestuse selgitamiseks appi võtta korvide vahe, mille tulemusena pääses sellest alagrupist võitjana edasi meeskond Sajebonks-3, teisena Sajebonks ning kolmandaks ja neljandaks jäid meeskonnad Vahet Pole ja Vihased Tihased. Alagrupi punase laterna roll saatis võiskonda Rendzu.

Veerandfinaalidest kõige põnevama duelli pidasid Sajebonks ja Nõmme Tankid, millest väljus tulemusega 11:7 ja pääses poolfinaali Sajebonks. Vaikus Enne Tormi alistas 15:7 Vihaste Tihaste võistkonna ja Nahker näitas 14:9 koha kätte Vahet Pole meeskonnale. Ka raskemasinate meeskond BC Buldooser oli oma jõuvarud alagrupi mängudesse jätnud ja alistus 5:14 meeskonnale Sajebonks-3.

Poolfinaal võistkondade Sajebonks-3 ja Nahker vahel kujunes päeva maiuspalaks. Selles mängus pakuti korve igale maitsele ja pinget jagus mängu lõpuni, tulemuseks 14:13 Nahkeri kasuks. Veidi rahulikumast teisest poolfinaalist pääses finaali esimese etapi võitja Vaikus Enne Tormi, kes alistas seisuga 12:7 Sajebonksi.

3.–4. koha matšis sai seekord auhinnalise kolmanda koha Sajebonks-3.

Finaalis ei andnud tiitlikaitsjad Nahkerile võimalust üllatada ja taas sai parima meeskonna tiitli Vaikus Enne Tormi tulemusega 16:9.

Lõplik paremustabel:

I koht Vaikus Enne Tormi (Ats Pildre, Valmar Raigo, Lauri Laks, Allar Leppind)
II koht Nahker (Juhan Odamus, Tanel Vaarmann, Raido Sepp)
III koht Sajebonks-3 (Mikk Valdas, Artur Bazõlev, Martin Tõrv, Lauri Nurgamaa)
IV koht Sajebonks
V–VIII BC Buldooser, Vahet Pole, Vihased Tihased, Nõmme Tankid
IX–X Rendzu ja BC Forwards

Kohtumiseni 21.augustil kell 12.00!

Täname toetajaid Nõmme linnaosa valitsust, Saku õlletehast, Hiiu pubi ja Ku:lsa:li.

Galerii: Algas Glehni kuju kipsvormi tegemine

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------

Sel nädalal alustati Glehni ausamba kipsvormi valmistamist. Kuju valmib Aivar Simsoni kavandi järgi. Simsonit abistab töö juures skulptor Paul Mänd.

Nõmme rajaja Nikolai von Glehni ausammas püstitatakse Mustamäe veerule jalakäijate silla ja Nõmme turu vahelisel haljasalale. Kuju avatakse 12. novembril, mil tähistatakse 85 aasta möödumist Nõmmele linnaõiguste andmisest. Fotod: Aap Korp

Skulptorid Paul Mänd ja Aivar Simson.

Nii see algas.

Ka linnaosavanem Erki Korp sai käe valgeks.

Erki Korp kohtus Nõmme kergejõustikuklubi juhtidega

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

Toomas Berendsen, Erki Korp ja Anu Vackermann.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp kohtus täna Nõmme spordiklubi alla kuuluva Nõmme kergejõustikuklubi juhtidega.

Nõmme kergejõustikuklubi on välja kasvanud 1954. aastal loodud Nõmme spordikoolist. Klubina tegutsetakse 1993. aastast. 120 000-eurose aastaeelarvega klubis treenib ligi 400 last.

Kohtumisel räägiti Vana-Pärnu mnt 7 asuva klubi hoone viletsast seisukorrast. Mõne aasta pärast vajab maja remonti. Samuti teevad klubi juhtkonnale muret kõrvalkrundil asuva Tallinna lastekodu kasvandikud, kes lõhkusid nädala alguses kergejõustikuklubi aia ja lillepoti. Nõmme linnaosa vanem Erki Korp lubas kindlasti võtta ühendust lastekodu juhatajaga, et selline tegevus lõppeks.

