Tänavapuhastuse AS valmistub Nõmme kõrvaltänavate talihoolduseks

Autor: Toomas Laurits, Tänavapuhastuse AS
------------------------------------------------------------------------

Nõmme kõrvaltänavate talihoolduseks on kasutusel neli teehooldustraktorit ja kaks puisturautor libeduse tõrjeks. Foto on illustratiivne. (foto: Kerstin Sonts)

Tänavapuhastuse AS tegeleb Nõmme linnaosa kõrvaltänavate talihooldusega. Talvekuudel on selleks kasutuses neli teehooldustraktorit ja kaks puisturautot libeduse tõrjeks. Sadeveekanalisatsiooni puudumise tõttu ja Nõmme rohealade säilitamise nimel väldib firma soolasegusid, kasutades nende asemel graniitsõelmeid.

Kõigi Nõmme kõrvaltänavate hoolduses järgib Tänavapuhastuse AS nõuet, et lumetõrje hooldustsükkel peab olema tehtud 12 tunni jooksul ning maksimaalne lubatud sadanud lumikatte paksus on 5 cm. Kui sadanud lumekihi paksus jääb alla 5 cm, lumetõrjet ei tehta. Pikaajalise tugeva lumesaju ja tuisu korral hooldustsükli aeg pikeneb ning põhirõhk pannakse asumisiseste magistraalteede lahtihoidmisele.

Hooldusettevõtte peamine probleem on, et pärast suuremaid lumesadusid napib kitsamatel tänavatel ruumi lume ladustamiseks ning vallide suurenedes tänava liikluseks kasutatav osa üha kitseneb. Kuna paljud Nõmme tänavad on nelja meetri laiused ja teeseaduse järgi peab lumevallide vahe sõiduteel olema iga sõiduraja kohta vähemalt kolm meetrit, siis paratamatult tuleb tänava sahkamisel lükata osa lund piirdeaedade äärde. Sellises olukorras on ainsaks lahenduseks lume väljavedu, mis paraku ei ole Tänavapuhastuse ASi lepinguline kohustus.

Teine mure on kitsastel tänavatel parkivad autod, mille tõttu ei pääse sahad osale tänavalõikudele ligi. Kui parkivate sõidukite tõttu on tänava läbitav osa kolmest meetrist kitsam,
jääb see lõik hooldamata, hooldussõiduk jätkab tööd teistel tänavatel ning pöördub koristamata tänavale enne piirkonnast lahkumist veel tagasi. Siiski, kuivõrd Nõmmel on pea igal kinnistul sõidukite parkimiseks piisavalt ruumi, palub Tänavapuhastuse AS eelseisval talvel võimalikke probleeme ennetada ja hoida autot oma krundil.

Samuti on mõned majaomanikud oma krundiesiste mururibade kaitseks paigutanud sinna suuri kive: kuni krundi välispiirdeni ulatub üldjuhul teemaa, kuhu ei tohi ilma loata midagi paigaldada. Piirdekivide tõttu pole aga enam võimalik haljasribale lund vaalutada ning lumevall kuhjub tänavale. Samuti pole hooldussõiduki juhil sadanud lumekihi alt võimalik märgata sinna paigutatud kive, mistõttu tuleb sageli ette lumesahkade konstruktsiooni purunemisi ning sellest omakorda remondiseisakuid ja muid ebameeldivusi. Palume kinnistuomanikel selliselt paigutatud kivid enne talve saabumist kindlasti teisaldada, et vältida võimalike kahjunõuete esitamist.

Kahetsusväärselt sageli esineb konflikte sahajuhi ja kinnistuomanike vahel: ollakse pahased, kui pärast tänava sahkamist on värava ette jäänud vall. Paratamatult jääb sahaga lund lükates puhastatud ala serva lumevall: sahka on küll võimalik teise suunda pöörata, kuid vähemalt ühele tänava poolele on vaja sadanud lumi ka vaalutada. Kokkuvõtteks palub Tänavapuhastuse AS elanikelt mõistmist: tänavaid puhastatakse nende huvides ning mõningase lumevalli sattumine väravaesisele on meie talvega kaasnev paratamatus. Kinnistutega piirnevatel äärekiviga kõnniteedel on lume- ja libedusetõrje kinnistu omanike kohustus ning kindlasti on vajalik siinkohal märkida, et Tallinna linna heakorraeeskiri keelab lükata lund kõnniteelt sõiduteele. Soovitame võimaluse korral visata kõnniteelt lumi oma aeda, siis ei ole muret, et sahk selle tagasi lükkab.

Nõmme kõrvaltänavate hooldusega seotud küsimustes palume helistada telefonil 5551 2592 või edastada teade e-posti aadressil nomme@tap.ee.

Piltuudis: linnaosade aktiivsematele kodanikele esines Laura Põldvere

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------


Eile õhtul toimus Tallinna raekojas kodanikupäeva puhul vastuvõtt aktiivsematele linnakodanikele. Seitse Tallinna linnaosa tänasid oma linnaosades tegutsevaid kodanikeühendusi ja ärksaid kodanikke. Muusikalise poole eest hoolitsesid laulja Laura Põldvere ja pianist Jürmo Eespere. Foto: Erki Korp

Jõuluteemalised keraamika töötoad

Autor: Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio
-------------------------------------------------------------------------

Töötubades saab valmistada jõuluingleid, kellukesi või küünlaaluseid.(foto: Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio)

Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios (Nõmme Rahu kiriku kõrval asuvas väikeses majas, Võsu 5) toimuvad kahel järgmisel nädalal jõuluteemalised keraamika töötoad, mis mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Tulla võib ka koos perega! Valmistada saab jõuluingleid, kellukesi või küünlaaluseid.

Kursused toimuvad kolmapäeviti 30.11 ja 7.12 või neljapäeviti 1.12 ja 8.12 kella 18–20. Korratasu täiskasvanule 10 eurot ja lapsele 5 eurot (sisaldab materjale ja põletust). Vajalik eelregistreerimine!

Samuti on klaasi- ja keraamikastuudio õdusasse ökoremonditud keskkonda oodatud jõuluüritusi pidama asutused ja organisatsioonid, et kogenud õpetaja käe all isetegemist nautida.

Kursustele registreerimine ja lisainfo klaasjasavi@gmail.com või helistada telefonil 503 3851, 5663 3773.

