Nõmme linnaosa ajaleht

Nõmme linnaosa toetab koolisporti 1513 euroga

2012-01-26T14:09:00.005+02:00

Rahumäe põhikooli õpilased Nõmme koolide algklasside osavusvõistlusel Pääsküla gümnaasiumis. (foto: Jukko Nooni)

Nõmme linnaosa valitsus toetab 2012. aastal koolisporti 1513 euroga. Toetuse eest korraldavad koolide kehalise kasvatuse õpetajad kõiki linnaosa koole kaasavaid spordiüritusi.

26. ja 31. jaanuaril toimuvad Pääsküla gümnaasiumis Nõmme koolide alglasside osavusvõistlused, millele on registreerunud kümme võistkonda ja osaleb üle 300 lapse. „Koolid on osavusharjutusi terve eelmise veerandi jooksul harjutanud ja nüüd on õpilastel hea võimalus võrrelda end teistega. Primaarne on sellel võistlusel osalemine ja teisejärguline iga hinna eest võit,” ütles Pääsküla gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Kristi Laidvee.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul väärtustab linnaosa sportlikke eluviise ning sporditöö on koolides heal tasemel. „Laste- ja noortespordi toetamise vajalikkust rõhutasid ka jaanuari alguses moodustatud spordinõukoja liikmed, sest see loob eeldused minna koolispordilt üle juba professionaalsele tasemele,” lisas Korp.

„Kindlasti kaasame spordinõukoja töösse ka kehalise kasvatuse õpetajate esindaja. Praegu osalevad spordinõukojas olümpiavõitja Jaak Uudmäe, endine laskesuusataja ning reklaamiärimees Even Tudeberg, endine tippjalgpallur Mart Poom ning Tallinna Spordihalli direktor Jüri Dorbek,” rääkis linnaosavanem.

Kodulugu: Ajaviite- ja tantsumuusika Nõmme lokaalides

2012-01-25T11:51:00.004+02:00

Autor: Andres Klemet
----------------------------------------------------------------------------------------

Kolmekümnendate teisel poolel oli eriti kuum paik kabaree ja restoran Maxim. (foto: Leho Lõhmuse erakogu)

Nõmme kunagised restoranid olid justkui kokkulepitult rongijaamale lähedal. Kas just kiviviske kaugusel, nagu lugeda, ent palju puudu polnud. On ju 7. versta nime kandnud rongijaam ja selle lähedal asunud restoranid paljuski Nõmme populaarsust kujundanud.

Lokaalidest on kostnud tänavale nii suminat kui ka pillihääli. Akordionihelid püüdsid näiteks jauramisest läbi tungida kunagise Nõmme raudteejaama einelauast, hilisemal ajal võis kaugelehajuvat bassikõminat tuvastada Nõmme kõrtsiks kutsutud Nõmme restoranist praeguse Nõmme keskuse piirkonnast.

Lokaalides oli elava muusika traditsioon ammustel aegadel peaaegu igaõhtune. Raadiotega olid ju teised lood ja magnetofonid leiavad laia kasutuspinna ka hiljem. Näiteks kolmekümnendail kanti mõnest pealinna restoranist muusikat üle ringhäälingulainele. Ning viiekümnendail transleeriti näiteks Harju 6 asunud kohviku teiselt korruselt elavat salongimuusikat esimese korruse kohvikusse.

Ent kummatigi on elav muusika enamiku arvates plaadimuusikast eelistatum ka tänapäeval. Ja lokaalimuusikaga on pidanud sammu ka Nõmme, koht, mille esimese asutatud punktina teatakse kõrtsi.

Raudtee ja Mai tänavat ühendava ja nõukaajal kurikuulsa pargi piirkond mäletab möödunust meeleolukaid sündmusi. Ilutsevad sildid «Loterii», «Allegrii». Selle piirkonna üheks magnetiks oli aadressil Raudtee 11 asunud restoran. Tolle restorani ukselt võis lugeda: «Talveaed», teisel perioodil «Lukullus». Kunagiste muusikutena on seal tuvastatud saksofonist Arnold Siirakut, eeldatavasti ka viiuldajana tuntud Hugo Schützi.

Nõmme raudteejaama kõrval pesitses juba kahekümnendail raudteejaama einelaud, mida rahvas kangekaelselt restoraniks kutsus. Hilistel tundidel kostis majast nii lärmi kui ka elavaid pillihelisid. Ukse pealt sai lugeda: «Õhtul mängib muusik». Viiekümnendate esimesel poolel kujundas seal meeleolu akordionist ja multiinstrumentalist Heino Kardna, pianist Peeter Kardna isa. Mingil ajal olevat seal musitseerinud akordionist Ago Veenre ja kolmekümnendate džässilegend Konstantin Paalse. Lahkunud džässpianist Rein Sammet meenutab: «Ah, seal oli sihuke viiuli- ja akordionimuusika.»

Silva restoran on Tallinnas üks väheseid, mis baarina edasi tegutsedes on taastanud oma algse nime. Tallinnas kannab ammust nime vaid veel vaid Imperiali restoran-hotell. Silvas lõid muusikutena kaasa klaveril Sarah Murshak, laulja-pianist Varvara Malama, viiuldajad Enn Kandvere ja Elmar Saare ning teised.

Elavat muusikat kostis ka Jaama tänaval pritsimaja kõrval tules hävinenud hoonest, kus paiknesid restoranid Nahkhiir ja Tokio. Restoranis tehtud vanal fotol näeme viiuldajat, saksofonisti, naispianisti. Ootel on ka vanaaegne trummikomplekt. Kolmekümnendate teisel poolel oli eriti kuum paik kabaree ja restoran Maxim, mis asus tuntud Võidu kino (endine Victoria) keldrikorrusel. Vanal fotol mängivad Maximi laval saksofonist, viiuldaja, akordionist, pianist. Maximi laval mängiti palju mustlasromansse, moodsat kinomuusikat, Ameerika ja Inglise laule. Omaaegses kuumas paigas võis parematel päevadel kuulata kabareeprogramme. Reklaamid kõnelevad okupatsioonieelsel ajal muinasjutiliselt ilutsevate peibutustega. Mõnel vanal fotol näeme valgeid laudlinu, seintel aga kummalisi kujusid. Koht hoidis hinge sees veel sõjajärgsetel aastatel: ajaleht kuulutas, et õhtul mängivat orkestrit juhatab seltsimees Kask. Süüa on saanud Võidu keldris ka miilitsakooli õpilased, praegu on seal avanud uksed Von Glehn.

Muuseas, Raimond Valgre jõudis oma akordioni või teiste pillidega lugusid lahti lüüa Maximis ja rahvateatri majas.

1948. aastal alustanud Raudtee 33 asuva kohvikuga pole elavat muusikat küll eriti meenutada, kuid aastakümnete jooksul polnud see ka sajaprotsendiliselt olematu. Väikses Pariisis on olnud peaasjalikult vaikus või on kuulatud seal raadiot, praksuvaid puid ahjus.

Ent sisukate muusikatraditsioonidega oli ka kunagine Männiku söökla-kohvik – koht, kus juba aastaid on tegutsenud tööriistade pood. Bussipeatuse juures olnud kohvikus hoidis näiteks kuuekümnendail meeleolu üleval ansambel Melomaan. Ent bussiootajad võisid sealt bändihelisid kuulda ka kaheksakümnendail.

Hiiu Õlletoa piirkond mäletab elavaid pillihelisid erinevatel aegadel. Kõik see algas sealsamas asetsevas puumajas, mille väliskuju on praegugi õnneks endisaegne. Oma mälestuse on sinna jätnud Raimond Valgre, Georg Ots, Anne Velli jpt. Ühe versiooni järgi olevat Valgre laul «Tiiu» sündinud just Hallis Hobuses, mille ta kirjutas oma sõbra tütre auks. Elavad pillihelid kostsid puumajast juba ei teagi millal, võimalik, et hotell-restoran Hiiu perioodil, kolmekümnendate esimesel poolel. Pillid hüüdsid selles musikaalses piirkonnas ka hilisemal söökla- ja restoraniperioodil, pakkudes pinget ka bussiootajatele. Ajaleht kuulutas seitsmekümnendail: «Vajatakse saksofoni- või kitarrimängijat.» Klaver, kontrabass ja trummid olid pisikesel laval juba nähtavalt ootel. Hiiu Saluuni perioodil, kaheksakümnendate teise pooles, on seal pille mänginud Vello Marken, Indrek Avasalu, Tiit Kiken.

Pillihelisid on kostnud ka praeguse Nõmme Comarketi asukohas olnud majast, kus kunagi pesitses ka rahvateater. Sellest perioodist on Jaak Ojakääru Raimond Valgert meenutavas raamatus ka üks mälestuslugu peoõhtust, kus konfereeris Hugo Laur ning musitseerisid Ludvig Nigo saksofonil ja klaveril saatis omaenda uut lugu ei keegi muu kui Raimond Valgre.

1956. aastal seal tegevust alustanud Nõmme restoranis lõid näiteks kaasa kvartett Karl Aavik – saksofon, Hans Hindpere – klaver, Egon Nelsas – trummid ja Johannes Karu – kontrabass. Hiljem istus pikemaks ajaks sinna klaveri taha helilooja Felix Mandre. Ajalehekuulutused lubasid tantsuõhtutel suurendatud koosseisuga orkestrit. Ühel 1960. aasta fotol laulab Uno Loop, klaveril mängib Uno Naissoo, kontrabassil Hillar Kareva, trummide taga on Eri Klas. Pärast restoranimaja lammutamist kolis orkester Hiiu söökla ruumesse, nüüdse Hiiu Õlletoa piirkonda.

Kuuekümnendate teisel poolel kerkis endise restoranimaja kohale uus keskus, kus üleval oli restoran ning allkorrusel kohvik ja kulinaaria- ja kondiitripood. Ajaleht kuulutas: «Restoran vajab orkestrit.» Erinevatel aegadel on seal kaasa löönud pianistid Paul Reimets, Peeter Kardna, organist Raivo Murss, saksofonist Avo Joala, trompetist Uno Saviauk, hilisem Kukerpillide mees Ike Volkov jpt.

Üheksakümnendatel tehti majas ümber- ja juurdeehitusi. Keldrikorrusel avas uksed ka Buldogi pubi, mis pärast omanikevahetust kannab Nõmme pubi nime. Nõmme linnast ja trahtereist on mitmeid laule. Marko Marvere laulab: «Kord väikses Nõmme trahteris mind teenis kena neiu...»

InBoil ja Katrin Pärn annavad Nõmme gümnaasiumis kontserdi

2012-01-25T10:52:00.004+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------------------

Tallinna Nõmme gümnaasium. (foto: Jukko Nooni)

Tallinna Nõmme gümnaasiumi muusikafondi tänavune esimene kontsert toimub neljapäeval, 26. jaanuaril kell 17 kooli saalis, kus kooli vilistlane, näitleja Katrin Pärn ning kollektiividest Jäääär, Jääboiler ja Külm Mai tuntud InBoil tutvustavad oma laule.

Nõmme gümnaasiumi muusikafond on asutatud 2010. aastal eesmärgiga toetada kooli muusikaelu ning pakkuda nii kooliperele kui ka linnarahvale meeldejäävaid muusikaelamusi. Sissepääs kontsertidele on tasuta, oodatud on annetused fondi toetuseks.

Linnaosavalitsus toetab Nõmme Lunastaja kiriku kütmist 3000 euroga

2012-01-20T13:12:00.004+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme Lunastaja kirik nii väljast kui seest. (fotod: Jukko Nooni)

Nõmme Rahu kogudusele kuulub Nõmme linnaosas kaks väärtuslikku kirikut – Nõmme Rahu kirik ja Nõmme Lunastaja kirik -, mis on mõlemad muinsuskaitseobjektid. Nii Rahu kui Lunastaja kirikus toimub läbi aasta ka palju erinevaid kontserte. Nädala alguses sai Nõmme linnaosa valitsus Rahu koguduselt kirja, kus palutakse toetust Nõmme Lunastaja kirikule talveperioodiks vajaliku kütteõli muretsemisel. Eile kohtusid sel teemal ka linnaosavanem Erki Korp ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander.

Erki Korpi kinnitusel toetab linnaosa kogudust Lunastaja kirikule kütte ostmisel 3000 euroga, sest arhitektuuriväärtuslikku hoonet ei saa talvel kütmata jätta, kuna see kahjustaks kirikus asuvat unikaalset orelit, rikuks küttesüsteemi ja torustiku ning pärsiks oluliselt kontserditegevust.