Korpi hinnangul vajaks linnaosa spordielu süsteemset arendamist. "Loomisel on Nõmme spordikoda, kuhu oleks koondunud kõikide linnaosas tegutsevate spordiklubide ja -seltside juhid. Spordikoda hakkaks koos käima kaks korda aastas ning kõik osapooled saaksid seal rääkida oma probleemidest. Samas muudaks see linnaosa toetuse alused sprodiklubidele läbipaistvamaks ja arusaadavamaks," selgitas linnaosavanem.

Lugeja kiri: Puuärika petuvõtted

Autor: Heido Ots, nõmmelane
--------------------------------------------------------------------------------------

Väikese kavaluse ja mõningase hurjutav-ähvardava suupruukimisega saab ebaaus puidumüüja pensionärile kerge vaevaga poetada õue 12 ruumi raha eest napilt 11 ruumimeetrit puid.(foto: Ester Vaitmaa/Delfi)

Paljud nõmmelased varuvad veel talvepuid. Ehk kulub neile ära kogemusel põhinev kirjeldus ühe puuärika petuvõtete kohta.

Kõigepealt tuleb pakkuda märja lepa laotud ruumimeetri soodsana paistvat hinda, nt 37 eurot. Seejärel laduda 2,2 meetri laiusesse veokasti 1,5-meetriste poortidega tasa 7 poolemeetriste halgude virna ja öelda: „Siin on 12 ruumi“. Kui ostja juhtub veel oskama peast arvutada ja ütleb, et seitse 1,65-ruumimeetrist virna on ju ainult üksteist ja pool ruumi (päris täpselt 11,55), siis selle peale tuleb öelda, et noh, kas hakkame juuksekarvu lõhki ajama või? Lisaks tuleb tellitud poolemeetriste halgude vahele laduda 25–30% halge teisest, 40-sentimeetriste virnast. See annab koorma peale veel 0,58–0,69 ruumi „säästu“. Nurisejale, et miks nii palju halge nii lühikesed on, tuleb lasta sohvril öelda, et enne ka üks hakkas õues sentimeetrilindiga vehkima, see jäi puudest ilma; küll peremehelt saab kohe uue aadressi, kuhu koorem viia. Selle peale rahuneb mitu päeva oodanud ja puude vastuvõtuks aja varunud inimene kohe maha.

Nii et väikese kavaluse ja mõningase hurjutav-ähvardava suupruukimisega saab pensionärile kerge vaevaga poetada õue 12 ruumi raha eest napilt 11 ruumimeetrit puid. Ehk teiste sõnadega, võtta temalt kokkulepitud 37 euro asemel 40–41 eurot ruumimeetri eest, peaaegu kuiva puu hinda. Niisugust äri ajab üks kohalikus lehes tihti kuulutav maamehest kavalpea, kelle autot näeb Nõmme vahel tihti ringi sõitmas. Olgem valvsad ja ärgem laskem tal leida ühtki „uut aadressi“! Viigu ta juht talle kordki koorem koju tagasi. Ehk tuleb tühisõidu peale koju tagasi ka karistamatusetunde tõttu kadumaläinud ärimeheau. Sest 260 krooni pole juuksekarva hind ja 330–400 krooni nimel tasub detsimeetreid (mitte sentimeetreid!) mõõta küll (arvud on ühe koorma kohta ja ilmekuse huvides endises rahas; kui nimelised hinnad edasi tõusevad, suureneb kirjeldatud kelmustest tingitud kahju veelgi).

Ja veel – ärge unustage raha maksmisel kviitungit küsida!

Viimane võimalus osaleda sel suvel linnalaagris

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------


(foto: Männiku noortekeskus)

Männiku noortekeskuse korraldatava linnalaagri “Laagri lainetel” viimane laagrivahetus toimub 22.-26.augustini.

