Sel pühapäeval on Nõmme Rahu koguduses lahtiste uste päev

Autor: Liina Sander
------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme Rahu kirik.

Kuigi kirik oma jumalateenistusliku eluga toimib aastaajast sõltumata oma kindlas rütmis, toob sügise saabumine koguduse ellugi kaasa rohkesti uut ja huvitavat. Nii toimubki 2. oktoobril Nõmme Rahu kirikus lahtiste uste päev, et tutvustada Nõmme Rahu koguduse tegemisi oma koguduse liikmetele. Nii neile, kel kogudusega tihedam side, kui ka neile, kes erinevatel põhjustel koguduse elust ehk kõrvale jäänud. Aga loomulikult kõigile, kel koguduses toimuva vastu lihtsalt elav huvi.

Lahtiste uste päev algab kell 10.30 jumalateenistusega kirikus aadressil Võsu 5. Jumalateenistuse ajal on 4–14-aastastel lastel võimalus minna lastekirikusse ning saada osa eakohasemast tegevusest. Jumalateenistuse järel, orienteeruvalt kell 12.15 saab kiriku kõrval asuvas kogudusemajas tassi tee ja kohvi kõrval kuulda koguduse erinevate töövaldkondade tutvustusi: sotsiaal-, muusika-, laste- ja noorsootöö, koguduse nõustamistegevus, 80-klubi ja tervisliku elustiili klubi, meeste piibliring, Alfa kursus, palverühm jpm. Oma tegevust tutvustab ka koguduse juures tegutsev Anonüümsete Alkohoolikute Rahu rühm, kirikaias tegutsev klaasi- ja keraamikakoda ning kogudusemajas kodu leidnud Nõmme sotsiaalkeskuse kangakudujad.

Edasi saab igaüks juba ise minna ja lähemalt tutvust teha nende inimestega, kes mingit konkreetset töölõiku veavad, ning ennast soovi korral sobivasse kohta kirja panna. Huvilised saavad teavet ka erinevate kiriklike talituste kohta (ristimine, leer, laulatus, pühitsemised, matus jm). Võimalik on saada koguduse kantseleis infot oma suguvõsa kohta või tasuda näiteks liikmemaksu. Paluda võib vaimulikult eestpalvet oma muredele või lihtsalt rääkida oma elu rõõmudest või raskustest mõne koguduseliikmega. Lahtiste uste päeva kokkuvõtted tehakse kell 14.30 Nõmme Rahu kirikus ning päeva jääb lõpetama Andres Uibo orelikontsert Lunastaja kirikus (Õie 10) kell 15.

Üht päris uut asja tutvustatakse lahtiste uste päeval ka. Nimelt on alates 20. oktoobrist kord kuus algusega kell 18.30 Nõmme Rahu kirikus koguduseõhtu. Koguduseõhtul saab valida meeste piibliringi, naiste osadus- ja palvegrupi, klaasi- ja keraamikakoja jpm vahel.

Võileivakonkursi finaal Nõmme spordikeskuses

Autor: Nõmme Sõnumid

-------------------------------------------------------------------------------------
Nõmme koolinoorte võileivakonkurss „Ilus, lihtne, tervislik” päädib 1. oktoobril kell 11 finaaliga. Nõmme spordikeskuse basseinikohvikus astuvad võistlustulle 12 finalisti, et endi hulgast välja selgitada kolm kangeimat võileivameistrit.

Fotol (vasakult) Rasmus Sander Luik ja Markus Mikk Pääsküla gümnaasiumi 9B klassist koos Rafiga. Autor: Eveli Luik.

Kolm nädalat kestnud võileivakonkursi poolfinaalidest on osa võtnud kokku 69 last ja koolinoort. Finaali pääseb edasi 12 võistlejat, kel seekord tuleb žürii pilgu all valmistada lausa kaks identset võileiba.

Samas pakub Eesti Lauajalgpalli Liit kella 11–13 spordikeskuse fuajees Nõmme koolinoortele toredat osalemis- ja kaasaelamisvõimalust lauajalgpallifestivalil. Osavõtuks saab registreeruda aadressil info@lauajalgpall.ee

Endiste Poliitvangide Nõmme Grupp mälestas Elvi Pirki

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------

Elvi Pirki käisid Tallinna metsakalmistul mälestamas Arnold Kangro, Ott Valgma, Enno Luik, Voldemar Lillak, Vilma Jõesalu, Leonhard Mägi, Magda Niklus, Ludmilla Raudsep, Hilja Sarapuu ja Erki Korp.

Eile külastasid Endiste Poliitvangide Nõmme Grupi liikmed Tallinna metsakalmistut, et mälestada legendaarset Nõmme seltsielu edendajat Elvi Pirki tema 90. sünniaastapäeval. Samuti viidi küünlad presidentide Konstantin Pätsi ja Lennart Meri kalmudele.

«Suhteliselt noore inimesena olen veendunud, et minevikus toimunut, kus inimesi karistati nende maailmavaate või veendumuste pärast, ei tohi unustada. See on sõnulseletamatu, mida tehti, kui inimesed aastateks vangilaagritesse saadeti ja mida see nii neile kui nende peredele tähendas,» sõnas Nõmme linnaosa vanem Erki Korp.

Korpi kinnitusel ei tohi Elvi Pirgi panust Nõmme linnaosa ellu alahinnata, sest tema algatused elavad praegugi edasi. «Tema initsiatiivil ja juhtimisel avati 14. juunil 1991 Pääsküla jaama juures 1941. aasta suurküüditamise mälestusmärk, millel juures sellest alates on igal aastal mälestustseremooniad toimunud. Elvi Pirk algatas Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamise traditsiooni Nõmme Rahu kirikus iga aasta 2. veebruaril,» lisas linnaosavanem.

Elvi Pirk oli üks väheseid sõjaeelse Eesti seltsielu juhte, kes oli aktiivselt tegev seltsielu taastamisel uuel iseseisvusajal. Elvi Pirk oli Eesti gaidiliikumise taastajate hulgas, ta oli korduvalt valitud Nõmme Heakorra Seltsi juhtorganitesse, aastaid oli tema vedada Endiste Poliitvangide Nõmme Grupi tegevus.

E. Pirgi teeneid on vääristatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga (1997), Keila lahingu mälestusristi, Kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi ja mälestusmedaliga. 1996. aastal annetati talle Nõmme medal ja 2000. aastal Suure Nikolai autasu. 12. novembri 2003. aastal, Nõmme linna 77. aastapäeval, sai Elvi Pirk Nõmme linnaosa valitsuselt elutööpreemia. Elvi Pirk suri 23. juulil 2005.

Koolitoetuste maksmisest

Autor: Anu Jalakas, Nõmme linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
--------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond tuletab meelde, et kolme kuu jooksul alates õppeaasta algusest saab taotleda esmakordselt kooli mineva lapse toetust. Toetust makstakse avalduse alusel lapsevanemale tingimusel, et vähemalt üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse kooliminekut ning laps on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik, elab toetuse taotlejaga ühel aadressil ja asub õppima Tallinna kooli.

Toetuse suuruseks on 320 eurot, millest 50% makstakse lapse kooliminekul ja 50% juunis pärast 1. klassi lõpetamist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on katkematult rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud ja laps õpib Tallinna koolis.

Lisaks makstakse üldharidus- või kutseõppeasutuste kuni 19-aastastele õpilastele kooliminekutoetust (32 eurot) tingimusel, et pere on saanud toimetulekutoetust jooksval aastal enne lapse kooliminekut. Toetust on võimalik taotleda kolme kuu jooksul alates õppeaasta algusest, seda ei maksta esmakordselt kooli mineva lapse toetuse saajale.

Sotsiaaltoetuste taotlemiseks tuleb esitada avaldus Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda või infosaali (Jaama 1 või Vabaduse pst 77, telefon 645 7333). Avaldused võib saata ka digitaalselt allkirjastatult elektronposti aadressile nomme.hoolekanne@tallinnlv.ee. Esmakordselt kooli mineva lapse taotluse saab esitada ka riigiportaalis www.eesti.ee.

Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond asub aadressil Nõmme-Kase 12b. Vastuvõtuajad on esmaspäeviti kl 9–12 ja 14–18, teisipäeviti kl 9–12, neljapäeviti kl 9–12 ja 14-17. Informatsiooni võib küsida telefonil 645 7384.

Nõmme noortemaja klaasikunstil kõrge tase

Autor: Rainer Põldeots, Nõmme noortemaja
-------------------------------------------------------------------------------------

Järvakandi noorte klaasimeistrite konkursil «Minu klaas», mis tänavu toimus kuuendat korda, ülesastumine on Nõmme noortemaja klaasiseppade jaoks omamoodi lakmuspaber ja traditsioon.

Tegemist on väärika ülevaatega Eesti noorte klaasikunstnike tasemest (üle 200 osaleja), millel osaletud juba aastaid ja kust pole kunagi tagasi tuldud tühjade kätega. Pigem vastupidi: professionaalsetest klaasikunstnikest koosnev žürii on tunnustanud kõrgete kohtadega mitmeid õpetaja Lea Maureri käe all Nõmme noortemajas klaasikunsti omandanud õpilasi. Nii ka sel aastal. Vanuserühmas I–IV klass saadi kaks auhinnalist kohta: 1. koht Thor-Erik Tikand – vaagen «Risti-rästi ruuduline» ja 2. koht Kritel Sommer – vaagnad «Värvilised õied».

Kaks esimest auhinda võeti ka V–IX klassi arvestuses: Margit Lepik – installatsioon «Karjakoer» ja Sandra Sommer maalitud alused «Kaksikud». Gümnaasiumi arvestuses sai 3. koha Karina Tamm graveeritud vaasi eest «Lillele». Lisaks sai klaasiteemalise muinasloo «Klaasisepa naine» eest 2. koha Maria Naulainen.

Auhinnasaju loogilise jätkuna sai parima klaasiõpetaja tiitli Lea Maurer.

Nõmmel töötab lastekaitse sama pühendunult kui Espoos

Autor: Anu Jalakas, Nõmme linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
---------------------------------------------------------------------------------------

Tänavu kevadel käisid Nõmme linnaosa valitsuse lastekaitsetöötajatel külas kolleegid Espoo linnast Espoonlahti linnaosast. Soome lastekaitsetöötajad tundsid huvi Eesti lastekaitse õigusliku regulatsiooni ja meil pakutavate teenuste vastu, samuti huvitas neid Nõmme linnaosa lastekaitsetöö korraldus jne. Pärast külaskäiku saabus peagi Nõmme lastekaitsjatele Espoost kutse vastukülaskäiguks.

Nõmme sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajad, alaealiste komisjoni sekretär, erinoorsootöötaja ja osakonna juhataja külastasid Espoonlahti linnaosa 22.-23. septembril. Esmalt kuulati ülevaadet lastekaitsetöö korralduslikust poolest Espoonlahtis ning seejärel oli võimalus külastada kahte laste hoolekandega seotud asutust ning koolieelikutele mõeldud kunstimaja.

Tutvunud Espoonlahti hoolekandeasutuste ja lastekaitsetöötajate tööga, võib öelda, et Espoos on lastekaitsetöö ja -teenused põhjalikult läbi mõeldud, toimib terviklik, täpne ja eesmärgipärane süsteem. Loomulikult on teenuste valik mitmekesine ning mahult inimeste reaalsest abivajadusest lähtuv. Juhul kui linna pakutavatest teenustest ei piisa, ei jää inimene teenuseta, vaid linn ostab neid erasektorist juurde.

Pärast külaskäiku Espoosse saab võrdlusena öelda, et nii sealsed kui Nõmme linnaosa lastekaitsetöötajad teevad oma tööd samaväärselt põhjalikult ja pühendunult. Suur erinevus on aga ühiskonna suhtumises ja ka sotsiaalhoolekandele eraldatavas rahas. Naaberriigis on sotsiaaltöö tegijal kõrge autoriteet, kodanikud aktsepteerivad lastekaitsetöötajaid ja nende tegevust. Seadused on samuti põhjalikumad ja määratlevad selgemalt lastekaitsetöötajate õigused ja kohustused. Mõeldud on ka lastekaitsetöötajate äärmiselt pingelise ja vastutusrikka töö toetamisele, milleks toimuvad regulaarselt töötajate supervisioonid ehk töönõustamised. Samuti on Eestiga võrreldes kõrgema teadlikkusega sotsiaalhoolekandega haakuvad valdkonnad, nagu näiteks meditsiin, korrakaitse ja haridus. Meie riigis on endiselt aktuaalseks probleemiks asjaolu, et sageli ei teatata abi vajavatest lastest lastekaitsele õigel ajal, kuna ei julgeta seda teha või ei peeta seda oma kohustuseks hoolimata seadustest, mis kohustavad selleks nii spetsialiste kui teisi inimesi. Espoo lastekaitsetöötajatega vestlusest selgus, et nende jaoks on selline mure võõras ning lastega kokkupuutuvad isikud võtavad ühendust lastekaitsetöötajaga, kui neil on kahtlus, et laps võib abi vajada.

Tuletame Nõmme elanikele ja erinevate valdkondade esindajatele meelde, et ka Eesti seadused kohustavad iga lastega kokkupuutuvat spetsialisti ja tavainimest teatama lastekaitsele või politseile abi vajavast lapsest ja perest. Nõmmel võib seda teha sotsiaalhoolekande osakonna infotelefonil 645 7384 või e-posti aadressil nomme.hoolekanne@tallinnlv.ee. Üleriiklik lasteabitelefon on 11 6111, kehalisest väärkohtlemisest tuleb teatada politseile telefonil 110. Julgustame kõiki lastega peresid, kes abi vajavad, pöörduma lastekaitsetöötaja jutule, et koos muredele lahendus leida.

Politsei otsib liiklusõnnetuse pealtnägijaid

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------------

Põhja prefektuuri avariitalitus otsib tunnistajaid, kes nägid pealt eile Tallinnas juhtunud liiklusõnnetust.

Eile kella 13 ajal põrkasid Tallinnas Vabaduse puiestee ja Valdeku tänava valgusfooridega reguleeritud ristmikul kokku Pärnu suunas esimeses sõidureas liikunud Ford ja autost vasakult Valdeku tänavalt ristmikku ületanud jalgrattur. 64-aastane jalgrattur toimetati sündmuskohalt tervisekontrolliks haiglasse.

Fordi roolis oli 1981. aastal sündinud Roman, kes oli kaine, kuid tal puudus juhtimisõigus, vahendas Õhtuleht Põhja prefektruuri pressiesindaja sõnu.

Õnnetusse sattunud 64-aastane jalgrattur Ants kaitsekiivrit ei kandnud. Kiirabi toimetas mehe tervisekontrolliks haiglasse.

Asjaolude selgitamiseks palub politsei kõigil, kes kirjeldatud liiklusõnnetust pealt nägid, anda sellest teada Põhja prefektuuri avariitalitusele numbril 612 5666 või politsei lühinumbril 110.

Vahetult pärast avariid tehtud fotod (Erki Korp):

Nõmme linnapea kohtus Espoo linnapeaga

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------

Espoo linnapea Jukka Mäkelä ja Nõmme linnaosa vanem Erki Korp. (foto: Jukko Nooni)

22.- 23. septembrini külastas Tallinna Nõmme linnaosa valitsuse delegatsioon Nõmme sõpruslinna Espood Soomes. Delegatsiooni kuulusid linnaosavanem Erki Korp, vanema asetäitja Anneli Viitkin, linnamajanduse osakonna juhataja Kristjan Kuusik, avalike suhete ja Nõmme Sõnumite eest vastutav Jukko Nooni, sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Anu Jalakas ja seitse lastekaitsetöötajat – Kati Valma, Helen Alton, Daire Rahnel, Olga Vassina, Marilin Lindre, Erika Padrik ja Kadi Lauri.