“Nõmme Lunastaja kiriku näol on linnaosas olemas suurepärane kontserdipaik, mille elanikud on hästi omaks võtnud. Arhitekt Robert Natuse projekti järgi 1930ndate alguses valminud kirik ehitati 1950ndatel põhjalikult ümber ning sinna valati raudbetoonist vahelagi. Kirikut kasutati kõrval asunud kooli tööõpetusklassidena, vahepeal seisis hoone aastaid tühjana. Mõned aastad tagasi taastatud kirik on väga hea akustikaga, siin toimub pidevalt kõrgetasemelisi kontserte. Leppisime kokku, et linnaosa aitab kogudust talvekuudel kütte eest tasumisel, et ühelt poolt tagada hoones stabiilne temperatuur ja seeläbi ka arhitektuuriväärtusliku hoone parem säilimine, teisalt võimaldaks see muusikategevusega jätkata, mis muidu külmas kirikus võimatu oleks,” sõnas linnaosavanem.

Nõmme Lunastaja kirik asub aadressil Õie 10.

Nõmme kergejõustikuklubi lahtised meistrivõistlused

2012-01-20T10:35:00.005+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------------

Naiste teivashüppe võitjad Lembi Vaher ja Klarika Kaldmaa koos autasustaja Alar Reiljaniga. Kolmanda koha sai Endla Vaher, kes paraku ei saanud õpingute tõttu autasustamisele jääda. (Foto: Anu Vackermann)

Kolmapäeval, 18.jaanauril toimusid Tallinna spordihallis Nõmme kergejõustikuklubi lahtised meistrivõistlused. Kõige rohkem sportlasi osales naiste ja meeste jooksudes.

Parimate tulemuste eest hoolitsesid järgmised sportlased: Lembi Vaher võitis naiste teivashüppe tulemusega 3.90 tulles ühtlasi ka Nõmme meistriks; Grete Sadeiko võitis kõrgushüppe tulemusega 1.70 ja kaugushüppe tulemusega 5.78; Karl Lumi võitis kõrgushüppe tulemusega 2.14 ja meeste kaugushüppe võitis Mihkel Saks tulemusega 7.41 ; Dane Must võitis 60m jooksu ajaga 0.7,81 ja 200m jooksus ajaga 0.25,19 ; Elis Helen Strakopf võitis 1000m jooksu ajaga 3.18,89 ja tuli ühtlasi ka Nõmme meistriks.

Harku ringil suri terviserikke tagajärjel suusataja

2012-01-19T14:42:00.003+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

Täna ennelõunal suri terviserikke tagajärjel Nõmme-Harku suusaringi 11. kilomeetril kokku kukkunud suusataja. Kiirabil meest elustada ei õnnestunud. Välimuse järgi hinnates võis mees olla 60. eluaastates.

Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme spordikeskus avaldavad kaastunnet lähedastele.

„Selle traagilise juhtumi taustal soovin, et inimesed püüaksid sportides oma võimeid ja terviseseisundit hinnata end liigselt koormamata. Võimalusel võiks trenni teha kaaslasega, kes probleemide korral saaks kiirelt reageerida. Igal juhul tasub metsaradadele minnes lähedastele oma plaanidest teada anda,“ sõnas Nõmme linnaosa vanem Erki Korp.

Even Tudeberg: «Et elada tundki olevikus.»

2012-01-19T09:30:00.005+02:00

Even Tudeberg Nõukogude Liidu meistrivõistlustel Sverdlovskis 1985.aastal. (foto: Even Tudebergi erakogu)

12. jaanuaril tuli kokku Nõmme spordinõukoda, kelle ülesandeks on aidata linnaosa spordielu terviklikumalt korraldada ning Nõmme noorte- ja rahvaspordi arendamiseks eesmärke seada, ideid pakkuda ja vajadusel nõustada. Nõukoja tööst, spordist ja elust Nõmmel räägib spordinõukoja liige, endine tipplaskesuusataja ja põline nõmmelane Even Tudeberg.

Nõmme spordinõukoda on apoliitiline, erapooletu ja vabatahtlik organisatsioon, kelle siht on eesmärke püstitades ja teeviidaks olles Nõmme spordielu arengule kaasa aidata. Meie ülesanne ei ole raha laiali jagada, vaid olemasoleva struktuuri põhjal koguda kokku teadmised ja info, pakkuda professionaalidena perspektiive, et igaüks võiks leida midagi oma võimalustele ja
soovidele vastavat.

Näen spordinõukoda Nõmme inimeste ühise mõttepanga ja suhtevõrgustikuna, kuhu on teretulnud igaühe ideed ja ettepanekud. Enda tegevuse kaudu soovime anda ühiskonnale tõuke edasiliikumiseks, luua spordielust selline kuvand, mis aitaks projitseerida sihte tuleviku tarvis, samas olevikku silmist laskmata.

Spordinõukoja töös on igaühe panus eriline ja tähtis. Teinekord piisab üksnes füüsilisest kohalolekust, et aidata kaasa positiivse energia tekitamisele. Tähtis on saada kokku, suhelda, teha ühiselt kas või heakorratöid, st väikseid asju, mis annaksid juurde tahet ja elurõõmu.

Sport ei pea alati olema tulemustele orienteeritud. See ei pea olema tunnine programm rööbaspuudel või 60 hüpet suusahüppetornist. Sport tähendab eelkõige oskust püsida liikumises, säilitada positiivsust, vaimset ja füüsilist tervist. Tasakaalus inimene tunneb end mugavalt, on parem ja mõnusam kaaslane ning temast on igati abi.

Spordi teeb huvitavaks reeglite tundmine ja nendest kinnipidamine, mis omakorda õpetab distsipliini, korda ja selle kaudu ka tasakaalukamat elu. Sport kasvatab korralikke kodanikke, kes saavad üksteisest aru, oskavad teistega arvestada, hinnata üksteise võimeid ja vajadusi ning suudavad olla seeläbi ka sõbralikud, mitte kadedad ja vaenulikud.

Linnaosa spordielu korraldamisel võiks eeskuju võtta Skandinaaviast, kus inimesele on loodud kõik võimalused elada tervelt, millest ühe osa moodustavad näiteks turvalised jalutus- või valgustatud suusarajad. Nõmmel pole keskkonna mõttes üldiselt hullu.

Liikumisvõimalusi on ning võimaluste piires korrastatud ja hooldatud pargid, raba- ja terviserajad, samuti spordisaalid ja ujula on inimestega kenasti koormatud. Terviseradadest on saanud juba tõelised rahvarajad.

Muidugi on Nõmmel mõõtmatult arenguruumi. Palju annaks ära teha suusaradade juures: parendamist vajaks parkimiskorraldus, liikumisskeemide ja suunaviitade süsteem. Aga keskkonna paremaks muutmine ei sünni üleöö. Kõik nõuab muidugi aega ja raha, ent eelkõige head tahet ja eesmärki. Sama tähtis on, et kõik Nõmme elanikud tunnetaksid avalikku ruumi enda omandina: meie, nõmmekate, ühisosana.

Sportimine ei eelda ilmtingimata ülikalleid vahendeid. Mäletan, et lapsena ehitasin Nõmme metsa ise kange, liiva peal sai kaugust ja kõrgust hüpatud, maadeldud, kive loobitud. Kord otsustasime 2. klassi poistena neljakesi Dünamo poest 16- ja 24-kilose sangpommi osta. Aga teel Balti jaama tundusid need juba miljard kilo kaaluvat, nii et käisime pomme kolm päeva koju vedamas, kõveras ja valutavate kätega. Vahepeal peitsime need põõsastesse, siis perrooni alla. Aga pommid on mul siiamaani alles, tõstan igal hommikul rõõmu ja mõnuga.

Tähtis on julgeda elada omas ajas ja riigis, mitte mõelda paaniliselt, mis mujal sünnib, ega võrrelda end iga hinna eest teistega. Tuleb alustada sellest, mis on – liikuda kus ja kuidas võimalik ning seda mitte häbeneda.

Spordi võlu ja fenomen avaldub kõige negatiivse ununemises: sporti tehes me ei muretse ega mõtle probleemidele. See annab võime pühenduda ükskõik millele. Sportides turgutame vaimsust, puhastame oma keha ja mõtteid, et vabaneda negatiivsest. Teisalt, Nõmme vahel liikudes näeme rohkem, oskame enam kaasa mõelda ja rääkida ning olles tähelepanelikud, sööme välja ka juhusliku kuritegevuse.

Ma usun, et rahuliku, rohelise ja sõbraliku elukeskkonnaga Nõmmel peaksid kasvama toredad ja terved inimesed. Nõmme kodudes võiks valitseda vaikus ja rahu. Oluline on keskenduda oma elule, raiskamata energiat rumalatele ja tüütutele teleprogrammide või virtuaalmaailma sündmuste läbielamisele, et siis kuhjunud frustratsiooni oma pere peale välja valada.

Iga hetk virtuaalmaailmas võõrastele hädadele kaasaelamist viib meid omaenda elust kaugemale. Ent tegelik elu vajab tegelikke tegusid siin ja praegu. Peame julgema tegutseda olevikus ja püüda muuta asju, mida me päriselt ka muuta saame. Tulevik on ennustamatu, ent meil peaks jätkuma piisavalt tarkust ja tarmu ning füüsilist jõudu, et nautida olevikuhetke nii hästi, kui see vähegi võimalik on.

Üles kirjutanud Tiina Lättemäe.

Samal teemal:
Sporti puudutavad otsused tehakse Nõmmel nüüd nõukoja nõul
Nõmmel moodustati spordinõukoda

Sporti puudutavad otsused tehakse Nõmmel nüüd nõukoja nõul

2012-01-19T09:19:00.006+02:00

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
--------------------------------------------------------------------------------------

Nõmme linnaosa valitsus kutsus eelmisel nädalal kokku spordinõukoja, mille ülesandeks on aidata seada spordivaldkonnas eesmärke, pakkuda ideid ning vajadusel nõustada linnaosavalitsust sporditoetuste jagamisel.

Nõukoja töös osalevad olümpiavõitja Jaak Uudmäe, endine laskesuusataja ja reklaamiärimees Even Tudeberg, endine tippjalgpallur Mart Poom ja Tallinna spordihalli direktor Jüri Dorbek.

Spordinõukoja eesmärk on kaasata valdkonna planeerimisse spetsialiste, kes pakuksid välja ideid ja lahendusi linnaosa spordielu terviklikumaks korraldamiseks ning noorte- ja rahvaspordi arendamiseks. Nõmme on väga palju panustanud sportimisvõimaluste loomisesse, kuid areng ei saa seisma jääda, lahendamist vajavad paljud spordi sõlmküsimused.

Praegu on kõige selgem ülevaade n-ö koolispordist ning seetõttu peame oluliseks toetada eelkõige laste- ja noortesporti, mis looks eeldused minna koolispordilt üle juba professionaalsele tasemele.

Meie jaoks on tähtis, et toimuks koostöö Tallinna linna tasandil, riigi tasandil, samuti alaliitude ja olümpiakomitee tasandil, sest suurem osa sporditoetustest ja -otsustest tehakse just nendes ringkondades.

Minu jaoks on oluline, et meie spordinõukoja töös nõustus osalema Tallinna spordihalli direktor Jüri Dorbek, kes on ka Tallinna spordi- ja noorsooameti sporditoetuste jagamise komisjoni aseesimees. Lisaks kuuluvad spordihalli alla Nõmme ujula ja Nõmme tennisekeskus ning viimatinimetatu vajab kindlasti selget arenguvisiooni, et hea koht ei laguneks, vaid sellest saaks kaasaegne keskus.

Olen tänulik, et nii Jaak Uudmäe kui ka Even Tudeberg võtsid vastu minu kutse panustada linnaosa spordi arengusse oma kogemuste ja nõuannetega. Lisaks tuli väga hea ettepanek Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult, kes pakkus spordinõukoja liikmeks Mart Poomi, kes pidas samuti oluliseks nõukojaga liituda.

Kindlasti teeme pidevat koostööd Tallinna spordi- ja noorsooametiga, spordihalliga, erinevate alaliitudega, olümpiakomiteega, Audentesega. Samuti vaatame, milliseid spordiprojekte on toetanud riik, kas otse või läbi hasartmängumaksu nõukogu.