Pääsküla raamatukogus alustab tegevust Padjaklubi

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------


(foto: Ilmar Saabas/Delfi)

Pääsküla raamatukogus (Pärnu mnt 480a) alustab tegevust Padjaklubi, mille eesmärgiks on luua raamatukokku mõnus lugemispesa, kus lastel oleks tore ja hubane raamatuid lugeda. Raamatukogu kutsub kõiki ülesse patju meisterdama ning neid Pääsküla raamatukokku tooma. Patju oodatakse kuni kevade alguseni – 20. märtsini 2012, pärast mida avatakse padjanäitus ning parimad padjad leiavad oma koha laste lugemispesas.

Patja võib meisterdada kus iganes ja millal iganes, kuid Pääsküla raamatukogus toimuvad iga kuu esimesel ja kolmandal neljapäeval kell 17.00 ka ühispadjatamised. Esimene padjaklubi kokkusaamine on 1. detsembril.

Eriti võimas ja jõuline juubel - Nõmme 85

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
----------------------------------------------------------------------

Olen siiralt õnnelik ning tänulik kõigile nõmmelastele just selle eest, et nii südamlikku ja meeleolukat päeva, nagu oli Nikolai von Glehni kuju avamine 12. novembril, ei ole minul seoses Nõmmega olnud. Usun, et seekordne Nõmme sünnipäev – 85 aastat Nõmmele linnaõiguste andmisest – oli meie kõigi jaoks suursündmus.

Oleme selle juubeli valguses loonud linna keskuse, kus seisab meie linna «vaimne isa» ning kus avati meie linna lipuväljak. Tean, et sellist vaimsuse kandjat ja Nõmme vaimu hoidjat olime juba aastaid oodanud, ning usun, et see oli oluline samm Nõmme keskuse ja ajaloo määratlemisel.

Meeleolukas oli kogu see päev, alates kuju avamisest, mis jätkus ühenduse Loov Nõmme suunatud rongkäiguga Glehni lossi ja parki, lõpetades ansambli Kukerpillid tantsuõhtuga. Inimesed olid õnnelikud ja rõõmsad ning nautisid toimuvat. Hea oli näha, et ka Nikolai ise oli tulnud lossi rõdule Nõmme juubelil osalevaid inimesi tervitama. Glehni kujud olid pargis sumedas küünalde kumas valgustatud ja Glehni tähetorni juures vonkles sõbralik saba inimestest, kes soovisid näha tornist avanevaid vaateid oma silmaga. Kuigi ilm oli natuke sombune, ei hoidnud see rahvast üritusest eemale.

Seisin Glehni lossi rõdul, istusin selle melu keskel lossis ja minutid aeglustusid. Kuigi päevakava oli tihe, tundsin, kuidas lossis tekkis ajatu olek, nagu oleks veel aasta 1886 ning Nõmme linnaõiguste saamiseni tuleb veel mitukümmend aastat oodata.

Seda meeleolu kinnitasid ka kultuurikeskuses esinenud Andres Mustonen ja Hortus Musicus oma ajas tagasi vaatava etteastega, milles rõhuti renessansiaegsele pingevabale elule. Samas mõjusid iPadist mahalauldud noodid kuidagi meeleolu tõstvalt ja tänapäeva tagasitoovalt.

Väärikad olid ka mehed ja naised ning organisatsioonid, kes said endale kontserdi eel tunnustuseks tehtu eest pronksist koopia vastavatud Glehni kujust. Need olid Leho Lõhmus, Nõmme Heakorra Selts, Nõmme Koduloohuviliste Koda ning Tallinna Tehnikaülikool.

Juubeliüritused olid kogu nädala tasemel: avasime Aivar Simsoni (kuju valmistaja) pronkskujude näituse muuseumis, toimus Nõmme Jazz trio armas kontsert Lunastaja kirikus, oli Nikolai von Glehni raamatu esitlus, Glehni lossis rääkisid Jüri Kuuskema ja Marek Lill nii Glehnist kui tema tegemistest läbi ajaloo.

Tänan teid kõiki südamest ja soovin head Nõmme juubeliaastat!

Unustatud majad: maja, mis alles ootab valmimist - Õitse 42

Autor: Leho Lõhmus, ajaloolane
-----------------------------------------------------------------------

Nii nagu ehitaja, pole ka hilisemate omanike, kelle seas oli vahepealsel Nõukogude ajal muidugi ka riik, võimed ja võimalused sellest majast üle käinud. (foto: Karl Kerdt)

Nõmme oli omal ajal kõige kiiremini kasvav asum Eestis. 1917. aastal, kui saadi aleviõigused, oli siin ligi 4000 alalist elanikku, linna õiguste saamisel 1926. aasta novembris juba 10 000. Seetõttu oli elamuehitus 1920.–1930. aastatel Nõmmel eriti intensiivne. Nõmme elanike sotsiaalne koosseis oli kirju: Tallinna vabrikutöölised ja ametnikud kõrvuti rikaste ärimeeste ja töösturitega.

Rahalised võimalused olid erinevad, kuid soov ühine – rajada Nõmmele kodu. Nii kerkis kõrvuti lihtsate elumajadega siia ka uhkeid, mitmekorruselisi eramuid. Ka niisuguseid, mille lõplik valmisehitamine on selle omanikele ilmselt üle jõu käinud. Esialgsed suured plaanid jooksid algava majanduskriisi tingimustes lihtsalt liiva.

Ühte niisugust markantsemat näidet võime näha Õitse tänaval, kunagise Peetri aedlinna piirkonnas. Hiljuti ühe Nõmme maja remondi ajal välja tulnud arhiiv aitab heita pilku ka selle maja ajaloole.

Krunt ehitamiseks – 400 ruutsülda (u 1821 m²) – mõõdeti Harku mõisamaast välja juba 1913. aastal. Selle omanik Gustav Schneider sai aga oma töö tõsisemale jätkamisele mõelda alles pärast I maailmasõja ja Vabadussõja lõppu. Nii valmiski ehitusplaan, mille selle autor insener W. Ilvest viseeris 15. juunil 1922. Tänav ise kandis sel ajal veel nime Sudebnaja (Kohtu).

Plaani kinnitamine võttis aga aega ning alles neli aastat hiljem, 18. märtsil 1926 sai see Nõmme alevivalitsusest kõik vajalikud allkirjad. Alguses sujus ehitus võrdlemisi tempokalt – Nõmme linnavalitsuse akti järgi oli hoone kogu mahus (kolm korrust + mansard) 1. jaanuariks 1928 valmis, kuid puudusid veel osaliselt põrandad ja ahjud ning maalritööd olid lõpule viimata.