Laagri ajal seigeldakse madrustena linnas, käiakse kinos, bowling`us külastatakse jäämurdjat Suur Tõll, meisterdatakse Polymeri kultuuritehase trükikojas, käiakse Vembu-Tembumaal.

Laagrist on oodatud osa võtma 7-15aastased noored. Osalustasu on Tallinna noortekeskuste kaardi omanikele 39 € ning ilma kaardita 45 €. Hinna sees on soe lõunasöök igal laagripäeval.

Noortekeskuste kaardi võib teha noortekeskuses kohapeal ja see maksab 3,50 € ning kehtib kõikides Tallinna noortekeskustes kuni noore 26aastaseks saamiseni.

Lisainfo:
Männiku noortekeskus
Männiku tee 96
Tel 639 5559, 5556 7781, e-post: manniku@taninfo.ee

Nõmme Jazzi suvefestival pakkus meeleolukaid hetki

Autor: Jaanika Ventsel, Nõmme Jazzi suvefestivali korraldaja
--------------------------------------------------------------------------------------

Festivali lõpetas Pepe Ahlqvisti sume bluus ning teda saatev Estonian Dream Big Band Siim Aimla juhatusel. (foto: Vladimir Krasnoštšjokov)

5. ja 6. augustil Tallinnas Nõmmel toimunud suvefestival pakkus meeleolukaid hetki. Reedeseid kontserte Glehni pargis soosis soe ja päikeseline ilm. Publikut kogunes Tähetorni ümber 400 inimese ringis ning kes ei mahtunud torni esisele platsile, jalutasid pargis uudistades vastrenoveeritud Glehni „Kalevipoega“ ja „Krokodilli“.

Palmimajja suur osa soovijatest ei mahtunud ja et katus on klaasistamata, sai Tuuli Tauli kontserti väga hästi kuulata katuselt sisse vaadates või hoopis natuke eemal piknikutekil lesides. Selge ilm soosis ka tähevaatlejaid, kes nägid Kuud, Jupiteri ning ootamatult ilmunud haruldasi virmalisi.

Laupäevane pilvine ilm tekitas korraldajatele muremõtteid. Kui väikese lava esinejad alustasid kuiva ilmaga, siis pealava esimesest esinejat, läti ansamblit Auli tervitas korralik vihmasadu. Heitlikust ilmast hoolimata, võttis publik esinejad väga soojalt vastu.

Kahe lava süsteem toimis suurepäraselt ja muusika kõlas pea kogu aeg. Väikese lava noored artistid pakkusid muusikalisi üllatusi. Late´s 5 puhul oli raske uskuda, et tegemist on eestlastega ning kandlevõlur Laima ja džässbassist Ara kontserti pidasid mitmedki päeva suurimaks elamuseks. Melosolex pakkus kuulajatele kõige enam üllatusmomente, sest nii fantaasiaküllast muusikat, mida nemad mängivad, ei oska isegi džässikriitikud kirjeldada. Õhtu lõpetas Pepe Ahlqvisti sume bluus ning teda saatev Estonian Dream Big Band Siim Aimla juhatusel mängis tõepoolest nagu unistuste bänd.

Nõmme Jazzi suvine festival toimus esimest korda kuuludes Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi. Kui tavapäraselt on festival sügisel ning väikestes kontserdipaikades, siis seekordne festival tõi kõik kontserdid ühte kohta ning pakkus kuulamiseks ka mitmeid suuremaid ansambleid. Esialgu ühekordse üritusena plaanitud muusikafestival sobis Nõmme rohelusse sedavõrd, et korraldajad peavad plaani jätkata ka järgmisel aastal.

Piltuudis: Nõmme õpilasmalev lõpetas oma töösuve

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------------

25. juulist 7. augustini tegi Nõmme linnaosas tööd õpilasmaelva rühm. Noored osalesid erinevatel heakorratöödel, kuid töötamise kõrval panid nende rühmajuhid suurt rõhku ka vaba aja sisustamisele ja kultuuriüritustele: käidi väikestel väljasõitudel, külastati raamatukogu, osaleti heategevusprojektis. Foto maleva lõpetamisest, esiplaanil Nõmme linnaosa vanem Erki Korp ja noori juhendanud heakorraspetsialist Lembit Toomik.

Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios toimub lastele kunstilaager

Autor: Piret Ellamaa, Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio
----------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio laste kunstilaagrisse on veel vabu kohti. (foto: Argo Luigas)

Suvel uue katuse peale saanud ja välisilmes värskendusremondi läbi teinud Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio väike majake Nõmmel Võsu tänav 5 ootab lapsi suvelõpu klaasi- ja keraamikalaagrisse. Laagris on kaks kolmepäevast vahetust, millest esimene toimub 15.–17. augustini ning teine 22.–24. augustini. Laagrisse oodatakse 6–15-aastaseid lapsi.

Stuudio eelmine laager toimus juuni esimeses pooles. Selle käigus külastasime keraamik Kadri Kaerma ateljeed, kus oli võimalus kunstniku lahke selgitamise saatel samm-sammult tutvuda vibalik-kasside valmimise protsessiga alates vedela savimassi vormi valamisest kuni maalitud, glasuuritud ja põletatud valmis toodeteni. Samuti käisime tarbekunstimuuseumis aaretejahil ning visandasime hilisema klaasitöö jaoks vihmasabinast hoolimata üles Glehni lossi.

Laagri käigus valmisid lastel muu hulgas kaunid keraamilised kassid ning grupitööna klaasitükikestest liimitud Glehni loss.

Eeloleva laagri käigus külastame taas tarbekunstimuuseumi, sest avastamisrõõmu seal jätkub. Samuti astume läbi ühe tuntud kunstniku ateljeest ning loomulikult arendame kätt ja silma nii savi- kui klaasitöös.

Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios on kursused ja laagrid toimunud nüüdseks juba pool aastat. Selle tegutsemisaja sisse mahuvad ka kaks näitust, millest esimene oli Nõmme muuseumis ja teine Tallinna keskraamatukogus. Kolmas näitus avatakse 13. augustil Nõmme raamatukogus, kuhu pannakse välja nii klaasitööd kui ka suve jooksul värskeltvalminud keraamikatööd.

Keraamikakurust juhendab Piert Ellamaa, klaasikursust Anna-Maria Vaino. Täpsem info kursuste kohta ja registreerimine aadressil klaasjasavi@gmail.com, või telefonil 5663 3773.

Nõmme noorsportlased esinesid Soomes võistlustel edukalt

Autor: Anu Vackermann, Nõmme kergejõustikuklubi
-----------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme kergejõustikuklubi noorsportlased medalisaagiga. (foto: Nõmme kergejõustikuklubi)

17.–19. juunini toimus Soomes Helsingis 27. korda võistlussari noortele kergejõustikus – Finlandia Junior Games. Võistlustel osales 25 klubi, sealhulgas ka Nõmme kergejõustikuklubi noorsportlaste võistkond.

Tublilt esinesid tüdrukute teatejooksude võistkonnad, kes saavutasid 4 x 100 m teatejooksus ja 4 x 60 m tõkkejooksus 3. koha. Võidukasse võistkonda kuulusid treener Ingrid Reiljani õpilased Jennifer Pavlov, Bianca Triinu Toots, Ege-Teili Oja ja Hanne Tõnts. Lisaks teatejooksudele oli väga edukas võistleja 10-aastane Jennifer Pavlov, kes võitis esikoha 60 m jooksus ajaga 8,75, 2. koha 60 m tõkkejooksus ajaga 10,84 ning 3. koha kaugushüppes tulemusega 4.29.

Samuti väärib märkimist 11-aastaste tüdrukute arvestuses kõrgushüppes esikoha saavutanud Ege-Teili Oja, kelle tulemus oli 1.41, kaugushüppes saavutas ta 4. koha tulemusega 4.42. Tublilt esines ka 10-aastaste poiste hulgas Oliver Laaspere, kes saavutas 60 m jooksus 3. koha ajaga 9,26.