Nõmme linnaosa valitsuse delegatsioon Espoo linnasekretäri Jouni Majuriga linnavolikogu saalis. (foto: Hannele Meller)

Esimesel päeval andis Espoo linnasekretär Jouni Majuri linnavolikogu saalis ülevaate Espoo linnast, selle juhtimisest ning arengusuundadest. Edasine programm jagunes kaheks: lastekaitsetöötajatel oli võimalus tutvuda erinevate lastele, peredele ja teistele abivajatele mõeldud teenuste ning asutustega. Linnaosavanem Erki Korp kohtus Espoo linnapea Jukka Mäkeläga, kes tutvustas Espoo linna prioriteete, suuremaid projekte, linna spordi- ja kultuurielu. Samuti arutati Espoo ja Nõmme vahelist koostööd. Kohtumisel andis Erki Korp Jukka Mäkelale üle kutse osaleda Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäeva üritusel, mis toimub 12. novembril 2011. Samuti vajab 1993. aastal sõlmitud Nõmme ja Espoo vaheline koostöölepe täiendamist ja kaasajastamist.

„Espoo linn on viimastel aastatel väga jõuliselt arenenud ning seda arengut tahame veel hoogustada,“ rääkis Espoo linnapea Jukka Mäkelä. „Ehitame välja Helsinkit ja Espood ühendava läänesuunalise metrooliini, lisaks näeme suurt potentsiaali rahvusvaheliste firmade peakontorite asukohana,“ lisas Mäkelä. Espoos asub näiteks Nokia peakontor, Soome suurim ja parim tehnikaülikool ning IT- ja tehnoloogialinnak Tehnopol.

„Minu jaoks oli üllatav kuulda linnapea muret näiteks selle pärast, mis kell tema linnas elavad lapsed magama lähevad, et nad oleksid igapäevasteks tegevusteks välja puhanud ning rõõmsad, “ lausus Erki Korp.

Põhjamaade suurim fitness-keskus, mille kolmandal korrusel on täismõõtmetes jalgaplliväljak. (foto: Erki Korp)

Kunstkattega väljak. (foto: Jukko nooni)

Kindlasti väärib esiletoomist eraldi spordilinnakuks koondunud spordirajatiste hulk, mis hõlmas ka Põhjamaade suurimat fitness-keskust, millel kolmandal korrusel oli täismõõtmetes jalgaplliväljak. Alumistel korrustel olid nii squashi-, sulgpalli- kui ka tenniseväljakud, lisaks saalihokiväljak ja erinavad jõusaalid. Samuti toimis kompleks laste koolijärgse vaba aja veetmise keskusena. Siia toovad bussid lapsed pärast tundide lõppu kokku ning nad saavad sportida, mängulinnakutes mängida ja ka tervislikku toitu süüa, kuni vanemad nad pärast oma tööpäeva lõppu koju viivad.

Jalgpalliklubi FC Honka juhatuse esimees Jouko Harjunpää. (foto: Jukko Nooni)

„Espoo linn annab soodustingimustel maa kasutada erinevatele spordiklubidele, loob infrastruktuurid, et nii jäähoki-, korvpalli- kui ka jalgpalliklubid saaksid oma vahenditega rajada hallid või staadionid,“ rääkis spordidirektor Mauri Johansson.Kohtuti ka FC Honka juhatuse esimehe Jouko Harjunpääga, kes andis ülevaate koostööst Espoo linnaga ning jalgpalli hetkeolukorrast ja arengutest.

Lisaks kohtusid Nõmme linnaosa esindajad Espoo ettevõtlusosakonna juhi Päivi Sutineniga, kes rääkis ettevõtluspoliitikast ja selle suundadest ning firmadest, mida linn haldab.

Külaskäigu ajal saadi kokku ka Espoo Soome-Eesti Seltsiga, kes on juba mitmeid aastaid materiaalsete vahenditega toetanud nii Nõmme linnaosa kui ka Eesti lapsi.

WeeGee keskus on koduks mitmele muuseumile. (foto: Jukko Nooni)

Espoo kultuurikeskus. (foto: Jukko Nooni)

Teisel päeval tutvustati Eesti külalistele Espoo linna kultuurielu: näidati kultuurikeskust, WeeGee keskust, kuhu on koondatud erinevaid muuseume ning Pikku-Aurora kunstimaja.

Helsingi ja Espoo läänesuunalise metroo trass linnakaardil. (foto: Jukko Nooni)

Kohtumisel linnaplaneerijatega saadi ülevaade Helsingi ja Espoo läänesuunalise metroo ehitamisest, uuest arendatavast innovaatilisest elurajoonist Suurpelto, kuhu 325 hektarile ehitatakse lähiaastatel miljon ruutmeetrit elu- ja bürooruume.

Nõmme plaanib toetada kogudusi supiköögi avamisel

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------

Sel nädalal on Nõmme linnaosa vanem Erki Korp kohtunud mitme Nõmmel tegutseva kirikukoguduse esindajatega. Esmaspäeval kohtus ta Nõmme Vabaduse baptistikoguduse pastori Ruudi Leinuse ja juhatuse liikmete Haldi Leinuse ja Ago Tapveriga, eile Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sanderi ja Nõmme baptistikoguduse pastori Taavo Lige ja juhatuse esinaise Anneli Vinkeliga. Sotsiaaltöö vallas on kogudused linnaosavalitsusele oluliseks partneriks ning see valdkond oligi kokkusaamiste üheks põhiteemaks.

Erki Korpi sõnul pöörduvad sügise saabudes inimesed ka koguduste poole erineva abi saamiseks. „Kuna linnaosavalitsus tegeleb samuti sotsiaalhoolekandega, on meie ülesanne vastastikkust koostööd koordineerida ja kogudusi selles vallas toetada, sest abisaajad on ju nõmmelased,“ nentis linnasoavanem pärast kohtumisi. „29. septembril kell 10 kohtuvad ühise laua taga Nõmmel tegutsevad erinevad kogudused, meie sotsiaalhoolekande osakonna töötajad ja Toidupanga inimesed, et arutada võimalusi abi vajavate perede laste toitlustamiseks. Lisaks eelpool nimetatutele osaleb kohtumisel ka Nõmme õigeusu Ristija Johannese koguduse preester Toomas Hirvoja,“ lisas ta.

Kõne all oli ka supiköögi käivitamine. Nõmme Rahu kogudusel on olemas köök, kus toitu valmistada, baptistikogudusel aga on olemas vabatahtlikud, kes seda jagada aitaksid. Kuigi Tallinnal on olemas supiköögid, kus abivajajad süüa saavad, on linnaosavalitsuse huvi, et Nõmme inimene saaksid sellist abi kodu lähedalt ega peaks sooja toidu järele sõitma Koplisse.

Ruudi Leinusega oli jutuks ka Nõmme Vabaduse baptistikoguduse hoone küsimus. „Kogudusel oli looduskaitse all olev maatükk, kuhu nad hoonet ehitada ei tohtinud ning selle eest said nad riigilt kompensatsiooni. Praegu otsib kogudus endale uut hoonet. Üheks võimaluseks võib olla ka praegune linnaosavalitsuse maja aadressil Vabaduse pst 65. See tuleb kõne alla juhul, kui linnaosavalitsusel õnnestub kahe aasta pärast korda teha Valdeku 13 hoone ja praegu üle Nõmme asuvad linnaosavalitsuse osakonnad ühte majja kokku koondada,“ selgitas Korp.

Kuna linnaosavalitsus peab Nõmme ajaloo väärtustamist ja populariseerimist oluliseks, on linnaosavanema sõnul kavas järgmisel aastal välja anda ka raamat „Nõmme kirikulood“, et talletada Nõmmel tegutsevate kirikute ja koguduste ajalugu. Nõmme rajaja Nikolai von Gehni poeg Manfred oli innukas baptismikoguduse eestvedaja.

Erki Korp arvas, et elanikele suunatud sotsiaaltööalased ümarlauad koguduste esindajatega võiksid toimuda korra kvartalis.

Nõmme Turg nimetatakse ümber Tallinna Turgudeks

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme turg. (foto: Tauno Pääslane)

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, mille kohaselt nimetatakse Nõmme Turg ümber Tallinna Turgudeks.