Õitse 42 trepp 1930. aastate alguses. (foto: Leho Lõhmuse erakogu)

Edaspidi langes tempo siiski oluliselt, sest esimesed elanikud kolisid majaraamatu järgi sisse alles juulis 1931. Maja edasine ehitus ja hooldus käis omanikule aga ilmselgelt üle jõu ning 1934. aasta mais müüs ta selle ning kolis kogu perega välja. Uus omanik alustaski uue jõuga, tellis 1937. aastal insener Aleksander Jommilt projekti maja ümberehituse, garaaži, majandushoonete ja reovee puhastusseadmete kohta.

Kuid saabusid uued ajad ning 7. jaanuaril 1941 maja natsionaliseeriti. Vast sellel päeval oli maja ka kõige rohkem valmis, edasi tuli taas allakäik.

Siinkohal mõni sõna Õitse 42 ehitaja ja projekteerija kohta. G. Schneider (1875–1952), kes 1936. aastast kandis nime Kusto Ulmre, oli selle aja kohta jõukas mees, omanimelise raamatu- ka kirjatarvetekaupluse omanik Tallinnas. Kauplus kirjastas muu hulgas ka piltpostkaarte, sh Nõmme vaadetega. Vabadussõjas teenis ta staabi tõlgina ja trükitööde kontrolörina, hiljem mõnd aega sõjaväe varustusvalitsuses.

Seal ilmselt tutvuski ta Wikenti Ilvestiga (1889–1959), kes oli hariduse saanud Peterburis sõjaväeinseneride tehnikakoolis. I maailmasõja ajal ehitas ta kindlustusi Visla jõel, Vabadussõja ajal teenis aga 2. diviisi töösalga ülemana. 1920. aastate alul, just maja projekteerimise ajal, oli ta varustusvalitsuse ehitusja korterijaoskonna vanem ehitustehnik. Ilvesti teiste projekteeritud majade kohta paraku andmeid pole – nii ei saa me ka iial teada, kumma, kas omaniku või projekteerija idee oli see suurejoonelisus.

1920. aastate Nõmme ehitistest on Õitse 42 kindlasti kõige uhkem – kolme risaliidiga esifassaad, trepikoja kohal vintskap, mida kroonimas torn. Skulptuurid ilustamas kõrget poolkelpkatust ning muidugi Nõmme kõige võimsam, lausa teisele korrusele suunduv välistrepp.

Nii nagu ehitaja, pole ka hilisemate omanike, kelle seas oli vahepealsel Nõukogude ajal muidugi ka riik, võimed ja võimalused sellest majast üle käinud. Nii seisab see ka tänapäeval, üks pool viimistletud ja korras, teine poolik, nagu 1928. aasta kirjelduses. Trepp, vahepealsetel aastatel lootusetult äravajunud, on demonteeritud ning ootab taassündi. Nii nagu ootab valmimist kogu maja.



Artiklisari «Unustatud majad» ilmub kord kuus.

Loe ka:

Unustatud majad: ühesuguste majade pikad read
Unustatud majad: Autentsena säilinud historitsistlik elamu
Unustatud majad: Nõmme kontekstis suurlinlikult mõjunud maja
Unustatud majad: Hiliosjuugendlik puumaja
Unustatud majad: Kindlusraudtee uhkeim hoone
Unustatud majad: Kerese maja esindab ajatut modernismi
Unustatud majad: Hilisjuugendlik apteegimaja
Unustatud majad: Hoone, mis oma arhailisuses meenutab Nõmme alevit
Unustatud majad: Tallinna puitarhitektuuri uhkeim pärl

Ekstreemsport Nõmmel

Autor: Kaia Kask, Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja
------------------------------------------------------------------------

Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis saab iga harrastaja just tema alale mõeldud päeval oma lemmikvahendiga sõitmas käia. (foto: Kaia Kask)

Pääsküla noortekeskuse skate-hall (Rännaku pst 1) on üks väheseid kohti Tallinnas, kus ekstreemspordiharrastajatel on võimalus sisetingimustes sõitmas ja võistlemas käia.

Selle aasta jooksul on Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis toimunud palju spordiüritusi. Eriti sooja vastuvõtu osaliseks on seni saanud «NoortekaÖöd», mille raames on toimunud alati ka üks ekstreemspordivõistlus – on selleks siis rula-, rulluisu-, tõukeratta- või BMXvõistlus. Lisaks noortekaöödele toimus sel hooajal mitu tõukerattavõistlust ja kaks rulavõistlust, kus osalejate ja pealtvaatajate arv küündis lausa sajani. Suve hakul korraldas Pääsküla noortekeskuse tiim BMX-võistluse Ilmarise rulapargis, et ka BMX-ratturitel oleks väljakutseid ja nad saaks omavahel mõõtu võtta. Ekstreemhall on avatud esmaspäevast laupäevani ning eelneval registreerimisel ka pühapäeviti. Esmaspäevast reedeni võib meid külastada kella 14–19.30, laupäeviti kella 12–18.30 ning pühapäeviti kella 12–19. Tallinna noortekeskuste kaardiga on päeva maksumus 2 eurot, ilma kaardita 3 eurot.

Et ei oleks segavaid faktoreid, lahkarvamusi ja kokkupõrkeid, siis on nädalapäevad ära jagatud. Iga harrastaja saab just temale mõeldud päeval oma lemmikvahendiga sõitmas käia. Esmaspäev ja reede on broneeritud tõukeratturitele, teisipäev ja neljapäev BMX-ratturitele, kolmapäev ja laupäev on aga rula-/rulluisuharrastajate päralt. Lisaks harjutamisele ja sõpradega aja veetmisele on Pääsküla noortekeskuse ekstreemhalli võimalik ka sünnipäevadeks rentida. Rendipäevaks on pühapäev kella 12–19 ning rendihinnaks on 19,17 eurot tund. Et kõigil oleks võrdne võimalus löögile pääseda, broneerime vaid ühe kuu kaupa ning järgmiseks kuuks saab aja kirja panna alates eelmise kuu viimasest täispikast nädalast. Näiteks kui soov on pidada sünnipäev detsembris mõnel pühapäeval, siis broneerida saab novembri viimasel täispikal nädalal. Broneerimine toimub vaid telefoni teel.