1000 m jooksus esines hästi Hanne Tõnts, kes oli ajaga 3.32,87 kuues ja 800 m jooksus Elis Helen Starkopf, kes oli ajaga 2.27,09 viies.

Liikumisharrastus algab lapsepõlves

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
-------------------------------------------------------------------------------------------

Kolm kuud linnaosavanemana on läinud linnulennul ja teemade ring, millele olen keskendunud, on olnud vägagi lai. Nõmme linnaosa on alati panustanud inimeste võimalustesse värskes õhus oma vaba aega veeta. See on valdkond, kus tehtut tuleb hoida, kuid kindlasti ka uusi sihte seada. Oluline on liikumisharrastuse arendamine maast madalast, et meie inimesed oleksid terved ning noortest sirguks spordis järelkasvu. Tulemused ja saavutused spordis ei teki üleöö, vaid vajavad pidevat ja süsteemset treeningut.

1922. aastal loodi Nõmmel spordiselts Kalju, mis koondas erinevate spordialade harrastajaid ja kuhu kuulumine oli nõmmelasele au asi. Toonase spordiseltsi järjepidevuse kandja on jalgpalliklubi Nõmme Kalju, kelle mängudele Eesti jalgpalli meistriliigas paljud nõmmelased kaasa elavad.

Lisaks Kaljule on Nõmmel ka jalgpalliklubi Nõmme United, mida juhib Mart Poom. Klubi 1997. aastal sündinud poisid on järjest saavutanud erinevatel turniiridel hinnalisi esikohti. Mõlema klubi eesmärgiks on viljakas noortetöö, et meie jalgpall saaks väärilist järelkasvu, kuid mis kõige tähtsam – lapsed ja noored saaksid oma vaba aega veeta sporti tehes.

Nimetatud kaks klubi pole ainsad, kes nii suurte kui väikeste nõmmelaste sportimisvõimaluste eest hea seisavad. Nõmme linnaosa keskseks spordielu korraldajaks on Nõmme spordikeskus Külmallika tänaval, kus meil on uhked välibasseinid, rannavolleplatsid, tänavakorvpalliväljakud, rannajalgpalliväljak, lisaks jooksu-, ratta- ja käimisrajad.

Sportlikuks vaba aja veetmiseks pakub mõnusaid elamusi ka seikluspark. Talvel on väga populaarsed keskuse erineva pikkusega valgustatud suusarajad. Spordikeskuse alla kuulub ka kunstmurukattega Hiiu staadion, mida kasutavad kõik Nõmme koolid, Nõmme Kalju oma jalgpallitreeninguteks ja -mängudeks, samuti toimuvad seal mitmed jooksuvõistlused. Spordikeskuse hallata on ka Mustamäe suusahüppetorn ja slaalominõlv, et saaks tegeleda talispordi ekstreemsemate aladega, talvel on avatud lumerõngarada.

Spordikeskuse territooriumil asub Nõmme spordiklubi, kus noored saavad tegeleda kergejõustiku, korvpalli, tennise, lauatennise, ujumise, suusatamise, võimlemise, kahevõistluse-suusahüpetega. Eks head tööd tegevaid klubisid ole teisigi, kõiki ei jõua nimetada.

Kindlasti on vaja Nõmmele juurde uut spordihalli ja ujulat, samuti vajab kiiresti vahetamist Hiiu staadioni kunstmurukate. Ja miks mitte mõelda sellele, et Nõmme Kalju nimi oleks jällegi sama tähenduse ja haardega kui 1920. aastatel.