Linnaosavanemana olen alustanud kohtumisi ja info jagamist kõigile Nõmme spordiklubidega, et spordiorganisatsioonid teaksid, millised on ootused ja võimalused linnaosas. Edaspidi arutame spordivaldkonda puudutavad rahataotlused läbi spordinõukojaga.

Samal teemal:
Even Tudeberg: «Et elada tundki olevikus.»
Nõmmel moodustati spordinõukoda

Piltuudis: Mustamäe suusahüppetornide juures muudeti kelgutamine turvalisemaks

2012-01-13T14:29:00.007+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

(foto: 2x Lembit Toomik)

Nõmme linnaosas on hulgaliselt võimalusi kelgutamiseks, mida väga paljud lapsed ka kasutavad. Selle nädala alguses pöördus Nõmme linnaosa valitsuse poole linnaosa elanik, kes juhtis tähelepanu Mustamäe suusahüppetorni juures kelgutavate laste ohutusele, kes hüppetorni juurest Vana-Mustamäe tänava poole kelgutavad.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul pole see kindlasti parim koht kelgutamiseks, kuid paraku käib seal siiski palju lapsi liugu laskmas. “Võimalike õnnetuste vältimiseks paigaldasime tänava äärde piirdevõrgu, et mõni kelgutaja sõiduteele ei satuks. Järgmisel nädalal toome sinna mõned koormad lund ning teeme tänava ääres olevate puude ette vastunõlva, mis samuti takistaks sõiduteele libisemist,“ rääkis Korp. “Linnaosavanemana hindan elanike pöördumisi seoses kitsaskohtadega linnaosas, sest vaid nii saame üheskoos linnaosas olevaid murettekitavaid olukordi lahendada,” lisas ta.

Nõmmel moodustati spordinõukoda

2012-01-13T10:15:00.004+02:00

Autor: Jukko Nooni
------------------------------------------------------------------------------------------

Olümpiavõitja ja spordinõukoja liige Jaak Uudmäe rõhutas, et tuleb toetada eelkõige laste- ja noortesporti, mis looks eeldused minna koolispordilt üle juba professionaalsele tasemele. (foto: Kerstin Sonts)

Nõmme linnaosa valitsus moodustas spordinõukoja, mille ülesandeks on aidata spordivaldkonnas eesmärke seada, pakkuda ideid ning vajadusel nõustada linnaosavalitsust sporditoetuste jagamisel. Nõukoja töös osalevad olümpiavõitja Jaak Uudmäe ning endine laskesuusataja ning reklaamiärimees Even Tudeberg. Läbirääkimised käivad pragu veel paari inimesega, keda soovitakse nõukoja töösse kaasata.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on spordinõukoja eesmärk kaasata valdkonna planeerimisse spetsialiste, kes pakuksid välja ideid ja lahendusi linnaosa spordielu terviklikumaks korraldamiseks ning noorte- ja rahvaspordi arendamiseks. „Nõmme on väga palju panustanud sportimisvõimaluste loomisesse, kuid areng ei saa seisma jääda,“ leidis linnaosavanem.

Nõukoja liige Even Tudeberg on sama meelt, et eelkõige püstitatakse eesmärke, mitte ei hakata raha laiali jagama, sest seda raha ju väga palju pole. „Spordinõukoda püstitab eesmärgid, organisatsioon kutsub kõiki ettepanekuid tegema, see on justkui mõttepank, kus igaüks saab esitada oma mõtteid ja ettepanekuid,“ rääkis Tudeberg.

Jaak Uudmäe rõhutas, et tuleb toetada eelkõige laste- ja noortesporti, mis looks eeldused minna koolispordilt üle juba professionaalsele tasemele.

„Kindlasti arutame linnaosa sporditemaatika läbi Tallinna spordi- ja noorsooametiga, spordihalliga, erinevate alaliitudega, olümpiakomiteega, Audentesega. Samuti vaatame, milliseid spordiprojekte on toetanud riik, kas otse või läbi Hasartmängumaksu nõukogu,” lisas Erki Korp.

Lähiajal on linnaosavalitsusel kavas kokku kutsuda ka Nõmme spordiklubide ümarlaud, kus arutatakse nii klubide plaane kui tutvustatakse linnaosavalitsuse võimalusi sporditegevuse toetamisel. 2012. aastal on linnaosa eelarves laste- ja noorte spordiprojektide toetamiseks ligi 10 000 eurot. Selle summa suurendamiseks on kavas eelarve sees otsida lisavõimalusi.

Linn jätkab projektidega «Hoovid korda» ja «Fassaadid korda»

2012-01-13T09:25:00.004+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid/Raepress
-----------------------------------------------------------------------------------------

(foto: Kerstin Sonts)

2012. aastal on jätkuvad Tallinnas korteriühistutele mõeldud projektid «Hoovid korda» ja «Fassaadid korda». Pealinna 2012. aasta eelarvesse on projektile «Hoovid korda» kavandatud 639 000 eurot ja fassaadide korrastamise toetusteks on korteriühistutele plaanis eraldada 395 000 eurot.

Projekti «Hoovid korda» raames on 2012. aastal toetuse saamiseks korteriühistutel vaja esitada oma linnaosa valitsusele vormikohane avaldus koos lisadega hoovide heakorrastamiseks ning vähemalt kolm hinnapakkumist tehtavate tööde kohta.

Korteriühistutel on õigus linnalt toetust saada kuni 70 protsendi ulatuses projekti maksumusest. Hoovide korrastamiseks saab taotlusi esitada kuni 14. märtsini.

Projektiga «Fassaadid korda» toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel, et suurendada ühistute võimekust renoveerimislaenude saamisel ja parandada seeläbi elamute soojapidavust ning vähendada oluliselt ühistute kulutusi hoonete ülalpidamiseks talveperioodil.

2012. aastal hakatakse taotlusi fassaadide korrastamiseks vastu võtma 1. veebruarist.

Nõmme linnaosas on aastatel 2006–2011 «Hoovid korda» projektis osalenud 79 korteriühistut ning kokku on ühistutele raha eraldatud 5 417 700 krooni (2006–2010) ja 21 988 eurot (2011). Raha on kasutatud piirete korrastamiseks või uuendamiseks, teede ja parklate rajamiseks, prügimajade ehitamiseks, haljasalade korrastamiseks, sadevete ärajuhtimise süsteemide rajamiseks, kütusemahutite likvideerimiseks.

«Fassaadid korda» programm on kestnud kaks aastat. Nõmmel on selles osalenud kuus ühistut. 2010. aastal oli toetuste kogusumma Nõmme linnaosas 614 369 krooni, 2011. aastal 40 974 eurot.

Projektide kohta saab infot aadressidelt http://hoovidkorda.tallinn.ee ja www.tallinn.ee/fassaadidkorda või Nõmme linnaosa ehituse vanemspetsialistilt Mart Miidult, tel 645 7310, e-post mart.miidu@tallinnlv.ee.

Lugeja kiri: on vaid aja küsimus, millal õnnetus juhtub

2012-01-12T09:08:00.006+02:00

Autor: Peeter Laur
------------------------------------------------------------------------------------------

Raudteelõik Hiiu ja Nõmme jaama vahel. (foto: Jukko Nooni)

Kolmandat põlve nõmmekana võin oma linnaosa vaid kiita ja arvan, et Nõmme on vist kõige parem koht elamiseks. Tohutult on selle linnaosa jaoks ära tehtud ja ka palju tegemisi on veel ees.

Mulle läks väga hinge Nõmme jaama varikatuse taastamine ja ka jaama kapitaalremont laiemalt võetuna. Tore, et ka Rahumäe, Hiiu, Kivimäe ja ka Pääsküla raudteejaamad, mis on ju ajaloolised ehitised, on kenasti korda tehtud ja ka kasutusel. Ja see on siinjuures väga oluline, sest mahajäätud ehitiste saatus on teada…

Kirjutama ajendaski mind probleem seoses raudteega. On ju Nõmme üks vähestest Tallinna linnaosadest, mida läbib raudtee. Lõigul Hiiu jaamast kuni Nõmme raudteeülesõiduni suunaga kesklinna poole on aga viimasel aastakümnel päris kõhe tunne jala liikuda, kui sinust umbes meetri kauguselt rong oma suuruses ja võimsuses mööda kihutab. Arvan mäletavat, et seal oli oma 50 aastat umbes meetrikõrgune tara. Nõmme Rahu kiriku juures oli väike väravamulk, kust sai üle raudtee minna. 1970. aastate algul vahetati see tarake välja, sest oli ilmselt parajalt pehastunud. Aga kohe ehitati ka uus asemele. Peale selle oli kogu pikkuses Raudtee tänava ja raudtee vahel põõsashekk. Nüüd ehk polekski vaja lausa Hiiu ülesõidust seda tara taastada - piisaks, kui see algaks õigeusu kirikust. Kardan, et on vaid aja küsimus, millal õnnetus juhtub.

Vastust oma kirjale tean ka juba ette - see on Eesti Raudtee tsoon ja linnaosal ei ole sellele mingit õigust! Aga sain siiski südamelt ära öelda lootuses, et ka mõni kõrge raudteeametnik Nõmme Sõnumeid loeb!

Taotle uut isikut tõendavat dokumenti aegsasti!

2012-01-11T11:01:00.004+02:00

Autor: politsei- ja piirivalveamet
--------------------------------------------------------------------------------------------

Politsei- ja piirivalveamet prognoosib 2012. aastaks 225 000 ID-kaardi ja 236 000 passi väljaandmist. (foto: Taavi Arus/Delfi)

Sel aastal lõppeb korraga ligi poole miljoni passi ja ID-kaardi kehtivusaeg, mille tõttu pikenevad nii ootejärjekorrad büroodes kui ka dokumendi kättesaamise aeg.

Politsei- ja piirivalveamet soovitab kontrollida oma dokumentide kehtivusaega ja esitada taotlus uue dokumendi saamiseks aegsasti. Dokumendi kättesaamisel tuleb arvestada 30-päevase tähtajaga.

Politsei- ja piirivalveamet prognoosib 2012. aastaks 225 000 ID-kaardi ja 236 000 passi väljaandmist. Lähiaastatel need arvud kasvavad: 2013. aastal tuleb välja anda 306 000 ID-kaarti ja 295 000 passi ning 2014. aastal 311 000 ID-kaarti ja 242 000 passi.

Taotluste arvu tõus on paratamatu, kuna inimeste dokumenteerimine käib Eestis lainetena. 90ndate alguses anti suurele osale elanikkonnast välja kümneaastase kehtivusajaga passid ning sama tehti 2000. aastate alguses. 2007. aastast hakati väljastama viieaastase kehtivusajaga dokumente ning nüüd, kui 5 aastat mööda saab, lõpeb korraga kõikide viimase laine ajal väljastatud dokumentide kehtivusaeg. Seega mitmekordistub lähiaastatel klientide arv kõikides kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindustes.

Eestis on kohustuslik dokument ainult ID-kaart

ID-kaardiga saab Euroopa Liidu piires ka reisida. 15-aastased ja vanemad Eesti kodanikud, kellele on ka varem välja antud pass või IDkaart, ei pea selle taotlemiseks büroosse kohale tulemagi. Nemad saavad uut ID-kaarti taotleda ka posti või e-kirja teel. Isiklikult teenindusse on vaja tulla vaid uut dokumenti kätte saama. Pass on mõeldud eelkõige reisimiseks, see ei ole kohustuslik dokument ning selle taotlemiseks on vaja isiklikult teenindusse kohale tulla.

Dokumentide taotlemisel tuleb kindlasti teenindusse kaasa võtta isikut tõendav dokument ja teada oma kontaktandmeid. Bürood külastades võiks arvestada asjaoluga, et statistika järgi külastavad kliendid üldjuhul teenindusi kõige rohkem kuu ja nädala alguses. Järjekorrad on pikemad ka enne pikki riigipühi (jõulud, jaanipäev) ja enne koolivaheaegade algust. Päeva lõikes on rohkem kliente lõuna ajal ja tööpäeva lõpus.

Tallinna teenindustes on olemas fotoboks, esimese toiminguna tuleb teha endast foto ning alles seejärel teenindaja poole pöörduda.

Bürood Tallinnas
• Narva mnt 5 (Foorumi ostukeskus, 4. korrus)
• Sõle 61a
• J. Vilmsi 59
Vastuvõtt: E–R 9–18
NB! Teenindused on suletud iga kuu viimasel reedel
Infot saab www.politsei.ee/et/teenused/isikut-toendavad-dokumendid/, dokumentide taotlemise kohta ka infotelefonil 612 3000.