Kel soovi Pääsküla noortekeskuse tegemistega lähemalt kursis olla, leiab täpsemat informatsiooni kodulehelt www.taninfo.ee/paaskyla või Facebooki lehelt http://www.facebook.com/paaskyla.noortekeskus.

Maamaksust vabastamise kohta levib väärinfo

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------

2012. aastal vabastab Tallinn kodualuse elamumaa maamaksust kuni 1500 m2 ulatuses. See kehtib ka kõigile korteriomanikele. Elanike seas levib aga väärinfo, et maksuvabastuse saaja ei saa oma korterit müüa. See on pahatahtlik ja täiesti alusetu.

Maamaksuvabastus ei too selle taotlejale kaasa mingeid täiendavaid kohustusi ega piiranguid oma kinnisvara kasutamisel. Maamaksuvabastuse rakendamine on maamaksuseadusega omavalitsusele antud võimalus koduomanike maksukoormust maamaksu võrra vähendada. Tallinn on seda võimalust otsustanud alates 2012. aastast rakendada, kuid tulenevalt seadusest saab 2012. aasta maamaksust vabastada vaid isiku avalduse alusel. 2013. aastast enam avaldust vaja ei ole.

Pühapäeval süüdatakse advendiküünal

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------



Sel pühapäeval, 27. novembril kell 16 süüdatakse Nõmme keskuses Jaama tänaval asuvas «Nõmme ema» pargis advendiküünal. Jõulumeeleolu aitavad luua Nõmme õpetajate naiskoor ja Nõmme muusikakooli brassansambel. Jõulurahu kuulutavad välja Rahu koguduse õpetaja Ove Sander ja linnaosavanem Erki Korp.

Samal päeval kell 14 toimub ka Nõmme muusikakooli jõulukontsert kultuurikeskuses (Turu plats 2). Kavas Bachi, Sibeliuse, Griegi, Mendelssohni jõululaulud jm. Külalisesineja Henry Laks. Kontsert on tasuta.

Rahumäe põhikool võitis rahvusvahelise projektikonkursi

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------

Läänemere Linnade Liidu projektikonkursile «Rattaga kooli» esitas parima projekti Rahumäe põhikool, kus kavandatakse tööõpetuse tundide raames kooli juurde katusega rattaparkla rajamist, noorte ratturite õpetamist, liiklusalaste teavituspäevade korraldamist ja rohelise mõtteviisi propageerimist.

Lisaks Rahumäe põhikoolile pälvis Läänemere Linnade Liidu transpordikomisjoni hinnangul 13st esitatud projektist 1000 euro suuruse rahagarantii ka Poola linna Kozalini esitatud projekt.

Projekti eesmärk on noorte teadlikkuse tõstmine jätkusuutlikust linnatranspordist ning õpilaste aktiivne kaasamine projekti ettevalmistamise ja rakendamise faasis. Projekti «Rattaga kooli» tegevused viiakse ellu sel õppeaastal (2011/2012).

Nõmmel toimuvad Tõnu Kõrvitsa autorikontsert ja nostalgiapidu

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------

Helilooja Tõnu Kõrvits oma stuudios. (foto: Jukko Nooni)

Sel nädalalõpul toimuvad Nõmmel helilooja Tõnu Kõrvitsa resideerimiskuu viimased sündmused. Reedel, 25. novembril kell 20 algab Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) nostalgiapidu «Eighties Coming Back». Pilet 5 eurot / soodus 3 eurot tund enne algust kohapeal.

Pühapäeval, 27. novembril algusega kell 17 saab Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) kuulata Tõnu Kõrvitsa autorikontserti. Kontsert on tasuta.

Need on viimased sündmused läbi aasta kestnud sarjas «Resideeriv helilooja igale Tallinna linnaosale», millega Eesti Heliloojate Liit on andnud oma panuse Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Lavazza Cupi võitsid Nõmme Unitedi poisid

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

Treener Mart Poom koos FC Nõmme Unitedi 1999. aastal sündinud poiste meeskonnaga. (foto: erakogu)

19. novembril toimus Männiku staadioni sisehallis (Võidu 16) FC Nõmme Unitedi korraldatud I Lavazza Cup 1999. aastal sündinud poistele. Ühepäevasel turniiril osales kuus võistkonda – FC Nõmme United, Tallinna FC Levadia, Tallinna JK Klaev, Martin Reimi Jalgpallikool, Pärnu JK Vaprus ja Tartu FC Santos –, kes kõik mängisid omavahel korra läbi.

Pärast põnevaid ja tasavägiseid mänge saavutas 3. koha Martin Reimi Jalgpallikool ja 2. koha Tallinna FC Levadia. Esikohamedalid said kaela ja turniirivõidu jättis koju FC Nõmme Unitedi võistkond koosseisus Raiko Ader, Henri Järvelaid, Rio-Rando Kallaste, Rasmus Kriisa, Heger Olviste, Gregory Piiber, Markus Poom, Kristo Siimer ja Teet Vaabel.

Turniiri parimaks mängijaks valiti Joosep Kool (Martin Reimi Jalgpallikool), parimaks väravavahiks Rasmus Kriisa (FC Nõmme United), parimaks kaitsemängijaks Marko Lipp (FC Levadia). Parima väravalööja auhind läks jagamisele Henri Järvelaiu, Markus Poomi (mõlemad FC Nõmme United) ja Vladislav Zanfirovi (FC Levadia) vahel, kes kõik lõid neli väravat.

Tegus novembrikuu Kivimäe koolis

Autor: Lehti Rauk, Tallinna Kivimäe põhikooli õppealajuhataja
---------------------------------------------------------------------

Isadepäeva tähistamine Kivimäe põhikoolis. (foto: Kivimäe põhikool)

4. novembril toimus Kivimäe põhikooli aulas tantsuvõistlus. Selle, nüüdseks juba traditsiooniks kujunenud, ettevõtmise juured ulatuvad kolme aasta taha. Ka seekord valmistuti õpilasomavalitsuse ja õpetaja Ly Mälgu juhendamisel kaua ning hoolega. Suure töö tegid ära „tantsuõpetajad“ vanematest klassidest, kes ulatasid oma sõbrakäe väiksematele kooliõdedele-vendadele. Mõeldi välja ja õpetati selgeks meeleolukad tantsusammud. Suur tänu Laura Jaansenile, Victoria Oolole, Marianna Uibopuule ja Janeli Jaansenile. Tantsuvõistluse kavasid hindas auväärt žürii: Rainer Vakra, Elisabeth Põldma, Kaia Kask ja meie kooli vilistlane Tambet Pomerants. Hindamine toimus kahes vanuserühmas: 1.-4. ja 5.-9. klass. Nooremas grupis saavutas esikoha 3.A, järgnesid 1.A ja 4.B tantsijad. Vanematest olid parimad lõpuklassi esinejad, teise koha sai 6. klassi I trupp ja kolmanda 7. klassi tantsijad.