Nõmme Linnaosa Valitsuse hallatav asutus Nõmme Turg asutati Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 otsusega, eesmärgiga korraldada kaubandustegevust Nõmme turul. 2010. aastal moodustati asutusele eraldi struktuuriüksused Nõmme Turg, Lasnamäe Turg ja Mustamäe Turg, kuna alustati kahe viimati nimetatud turu väljaehitamist.

«Tänaseks päevaks on mõlemad turud valminud ja kaubandustegevuseks avatud, mistõttu on asutuse tegevus märkimisväärselt laienenud ning asutuse nimi ei ole enam kooskõlas tegevuse ulatusega,» märkis abilinnapea Arvo Sarapuu.

Tallinna Turud haldavaks asutuseks saab Tallinna Ettevõtlusamet. Pärast linnavolikogu otsuse vastuvõtmist muudab linnavalitsus vastavalt asutuse põhimäärust ning muudatusi arvestatakse linna 2012. aasta eelarves.

Erki Korp: linnaosa vaatamisväärsused väärivad tutvustamist

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
--------------------------------------------------------------------------------------

Nõmmet tutvustav voldik on mõeldud nii nõmmelastele kui teistele linlastele.

Eelmisel nädalal tundis Postimees-online huvi kevadel trükitud Nõmme linnaosa tutvustava ja linnaosa kaarti sisaldava voldiku «Nõmme - linn linnas» väljaandmisega seotud kulutuste vastu. Saadetud vastuste põhjal valmis lugu «Nõmme tellis linnaosavanema tervitusega voldiku». Kuna artiklis on põhirõhk suunatud voldikus olevale linnaosavanema tervitusele ning ülejäänud sisu on kajastatud põgusalt, võib inimesel, kes pole trükist näinud, jääda mulje, et linnaosavanem on lasknud oma näopildiga kaarte trükkida. Et edasisi sarnaseid küsimusi ennetada, avaldan täismahus Postimehele saadetud vastused koos voldiku näidisega.


Suur tänu küsimuste eest. Teie viidatud voldiku puhul on tegemist traditsioonilise Nõmmet tutvustava infomaterjaliga. Erinevaid trükiseid (s.h ka kaarte) on Nõmme linnaosa valitsus välja andnud 2001. aastast alates. Ka nendes trükistes on olnud linnasoavanema pöördumine (Urmas Paeti, Hanno Pevkuri, Erik Sandla, Rainer Vakra).

Nõmmet ja siinseid vaatamisväärsusi ja vaba aja veetmise võimalusi tutvustav voldik on suunatud nõmmelastele ja levitamiseks eelkõige Nõmmel (linnasoavalitsuse infosaalides, allasutustes jne), kuid oleme seda viinud ka teistesse linnaosadesse. Viimastel aastatel on valminud mitemid objekte, mida ei tea isegi põlised nõmmelased, teiste linnaosade elanikest rääkimata. Siinkohal sobiks näiteks tuua Pääskülas elavat Koit Toomet, kes kaks aastat tagasi pidi linnaosa kevadpäevade raames tulema Nõmme spordikeskusesse esinema, kuid ei leidnud seda ülesse ja jäi pisut hiljaks. Pidevalt pöörduvad linnaosavalitsusse inimesed küsimusega, kus asub Pääsküla loodusõpperada. Linnaosavalitsuse soov on, et tehtud investeeringud võimalikult laia kasutajaskonna leiaksid.

Ingliskeelne versioon on tehtud kultuuripealinn Tallinna külastavaid turiste silmas pidades. Nikolai von Glehni pärand väärib kindlasti tutvustamist Tallinna külastavatele turistidele. Paraku turismigruppe Nõmmele (veel) ei tooda. Seetõttu on see hea abivahend omal käel Nõmmega tutvuma tulemiseks. Tulevikus plaanime Nõmmet tutvustava voldiku veel mõnes keeles välja anda (näiteks soome ja vene). Näiteks voldiku teksti eesti keelest inglise keelde tõlkis minu poeg Aap Korp (et saaks selle tasuta, sest tõlkebüroo tahtis selle eest 95 euri). (Tõlke kontrollis üle inglise keelt emekeelena rääkiv inimene.)

Kuna ma ei tea, kas Te olete ise nimetatud voldikut käes hoidnud, siis igaks juhuks lisan siia nimekirja objektidest, mis seal lisaks linnaosavanema pöördumisele on:
Nikolai von Glehni pärand (loss, skulptuurid, palmimaja, rahula), Nõmme spordikeskus (basseinid, seikluspark, suusahüppetorn, Nõmme- Harku terviserajad), Nõmme turg, Pääsküla loodusõpperada, arhitektuurimälestisteks kuulutatud jaamahooned ja kirikud, Nõmme kultuurikeskus, Nõmme loodusmaja, Pääsküla noortekeskus ja ekstreemhall, Ilmarise rulapark. Väljaspool Nõmmet elavatele inimestel mõeldud ühsitranspordiinfo. Kõik eelpool mainitud objektid on näidatud kaardil. Lisaks nendele on kaardile märgitud lastemänguväljakud (35 tk), korvpalliväljakud (8 tk), võrkpalliväljakud 3 (tk), tenniseväljak, kergliiklusteed ja terviserajad, mida saavad kõik tasuta kasutada.

Voldikud trükiti sel kevadel. Ingliskeelseid 5000 tk ning eestikeelseid 10 000 tk. Voldikute tootmise eelarve kokku oli 932 eurot (koos käibemaksuga).

Ingliskeelne versioon on tehtud kultuuripealinn Tallinna külastavaid turiste silmas pidades.

Lugejakiri: puude latvade kohale võiks rajada vaateplatvormi

Autor: Tõnu Meijel, Nõmme halduskogu liige
------------------------------------------------------------------------------------

Vaade Mustamäe hüppetornist. (foto: Jukko Nooni)

10. septembril korraldatud üritus «Roheliste väravate tänav» jättis tõesti sooja ja südamliku mulje nii hea ettevalmistuse kui ka elanike aktiivse kaasalöömise poolest. Vihmahood lisasid minu meelest üritusele hoopis sära ja innustasid üritusel osalejaid.

Toetaksin siinkohal kindlasti juba aastaid ideena liikuvat mõtet garaažimüükide korraldamise laiendamisest vähemalt Nõmmel. Paljude riikid eeskujul, kus sellised üritused juba aastakümneid töötavad, polegi muud vaja kui kohalikus lehes rubriik, kus siis müügi korraldajad saavad teatada ürituse või garaaži aadressi ja kuupäeva ning soovi korral ka pakutavast teateid. Linnaosavalitsusest võiks saada (kasvõi väikese tasu eest) silmatorkavaid hästi kujundatuid reklaamisilte-lippe, mis siis aegsasti müügikohas välja pannakse.

Usun, et nii andjatele kui saajatele jätkub mõnusat suhtlemist ning kasu oleks mõlemapoolne. Ühtlasi pakuks ma taaskord kõigi nende geniaalsete lennuvälja ja golfiväljakute kõrvale mõtet rajada Nõmmele puude latvade kohale vaateplatvorm koos lühikese liikumisteega, et nii nõmmekatel kui ka meie külalistele oleks võimalik nautida Nõmme linna ilu ning lisaks üle Mustamäe nautida ka vaadet merele ja Toompeale.

Muuseas 1970.-1980. aastatel oli alatasa turistibussidel parkimisprobleeme Nõmme turu vastas oleval parkimisalal, et mahutada kümneid busse, kes tõid inimesi sinna mäenõlvale seda ilu nautima. Tänaseks on puud kasvanud ja Nõmme koos meiega. Selline Tree Top Walk oleks kindlasti atraktiivne ja sobiks loodusesse hästi, lähedalasuva suure venna - Mustamäe suusahüppetorni - lähedusse.

Video: Glehni ausamba platsi ehitustööd

Kui skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd on viiamstel kuudel tegelenud Glehni kujuga, on Nõmme turu ja Üliõpilaste silla vahelisel haljasalal toimunud ausamba platsi ja sinna juurde kuuluva lipuväljaku ehitustööd. Suurem osa töödest on praeguseks valmis. Kuju alla minev graniitplaat paigaldatakse oktoobri alguses.

Filmis Erki Korp.