Nõmme unustatud aare - Tallinna tähetorn

Autor: Mario Mars, Tallinna Tehnikaülikool
------------------------------------------------------------------------------------------

Tallinna tähetorn Glehni pargis. (foto: Jukko Nooni)

Iga põline nõmmelane teab Glehni pargis asuvat tähetorni, kuid palju on ka neid, kes pole sellest kohast kuulnudki. Tihti tuleb üllatuda, et isegi kõik pargi terviseradade kasutajad pole seda raudkividest ehitatud torni märganud. Isegi kui teatakse Tallinna tähetorni asukohta, siis vähesed on seda hoonet seestpoolt näha saanud või seal astronoomia-elamust otsimas käinud. Kuna Tallinnas ja Põhja-Eestis teist tähetorni pole, võib tõepoolest öelda, et Tallinna Nõmme linnaosa on astronoomiavõimaluste poolest rikas. Nõmme Jazzi suvefestivali ajal (5.-6. august) on Tallinna tähetorn avatud kl 21-01. Külastustasu 5. augustil 2 eurot/inimene ja 6. augustil 3 eurot/inimene.

Nikolai von Glehni poolt 1910. aastal ehitatud ja praegu tähetornina tegutsev ehitis kannab kultuurimälestiste registris Hohenhaupti lossi vaatetorni nime. 51 aastat tagasi rajati Charles Villmanni algatusel mahajäetud torni observatoorium. See polnud esimene katse muuta Glehni torni tähetorniks, sest 1919. aastal saatis Hjalmar Mäe Nõmme alevi valitsusele ettepaneku Glehni mõisa pargis asuv torn tähetornina kasutusele võtta. Seda ei juhtunud hoolimata asjaolust, et Hjalmar Mäe isa ja onu olid sel ajal Nõmme alevi volinikud. Tallinna tähetorni paremad aastad möödusid Peep Kalvi juhtimisel, kuni astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika instituudis toimunud suurte muudatuste käigus otsustati tähetorn anda üle Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu.

Tallinna tähetornis on läbi aegade tehtud teaduslikke vaatlusi, läbi viidud õppetööd ja populariseeritud astronoomiat. Kuigi tähetornile pole kunagi reklaami tehtud, leidub piisavalt huvilisi, kes astronoomia-elamust saada tahavad ja tähetorniga ühendust võtavad. Külastajateks on enamasti lastega pered, sõpruskonnad või väikesed kollektiivid, sest korraga mahub torni kuni 25 inimest. Tähetorni külastab aastas keskmiselt 500 inimest. Harvem on toimunud suuremaid avalikke üritusi nagu Marsi vastasseis aastal 2003, Nõmme perepäev 2007, Muuseumiöö 2011.

Tavakülastaja kõige suuremaks sooviks on näha läbi teleskoobi tähistaevast. Seda võimaldab Tallinna suurim teleskoop üsna hästi. Kuna tegemist on küllalt suure instrumendiga, avaldab see paljudele sisse vaatamatagi muljet, aga taevavaatluste ajal kostab tihti teleskoobi tagant hõikeid, et Kuul on augud sees või lihtsalt «vau».

Kohalikuks vaatamisväärsuseks on omapärase kujuga Glehni kapp. Lisaks avaneb vaateplatvormilt suurepärane vaade Tallinnale.

Juba pikemat aega on Tallinna tähetorn olnud pidevas remondieelses seisundis. Kuigi 2010. aastal renoveeriti tähetorni fassaad, on siseremont määramata ajaks edasi lükatud. Sellepärast peab iga külastaja olema valmis torni tippu jõudmiseks ronima käsipuudeta treppidel ja oma riideid määrima. Seni ei ole see veel kedagi heidutanud. Tähetornist saadav elamus on seda väärt.

Tulevikuplaanide kohaselt saab tähetorn viimase remondietapi käigus uue moodsa teleskoobi, mis võimaldab tõsta rahvale suunatud taevavaatluste kvaliteeti. Ka on võimalik jõuda teleskoobis nähtava pildi otseülekanneteni, mis toob astronoomia igaühele koju kätte.