7.-11. novembrini andsid Kivimäe koolis tunde isad ja lisaks ka üks vanem vend. Kahtlemata tõi see koolipäevadesse palju elevust ja janu uute teadmiste järele. Kes siis veel kui mitte isa oskab kõige paremini selgitada teatud-tuntud vanasõna: „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea!“. Tänu tublidele isadele said meie kooli Jukud-Mannid teadmisi lemmikloomadest, esmaabist, majandusest, õppimisvõimalustest pärast põhikooli lõpetamist. Kätt sai proovida lennukite meisterdamises, joonestamises, isegi kraana toodi „kooli kätte“. Huvitavad ja harivad tunnid olid.

Hea meel on tõdeda, et ka tunnikorraga ei olnud probleeme ja ühtki õpilast ei pidanud „direktori juurde saatma“ (nii mõnigi „õpetajast isa“ uuris vargsi enne tunni algust, kus direktori kabinet asub). Aitäh kõigile isadele -pedagoogidele! Loodame teie „abistavale sõbrakäele“ edaspidigi…

Tegusale nädalale pani toreda punkti õhtu kooli aulas. Nüüd oli kõigil isadel võimalus näidata ka oma füüsilist vormi. Võistluspinget pakkusid sõudeergomeetril sõudmine, hüppenööriga hüppamine, täpsusvise, meeleolukas limbotants. Mõttejõu sai proovile panna gomokuturniiril. Palju oli „isasid-mitmevõistlejaid“, kes näitasid vapustavalt head füüsilist vormi kohe mitmel alal. Lapsed on kindlasti väga uhked oma „superisade“ üle ja õpetajad õnnelikud, et nende õpilastel nii vahvad lapsevanemad on. Ürituse korraldamisele aitasid kaasa proua Maie Sepp, õpetajad Maarika Laiv, Piret Karus, Ants Soosõrv. Kohtunikena lõid kaasa õpilasomavalitsuse liikmed.

2.A klassi valmistatud tort kooli 79. sünnipäevaks. (foto: Kivimäe põhikool)

15. novembril „pugis“ kogu koolipere üheskoos mõnusasti torti. Meie auväärne haridustempel sai 79-aastaseks. Juba varahommikul avatud näitusel oli väljas kuusteist erineva kujuga torti: ühed ülevoolavad, teised tagasihoidlikud, kolmandad kordumatud, pidulikud, suurejoonelised, isuäratavad, nutikad, kõrged, madalad, lihtsad ja lõbusad… Isu oli hea ja otsa nad said.

Sõjaväepolitseinikud harjutavad taas Nõmmel patrullimist

Autor: Nõmme Sõnumid

---------------------------------------------------------------------

Sõjaväpolitseini kompanii ajateenijad aasta tagasi Nõmmel linnatingimustes patrullimist harjutamas. (foto: Jukko Nooni)

Põhja kaitseringkonna vahipataljon korraldab 22.-23. novembril Nõmmel sõjaväepolitsei kompanii kontrollharjutuse «Karujälg 3». Kokkuleppel linnaosavalitsusega harjutatakse patrullimist linnatingimustes. Patrull liigub sõjaväepolitseiniku varustuses. Harjutuse käigus arvestatakse tsiviilelanike rahu ja puutumatusega.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul patrullivad kaitseväelased linnaosa palvel õppuse käigus parkides, pimedamates nurgatagustes ja võimalikes noorte kogunemiskohtades, et probleeme märgates saaksid nad kodanikena sekkuda või politseid teavitada.

Kontrollharjutuse raames liiguvad Nõmmel jalgsi- ja motoriseeritud patrullid. Õppuse käigus mängitakse ajateenijatele ette erinevaid situatsioone - näiteks joobes kaitseväelased, liiklusõnnetus, avalikus kohas rahu rikkumine, vägivallatsemine -, kuid seda tehakse varjatult, et mitte häirida kohalikke elanikke.

Ajateenijad kannavad patrulli käigus vööd kumminuia, tühja salvega püstoli ja käeraudadega. Laskemoona ja imitatsioonimoona kontrollharjutuse käigus ei kasutata.

Hoidke oma varal silm peal - Vana-Mustamäel on nähtud kahtlast meesterahvast

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

Vana-Mustamäe piirkonnas Glehni lossi ümbruses on nähtud meesterahvast, keda kohalikud kahtlustavad vargustes. Teda on nähtud võõrastes aedades luusimas ning tabatud metallivarguse katselt. Hoidke oma varal silm peal ning ärge jätke nähtavatele kohtadele asju, mida kurikaelad himustada võiksid. Samuti tuleks hoida nii auto kui maja uksed lukustatuna.

"Reedel, 11. novembril nägid teda minu poeg ja naabrimees, ta püüdis naabri õuest mingit vasest metallijuppi varasrada. Laupäeval õnnestus teda ka ise kohata. Mees oli naabri aias tagasi ja otsis sedasama vasejuppi. Minu küsimuse peale, mida ta võõrast aiast otsib, vastas, et otsib vanarauda. Kui ma talle eelmist päeva meelde tuletasin, hakkas ta ruttu ära minema. Ähvardasin loomulikult ka politsei kutsuda. Kõige imelikum on see, et koeri ta ei karda," rääkis Nõmme Sõnumite toimetusega ühendust võtnud naisterahvas.

"Mees on umbes 180 cm pikk, vibalik, räägib vene keelt. Riietatud oli üleni musta - mustad vabaaja püksid ja kapuutsiga dressipuus. Dressipluusi peal oli veel vest. Tundub olema mitte vägivaldne - kui riidled, püüab ruttu kaduda, vastu midagi halba ei ütle," lisas ta.