Kraavikrõllikad andsid kõva tantsulahingu

2012-01-10T11:51:00.006+02:00

Autor: Sirli Kriis-Kalm, tantsuklubi Swingiring
--------------------------------------------------------------------------------------------

Andreas Grüning ja Karoliine Arr on küll veidi kurvad, aga samas õnnelikud II koha üle. (foto autor Sirli Kriis-Kalm)

Laupäeval, 7. jaanuaril peeti teist korda Swingjazzi tantsulahingut. Kui tavaliselt tantsitakse swingtantse paaris, siis sellel tantsutrupi Modus ja Eesti Swingtantsu Liidu korraldatud võistlusel oli igaüks enda eest väljas. Tantsida tuli nii, et keha võimalikult täpselt kõlavat muusikat jäljendaks.

Üle 40 võistleja jagati kuude erinevasse klassi. Nõmme lasteaed Kraavikrõll oli esindatud kahes klassis. Kuni 9-aastaste tüdrukute seas panid ennast proovile kaks tantsijat Merili Mäepere ja Karoliine Arr.

Kuni 9-aastaste poiste seas võistlesid Ken-Märten Müütnik, Kaspar Enok ja Andreas Grüning. Mõlemas kategoorias oli finaalis Kraavikrõlli esindus. Finaalis käis lahing ainult kahe parima tantsija vahel. Seekord pidid Karoliine Arr ja Andreas Grüning leppima teise kohaga. Tüdrukutest oli parim Karina Hanniotti, poistest Anton Žaparožets, kes mõlemad tantsivad tantsutrupis Modus.

Kraavikrõlli laste õpetaja Moonika Saar, kes võistles 20-39-aastaste vanusegrupis, pidi finaalis samuti II kohaga leppima.

Nõmme keskuse pakendikonteinerite juurde toodi salaja prügi

2012-01-09T17:19:00.006+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------------

Nädalavahetusel on keegi pakendikonteinerite kõrvale taas muud prügi toonud. (foto: Jukko Nooni)

Möödunud nädalavahetusel on Nõmme keskuse pakendikonteinerite kõrvale toodud prügi. Raudtee 64 vastas asuvate pakendikonteinerite juures on olnud pidevalt probleeme sellega, et nende kõrvale veetakse kõikvõimalikke muid jäätmeid. Seekord oli toodud lagunenud külmkapp ning ilmselt remondi tõttu tekkinud jäätmeid.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul laseb linnaosavalitsus Raudtee 64 vastas asuvad pakendikonteinerid minema viia, kuna vastutustundetud kodanikud toovad sinna regulaarselt oma olme- ja ehitusjäätmeid. “Tegemist on Nõmme ajaloolise keskusega, mille vahetusse naabrusesse jäävad Nõmme põhikool, Nõmme Rahu kirik, postkontor, muuseum ning perearstikeskus. Kui varem tuli konteinerite ümbrust koristada kord nädalas, siis nüüd juhtub seda pea ülepäeviti,” nentis linnaosavanem.

“Kindlasti leiame uue koha, mille valikul peame ilmselt vajalikuks korraldada konteinerimajandus nii, et konteinerite ümbrus oleks valvekaamerate vaateväljas. Loomulikult on vaja ka inimeste teadlikkust tõsta ning linnaosavalitsus teeb omalt poolt kõik, et info jäätmejaamade ja ka pakendikonteinerite kohta oleks paremini kättesaadav,” lisas Korp.

Mari Pokinen ja Ott Kartau esinevad Nõmmel

2012-01-09T09:15:00.006+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Mari Pokinen ja Ott Kartau. (foto: Mats Õun)

Pühapäeval, 15. jaanuaril kell 18 algab Nõmme kultuurikeskuses kammerkontsertide sarjas «Valguses ja varjus» Mari Pokineni ja Ott Kartau kontsert pealkirjaga «Üks õhtu».

Mari Pokinen on mahehäälne noor laulja, kes esitab enda loodud muusikat ise end kitarril saates. Oma laule on ta loonud juba alates 10. aluaastast. Mari Pokinen ja Ott Kartau on koos õppinud näitekunsti Viljandi kultuuriakadeemias, kuid muusika ühendab neid juba kaua. Mõlemad on õppinud muusikakoolis viiulit, kitarr sai selgeks iseseisvalt.

Kontserdil saab kuulda nii Mari Pokineni kui ka teiste autorite laule. Piletid müügil kultuurikeskuse valvelauas.

Katrin Käbin aitab lapsi looduse kaudu eneseväljenduseni

2012-01-06T14:14:00.006+02:00

Autor: Rainer Põldeots
------------------------------------------------------------------------------------------

Katrin Käbin tegi Nõmme loodusmajja mitmetasandilise järveelustikku kujutava seinamaalingu. (foto: Rainer Põldeots)

Nõmme loodusmaja kunstiõpetaja Katrin Käbin sai eelmise aasta lõpus valmis mitmetasandilise järveelustikku kujutava seinamaalingu. Katrin Käbiniga vestles Rainer Põldeots.

Sa oled aastaid töötanud Nõmme noortemaja loodusmajas n-ö kunstiõpetajana, tegeledes peamiselt koolieelikutega. Kelleks sa ise end pead?

Ma ise ei pea ennast kunstiõpetajaks. Loodusmajas on mu töö seotud looduse tutvustamisega, tõsi, see on ühendatud loomingulise tegevusega. Olen püüdnud neid kahte poolt ühendada. Loodus pakub nii palju erinevaid võimalusi, õpetab vaatlema ja nägema, mõistma seoseid. Püüan neile olla teekaaslane, kes jagab oma teadmisi, ja õpin ka neilt palju uut.

Oled peamiselt õpetanud lapsi, aga kas oled töötanud ka täiskasvanutega ja on nendega töötamine erinev?

Lapsed on väga avatud ja siirad, nendel puuduvad tõkked ja hirmud ennast väljendada. Kui lapse püüdlusi toetada, siis julgeb ta oma isikupära väljendada. Suurtel on rohkem hirme ja negatiivset enesehinnangut, millega loomulikult saab tegeleda. Olen haiglas täiskasvanutega töötanud ja oma võlu oli ka selles kogemuses. Kuidagi tundub mulle ikkagi, et sobin lastega rohkem töötama.

Oled õpetanud erinevaid kunstitehnikaid, mis sulle neist endale kõige lähedasem on ja missugune on su enda kunstialane taust?

Armastan väga akvarelli ja söejoonistust. Nii palju kui ennast mäletan, olen alati joonistada armastanud. Suurelt jaolt olen iseõppija olnud. Teadlikumalt alustasin ülikooli ajal. Aasta õppisin ka kunstiakadeemia avatud ülikoolis. Viimastel aastatel olen väga palju joonistanud ja maalinud, kätt harjutanud. Eks omajagu mõjutab ka fotograafia.

Kas sinu jaoks on kunstiga tegelemine missioon või tegevus, mis toidab?

Kunstiloominguga tegelemine on minu jaoks võimalus eneseavastuseks ja piiride nihutamiseks… See annab teatavat laadi vabaduse. No ja eks ta annab ka leiva lauale lisaks sellele, et toidab hinge.

Paari kuu eest tegid Nõmme loodusmajja suure ja mitmetasandilise seinamaalingu, mis kujutab järveelustikku. Oli see töö sinu jaoks õppevahend või kunstitöö või loominguline väljendus?

Tegelikult maalisin ma merd, aga eks mastaabi tõttu võib seda võtta ka kui järve. Maalimine oli paras väljakutse. Hüpe tundmatusse. Valmistusin selleks moraalselt päris pikalt. Nii suurt pilti pole ma varem maalinud ja see oli juba füüsiliselt päris raske. Keeruliseks tegi maalimise ka see, et sein, kuhu pilt mõeldud oli, on mitmetasandiline. Kuidas pilt välja tuli, jäägu igaühe enda otsustada. Loodusmaja lastelt olen üllatavalt palju positiivset tagasisidet kuulnud. Mõni täiskasvanu on ka tunnustanud.

Mida see kogemus sulle andis?

Eelkõige muutis see kogemus mu suhtumist. Võimatuna tunduv võib saada võimalikuks, kui igaüks annab oma parima. Muidugi nõuab see väljumist oma mugavustsoonist. Tänu mitmetele toredatele inimestele said loodusmaja lapsed ja õpetajad omale uuenenud õpikeskkonna. Loodan südamest, et parema. Siinkohal tahan tänada oma häid töökaaslasi Ladat, Eha, Toomast ja Rainerit, kes pildi valmimisele jõu ja nõuga kaasa aitasid, ning kõiki loodusmaja lapsi, sest ilma nendeta poleks seda pilti sündinud. Aitäh!

Missugust nõu jagaksid lastevanematele, kes kõhklevad, kas suunata oma last kunstiõpingutega tegelema?

Lastevanematele soovitan, et laske lastel endil valida ja toetage nende huvi. Kõigist ei pea tulema kunstnikke, aga millegi südamelähedasega tegelemine muudab sisemaailma rikkamaks ja annab eluks hea aluse. Varem või hiljem jõuavad lapsed oma potentsiaali avastamiseni ja nad on täiskasvanuna ka õnnelikumad inimesed, oskavad elu laiemalt mõista.

Nõmmel jätkab tegevust abivajajatele sööki pakkuv toidutare

2012-01-06T13:53:00.003+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------------

Rahu koguduse õpetaja Ove Sander ja Nõmme linnaosa vanem Erki Korp käisid mullu oktoobris toidutare avamispäeval ka ise pakutavat sööki proovimas. (foto: Anu Jalakas)

Oktoobri lõpus Nõmme Rahu kiriku juures tegevust alustanud toidutare jätkab tegevust ka uuel aastal. Sel nädalal sõlmisid Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme Rahu kogudus lepingu, mille kohaselt pakutakse kaks korda nädalas vähekindlustatud ja toimetuklekuraskustes linnaosa inimestele sooja sööki.

Nõmme Rahu kiriku õpetaja Ove Sanderi kinnitusel on toidutare külastajatelt tulnud ettevõtmise kohta vaid positiivset tagasisidet. “Nõudlus sellise abi järele on olemas, mida näitab juba seegi, et igal nädalal käib toidutares söömas 35-50 inimest,” sõnas Sander.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul toetab linnaosavalitsus toidutare käigushoidmist 2764 euroga. “Kui mullu oli toidutare avatud üks kord nädalas, siis nüüd saab vastava kupongi esitamisel aadressil Võsu 5 asuvas Rahu koguduse pastoraadimajas sooja sööki kaks korda nädalas. Kuponge jagab abivajajatele linnaosa sotsiaalhoolekande osakond,“ selgitas Korp.

Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond asub aadressil Nõmme-Kase 12b, infot toitlustamise kohta toidutares saab telefonil 645 7384.

Tegusat ja rõõmsat uut aastat kõigile!

2012-01-05T15:12:00.003+02:00

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
------------------------------------------------------------------------------------------

Märkamatult on kätte jõudnud aasta 2012 ja – mis kindlasti paljudele rõõmu teeb – lõpuks on maha sadanud ka kauaoodatud lumi. (Artikkel on kirjutatud selle nädala alguses – toim.)

Möödunud aastast on tõenäoliselt igaühe jaoks asju, mida meenutame positiivselt ja soovime, et need jätkuksid ka uuel aastal. Mulle on Nõmme elanikest jäänud mulje kui suurtest kultuurihuvilistest ja muusikanautijatest. 2012. aastal jätkame seda suunda, et meie plaanipärastele kultuuriüritustele lisanduks ka uusi väljundeid ning tekiks juurde kohti ja võimalusi, kus häid kontserte, teatrietendusi ja miks mitte ka kino nautida.

Kuna eelmisel aastal tekitas palju elevust ja vastukaja «Roheliste väravate tänava» üritus, kus Sihi tänaval said inimesed üksteisega suhelda ning omatehtud kauba või kodus seisma jäänud asjadega kaubelda, otsustasime, et selliseid üritusi peaks olema isegi kolm-neli korda aastas.

Traditsiooniline Nõmme Kevad toimub tänavu 25.–27. maini ning lisaks kunstnike avatud hoovidele, mis eelmisel aastal osutus edukaks ja meie elanikele suurt huvi pakkuvaks ürituseks, korraldame Nõmme Kevade raames ka Sihi tänaval «Roheliste väravate kaubatänava». Samuti jätkuvad öökontserdid, mis rahvale meeldisid ning tõid Glehni lossi juurde ja parki palju inimesi kokku.