Vaata ka:
Video: Glehni kuju valatakse pronksi
Video: Glehni kuju vahavormi valmimine
Galerii: Glehni kujust valmis vahavorm
Video: kuidas Glehni kuju kipsvormi valmistatakse
Galerii: Algas Glehni kuju kipsvormi tegemine
Video: Glehni kuju valmimine
Uusi fotosid Glehni kuju valmimisest
Nõmme rajaja Nikolai von Glehni kuju sai endale südame

Video: Glehni kuju valatakse pronksi

Suurema osa Glehni kujude detailidest on valatud juba pronksi. Oktoobri alguses saab valatud tükkidest kuju.

Filmis Aap Korp.

Vaata ka:
Video: Glehni kuju vahavormi valmimine
Galerii: Glehni kujust valmis vahavorm
Video: kuidas Glehni kuju kipsvormi valmistatakse
Galerii: Algas Glehni kuju kipsvormi tegemine
Video: Glehni kuju valmimine
Uusi fotosid Glehni kuju valmimisest
Nõmme rajaja Nikolai von Glehni kuju sai endale südame

Video: Glehni kuju vahavormi valmimine

Aivar Simson ja Paul Mänd teevad Glehni kuju detailidest vahavormi. Kui valmib Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäevaks ja avatakse 12. novembril.

Filmis Aap Korp.

Vaata ka:
Galerii: Glehni kujust valmis vahavorm
Video: kuidas Glehni kuju kipsvormi valmistatakse
Galerii: Algas Glehni kuju kipsvormi tegemine
Video: Glehni kuju valmimine
Uusi fotosid Glehni kuju valmimisest
Nõmme rajaja Nikolai von Glehni kuju sai endale südame

«Eesti kirjanikud karikatuuris» nüüd Nõmmel kirjanike aias

Autor: Eha Rand, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond
--------------------------------------------------------------------------------------

Kirjanikke tutvustava tekstimaterjalid ja karikatuurid on kantud suurtele, ilmastikukindlatele sulepeadele. (foto: www.velvet.ee)

Kes alates möödunud pühapäevast on juhtunud jalutama Väikese Illimari tänaval, on kindlasti märganud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna aias (Väikese Illimari 12) suuri plakateid, mis meenutavad otsapidi maasse torgatud kirjutussulgi. Tegemist on MTÜ Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu ühisnäitusega «Eesti kirjanikud karikatuuris». Näitus jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni.

Rändnäituse eesmärk on rõhutada nii klassikute kui ka tänaste kirjanike inimlikku palet. Humoorikas lähenemine pakub selleks head võimalust. Kirjanikest joonistatud karikatuurid näitavad, kuidas nende looming on ühiskonnas vastu kajanud ning emotsioone tekitanud. Karikatuurid võimendavad omal viisil autorite isikupära ja meenutavad meie riiulitel seisvat head kirjandust, ehk kutsuvad uuesti lugemagi.

Näitus, mille kuraatorid on Kairi Tilga ja Maarja Vaino Tallinna Linnamuuseumist, disain ja teostus Velvet Creative Alliance, võitis Sisearhitektide Liidu parima näituse auhinna ning Eesti Disainiauhindade võistlusel keskkonnadisaini kategoorias kolmanda koha.

Tasub oma silmaga üle vaatama tulla, lõbusa tuju saate kaasa! Näitust toetas Lugemisaasta 2010 projektist Kultuuriministeerium. Kirjanike aed on avatud tööpäeviti kella 10–17, sissepääs prii.

Lisainfo: Eha Rand, tel 672 2847, tuglas@utkk.ee.

Pildigalerii laupäevasest tervisevõileivakonkursist Nõmme turul

Fotode autor: Tiina Lättemäe
------------------------------------------------------------------------------------

Laupäeval, 17. septembril toimus Nõmme turul võileivakonkursi „Ilus, lihtne, tervislik” 1. poolfinaal. Meeleoluka eeskavaga astusid üles Nõmme noortemaja liikumisrühmad Urve Keskküla juhendamisel.

Võileivakonkursist võttis osa 16 tubli võistlejat. Kõik võileivad on hindamiseks väljas Laste Kokastuudio Facebooki lehel ning finaali pääsenud kuulutatakse sealsamas välja 26. septembril.

Juba järgmisel laupäeval, 24. septembril kell 11 on oodatud kõik Nõmme koolilapsed Nõmme turule 2. poolfinaali kätt proovima või võistlustele kaasa elama. Samas esineb Pääsküla noortekeskuse tantsurühm ning kohal on Nõmme noortekeskuste kunstiõpituba. Võileivakonkursist osavõtuks on vajalik eelregistreerumine aadressil laste.kokastuudio@gmail.com.

Eelmise, Õie pargis toimunud võistlusvoorust osalejatest pääsevad 1. oktoobril kell 11 Nõmme spordikeskuses toimuvasse finaali enim hääli saanud võileibade nr 2, 12, 14 ja 16 autorid. Nendega võtab Laste Kokastuudio lähiajal ühendust.

Täname kõiki esinejaid, kaasaaitajaid ja osalejaid!
Noorte terviselaupäevi toetab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet ning Nõmme linnaosa valitsus.

Glehni loss 125

Autor: Leho Lõhmus, ajaloolane
--------------------------------------------------------------------------------------

Glehni loss. (foto: Tauno Pääslane)

Sel aastal möödub 85 aastat Nõmmele linnaõiguste andmisest, mis kulmineerub Nõmme rajaja Nikolai von Glehni mälestussamba avamisega 12. novembril. Kuid sel aastal on veel üks tähtpäev, mis haakub selle mehe mitmekülgse tegevusega vähemalt sama hästi, kui mitte paremini. 1. oktoobril saab tema silmapaistvaim Nõmmele rajatud ehitis – loss – 125-aastaseks.

Nõmmele asus Glehn elama 1880. aasta paiku ikka sellesama ideega – asutada siia linn. Kuid enne seda tuli endale rajada väärikas eluase. See ei saanud olla lihtsalt mingi maja. Oma Saksamaa reisidel oli ta näinud-tutvunud paljude lossidega ning midagi selletaolist – küll vähendatud kujul – tahtis ta ehitada ka Nõmmele.

Enne seda tuli aga Mustamäe nõlv ja selle alune maa Harku mõisnikult endale saada. Seda tegi ta ehtglehnilikult – vahetas 224 tiinu (1 tiin = 1,0925 hektarit) Jälgimäe mõisa maid 25-tiinuse teda huvitava Harku mõisa maa vastu. Vahetuse ilmne ebavõrdsus teda ei häirinud – eesmärk pühitses abinõu.

Glehn ei usaldanud arhitekte, vaid asus ise oma mõtteid paberile panema. Ei, terviklikku lossi projekti ta ei teinud – visandid muutusid iga päevaga ning tavaliselt andis ta igal hommikul ehitajale teada, mida ta sel päeval näha tahtis. Eks see protsess natuke eklektiline oli ja see paistab ka tulemist. Kuid ometi oli tulemus üllatavalt terviklik ning Nõmmele sobiv.

Lossis olid Glehni elu- ja tööruumid. Siseseinad olid kaetud mitmes keeles mõtteteradega, mis Glehni enda kirjutatud-luuletatud. Ei puudunud ka eestikeelsed – «See on üks harimata mees, kes sülitab siin maja sees».

1907. asus lossi elama ka poeg Manfred perega ning Jälgimäe mõis anti rendile. Pärast Glehnide lahkumist Saksa okupatsiooni ajal 1918 jäi hoone aga sisuliselt peremeheta. Igaüks võttis, mida tahtis. Mööbel tassiti laiali, peagi järgnesid aknad-uksed ja uhke kotkas tornitipust.

Sellest hiilgusest on järel vaid üks puutüvest õõnestatud kapp, mis praegu hoiul samas kõrval tähetornis. Võib-olla on veel midagi Nõmme kodudes laiali?

Kaunis loss jäi 1920. aastate alguseks varemetesse. 1930. aastate lõpus teatas Mustamäe supelasutuse omanik Johan Must Nõmme linnavalitsusele, et on valmis lossi oma kuludega taastama ning seal restorani ja kohviku avama. 50 aasta pärast pidi kogu kompleks minema tasuta Nõmme linnale. Saabunud pöördelised sündmused ei lasknud sellel kasulikul projektil realiseeruda.