Nõmme on jätnud jälje Tõnu Kõrvitsa loomingusse

Autor: Jukko Nooni
-----------------------------------------------------------------------------------

Helilooja Tõnu Kõrvits oma koduaias. (foto: Jukko Nooni)

Eesti Heliloojate Liit on andnud oma panuse Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi läbi aasta kestnud sündmustesarjaga «Resideeriv helilooja igale Tallinna linnaosale». Sarja viimane kuu on november ja Nõmme resideeriv helilooja on Tõnu Kõrvits. 1. novembril kohtus helilooja Nõmme muuseumis loominguõpilastega, kuid kuu lõpus toimub kaks üritust ka laiemale muusikapublikule.

Kui vaadata üritustesarjale tagasi, siis mõnel juhul on jäänud mulje, et seos linnaosa ja resideeriva helilooja vahel on väga põgus. Tõnu Kõrvits sobib Nõmme resideeriva helilooja tiitlit kandma aga ideaalselt, sest terve oma elu on ta Nõmme mändide all elanud ning ka tema looming on Nõmmest läbi imbunud.

Tõnu Kõrvits on pärit muusikute perekonnast ning tema abikaasa Ingridki on tunnustatud koorijuht. Ta leiab, et perekonnal on olnud suur mõju nii elukutsevalikule kui hiljem ka loomingule. «Kõik kodus toimuv jätab väga sügava jälje. Minu isa (Tõnis Kõrvits – toim),
kes on professionaalne muusik ja arranžeerija, on mind väga palju õpetanud. Orkestreerimise ja arranžeerimise kunsti olen ma just tema kõrvalt tegema hakanud,» meenutab Kõrvits.

Kodupaik kui loomingu mõjutaja

Tõnu Kõrvits peab resideerivate eliloojate sarja toredaks projektiks. «Kui mulle heliloojate liidust
helistati ja küsiti, mis ma sellest arvan, et igas linnaosas võiks olla oma helilooja ja et üks neist võiksin olla ka mina, meeldis see mõte mulle kohe. Kui küsiti, kus ma tahaksin olla, siis ei olnud muu vastus võimalik – muidugi Nõmmel, kus siis veel. Ma olen kogu elu siin elanud,» sõnas helilooja.

Kõrvitsa arvates on Nõmme tema loomingus väga tähtis. «Kui oma töötoa aknast välja vaatan – ja ma teen seda kindlasti sada korda päeva jooksul –, vaatan ma Nõmmet. See vaade jätab mingisuguse jälje minu loomingusse. Ma ei tea, kuidas, aga siin ei ole teist võimalust,» arvab ta. «Kõik see, kuidas lehed liiguvad, kuidas tuul puhub, männid kõiguvad või valgus muutub roheluses, mõjutab kindlasti ka mu muusikat.»

Tõnu Kõrvitsa muusikat, eriti orkestriloomingut, nimetatakse tihti poeetiliseks, värviküllaseks ja nüansirikkaks. Viimasel ajal ammutab ta sageli inspiratsiooni põhjamaisest loodusest ja meie rahvaviisidest, kuid ka kirjanduslikest sümbolitest. Kui temalt küsida, kuidas ta ise oma loomingut iseloomustaks, arvab Tõnu Kõrvits, et helilooja ei peaks oma pead vaevama sellega, kuhu ta paigutub. «Helilooja ülesanne on kirjutada muusikat ja seda nii hästi kui vähegi võimalik. Muusikat peab teenima, mitte vastupidi – muusika ei teeni sind. See ongi kõige tähtsam,» leiab ta.

Tõnu Kõrvits
• Sündinud 9. aprillil 1969. aastal Tallinnas, Eesti Heliloojate Liidu liige 1994. aastast.
• Kirjutab muusikat nii kammer- kui sümfoonilistes žanrites. Tema orkestriteoseid iseloomustab hea dramaturgiatunnetus ja värvikas orkestratsioon.
• Lõpetas 1994. aastal Raimo Kangro kompositsiooniklassi Eesti Muusikaakadeemias ning jätkas aastatel 1994–1998 magistrantuuris professor Jaan Räätsa juhendamisel. Osalenud noorte arranžeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsiooni-meistriklassis Gdanskis (Poola, 1998).
• 2001. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud.
• Tema teoseid on esitatud lisaks Eesti nüüdismuusika festivalidele paljudel rahvusvahelistel festivalidel.
• Heino Elleri nimelise muusikapreemia laureaat (2001). 2003. aastal võitis tema orkestriteos «Eldorado» rahvusvahelisel Lepo Sumera nimelisel noorte heliloojate konkursil III preemia.
• 2006. aastal pälvis kultuurkapitali stipendiumi «Ela ja sära», 2007. aastal autasustati teda Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga panuse eest Eesti orkestrimuusikasse.

ALLIKAS: EESTI MUUSIKA INFOKESKUS

Kodukandile pühendatud uudisteos

Resideeriva helilooja ametipostiga käis kaasas ka uue teose kirjutamise kohustus. Tõnu Kõrvitsa uudisteos, mille ta on pühendanud oma kodukandile Nõmmele, kannab pealkirja «Nõmme haikud».

«Eks kodus oli ka väike surve, et võiks kooriloo teha, ja mul ei olnud selle vastu midagi,» meenutab Kõrvits teose sünnilugu. «Teksti kirjutasid minu head sõbrad Maarja ja Kirke Kangro. Andsin neile mõned märksõnad, samuti arvasin, et see võiks olla haikuvormis. Tekst tuli mu meelest väga ilus ja isegi romantiline, just see, mida siia Nõmmele on vaja.»

Uudisteose esiettekanne toimub 27. novembril Nõmme Lunastaja kirikus Tõnu Kõrvitsa autorikontserdil. «Arvan, et see saab olema üks ilus õhtu. Lunastaja kirik on üks mu lemmikkohti, see on nii müstiline, ilus, väga kauni akustikaga, äärmiselt soe koht.»

Kaks päeva varem, 25. novembril toimub aga resideeriva helilooja programmis Nõmme kultuurikeskuses nostalgiadisko «Eighties Coming Back», kus juba aastaid oma lähikonnas DJna tuntud Tõnu Kõrvits mängib plaatidelt enda meelismuusikat.