Eestlased riisusid EM-ilt koore

Autor: Jukko Nooni
------------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp koos võistkondlikus arvestuses esikoha saavutanud Eesti võistkonnaga. (foto: Aap Korp)

29.–31. juulini toimusid Nõmme noortemaja ringrajal 60. kiirusautomudelite Euroopa meistrivõistlused, millest võttis osa ligi 120 väliskülalist 15 riigist. Vaatamata keerulistele ilmaoludele saatis ka seekord Eesti meeskonda edu: 1,5 cm3 ja 2,5 cm3 mudelite klassis pälvis juba kolmandat aastat järjest Euroopa meistri tiitli Lembit Vaher. Eesti meeskonnas leidus teinegi Euroopa meister, 5,0 cm3 mudeliklassis võistelnud Tõnu Sepp. Võistkondlikus arvestuses saavutas Eesti võistkond 1. koha Venemaa ja Rootsi ees.

Kiirusautomudel on sisepõlemismootori jõul kiirust arendav omavalmistatud kuni kolm kilo kaaluv automudel, mis arendab spetsiaalsel autodroomil kiirust sõltuvalt mootori kubatuurist 250–340 km/h. Võistlusdistantsi pikkus on 500 meetrit (8 ringi), mille jooksul tuleb näidata maksimaalset keskmist kiirust.

Lembit Vaher pälvis 1,5 cm3 ja 2,5 cm3 mudelite klassis juba kolmandat aastat järjest Euroopa meistri tiitli.(foto: Jukko Nooni)

Nõmmel on kiirusautomudelite meistrivõistlusi peetud ka varem: 1999. aastal toimus siin samuti EM, 2004. aastal korraldati Nõmmel maailmameistrivõistlusi. Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on tal hea meel, et kiirusautomudelite Euroopa meistrivõistlused toimusid taas Nõmmel, sest eestlased kuuluvad sellel alal vaieldamatult maailma ja Euroopa tippu.

Kiirusautomudelid. (foto: Aap Korp)

Selline näeb välja mudeli sisemus. (foto: Jukko Nooni)

Eestlaste nimel on praegu viiest kehtivast maailmarekordist kolm. Automudelitega võidusõitmine on viimase kümne aasta jooksul toonud eestlastele arvukalt individuaalseid EM- ja MM-medaleid (82, neist kuldseid 39) ja võistkonnavõistluse esikohti. Eelmisel aastal toimunud nii Euroopa kui ka maailmameistrivõistlustel võitsid eestlased nii EMi kui ka MMi kuldmedalid neljas mudeliklassis. Läbi aegade on eestlastest kõige rohkem medaleid võitnud Lembit Vaher (27), kes on individuaalselt juba neljakordne maailmameister ja kümnekordne Euroopa meister. Meie edukamad on veel Mart Sepp 12 medaliga (8 kuldset), Priit Hoyer 12 medaliga (5 kuldset) ja Tõnu Sepp 11 medaliga (6 kuldset).

Lisaks medalitele ja võistkondlikule esikohale võitis Eesti võistkond juba 12. aastat järjest parimate kiiruste summa alusel Europapokali karika.

Eestlaste tulemused EMil
• 1,5 cm3 mudeliklassis: 1. koht Lembit Vaher, 4. koht Sven Aadla, 5. koht Rain Teder ja 10. koht Aleksei Ivanov.
• 2,5 cm3 mudeliklassis: 1. koht Lembit Vaher, 5. koht Priit Hoyer, 7. koht Andre Luman, 9. koht Lauri Teder, 14. koht Juri Gontar ja 16. koht Hannes Virunurm.
• 3,5 cm3 mudeliklassis: 5. koht Mart Sepp, 9. koht Taavi Kirsimägi, 15. koht Joosep Laas, 16. koht Ülo Liimask ja 20. koht Arco Aria.
• 5,0 cm3 mudeliklassis: 1. koht Tõnu Sepp, 3. koht Tiit Luman.
• 10,0 cm3 mudeliklassis: 3. koht Tõnu Sepp, 8. koht Ando Rohtmets ja 17. koht Magnus
Laas.