Alles 1965. aastal võttis taastamismõtte uuesti üles Tallinna Polütehnilise Instituudi (mille uued hooned just naabrusesse kerkisid) meeskoor. Arhitektide Arpat Andrelleri ja Jüri Jaama ning professor Ülo Tärno kavandite järgi sai töö teoks. 24. märtsil 1977 äratati loss uuele elule. Sellele elule, mida see on elanud tänapäevani.

Lennuväli ja golfiväljak Pääsküla rappa?

Autor: Rainer Vakra, Nõmme halduskogu liige
------------------------------------------------------------------------------------

Rainer Vakra Pääsküla rabas. (foto:erakogu)

Esimese Eesti Vabariigi aegne generaalplaan nägi ette, et Nõmme linna lennuväli sobiks hästi Pääsküla rabaalale. Ühel õigel linnal peab ju olema oma aerodroom. Vastavad joonised ja eskiisprojektidki on arhiivis siiani säilinud. Toona jäi asi katki ja tänaseks on saanud Pääsküla rabast hindamatu osa Nõmme rohelisest keskkonnast ja Tallinna kopsudest.

Kümme aastat tagasi tõmbasid transpordikava tegijad rabakaardile joone, mis tähistas maanteed, kuid mis praeguseks on sealt kustutatud. Nüüd, pea 80 aastat pärast lennuvälja ideed, on taas kord keegi ametnik kesklinnas lasknud mõttel vabalt lennata ja avastanud ise kuskil pimedas kabinetisopis istudes Tallinna kaarti vaadates täiesti tühja ja kasutu roheala – Pääsküla raba. Huumorina kõlas idee rajada sinna munitsipaalgolfiväljak.

Rabaala on väga ainulaadse ökosüsteemi osa ja selle lõhkumine või isegi häirimine põhjustab
pöördumatuid kahjustusi olemasolevale loodusele. Tegemist on kodu ja varjupaigaga väga paljudele hävimisohus putukatele ja taimedele.

Lisaks on viimastel aastatel investeeritud miljoneid kroone, et ainulaadse rabaloodusega saaks tulla tutvuma ilma seda kahjustamata. Sinna on rajatud mitu kilomeetrit laudteid, platvorme, infostende ja rabavaatlustorn. Tegemist on pealinnale kõige lähema tähistatud õpperajaga, kus on võimalik ennast loodusalaselt harida nii lasteaialastel kui kooliõpilastel. Nõmmelaste jaoks on tegemist ajaloolise puhkealaga, kus saab joosta, jalutada ja suusatada.

Nõmme rohealad on pidevalt erinevate arendajate surve all. Kõige ihaldatavama ja kallima elukohana pole see uudis ühelegi nõmmelasele. Seetõttu on linnaosa ja halduskogu üheks olulisemaks ülesandeks tagada mõtestatud areng tulevikus. Seda on võimalik teha kehtestades üldplaneering, mis sätestab kindlad ning jõuliselt ja üheselt arusaadavad reeglid. Olgu selleks jätkuvalt miinimumkrundi nõue 1200 m², hoovimajade, aatrium- ja vaipelamute mittelubamine ning põhihoone maksimumkõrguse sätestamine praegusel tasemel ehk 13 meetril.

Juba 2007. aastal võtsime kõik seitse suurimat parki riikliku kaitse alla, et neis ehitustegevus täielikult välistada. Siiski käib praegu tuline arutelu kaitse all oleva Sanatooriumi pargi tuleviku üle. Kunagise Kivimäe haiglakompleksi asemel soovib Tallinki suuromanik Infortar rajada korterelamute kompleksi, kavandades sinna ligi 250 uut korterit. Tõe huvides on paslik märkida, et konkreetne kava ei puuduta küll puude mahavõtmist, vaid on planeeritud kasutades maksimaalselt olemasolevaid ehitusmahte. Siiski tähendab see tohutut koormuse tõusu pargile kui avalikule puhkealale, tänavate koormusele, lähedastele lasteaedadele-koolidele ja infrastruktuurile tervikuna.

Siinkohal kutsun kõiki kaasa mõtlema ja arutlema, kuidas detailplaneeringu avalikustamiste
käigus leida kõiki pooli rahuldav konsensuslik otsus. Igatahes mustandil olev kava on selgelt liiga suuremahuline ja utoopiline.

Tulevikus tuleks kõikvõimalikud seesugused ideed ja mõtted juba eos välistada. Suhtume töös olevasse üldplaneeringusse täie tõsiduse ja südamega. Lisaks teen taas kord ettepaneku võtta Pääsküla raba kaitse alla, et ükskord lõpeks lennuväljade, golfiväljakute või magistraalide kavandamine ainulaadsesse looduskeskkonda. Säilitame osa tõelisest loodusest tulevastele põlvedele.

Uued ringid Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------

Tund Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios. (foto: erakogu)

Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio (Nõmme Rahu kiriku kõrval asuvas väikeses majakeses Võsu 5) alustab uut hooaega uute laste ja täiskasvanute ringidega. Kolmel päeval nädalas oodatakse 6–18-aastaseid lapsi eri vanuserühmadena kunstiringidesse.

Tarbekunstiringid (klaas, savi, tekstiil jms) toimuvad esmaspäeviti kell 15.30 (juhendaja Anna-Maria Vaino, tel 503 3851) ja neljapäeviti kell 14 (juhendaja Tiia Põldmets, tel 521 3231). Saviring toimub teisipäeviti kell 15.30 (juhendaja Piret Ellamaa, tel 5663 3773).

Huvilised said laste suvises lastelaagris valminud töödega tutvuda äsja Nõmme raamatukogus lõppenud näitusel.

Ka täiskasvanutel on võimalik lisaks tavapärasele esmaspäevasele kell 18 toimuvale klaasiringile ja teisipäevaõhtusele saviringile endale rakendust leida neljapäeviti kell 11 toimuvas hommikuses savi-klaasiringis, mida juhendab Tiia Põldmets. Oodatud on kõik huvilised. Kogemuste puudumist ei ole vaja karta!

Vajalik eelregistreerimine klaasjasavi@gmail.com või helistada juhendaja telefonil.

Kas renoveerida ise vana maja?

Autor: Maie Tarma-Kibin, Nõmme Heakorra Seltsi esinaine
-------------------------------------------------------------------------------------

Nõmmel on hulgaliselt huvitavaid ja kauneid vanu maju, mida noored pered suudaksid ise renoveerida. Mis võiks olla toredam, kui oma käega kujundatud kodu. Selleks, et tulemus vastaks ootustele, peab tundma võimalusi ja omama ka teatud oskusi. Nõmme Heakorra Seltsil on tekkinud idee korraldada koostöös Säästva Renoveerimise Infokeskusega õpitoad Nõmmel, et kohapeal anda edasi teadmisi ja oskusi vanade majade renoveerimiseks.

Esialgne kava sisaldab neli õppepäeva renoveerimiseks vajalike oskuste omandamiseks ja õueala haljastamisvõimalustega tutvumiseks.

Värvipäeval keedetakse õues keeduvärvi, tehakse proovitöid ja näidiseid ning kõik osalejad saavad katsetamiseks keeduvärvi koju kaasa.

Akende ja uste päeval toimub akende ja uste renoveerimine kas näidiste või kaasavõetud eksponaatide peal – värvi ja pahtli eemaldamine, linaõli värvi pealekandmine ja muud tööd.

Siseinterjööri päeval tutvustatakse Nõmmele omast ajaloolist siseinterjööri, kasutatavaid materjale, kuumakindlaid ahjuvärve, stiilset mööblit ja palju muud.

Haljastuspäev tutvustab Nõmme liivast pinnast ja kõrghaljastust, mis nõuab ranget valikut õuemuru, põõsaste ja lillede puhul.

Kui huvilisi jätkub, pöördume projekti rahastamiseks vastavate fondide poole. Huvilistest ülevaate saamiseks ja uute ettepanekute korjamiseks palun saatke oma mõtted e-posti aadressil maie.tarma@nommekultuur.ee.