«Ma lasen seda muusikat, mis on mulle kunagi palju tähendanud, millega koos ma 80ndatel üles kasvasin. Mäletan, et kui olin 12–13-aastane, oli siinsamas kultuurikeskuses igal nädalal laupäeviti disko. Ma olin iga kord kohal, mitte et tantsida, vaid ma olin seal saali nurgas ja kuulasin. Mida seal kõike mängiti! Duran Durani, Roxy Musicut, Elton Johni, Dexy’s Midnight Runnersit, Police’i – 1980ndate põhipunte ja esinejaid. Ma lihtsalt kuulasin seda ja ma lihtsalt armastasin seda muusikat.»

«Kui mulle pakuti võimalust oma resideerimiskuu jooksul Nõmmel midagi veel teha, siis mõtlesin, et teen sellise õhtu nagu 30 aastat tagasi. Lasen sama muusikat, et kõik tunneksid ennast hästi ja kogeksid õnnetunnet,» tutvustas Tõnu Kõrvits õhtut.

Üritused
Reedel, 25. novembril kell 20 algab Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) nostalgiadisko «Eighties Coming Back». Pilet 5 eurot / soodus 3 eurot tund enne algust kohapeal.

Pühapäeval, 27. novembril kell 17 algab Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) Tõnu Kõrvitsa autorikontsert. Kavas soolo- ja ansambliteosed ning koorimuusikat. Tütarlastekoor Ellerhein Ingrid Kõrvitsa juhatusel toob esiettekandele uudisteose «Nõmme haikud», kammerteoseid esitavad Iris Oja (metsosopran), Virgo Veldi (saksofon), Ingely Laiv (oboe), Robert Traksmann (viiul), Laur Eensalu (vioola), Vambola Krigul ja Kristjan Mäeots (löökpillid) ning Ulla Krigul (orel). Nõmme Lunastaja kirikusse valmistab kohaspetsiifilise video kunstnik Eva Labotkin. Tasuta!

Mai tänava talukaubapood jätkab tegevust

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------

Aadressil Mai 2 tegutses paar aastat Maahoole talukaubapood, mis suve lõpus uksed sulges. Nüüd aga on see uuesti avatud. Pood on saanud uue näo ja nime – see on nüüd H. Vihma toidukaup.

Uue poepidaja Heidi Vihma sõnul kavatseb ta uuendusena proovida retseptipakette: nädalateema, retsept ja kõik vajalikud koostisosad. Poe sisekujunduse autorid on Alar Pikkorainen ja Rait Reila.

Sortimendi osas on uus pood varasemaga sarnane – müüakse kodumaist aed-, puu- ja juurvilja, väiketootjate piima- ja lihatooteid, mahlasid, maitseaineid, helbeid, jahusid jm.

Pääsküla gümnaasium on järgmisel õppeaastal valmis avama kuni viis esimest klassi

Autor:Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------

Pääsküla gümnaasium. (foto: Ilmar Saabas/Delfi)

Reedel toimus Pääsküla gümnaasiumi hoolekogu korraline koosolek, millel osales hoolekogu liikmena ka Nõmme linnaosa vanem Erki Korp. Lisaks kooli elu ja arengut käitlevatele teemadele arutati ka vastuvõttu esimestesse klassidesse järgmisel õppeaastal, mis tänavu tekitas paljude lapsevanemate seas segadust.

Hoolekogu esimehe Meelis Antoi sõnul on tema poole pöördunud paljud lapsevanemad, kes on olnud vaimustuses Pääsküla gümnaasiumis tehtavast õppe- ja kasvatustööst. „Pääsküla gümnaasiumis pannakse õppetöös rõhku õpilaste loovuse arendamisele, mille parimaks väljundiks viimasel kuuel aastal on koolimaja seinu kaunistavad õpilaste maalitud kunstiteosed. Üha rohkem vanemaid on huvitatud, et nende lapsed õpiksid just meie koolis,“ rääkis Antoi.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp välistas võimaluse, et 2012./2013. õpeaastal peaks Nõmme koolides esimestesse klassidesse astujate puhul arutama õhtuste vahetuste avamist. „Koostöös Pääsküla gümnaasiumiga oleme valmis vastavalt vajadusele avama neli-viis esimest klassi päevases õppes,“ lisas Korp.

Nõmme Kaljul lõpuks medal käes

Autor: Jukko Nooni
---------------------------------------------------------------------------------

Nõmme Kalju esindusvõistkond pärast viimast mängu Hiiu staadionil. (foto: John Cowboy/Nõmme Kalju)

Neljandat aastat Eesti jalgpalli meistriliigas mängiv Nõmme Kalju lõpetas hooaja esikolmikus – kokkuvõttes 79 punktiga saadi teine koht. 36 kohtumisest võideti 24, viigistati seitse ja kaotati viis. Tiitli võitnud Florast jäädi maha seitsme punktiga ning pronksimeeskonda Narva Transi edestati kuue silmaga.

Nõmme Kalju president Kuno Tehva jäi hooajaga väga rahule. «Masendavaid hetki tegelikult ei olnud, pigem ainult head emotsioonid. Eredamalt on meeles Kalju jalgpallifestival koos võiduga Flora üle ning mõlemad euromängud,» lisas ta.

Samas leidis Tehva, et meeskonna ühtesulamine võttis mõne kuu, mis maksis kätte kaotatud punktidega. «Spordis on alati selliseid asju, mis jäävad natukene painama… Praegu painavad mind viigid hooaja esimeses pooles Kuressaare ja Paidega ning hooaja lõpus kordusmäng Floraga, kus me hea mänguga napilt siiski kaotasime, kuigi mõni päev varem suutsime 3:0 kodus Flora seljatada,» sõnas Tehva.

Sama meelt on Kalju ründaja Alo Bärengrub. «Ei taha kõlada üleolevalt, aga minu jaoks ei paku 2. koht erilist rahulolu, mis klubi seisukohalt on muidugi suur edasiminek ja areng. Kripeldama jäävad kindlasti paljud viigid, eriti just kodumängudes, kaotus Narvale 2:3 ja viimane kaotus Florale 0:1,» rääkis Bärengrub.

Mõlemad mehed kurtsid ka viis aastat vana Hiiu staadioni kunstmurukatte üle, mis võis nende arvates olla üks põhjus, miks seekord siiski hõbedase medaliga leppida tuli. «Väga vaevaline oli kõva kunstmuru ja õige muru vaheldumine füüsilisele ja kehalisele vormile,» nentis Bärengrub. Samas on jalgpalliliit staadioni sobivaks tunnistanud ning vastav litsents meistriliiga mängude pidamiseks olemas.