Hea on tõdeda, et Nõmmel on palju aktiivseid kodanikuühendusi ning kindlasti saavad nad kõik kaasa lüüa, et tekiks üha enam üritusi, millega ka kogukonda toetada. 26. mail korraldab Nõmme-Tallinna Rotary klubi Nõmme spordikeskuses heategevusõhtu, kuhu kutsume edukaid nõmmekaid toetama meie andekate laste õpinguid ja tegevusi. 27. mail plaanime laulu- ja tantsupäeva Vabaduse pargis.

Augusti alguses jätkame Nõmme Jazzi traditsioonilise festivaliga Nõmmel. Aastate jooksul toimunud Nõmme Jazzi kontserdid ja festivalid on pannud nõmmelased järjest rohkem hindama ja kuulama heatasemelist muusikat. Selle kinnituseks oli kindlasti ka 26. detsembril Nõmme Rahu kirikus üle 300 kuulajaga jõulukontsert Nele-Liis Vaiksoo ja džässkvartetiga koosseisus Lembit Saarsalu, Olav Ehala, Aivar Vassiljev ja Toivo Unt.

Sel aastal alustame ka uue sauna- ja haldushoone projekteerimisega Valdeku 13 hoonesse ning minu üks lubadusi on kindlasti see, et välistan selliste firmade osalemise hankel, kes on oma tegemistes käitunud ebaausalt oma partnerite või alltöövõtjate suhtes.

Jalgpalliliidu aastalõputurniiril võidutses C1- vanuseklassisi Nõmme meeskond

2012-01-05T15:01:00.004+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------------

Eelmise aasta lõpus, 23. detsembril Kalevi spordihallis toimunud traditsioonilisel Eesti Jalgpalliliidu aastalõputurniiril võitis C1 - vanuseklassi turniiri Marmitoni auhindadele FC Nõmme Unitedi `97 grupi võistkond.

C1 - turniiril osalesid 16 meeskonda, kes olid jagatud nelja alagruppi. Kohamängudele pääsesid iga alagrupi võitjad. Ühe mängu pikkuseks oli 12 minutit.

Alagrupis võitsid FC Nõmme Unitedi poisid Lasnamäe FC Ajaxit 7:0, Viljandi JK Tulevikku 4:0 ja FC Kuressaart 6:0. Poolfinaalis alistati TJK Legion ja finaalis Tartu Linnameeskond 2:1, mis oli ka ainus mäng, kus vastased suutsid lüüa palli Sten-Marten Vahi seljataha.

Turniiri parimaks mängijaks tunnistati Mark Oliver Roosnupp FC Nõmme Unitedist, parimaks väravavahiks Karl Vaabel Tartu Linnameeskonnast ja resultatiivseim mängija oli Eduard Golovljov FC Infonetist.

Võitjate koosseisu kuulusid sel turniiril: Peeter Klein, Jan Kokla, Kennet Kukk, Henrik Kummer, Michael Lilander, Raul Niit, Mart Paul Preimann, Ralf Pütsepp, Randin Rande, Mark Oliver Roosnupp, Marcus Suurväli, Sten-Marten Vahi.

Kinnistu ja ehitise omaniku talvine meelespea

2012-01-05T09:49:00.005+02:00

Autor: Monika Lestberg, Tallinna munitsipaalpolitsei
-------------------------------------------------------------------------------------------

Parim vahend libedusetõrjeks on tänavate, majaesise ja treppide pidev korralik hooldus. (foto: Jukko Nooni)

Talv ja lumi on toredad, kuid tekitavad linnas tihti ka probleeme. Kuigi praeguseks on suurem osa laupäeval sadanud lumest ära sulanud, on siiski paslik mõningaid heakorraeeskirja punkte meelde tuletada. Tallinna munitsipaalpolitsei amet soovib kõigile majaomanikele mõnusaid talverõõme ning loodab, et meelespea on abiks heakorraeeskirja täitmisel.

Lumised ja jäised kõnniteed

Kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud tegema heakorratöid kinnistu või ehitisega külgneval puhastusalal. Puhastusala on kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel. Talvisel ajal on heakorratöödeks lume ja jää koristamine kõnniteedelt. Lume rookimisel tuleb meeles pidada, et lund ei tohi lükata sõiduteele.

Parim vahend libedusetõrjeks on tänavate, majaesise ja treppide pidev korralik hooldus. Praktika näitab, et probleeme ei teki kohtades, kus on virk majahoidja või hoolsad elanikud. Juhul kui värske lumi koristatakse kohe ega trambita lund kinni, ei teki ka jää nii kergesti. Lisaks võib kasutada 2-6 mm läbimõõduga puistematerjale. Kindlasti ei tohi kõnni- ja pargiteede libedusetõrjeks kasutada tuhka või kloriide.

Kõrgustes peituvad ohud

Kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud katusekivid, plaadid jms. Enne lume tulekut on vaja kindlasti üle vaadata katused, räästad, veerennid ja karniisid. Kõik suve ja sügise jooksul rennidesse kogunenud lehed jms praht tuleb eemaldada, et ei tekiks ummistusi. Murenev krohv tuleb eemaldada, et niiskuse ja temperatuuri muutumisel ei tekiks allalangevaid tükke.

Jääpurikate ja muu ohu tekkimisel tuleb piirkond eraldada ja märgistada ning oht viivitamatult likvideerida. Ohu kõrvaldamine tehakse avariitööna ning selle toimumisest tuleb teada anda linna abitelefonile 1345. Pärast tööde lõpetamist tuleb ümbrus korrastada.

Parkimine linnatänavail ja lumi

Nõmme linnaosas valmistavad tihtipeale muret kitsastel tänavatel parkivad autod, mille tõttu ei pääse sahad osale tänavalõikudele ligi. Kui parkivate sõidukite tõttu on tänava läbitav osa kolmest meetrist kitsam, jääb see lõik hooldamata, hooldussõiduk jätkab tööd teistel tänavatel ning pöördub koristamata tänavale enne piirkonnast lahkumist veel tagasi. Siiski, kuivõrd Nõmmel on pea igal kinnistul sõidukite parkimiseks piisavalt ruumi, palub Tänavapuhastuse AS eelseisval talvel võimalikke probleeme ennetada ja hoida autot oma krundil.

Samuti on mõned majaomanikud oma krundiesiste mururibade kaitseks paigutanud sinna suuri kive: kuni krundi välispiirdeni ulatub üldjuhul teemaa, kuhu ei tohi ilma loata midagi paigaldada. Piirdekivide tõttu pole aga enam võimalik haljasribale lund vaalutada ning lumevall kuhjub tänavale. Samuti pole hooldussõiduki juhil sadanud lumekihi alt võimalik märgata sinna paigutatud kive, mistõttu tuleb sageli ette lumesahkade konstruktsiooni purunemisi ning sellest omakorda remondiseisakuid ja muid ebameeldivusi.

Karistused

Suulise hoiatusega piirdutakse ainult sellistel juhtudel, kui juba kontrolli käigus on näha, et omanik on rikkumise eemaldamiseks vastavaid meetmeid ette võtnud. Tallinna linna heakorraeeskirja nõuete rikkumise eest võib väärteomenetluse käigus karistada füüsilist isikut kuni 400 euro ja juriidilist isikut kuni 1300 euro suuruse rahatrahviga. Inimvigastusega lõppenud õnnetuste puhul võib algatada kriminaalmenetluse ning sel juhul on karistused rangemad.

Telefonid
• Nõmme kõrvaltänavaid puhastab talvel Tänavapuhastuse AS. Infotelefon 5551 2592.
• Nõmme linnaosa valitsuse heakorraspetsialistid, tel 645 7312 ja 645 7306.
• Tallinna munitsipaalpolitsei amet, korrapidamise telefon 14 410 (24 h), e-post munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

Sõidusoodustused toimetulekutoetust saavatele peredele

2012-01-05T09:25:00.004+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------------

Tallinna ühistranspordis on tasuta sõidu õigus toimetulekutoetust saava pere lapsel. Toimetulekutoetust saava pere täisealisel liikmel on Tallinna ühistranspordis õigus kasutada soodustalongi, soodustunnipiletit, sooduskaarti ja soodusühiskaarti elektriraudteega.

Toimetulekutoetust saava pere lapse tasuta sõidu õigus ja täiskasvanud pereliikme soodussõiduõigus kehtib toimetulekutoetuse määramise kalendrikuule järgneval kalendrikuul. Sõidusoodustus kehtib juhul, kui isiku või pere rahvastikuregistrijärgne elukoht on vähemalt üks aasta olnud Tallinnas.

Toimetulekutoetust on võimalik taotleda isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (76,70 eurot kuus). Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.

Toimetulekutoetuse taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust, perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid, jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid. Jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks tuleb esitada avaldus hiljemalt 20. kuupäevaks elukohajärgsesse sotsiaalhoolekande osakonda.

Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas (Nõmme-Kase 12b) on vastuvõtuajad esmaspäeviti kella 9–12 ja 14–18, teisipäeviti 9–12 ning neljapäeviti 9–12 ja 14–17. Teavet võib küsida infotelefonil 645 7384.

Külapoes ei ole kiiret

2012-01-04T11:57:00.006+02:00

Tiina Lättemäe
--------------------------------------------------------------------------

Poe juures on Heidi Vihmat inspireerinud Lõuna-Euroopa väikepoed. (foto: Awentus Heikman)

Eelmise aasta 17. oktoobrist tegutseb Mai tänava alguses armas kodune talu- ja mahekaubapood H. Vihma Toidukaup. Teatepulga on eelmise perenaise Tuuli Rüütmanni käest üle võtnud uus perenaine, üle viieteistkümne aasta Nõmmel elanud ja enam kui kümme aastat toiduajakirjanikuna leiba teeninud Heidi Vihma.

«Mulle on see pood alati meeldinud, nii et kardinaalseteks muudatusteks polnud sügisel põhjust. Endiselt müüakse poes talukaupa, mahetooteid ja hõrgutisi. Püüan säilitada võimalikult soodsat hinda ning võtan müüki nende Eesti tootjate kaupa, kes on oma viljad puhtas looduses kasvatanud ja kelle kodutalutoodangu kvaliteeti võime usaldada. Sortimendi poolelt on arenguruumi veel tublisti, ent loodame jõuda kindla ja hea valikuni, mis arvestab nii kohalike elanike baasvajadustega kui ka erivajadustega inimeste toidulauaga. Peaasi, et ostjal oleks hästi teada kauba päritolu. Eesmärk on välja noppida saadaolevast parim ning prioriteediks puhas ja värske kodumaine toiduvalik,» kinnitab perenaine.

Poe juures on Heidi Vihmat inspireerinud lugematud Lõuna-Euroopa hubased, sõbralikud, lopsakad ja külluslikud väikepoed. Nõmme kaupluse ülevõtmiselgi sai määravaks igatsus ilusa kohaliku poe järele. Emotsioon ja rahulik õhkkond ongi see, mille pärast väikepoodi supermarketile eelistada. Napima kaubavaliku kompenseerib kindlasti tunduvalt väiksem ajakulu ning meeldiv isiklik suhtlemine, mis esimese kiire ja päevapinged maha võtab.

Tähelepanu väärib kaupluse retseptinurgake, kust ammutada toiduvalmistamiseks värskeid ideid ning kohe koos retseptilehega ka vajalikud komponendid kaasa haarata. Seda enam, et poe perenaise Heidi Vihma nõuandeid tasub hoolega tähele panna, sest nii mitmegi kokaraamatu koostaja või autorina on ta kokakunstis kogenud ja täis tahtmist oma teadmistega inimestele abiks olla.

Selles poes tasub alati müüja käest juhatust küsida, kui mõni toiduaine tundmatuks jääb: kui just sellele koostisainele kohast retseptilehte kohe käepärast pole, saadetakse see hiljem soovi korral e-postkasti. «Vahel on mul tekkinud tahtmine poes kõik kohad retseptitaskuid täis riputada. Häid kokaraamatuid tehakse küll palju, aga just sel hetkel, kui juhtud poes nägema mõnd huvitavat toiduainet, on raamat kodus riiulil. Sestap püüan oma poes ikka selle poole, et retsept, koostisained ja hüva nõu käiks käsikäes,» selgitab Vihma.