Laul teeb rinna rõõmsaks - Nõmme õpetajate naiskoor

Autor: Tiina Lättemäe
-------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme õpetajate naiskoor. (foto:erakogu)

Õpetajate naiskoori loomise idee hakkas Rabarübliku lasteaia õpetajate Kärt Miilmaa ja Inga Pihli ning Pääsküla gümnaasiumi muusikaõpetajate Ave Härmsalu ja Kadi Härma peas idanema juba 2007. aastal ning sai teoks järgmise aasta varakevadel eesmärgiga jõuda 2009. aasta noorte laulupeo kooride ridadesse, mis ka teoks sai.

Nelja aasta tagusest mõttevälgatusest on nüüdseks kasvanud tugev 26-liikmeline koor, kelle mitmekesises repertuaaris on juba üle 70 laulu. Koori nimest – Nõmme õpetajate naiskoor – ei tasu end aga eksitada lasta, sest lauljaid on siin väga erinevatelt elualadelt: on õpetajaid, ent ka arste, firmajuhte jt. Koori liikmed hindavad kõrgelt fantastilist, peamiselt nüüd juba sõpruskonnast koosnevat ja ühte hoidvat seltskonda. Koos on käidud esinemas mitmel pool: Eesti naislauluseltsi päeval Rakvere linnuses, menukad on olnud ühised kontserdid Tallinna Ülikooli meeskooriga, äsja saabuti külaskäigult Kuopio naiskoori juurde Soome, mis osutus vägagi meeleolukaks. Koguni nii, et veel koduteel anti Viking Line’il hoogne kontsert, millele järgnenud karaoke ei tahtnud vaibuda kodukaigi ääres.

«Väljasõite ja kontserte on koorile vaja. Need sunnivad lauljaid end kokku võtma, pingutama, annavad hea tõuke areneda ning aina parema tulemuse poole püüelda. Meie lauljatel on väga kõrge motivatsioon, partiisid harjutatakse järjekindlalt ja tõsiselt. Me ei väsi taotlemast kvaliteeti ja teeme selle nimel tõsist tööd. Koorilauluga on kord juba nii, et see on võistkonnatöö – koor on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim liige,» on koori dirigendid Kadi Härma ja Lilian Reinmets ühel nõul. Väärtuslikemaks kogemuses peavad Nõmme õpetajate naiskoori liikmed kohtumisi heliloojatega. Külas on käinud Piret Rips-Laul ja Tõnis Kõrvits, lähiajal on oodata kohtumist Priit Pajusaarega. «Kohtumine heliloojaga, helilooja enda saatega laulmine loob lauluga erakordse emotsionaalse sideme. Järgmistel kordadel noodimappi avades tuleb kõik meelde ning looga on võimalik hoopis teisiti suhestuda,» ütleb koorivanem Agnes Mesak ning lisab ka, et laulu abil on võimalik paljustki üle saada: «Eesti on nagu Euroopa vöökoht – kui pingutatakse, siis just nimelt siin. Ent mida raskem on eestlasel olnud, seda enam on eestlane laulnud. See aitab meil pika ja pimeda talve üle elada ning palju toredaid sõpru leida.»

Kui tunned, et see on midagi just sinu jaoks, ootab Nõmme õpetajate naiskoor uusi toredaid lauljaid teisipäeviti kell 18 Pääsküla gümnaasiumi muusikaklassis. Lähem info veebilehelt www.naiskoor.weebly.com.

Koostöö kui võimalus ja areng

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
-------------------------------------------------------------------------------------

Kui midagi teha, tuleb teha seda hingega. Tean seda omast käest väga hästi, sest juhindusin sellest pea 11 aastat Tallinna laste turvakeskust juhtides. Kuna Eestis teisi samalaadseid asutusi polnud, siis tuli isekeskis hakkama saada ning leida paremaid lahendusi nii keskuses elavate laste probleemide lahendamiseks kui ka keskuse töötajate arenguks. Kuna mul oli oma eelnevast tööperioodist Avatud Eesti Fondis tekkinud palju rahvusvahelisi koostööpartnereid, siis otsustasin nende erinevate inimeste ja organisatsioonidega suhelda.

Väga palju abivalmis inimesi ja organisatsioone koostööks leidus Rootsis, Soomes, ka Belgias ja Hollandis. Tänu rahvusvahelisele koostööle sai ka minu juhitud keskus uusi arenguvõimalusi, leidsime laste probleemide lahendamiseks mudeleid, mis olid juba mõnes rahvusvahelises keskuses toiminud üle mitmekümne aasta.

Kindlasti on koostöö linnaosa tasandilt vaadatuna erinev koostööst ühe organisatsiooni tasandil, kuid tahan rõhutada, et koostöö aluseks on inimesed ning nende inimeste vaheline suhtlemine. Suhtlemine inimestega on väga oluline ja see loob võimalusi uuteks mõteteks, võimalusteks ja arenguks. Kindlasti tuleb tähtsustada ja edendada koostööd Eesti piires ning üks võimalus selleks on suhelda ja kohtuda teiste linnade juhtidega.

Juunis käisin Tapa linna 85. sünnipäeval. Meeldiv oli tõdeda, et lisaks vanusele seob Tapat Nõmmega ka raudtee. Erinevus on muidugi see, et kohalikud omavalitsused liituvad ning Tapa vallast ja Tapa linnast sai ühinemisel Tapa vald.

30. augustil käisin Pärnus ja kohtusin sealse linnapea Toomas Kivimäega. Pärnus elab praegu umbes 42 000 elanikku, meil Nõmmel on elanikke 38 340 inimest. Seega oleme elanike mastaabis päris hästi võrreldavad. Rääkisime linnade heakorrast, spordielust, tervishoiust, hoolekandest ja ka meediaga suhtlemisest ning sellest, mis hoiab linlast paiksena. Külastasin ka Pärnu turgu, mis on erakätes ning mille tegevuses Pärnu linn ei Kindlasti on Nõmme turg kõigile Eestimaa linnadele heaks eeskujuks.

Täna kohtun Kuressaare linnapeaga, et vahetada kogemusi linnade juhtimisel ning leida ka võimalikke kokkupuutepunkte koostööks.

22.–23. septembril viibin Soomes, et kohtuda Nõmme sõpruslinna Espoo linnapeaga ning arutada uusi koostöösuundi ja võimalusi.

Ka Nõmme looja Nikolai von Glehn pidas oluliseks koostööd ja seda nii Nõmmel, Tallinna linnas kui ka laiemalt Euroopas, sest eks temagi käis malli võtmas Saksamaalt ning tänu sellele oli ka Nõmme areng edukas ja mitmekülgne.

Minu laps on hüpik - mida teha?

Autorid: Liis Saarna (Eesti Lastefond) ja Epp Pruuns (Nõmme sotsiaalkeskus)
-----------------------------------------------------------------------------------------

Uus kooliaasta on alanud ja energiast pakatavad poisid ja tüdrukud harjuvad taas koolirütmiga. Osa kohaneb kiiremini ja võtab vaevata omaks igapäevase korra ja reeglid, teistel läheb aga kauem aega, et suvisest vabadusest loobuda. On ka selliseid lapsi, kes hoolimata rütmist, pidevast harjutamisest või korrast kipuvad ikkagi olema ülienergilised, tormakad ja tähelepanematud, neid ja nende tegevusi jagub nii klassi kui ka tervesse kooli – need on nn hüpikud ehk hüperaktiivsed lapsed.

Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). ATH kirjeldab seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumise ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Sellised lapsed on energilised, püsimatud, unustavad tihti, nad on impulsiivsed ja keskenduvad halvasti. Samas õige suunamisega avaldub neis palju häid omadusi – loomingulisus, abivalmidus, sära ja särtsakus. Hüperaktiivsust esineb keskmiselt 7–12% lastest.