Nõmme Kalju peatreeneri, endise Eesti koondislase, 45-aastase Igor Prinsi sõnul tuleb nüüd hakata tööd tegema järgmiseks hooajaks. «Eks nüüd on vaja tööd teha järgmiseks aastaks komplekteerimisega ja kindlasti ka eesmärkide seadmisega,» rääkis ta Nõmme Kalju kodulehele antud usutluses.

Saavutusena võib esile tõsta veel seda, et hooaja jooksul käis Kalju kodumänge vaatamas üle 9000 inimese.

Päästeamet soovitab kütteseadmed ja suitsuandurid üle vaadata

Autor: Tiina Lättemäe
-----------------------------------------------------------------------------------

Iga viie aasta järel peab korstna puhastama ja kütteseadme ohutust kontrollima kutseline korstnapühkija. (foto: Ilmar Saabas/Delfi)

5. novembri õhtul juhtus Nõmmel Naaritsa tänaval traagiline tuleõnnetus, mille tagajärjel üks inimene hukkus.

Nii ränkade tagajärgedega tuleõnnetused on Nõmme päästekomando pealiku Marek Hindreusi sõnul Nõmmel harukordsed: sagedaimad on väljakutsed tahmapõlengute tõttu. Need aga oleks lihtsasti ärahoitavad korstnaid ja küttekehi regulaarselt, vähemalt kord aastas puhastades ja
hooldades.

«Samas ei tohiks mitte mingil juhul unustada, et igas majapidamises peab olema töökorras ja kindlasti lakke kinnitatud suitsuandur. Kapinurgale sätitud suitsuandurist pole paraku kasu,» toonitas Marek Hindreus.

Päästeamet soovitab inimestel alati enne kütteperioodi algust oma kodu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata: et kusagilt suitsu sisse ei ajaks, et lõõris, pliidis, soojamüüris, ahjus või korstnas pragusid ei oleks ning et korsten poleks pigitunud ja tahmaluugid oleks kindlalt kinni.

Mullu 1. septembrist kehtiv tuleohutuse seadus sätestab ka, et iga viie aasta järel peab korstna puhastama ja kütteseadme ohutust kontrollima kutseline korstnapühkija, kes annab elanikule tehtud töö kohta kütteseadme seisukorra akti.

Galerii: Nõmme 85. aastapäeva pidustuste rongkäik Glehni parki

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------
Pärast pidulikku Nikolai von Glehni ausamba avamist kulges MTÜ Loov Nõmme eestvedamisel meeleolukas rongkäik Glehni parki, kus rahvast ootasid ees Martin Alliku installatsioonid küünaldega palmimajas ja Glehni skulptuuridel. Samuti oli külastajatele avatud Glehni loss ning tähetorn.
Fotod: Tiina Lättemäe

Rongkäigu algus Üliõpilaste sillalt.

Rongkäigu etteotsa asub Nikolai von Glehn ise.

Rongkäigu algatajateks ja elluviijateks on Loova Nõmme liikmed.

Nõmme õpetajate naiskoori liikmed.

Nõmme noortemaja liikumisrühmad.

Liikumisrühmade lapsed lõid meeleolu kaasahaarava tantsuga.

Tantsusarvikud.

Glehni loss on külalistele avatud.

Pimeduses hiilgavate silmade ja kihvadega draakon on lastele tõeliseks tõmbenumbriks.

Kunstnik Martin Alliku installatsioon palmimajas.

Tuldsülgav draakon.

Lossi rõdult tervitavad külalisi Nõmme linnaosa vanem Erki Korp, Nõmme ajaloo uurija Leho Lõhmus, lossi perenaine Annika Kiisa ning Nikolai von Glehni kehastav näitleja ja muusik Sulev Võrno.

Tähetorni jalamil looklev järjekord.

Von Glehni valge ratsu suundub väljateenitud puhkusele.

Galerii: Täna avati Nõmmel Glehni kuju

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------

Täna avati Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäeva ürituste raames Nõmme turu ja Üliõpilaste silla vahelisel haljasalal ausammas Nõmme rajajale Nikolai von Glehnile. Teoks sai see Tallinna linna, Nõmme linnaosa valitsuse, Nõmme muuseumi, Nõmme Heakorra Seltsi ja paljude nõmmelaste mõttejõu ja annetuste toel. Ausamba autoritekst on skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd ning arhitekt Kalev Lepik. Glehni kuju ja seda ümbritseva lipuväljaku kogumaksumuseks kujunes 143 823 eurot.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar märkis samba avamisel peetud kõnes, et kuigi Nõmme iseseisvus linnana tühistati ühes Eesti iseseisvuse tühistamisega Nõukogude võimu kehtestamisel 1940. aasta suvel, on mälestus Nõmmest kui omaette linnast sügavalt juurdunud nõmmelaste teadvusesse. “Meie, XXI sajandi tallinlased, meenutame heal meelel isevärklikku Nikolai von Glehni, kelle peamine unistus – “Seie saagu lenn” – sai teoks 12. novembril 1926. aastal. Soovin kõigile tallinlastele ja iseäranis nõmmelastele õnne Nõmme linnakssaamise 85. aastapäeva puhul ning tervitan Nõmme linna algataja ja vaimse isa Nikolai von Glehni kuju avamist,” lisas linnapea.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp kinnitas, et linnaosavalitsusele on Nikolai von Glehni ning tema pärandi väärtustamine oluline. “Mulle meeldib Glehni mõte 200 aasta vanuseks elamisest - isegi kui teda meie seas juba ammu enam ei ole, tajume tema igapäevast kohalolekut meie ümber. Nüüd veel eriti, kui pronksist Glehn meid lipuväljakult jälgib,” arvas Korp.

Fotod: Jukko Nooni

Nõmme linnasoa vanem Erki Korp ning skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd.

Aivar Simson, Paul Mänd ja Kalev Lepik

Riigikogu liige ja endine Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra.

Päeva juhtis Mart Mardisalu.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar ausamba autoritega.

Rahu koguduse õpetaja Ove Sander.

Nõmme Heakorra Seltsi esinaine Maie Tarma-Kibin.

Erki Korp annab üle tänukirjad ausamba autoritele.

Paul Mänd ja Aivar Simson skulptor Tõnu Maarandiga. Maarand oli Simsoni esimene õpetaja.