Tulevikuks jätkub talupoe tarvis aga häid mõtteid veelgi. Plaanis on sisse seada väike istumisnurgake, kus pakkuda kohvi ja teed, et kas või eakamatel inimestel oleks koht, kus jalgu puhata.

Väikse, sõbraliku ja hubase poe pidamine ei ole Heidi Vihma ainus eesmärk. Tema sõnul on meil oma linna inimlikustamiseks veel väga palju teha. Ta on ikka kaasa elanud Uue Maailma ja Kalamaja liikumistele ning pooldab tulihingeliselt ideoloogiat «Linn inimestele».

Detsembris ilmus Heidi Vihma kogutud koduste maaretseptide raamat «Setost saarteni».

Tantsuklubil Ritmo oli edukas aasta

2012-01-04T11:32:00.005+02:00

Autor: Maie Tarma-Kibin, Nõmme kultuurikeskuse direktor
-----------------------------------------------------------------------

Tantsuklubi Ritmo tantsupaarid pärast 2011.a. Eesti Hobitantsu Liidu karikavõistluste karikate kätteandmist. (foto: tantsuklubi Ritmo)

Tantsuklubi Ritmo tegutseb Nõmme kultuurikeskuses juba kuueteistkümnendat aastat. 2011. aasta oli erakordselt edukas.

4. detsembril toimus Tartus selle aasta viimane Eesti Hobitantsu Liidu karikaetapp, kus Ritmo tantsijad võitsid kolm kuldmedalit, ühe hõbeda ja kaks pronksi.

Ühtlasi anti välja Eesti Hobitantsu Liidu 2011. aasta karikavõistluste karikad, ritmokate saak oli siin muljetavaldav. Tantsuklubide arvestuses tunnistati Eesti Hobitantsu Liidu edukaimaks
tantsuklubiks 2011. aastal tantsuklubi Ritmo 34 punktiga, teisele kohale tuli Tartu tantsuklubi Sinilind 22 punktiga ja kolmandale tantsuklubi Leevi 17 punktiga.

Indrek Kasak ja Kristine-Kristi Kasak – 2011.a. Eesti Hobitantsu Liidu karikavõistluste I koht St- ja La-tantsudes seenior 1 D-klassis ning II koht standardtantsudes seenior 1 C-klassis. (foto: tantsuklubi Ritmo)

Ritmo tantsupaarid, kes EHTLi 2011. aastal karikavõistluste arvestuses noppisid esikohti, on Indrek Kasak ja Kristine-Kristi Kasak, Feliks Sarv ja Ilme Rätsep, Einar Turo ja Merle Aun-Õun ning Vahur Lokk ja Külli Lokk. Teisi ja kolmandaid kohti jagus tantsupaaridele Toomas Kaldasaun ja Heli Kaldasaun, Henn Pärn ja Maia Sepper ning Siim Saaret ja Lilli Saaret.

Kokku on Ritmo tantsijad möödunud aastal tulnud erinevatel tantsuvõistlustel Eestis ja Soomes esikolmikusse 103 korral.

Tantsuklubi Ritmo juhendajad Kulno ja Monika Kabral. (foto: tantsuklubi Ritmo)

Oma tantsijatele pakuvad innustust ja eeskuju ka Ritmo juhendajad Kulno ja Monika Kabral, kes seenior 1 vanuseklassi tantsusportlastena esindavad Eestit mitmetel suurvõistlustel. 2011. aasta novembris toimunud maailmakarika etapil Tallinnas saavutasid nad standardtantsudes 6. koha. Nende parim tulemus eelmisel aastal oli aga Torontos toimunud 10 tantsu maailmameistrivõistluste 17. koht.

Repliik: Miks kadusid Nõmme turuhoone uksed?

2012-01-03T13:10:00.006+02:00

Autor: Rainer Vakra, riigikogu liige, Nõmme linnaosa vanem 12.2005-04.2011
------------------------------------------------------------------------

Praeguseks on tehtud nii politseile avaldus uste varguse kohta kui ka paigaldatud hoonele Nõmme turu kulul uued uksed. (foto: Ilmar Saabas/Delfi)

Enne jõule levis meedias pommuudis, et tundmatud töömehed viisid Nõmme turuhoonelt ära välisuksed. Keset päist päeva tulid nahktagides mehed telereporterite saatel ja kruvisid eest ja viisid ära turuhoone uksed. Jõudude ebavõrdsele ülekaalule jäid alla ka turuhaldurid, kes neid takistada ei suutnud. Esmapilgul halva naljana tundunud lugu ehk avalikku vargust keset päist päeva põhjendavad firmat Ingenious OÜ esindavad härrad oma töö eest saamata jäänud rahadega.

Siinkohal võin kinnitada, et Nõmme Turg tasus kõik arved vastavalt läbiviidud riigihangetele ja lepingule, Ingenious OÜ ei ole mitte kunagi olnud Nõmme Turu lepingupartner ja seoses turu ehitamisega ei ole Nõmme Turul jäänud kellelegi ühtki arvet tasumata. Seega võib öelda, et tegemist oli karistusseadustikus kvalifitseeritava kuriteoga ehk avaliku vargusega, mille eest nähakse ette karistusena kuni kolmeaastast vangistust. Praeguseks on tehtud nii politseile avaldus uste varguse kohta kui ka paigaldatud hoonele Nõmme turu kulul uued uksed.

Üle-eelmise aastal aprillis põlenud Nõmme turu peahoone taastamiseks korraldatud riigihanke võitis Raketis Grupp 4 060 100 kroonise pakkumusega, millest turu kindlustusandja hüvitas 4 miljonit krooni. Kahjuks langesid ühele ajale nii ehitushange kui majanduskriis ja ettevõtete pankrotilaine. Oktoobris, kõigest mõni nädal enne turu ametlikku avamist teatas ettevõtte, et ei suuda kohustusi täita ning suurema kahju vältimiseks lõpetasime ehitajaga ennetähtaegselt lepingu. Raketis Grupile maksime juba tehtud tööde eest 2 417 767 krooni. Uue hankega valitud ehitaja viis tööd lõpuni 1 411 273 krooni eest. Nõmme Turule oli ebameeldivaks üllatuseks, et pärast hankelepingu lõpetamist pankrotistunud ettevõte on oma alltöövõtjatele jätnud osa raha maksmata. Kahjuks seda pankrot tähendabki, et ettevõtjal on võlgu rohkem kui vara ja mõned võlad võivad jäädagi maksmata. Kuigi pankrotis firma võlgnevusi lahendab pankrotihaldur, otsustasid need mehed 90ndate kombel asjad ise jõuga ära klaarida. Miks need vihased alltöövõtjad ära ei viinud neile raha maksmata jätnud tööandjate kodude või ärihoonete välisuksi? Sest nad said aru, et Nõmme Turgu oma rahavaidlustesse segades saavad nad sellele ka meediakajastust ja lootsid, et meediakära ärahoidmiseks allub turg lihtlabasele väljapressimisele ja maksab võõra võla uste tagasisaamiseks.

Lihtsustatult on tekkinud olukord, kus näiteks mina ostan Nõmme turult liitri värsket talupiima. Maksan turumüüjale ning viin piima koju külmkappi. Paar päeva hiljem selgub, et turumüüja pole farmerile ehk talumehele raha edasi maksnud. Vihane talumees tuleb otsib üles minu kodu Nõmmel, lööb maha värava, murrab maha ukse, avab külmkapi ja viib piima endaga ühes…

Seoses selle looga kerkivad üles kolm tõsist probleemi, mis puudutavad Eesti tulevikku. Esiteks, midagi on lahti ühiskonna väärtushinnangutega. Kas me oleme langenud tagasi Eesti Vabariigis aega, kus inimesed ei usu seadustesse ja õiguskaitseorganitesse ning hakkavad ise metsikute kauboide stiilis omakohtuna õigust jalule seadma? Teiseks, kelle peale saab loota kuriteo ärahoidmiseks? Vaatamata turuhalduri kiirele kõnele politseisse, jõudis esimene patrull sündmuskohale alles 45 minutit hiljem. Kiiremal reageerimisel oleks kahju jäänud sündimata ja mehi endid ei ähvardaks praegu kriminaalkaristus. Kolmandaks, ajakirjanduse silmakirjalikkus. Sa võid ise kutsuda oma vargust filmima ühe juhtiva erakanali, kes seda lugu suurema vaatajate numbri nimel õhtuses uudistes peamise uudisena kajastab. Unustage hetkeks, et tegemist oli linnaasutusele kuuluva varaga, mis ära viidi. Mõelge, kui sama moodi oleks ära viidud suvalise Nõmmele ehitatud elamu uksed, kas üldine internetikommentaatorite arvamus oleks ikka see, et tegu oli normaalne ja kahjukannatanu peakski alluma väljapressimisele ja uuesti uste eest maksma?

Head nõmmelased, siinkohal soovin südamest, et me saabunud aastal oleksime üksteise suhtes hoolivamad ja osavõtlikumad. Ja et see hoolivus laieneks ka meid ümbritsevale avalikule ruumile, mis on ju meie endi eluruum väljaspool kodu.

Rahvaloendus hakkab vastuseid otsima

2012-01-02T14:18:00.005+02:00

Autor: Karin Volmer, Statistikaamet
---------------------------------------------------------------------

Eesti elanikud loetakse taas üle. (foto: Tanel Meos/Delfi)

31. detsembril algas Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus, mis lubab selgust luua paljudes tähtsates küsimustes Eesti elanike kohta. Selleks, et tulemused ikka täpsed oleksid, on loenduse küsimustele vastamine igale Eesti elanikule kohustuslik.

«Loendusel osalemine on tõepoolest kohustuslik. Ainult siis, kui meil on täpne ja ajakohane statistika meeste ja naiste arvust ning erineva vanuse, hariduse ja elukutsega inimeste paiknemisest, saame oma ühiskonnale seada mõistlikke tulevikusihte,» rääkis Tallinna ringkonnajuht Mare Kotka.

Rahvaloendus on ainus võimalus vajalikke andmeid saada ja seetõttu on loendusel osalemise kohustus kirjas ka riikliku statistika seaduses. Loenduse metoodikajuhi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiidu sõnul pole selles midagi uut – juba 1922. aastal, kui toimus iseseisva Eesti Vabariigi esimene rahvalugemine, oli küsimustele vastamine kohustuslik. «Tol ajal öeldi ka, et rahvalugemine annab rahvale silmad ning et rahvas, kel puuduvad rahvalugemise andmed, ei tunne iseennast. Need on minu arvates igati ilusad mõtted, mis sobivad ka tänasesse päeva,» rääkis Ene-Margit Tiit. «Kasutagem siis seda võimalust, mis meil on ja anname ka tänasele Eestile silmad, et näha, millised me tegelikult oleme.»

Vastused ainult statistika tegemiseks

Ringkonnajuht Mare Kotka teab, et kohalikud inimesed on loenduse eel juba väga põnevil – kui palju meid siis ikkagi on. «Loendusel kogutud andmed aitavad hiljem ju vastata nii paljudele olulistele küsimustele. Inimeste paiknemise järgi saab näiteks teada, kas teede ja ühistranspordivõrk vastab inimeste vajadustele, milliste sotsiaalteenuste järgi hakkab eri piirkondades vajadus tekkima,» tõi ringkonnajuht vaid mõned näited selle kohta, miks loendus on meile kõigile vajalik.

Neile ja teistele tähtsatele küsimustele vastamiseks on vaja üksnes statistikat. See tähendab, et loendusel kogutud isikuandmed on kaitstud ja neid ei anta edasi kolmandatele osapooltele. Ka riigiasutustele mitte. «Rahvaloendusel esitatud andmetest kellelegi mingeid õiguslikke tagajärgi küll kindlasti ei tule,» ütles Mare Kotka. «Neid andmeid ei anta mitte kellelegi edasi ja statistika tegemisel eraldatakse vastustest ka inimeste isikuandmed. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed.»

Esimest korda saab e-loendada

Selleks, et andmete kogumine oleks kõigile võimalikult mugav, on loendajate käsutuses sülearvutid ja päris esimest korda võimalik end ka ise interneti teel loendada. «Rahvaloendus algaski 31. detsembril just e-loendusega, kus terve kuu jooksul on võimalik kõigile küsimustele vastata hoopis internetis,» rääkis ringkonnajuht Mare Kotka. «Eks see on ju teada, et meie inimesed on võib-olla natuke häbelikud ja ei taha võõrale inimesele endast kuigi palju rääkida. Seepärast ongi väga mugav, et igaüks, kel ID-kaart või pangakoodid olemas, võib loendusankeeti täita ka täitsa omaette, arvuti taga istudes,» selgitas Mare Kotka.