Probleemid võivad ilmsiks tulla juba lasteaias, aga koolis kindlasti, sest koolis peab laps väga paljude asjadega toime tulema – pikalt ühe koha peal istuma, kohanema klassikaaslaste ja õpetajaga, õppima kirjutama ja lugema –, kuid ATH-lapsele on kõik need tegevused pingutust nõudvad. ATH-last saab õigete võtetega suunata, aga nippide leidmine eeldab loovust ja jaksu.

Tugirühmad vanematele ja õpetajatele

Mida teha, kui pole jaksu või oskusi lapsele teadlikult ja loovalt läheneda? Kui tundub, et keegi ei mõista ja olete oma mures üksi?

Siin on suureks abiks tugirühmad vanematele ja õpetajatele. Tugirühma kohtumised toimuvad kord kuus ja neil osalemine on tasuta. Tugirühm ei ole ainult loeng, see on arutelu, teadmised ja nipid, vastused küsimustele ja olukordadele. Tugirühma eesmärk on pakkuda vanematele ja õpetajatele võimalust jagada neutraalsel pinnal teistega oma positiivseid ja negatiivseid kogemusi, mõtteid, rääkida oma muredest ja ka nippidest, mis on aidanud. Õpetajad kuulevad vanemate arvamusi ja muresid, vanemad omakorda õpetajate raskusi hüperaktiivsete laste õpetamisel ja kasvatamisel.

Tugirühmas koos käies ja vesteldes süveneb õpetajate koostöö vanematega ja seeläbi paraneb ka lapse olukord. «Kuna ATH-lapsi on suhteliselt palju, oleks lapsevanematele kodu lähedal paikneva tugirühma olemasolu väga vajalik,» kirjutas laste päevakeskuses käiva lapse vanem ATH-koolituse tagasisidelehes. «Arvan, et selliseid koolitusi ja tugirühmasid oleks vaja teha laiemalt – lasteaia kasvatajatele, õpetajatele ja lapsevanematele, miks ka mitte koolides koolilastele õppimaks oma käitumist kontrollima ja elus hakkama saamiseks.»

Tugirühm

Ootame tugirühma kõiki emasid-isasid ja õpetajaid (spetsialiste), kes tunnevad, et ei tule aeg-ajalt üliaktiivse ja energilise lapse kasvatamisega toime. Diagnoosi olemasolu pole oluline, sest kõik, mis aitab hüperaktiivset last, aitab ka tavalast. Nõmme sotsiaalkeskuse ATH-sümptomitega laste vanemate ja õpetajate tugirühm alustab kolmapäeval, 28. septembril laste päevakeskuse ruumides aadressil Pihlaka 1. Kohtumine algab kell 17.30 (kestab 1,5 tundi).

28.09 kl 17.30 «Kas minu laps on hüpik?»
26.10 kl 17.30 «ATH-lapse õppimine – raske katsumus kõigile»
30.11 kl 17.30 «ATH positiivsed jooned – 25 asja, mida ATH puhul armastada»
28.12 kl 17.30 «ATH-lapse vihahood. Kuidas nendega toime tulla»

Loe juurde Eesti Lastefondi kodulehelt www.elf.ee ja www.ath.ee.
Info Nõmme tugirühma kohta Epp Pruuns, 657 7223 või paevakeskus@nommesots.ee.

Nõmme vanim elanik sai 106-aastaseks

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------

Meeta Penner võtab õnnitlusi vastu Erki Korpilt. (foto: Jukko Nooni)

Täna tähistab oma 106. sünnipäeva Nõmme vanim elanik Meeta Penner. Vanaprouat käis väärika tähtpäeva puhul Iru hooldekodus õnnitlemas ka Nõmme linnaosa vanem Erki Korp.

Meeta Penner on positiivse ellusuhtumisega, kuid kurtis kehva tervise üle. Praegu ta enam hästi ei näe, halvenenud on ka kuulmine, aga mõistus on endiselt selge.

Meeta Penner on sündinud 1905. aastal Tõrva lähedal Helmes paljulapselises peres. Ta on töötanud Kawe šokolaadivabrikus ning laborandina fotoäris. Pärast II maailmasõda teenis ta leiba tehases Punane Koit ning pensionieas riidehoidjana Nõmme põhikoolis ja Tallinna muusikakeskkoolis.

Meeta Pennerist vanemaid inimesi elab Eestis kaks: üks Rakveres ja teine Tallinnas.

Erki Korp kohtus Nõmme koolide direktoritega

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------

Linnaosavanema ja Nõmme koolijuhtide nõupidamine: (vasakult) Maie Sepp, Leena Arras, Erki Korp, Lidia Kõlar, Matti Martinson, Riho Uulma ja Ardi Paul. (foto Jukko Nooni)

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp kohtus eile Nõmme koolide direktoritega. Kokkusaamisel arutati õppeaasta algusega seotud kitsaskohti ning võimalusi, kuidas linnaosavalitsus saaks koole aidata. Septembri alguses hindas Nõmme linnaosa valitsus koostöös Tallinna transpordiametiga liikluskorralduse olukorda koolide ümbruses ning selle tulemusel on maha joonitud mitmed täiendavad ülekäigurajad.

Korpi sõnul kerkis ühe teemana esile Nõmme koolide sporditegevus. „Praegused tingimused pole kõige paremad, vaja oleks korralikku saali, mida saaksid vajadusel kasutada kõik koolid ning ka ujulat. Praegune Nõmme ujula ei kata koolide vajadusi. Kuigi selles küsimuses ei saa linnaosavalitsus otseselt koole aidata, toetame jätkuvalt spordihoone rajamise kava Nõmme gümnaasiumi juurde. Samuti seisab linnaosavalitsus selle eest, et koolid saaksid ka edaspidi oma võimlemistundide ja spordipäevade läbiviimiseks tasuta kasutada Hiiu staadioni ja Nõmme spordikeskust ning õpilased seal ka pärast tundi end pesta,“ sõnas Korp.

Samuti oli teemaks eelseisev talv. „Linnaosavalitsus kavatseb suunata lumetõrjeks koolide ja lasteaedade ümbruses lisaressursse, et vältida liiklusohtlike olukordi, mis suurte lumevallide tõttu tekkida võivad,“ kinnitas linnaosavanem.

Järgmine kohtumine nii koolidirektorite kui õpetajatega toimub oktoobri alguses õpetajatepäeval.

Pühapäeval näeb Nõmmel mängufilmi «Polli päevikud»

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------

Eestlasest mässajat mängib Tambet Tuisk. (foto: kaader filmist)

Pühapäeval, 18. septembril kell 18.30 näitab Kinobuss Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) Eesti, Saksa ja Austria ühistööna valminud mängufilmi «Polli päevikud».

Film on üles võetud 2009. aasta suvel Eestis, Matsi rannas Varbla vallas Pärnumaal just selleks otstarbeks merre püstitatud suurejoonelises mõisas. «Polli päevikud» maalib lummava, kuid kummitusliku pildi 20. sajandi algusaastate Saksamaa Keisririigi ja Vene Tsaaririigi ristumisteele jäänud ja hukule määratud Eestit valitsenud baltisakslaste ühiskonnas levinud rusuvatest meeleoludest.

Filmi režissöör on Chris Kraus. Eestlasest mässajat mängib Tambet Tuisk. Pilet 3 eurot, sooduspilet 2,25 eurot.

Filmi reklaamiklipp:

Fotod: Risti tänavalt eemaldati lõpuks gaasimahutid

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme linnaosa valitsus laseb Risti 7 ja 7a hoovis paikneval reformimata riigimaa kinnistult likvideerida peremehetud gaasimahutid. Mahutite eemaldamine läheb maksma 839 eurot. Töödega alustati täna.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul lõpetati korterelamute gaasiga varustamine 1991. aastal, kuid mahutite teisaldamine ei tundunud toona kellelegi vajalikuna. «Kuna mahutitest eritus endiselt tugevat gaasilõhna, pöördusid korteriühistud linnaosavalitsuse poole. Linnaosa otsustas probleemi lahendamise enda kanda võtta, sest mahutid ei paikne korterelamu maal,» selgitas linnaosavanem.

Mahutite eemaldamine sõidukite parkimiskohtade alt võimaldab ühistutel heakorrastada sisehoovi, sh sõidukite parkimisala.

Fotod: Erki Korp