Interneti teel loendusel osalemiseks peab olema võimalus kasutada arvutit ja internetti ning veebilehel asuvasse ankeeti sisselogimine toimub ID-kaardi või internetipanga kaudu. Koht ei ole seejuures oluline: olgu selleks siis enda või oma lähedaste kodu, töökoht, raamatukogu või koguni buss. E-loenduse keskkonnas on olemas kõik vajalikud juhendid ja abi saab küsida ka Statistikaameti infotelefonil 625 9100 või e-posti teel aadressil klienditugi@stat.ee. E-loenduse ajal vastab infotelefon kõigil nädalapäevadel kell 8–22, küsitlusloenduse ajal veebruaris ja märtsis esmaspäevast reedeni kell 8–18.

Tuleb ka rahvaloendaja

Kes e-loendusel osaleda ei soovi või jõua, võibki oodata hoopis rahvaloendaja külastust – nemad hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist ja teevad seda kuni märtsi lõpuni. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. «Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg,» ütles ringkonnajuht.

Statistikaameti palgatud 2200 rahvaloendajat hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist. Neid tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse kirjadega salli järgi. Tavapärase paberankeedi asemel märgivad nad vastused sülearvutisse ja kunagi ei küsi inimestelt nende sissetulekut.

«Tõesti, ühtegi rahvaloendajat enne 16. veebruari ei tule ja nemadki külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeeti on jäänud ebatäpsusi. Küll aga jätkavad endiselt oma tööd teised Statistikaameti küsitlejad ja neid ei tasuks karta, vaid küsida hoopis töötõendit,» soovitas Tallinna ringkonnajuht Mare Kotka.

Kogu info rahva ja eluruumide loenduse kohta on leitav aadressil www.REL2011.ee ning detsembrikuu jooksul jõudsid kõikidesse postkastidesse ka loendust tutvustavad voldikud.

Rahva ja eluruumide loendus 2011
31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga.
E-loendus: 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012.
Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012 Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule.
Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.
Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.

Lugejakiri: Nõmme metsas võib olla ohtlikum kui Tallinna vanalinnas

2012-01-02T13:16:00.006+02:00

Autor: Veiko Tammjärv
-------------------------------------------------------------------------

Koeraomanikele peaks üsna selge olema, et avalikes kohtades koeraga jalutades peab neljajalgne sõber olema rihma otsas. Pilt on illustreeriv. (Foto: Ilmar Saabas/Delfi)

OSA I: Jalutuskäik roheluses

Nõmme metsas ja kenadel spordiradadel on õhtusel ajal võib-olla isegi ohtlikum kui Tallinna vanalinnas. Erilist vahet pole, kas jalutada päevasel ajal või siis hilisel õhtutunnil. Tervena koju naastes võib väikest jalutuskäiku pidada kas juhuseks või heaks õnneks. Kui nüüd täpsustada, siis jutt käib koeraga jalutamisest. Koeraomanikele peaks üsna selge olema, et avalikes kohtades koeraga jalutades peab neljajalgne sõber olema rihma otsas. Samuti ka hilja õhtul, kui tundub, et kõik inimesed on juba kodus teleka taga. Kui puust ja punaseks - rihma üks ots on peremehe käes ja teine koera kaelarihma küljes. Üsnagi tihti toimub jalutamine nii, et mõlemad jalutusrihma otsad on peremehe käes ja koer jookseb vabalt ringi. Koeraomanikuna võin ma ette kujutada sellise koeraomaniku mõttekäiku. Oi, minu koer küll kuri ei ole, ta kuulab alati minu sõna ja on üldse maailma kõige malbem kutsa. (Koer ise on korraliku muskulatuuriga, väikese karu suurune Saksa lambakoer). Kauaaegse koeraomanikuna tean ma ka koera mõttemaailma. Kui kaks koera kohtuvad, siis nummi kutsa mälust kaovad momentaalselt pikkade treeningute jooksul selgeks õpitud keelud ja käsklused. Mängu tuleb ürgne loodus ja fifty-fifty on võimalus, et neljajalgsete omavaheline nuusutamine läheb üle korralikuks kakluseks. Samal ajal, kui koer oma vastast tuuseldab, püüab peremees/naine malbest kodukutsast ootamatu muutuse teel tekkinud murdjat oma juurde kutsuda (tavaliselt tulemusteta). Lõpuks õnnestub koerad lahutada ja üllatunud koeraomaniku vabanduste saatel minnakse lahku. Üllatuslikult kurjaks muutunud koer saab demonstratiivselt riielda. Koertest lugu pidava inimesena pean märkima, et koeraga ei tasu riielda, sest tema käitus oma ürgsete reeglite järgi. Koer on koer ja tõenäoliselt jääbki selliseks ka edaspidi, mõneks tuhandeks aastaks. Vaevalt, et aastane treening kuidagi koeri evolutsiooniredelil sedavõrd edasi aitab, et ta hakkab inimeste käitumismallidest lugu pidama. Koera omanikul tuleks pigem oma koerajalutuskombed üle vaadata. Pöördun siinkohal kõigi koeraomanike poole. Kui te oma koera armastate, siis samad tunded on ka teistel, kellel kodus neljajalgne sõber. Ei taha keegi meist jalutuskäigult tagasi tulles oma armastatud pereliiget tohterdama hakata. Palun kasutage jalutusrihma otstarbekohaselt.

OSA II: Kuidas ma päästsin Jaapani turisti

Lugu haakub eelmisega, kuna tegu on koertega ning sündmus leidis aset eelmisel talvel. Peab märkima, et talvine lumerohkus mängib siin olulist rolli. Esiteks sellega, et olin koduteel, selja taga treeningpäev Nõmme suusaradel. Suusad-kepid käes, kerge sörgiga lähenesin Suurtüki ja Vana-Mustamäe tänava ristmikule. Korraga märkasin midagi ebatavalist. Piki tänavat jookseb minu poole väikest kasvu inimene, temaga koos sörgivad kaks Saksa lambakoera. Ilmselgelt polnud koerad tema omad, vaid pärinesid lähedal asuvast majapidamisest. Inimene vehib kätega ja hüüab midagi. Peenikese hääletämbri ja kultuuriliste erinevuste tõttu polnud päris hästi aru saada, kas naisterahvas naudib väikest jooksu või on kerges paanikas. Hiljem selgus, et tegu oli lühikest kasvu Jaapani turistiga ja kui üks koertest oleks tagajalgadel seisnud, siis võinuksid nad kasvu poolest tantsupaari moodustada. Kui midagi arusaamatut hüüdev naisterahvas lähemale jõudis, sain aru, et ta jookseb oma elu eest ja on surmani hirmunud. Koertele paistis imeliku käitumisega inimene meeldivat ja nad sörkisid kaasa puhtalt huvi pärast, et näha, mis edasi saab. Kui sain aru, et vähemalt ühe osapoole jaoks on olukord dramaatiline, peletasin koerad suuskade ja keppidega vehkides minema. Vahejuhtum lõppes seega kõigile pooltele õnnelikult. Kui on lumerohke talv ja lund nii palju, et tekivad raskused selle ladustamisega, siis usina lumerookimise tulemusena moodustub krundi tara äärde selline lumehunnik, et koer pääseb kerge vaevaga üle tara tänavale. Otsustasin selle loo kirja panna, kuna ehk tark inimene teeb sellest omad järeldused. Loodetavasti pääseb mõni koeri mitte oma lemmikloomadeks pidav inimene närvivapustusest ning jäävad ära ka muud võimalikud ebameeldivused, mis hulkuva koeraga seotud. Jõudu tööle ja kena kühveldamist!

Nõmme kultuurikeskuses saab kuulata käsikellade jõuluhelisid

2011-12-21T10:50:00.007+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------

Nõmme kultuurikeskuse käsikellade ansambel Campanelli. (foto: Margus Vilisoo/MXM Stuudio)

26. detsembril kell 17 algab Nõmme kultuurikeskuses traditsiooniline Nõmme linnaosa 2. jõulupüha kontsert, kus sellel aastal astub publiku ette käsikellade ansambel Campanelli kavaga «Jõuluhelin». Kontsert on tasuta.

Ansambli dirigendi Inna Lai sõnul on noodikaante vahel nii palju kaunist muusikat, et väga raske oli valikuid teha. «Kontserdil saab kuulata nii tuttavaid jõuluviise kui ka põnevate rütmidega uut repertuaari – jõuluhelinat meie kodusest Eestist, Euroopast ja Ladina-Ameerikast. Koos meiega astub üles rütmipillide kvartett ja pillide valik on vägagi intrigeeriv ja ootamatu,» rääkis Lai.

Nõmme Jazzi jõulukontsert

Teisel jõulupühal toimub Nõmmel veel teinegi kontsert. Kell 18 esineb Nõmme Jazzi jõulukontsertide sarjas Nõmme Rahu kirikus (Võsu 5) kaunihäälne Nele-Liis Vaiksoo koos vintage-kvartetiga – Lembit Saarsalu, Olav Ehala, Toivo Unt ja Aivar Vassiljev. Väikeses hubases puukirikus kõlavad laulud talvest, jõuludest ja muidugi ka Olav Ehala laulud. Kvarteti poolt lisavat vürtsi instrumentaalsed maiuspalad.

Pilet 8/10 eurot. Piletid müügil Piletilevis. Kontserdipäeval on pilet kallim (hind kaldkriipsu taga).

Nõmme erakool kogus heategevuslikul jõululaadal loodusmajale üle 713 euro

2011-12-19T15:32:00.007+02:00

Autor: Anu Rooseniit, Nõmme Erakool
-----------------------------------------------------------------------

Laadal müüsid õpilased ka enda valmistatud maiustusi. (foto: Nõmme Erakool)

15. detsembril toimus Nõmme Erakoolis juba traditsiooniks kujunenud heategevuslik jõululaat. Varasematel aastatel on toetatud Tallinna Loomade Hoiupaika või Tallinna Loomaaeda. Tänavu otsustasid õpilased tulu annetada Nõmme Loodusmajale, kellega on juba mitu aastat olnud hea koostöö.

Laadamöllu ja sagimist jagus mitmeks tunniks. Laadal müüdi mänguasju, mänge, filme, raamatuid, nõusid, aga ka enda valmistatud maiustusi, ehteid. Toimus loterii, soovijad said lasta endale teha toredaid näomaalinguid ja vaadata näiteringi tehtud filmi. Oli avatud V klassi korraldatud kohvik ning õhtu naelaks kujunes kirglik tordioksjon laste või vanemate valmistatud ahvatlevate tortidega. Oma panuse laada õnnestumisele andsid ka Nõmme Loodusmaja asukad koos perenaise Lada Mehikasega, kes tutvustas kaasatoodud põnevaid loomi ning loodusmaja tegemisi. Soovijad said loomi paitada ja sülle võtta.

Laadalised said tutvuda Nõmme loodusmaja asukatega ning neile soovi korral ka pai teha. (foto: Nõmme Erakool)

Tänu õpilaste, vanemate ning koolipere ühisele jõupingutusele läks üritus korda ning loodusmaja asukate toetuseks annetatakse läbi aegade suurim summa - 713,64 eurot.

Rohkem pilte saab vaadata Nõmme Erakooli koduleheküljelt.

Kivimäe kooli saabusid jõulud teistmoodi ja üllatusega

2011-12-19T11:47:00.001+02:00

Autor: Lehti Rauk, Kivimäe põhikooli õppealajuhataja
-----------------------------------------------------------------------

Alles see oli kui kiitsime oma kooli isasid-õpetajaid huvitavate tundide eest… Nüüd tuleb tänusõnad öelda vahvale emale Ingrid Spirkale veidi teistmoodi jõulukingituse eest. Nimelt pakkus ta lahkesti hakkajale klassijuhatajale Anneli Laasperele ja 3.A klassile võimalust lavastada tema kirjutatud näidend „Teistmoodi jõululugu“. Pakkumine võeti rõõmuga (kuigi ka väikese ärevustundega) vastu - kas ikka kõik osalised saavad oma ülesannetega esietenduseks toime. Igaks juhuks „palgati“ ka lisatööjõudu õpetaja Kalle Kebbinau näol, kel paluti tehnilise teostuse eest hoolt kanda. Selles loos oli kõike: laulu (ei saa mainimata jätta, et ka need olid näidendi autori sulest) tantsu, kauneid kostüüme, nalja, naeru, intriige, nukrust, ärevust… Aga kõik lõppes siiski õnnelikult ja jõuluime sündis. Etenduses oli selleks vihmasabin, mis januse maa elule äratas ja selle elanikud taas üksteisest hoolima pani. Aga tänulikule publikule sooja kaaselamise eest koduteele kaasa antud sahmakas esimest lund ja oodatud jõulutunne. Palju tänu näitetrupile ja kaunist jõuluaega kõigile!

Reedel, 9. detsembril, oli meie kooli õpilastel ja õpetajatel meeldiv võimalus kohtuda Mika Keräneniga. See oli omakorda üllatavaks jõulukingituseks, sest me ei pidanud kirjanikuhärrat isegi mitte külla paluma – ta tuli ise. Muidugi oli kahju, et „selleks ajaks kui sulemeister kohale jõudis, olid tunnid juba lõppenud…“ Aga vaatamata sellele oli kuulajaid - küsijaid omajagu, sest paljud õpilased on näinud teatrietendust „Varastatud oranž jalgratas“, mis on ilmavalgust näinud samanimelise kriminaaljutustuse ainetel. Seekord oli autoril kaenla all veel trükivärvilõhnaline lasteraamat „Salapärane lillenäppaja“. Mika Keräneni sulest on ilmunud luulet, tõlkeid ja eelpool nimetatule lisaks lasteraamatud „Peidetud hõbedane aardelaegas“ ja „Vana roosa maja“, mis tõi autorile mullu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. Nii et lugemist jätkub… Ja kindlasti lisandub neid (vähemalt Kivimäe koolist) veelgi, sest meie igapäeva koolielu „lihtsalt kirjutatakse järgmise raamatu sisse“. Nimelt tellis Tallinna Keskraamatukogu M.Keränenilt lasteraamatu, mis kingitakse sügisel kõigile pealinna lastele, kes alustavad oma kooliteed. Loo kangelaseks saab Armando, kelle ema on eestlane ja isa argentiinlane. Pere kolib Eestisse ja poiss alustab kooliteed Kivimäe koolis. Otse loomulikult meie kooliperele sellest uudisest esialgu piisab…Welcome to Estonia and Kivimäe! Jääme ootama…

Nõmme Kalju peab otsustama, kas soovib Hiiu staadionil jätkata

2011-12-16T12:53:00.003+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

Eile Tallinna Linnavolikogus vastuvõetud linna 2012. aasta eelarves ei nähtud ette vahendeid linnale kuuluva Hiiu staadioni kunstmurukatte vahetuseks, kuna staadion sai uue katte viis aastat tagasi. Hiiu staadioni üks kasutajatest, Eesti jalgpalli meistriliigas mängiv Nõmme Kalju on varem ajakirjanduse vahendusel teatanud, et kui linn ei leia katte vahetuseks vajalikke rahalisi vahendeid, siis nad kaaluvad Hiiu staadioni kasutamisest loobumist.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul ei saa meistriliigas mängiv klubi eeldada, et kohalik omavalitsus maksumaksja raha ainult ühe klubi arengusse panustaks. „Nõmme Kalju on varasematel aastatel saanud linnaosavalitsuselt märkimisväärset toetust. Viimasel viiel aastal on linnaosavalitsus jalgpalliklubi toetanud kokku ligi 450 000 krooniga, millele lisandub esindusmeeskonna treeningute ja liigamängude 40% soodustus Hiiu staadioni üürihinnast. 2012. aastaks on linnaosa kavandanud Kaljut toetada 10 000 euro ulatuses tasuta staadioniaegadega,“ sõnas Korp. „Eks see ole nüüd nii Nõmme Kalju kui jalgpalliliidu juhtide otsus, kas nad soovivad järgmisel aastal Hiiu staadionil jätkata või mitte. Praegu on klubil otsustamishetk, sest nõudlus Hiiu staadioni kasutamiseks on teiste klubide poolt olemas. Võrreldes näiteks Männikul ja Hiiul asuvate kunstmurukattega väljakute hindu, on üürihinnad Hiiu staadionil oluliselt soodsamad,“ lisas linnaosavanem.

Jaanuari keskel on linnaosavalitsusel kavas kokku kutsuda Nõmme spordiklubide ümarlaud, kus arutatakse nii klubide plaane kui tutvustatakse linnasoavalitsuse võimalusi sporditegevuse toetamisel. „Eelkõige on linnaosa prioriteet noortesport. Nõmmel on lisaks jalgpallile veel hulgaliselt teisigi klubisid, kus lapsed saavad tegeleda suusatamise, kergejõustiku, rattaspordi ja paljude muude aladega. Aga ka jalgpallis on lisaks Kaljule teinegi tubli klubi - Nõmme United -, mille eesotsas on Mart Poom. Nõmme Unitedi tegevus ongi suunatud eelkõige noortejalgpallile ning selles vallas on neil ka väga häid tulemusi. Meistriliiga toetamine on linnaosavalitsuse jaoks liiga kõrge tase, las see jääda ikkagi klubi ja sponsorite hooleks,“ arvas Erki Korp.

Jõulumüsteerium 1811

2011-12-16T09:26:00.006+02:00

Jälgimäe mõis 2006. aasta detsembris. (foto: Jukko Nooni)

On 1811. aasta jõulude esimese püha pärastlõuna. Tuul keerutab lumehelbeid, hõreda männimetsa taustal lumise tee ääres lösutab vana maja, Nõmme kõrts. Kõrtsitoas on kuulda juba mõnusat suminat, ümbruskonna talumehed ja reisivad sellid on end sisse seadnud. Saksakambris istub aga üksik külaline, Tallinna raehärra Peter von Glehn. Täna on tal mööda Tallinna ümbruse mõisaid sõites juba pikem teekond seljataga. Rüübates sooja meeõlut, on ta jäänud mõttesse. Juba pikemat aega jälitab teda üks mõte – oma rüütlimõisa soetamine. Jah, Saue ja Harku peale hammas ei hakka. Aga Jälgimäe? Mõisahoone on küll viletsavõitu, aga hind sedavõrd taskukohasem. Pealegi täitsa Tallinna külje all. Äkki õnnestub vana Rehbinderiga Sakust siiski kokkuleppele jõuda. Muidugi, veel kümmekond aastat peab selleks raha koguma.

Kõrtsi uks kolksatab ja kõrvaltoast on kuulda raskeid samme. Kõrtsiliste hääled vakatavad ja Glehn ärkab oma mõtetest. Ta läheb kõrvalruumi ning näeb, et uksele on ilmunud uhke kasuka ja epolettidega isand, kõrge peakate peas, saapad läikimas. Ei, see pole võimalik! Glehn tunneb ta ära, möödunud aastal Peterburis oli ta seda meest näinud – sõjaminister kindral Barclay de Tolly isiklikult. Kõrtsilised on püsti tõusnud ning vahetavad üllatunult-hirmunult pilke.

Nõmme ümbrus Mellini atlases 1798, st päris kirjeldatud aja lähedal. (Leho Lõhmuse erakogu)

Glehn köhatab: «Teie kõrgeausus, üllatav näha teid siin. Mina olen Peter von Glehn, Tallinna raehärra.»
Barclay lööb vaid käega: «Tere jah, tulen Riiast ja näe, seitse versta enne Tallinna lagunes ree jalas. Niigi olen ajast paar päeva maha jäänud, lootsin täna õhtul juba Peterburis olla. Nagu näha, pean oma 50. sünnipäeva siin tähistama.»
Glehn: «Võime minu reega edasi sõita, las teie kutsar ootab seni siin. Küll ma Tallinnast reemeistri välja saadan. Siit ümbrusest puuseppi ei leia. Aga seni – mis sa kõrtsmik seisad nagu soolasammas, vala kõrgele külalisele ka kuuma õlut!»
Barclay: «Kulub ära jah, külm oligi naha vahele pugenud.» Ning ringi vaadanud, sõnab: «Talumehed siin võrdlemisi viletsa väljanägemisega. Paistab, et kõrge härra nägemine neid eriti ei rõõmusta.»
Glehn: «Ega jah, siinne mõisnik von Rehbinder neid eriti ei hellita, nõuab palju ning annab vähe, mõisa tallis vitsad soolas ja kiriku juures häbipost ootamas.»
Barclay: «Mnjah, mina lasin juba Tarvastu kiriku juurest häbiposti maha võtta ning oma mõisas Jõgevestel kohtlen maainimesi õiglaselt. Ning see pärisorjus on ju niigi ajast ja arust, Preisimaal juba vabastati talupojad. Kostan selle eest, et ka meil Eesti-, Liivi- ja Kuramaal see peagi sünniks.» Ning jätkab: «Kõrtsmik – minu kulul kõigile kann õlut, pühad ju käes!» Ning viskab kuldraha lauale.
Ning Glehni poole pöördudes: «Paistate asjalik mees olevat, mis teid siia kõrtsi tõi?»
Glehn: «Vaatasin Tallinna ümbruses ringi, otsin mõisat, mida osta. Ning jäin veidikeseks puhkama ja mõtteid koguma.»
Barclay: «Eks ostke see mõis ära, need inimesed väärivad paremat kohtlemist, saavad hea isanda.»
Õlu joodud, liigutakse koos Tallinna poole.

Veidi vähem kui kümme aastat hiljem ostabki Peter von Glehn Jälgimäe mõisa. Talupojad Eesti-, Liivi- ja Kuramaal on vabaks lastud. Michael Andreas Barclay de Tolly puhkab selleks ajaks juba igavest und oma mõisas Jõgevestel, kus peagi püstitatakse uhke mausoleum. Ta on vahepeal võitnud Napoleoni, vallutanud Pariisi, saanud autasuks kindralfeldmarssali auastme ja vürsti tiitli. Aga esimese asjana pärast mõisa ostmist laseb Glehn maha võtta häbiposti Keila kiriku juurest.

Vana legendi tähendas üles Leho Lõhmus

Nõmme raamatukogus toimub kohtumisõhtu Enn Vetemaaga

2011-12-15T08:43:00.004+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------------

Reedel, 16. detsembril kell 18 on Nõmme raamatukogus (Raudtee 68) külas tänavu suvel 75. sünnipäeva tähistanud tuntud kirjanik, tõlkija ja helilooja Enn Vetemaa.

Enn Vetemaa loomingule pühendatud õhtul saab raamatukogus kuulda tema luuletusi ning kirjaniku enda mõtteid oma uuest romaanist «Gustav Naani hiilgus ja viletsus». Ettekandele tulevad ka mitmed katkendid Vetemaa kirjutatud näidenditest ning tema loodud heliteostest. Üritusel on lubanud osaleda Eesti Draamateatri näitleja Tõnu Aav.

Ürituse korraldavad Nõmme raamatukogu ja Johannes Aaviku Selts.

Nõmme kergejõustikuklubi võttis hooaja kokku

2011-12-14T09:01:00.004+02:00

Autor: Anu Vackermann, Nõmme kergejõustikuklubi
-----------------------------------------------------------------------

Pildil vasakult: Helin Meier, Kaia Soosaar, Meelis Siimson, Kristel Metsla, Jaanus Uudmäe, Lembi Vaher, Anu Teesaar, Janno Joala, Elis - Helen Starkopf, Klarika Kaldmaa. (foto: Anu Vackermann)

9. detsembril võttis Nõmme kergejõustikuklubi pidulikult kokku oma tänavuse hooaja. Anti kätte karikad, meened ja lilled 2011. aasta parimatele sportlastele.

Nõmme kergejõustikuklubi parimad

Aasta parimad sportlased meisterlikkuse alusel:
Naised: 1. Kaia Soosaar, kaugus – 6.17; 2. Lembi Vaher, teivas - 4.11;3. Kristel Metsla, kolmik – 12.75.
Mehed: 1. Jaanus Uudmäe, kaugus – 7.69; 2. Meelis Siimson, kaugus – 7.62; 3. Mikk Mihkel Nurges; kaugus – 7.19.

Eesti rekordi omanik ja Eesti meister: Lembi Vaher, teivas – 4.11.

Eesti heitjate seeriavõistluse võitja: Anu Teesaar.

Eesti meistrid: Kaia Soosaar (5-kordne), Elis-Helen Starkopf (3-kordne), Helin Meier (2-kordne), Kristel Metsla (2-kordne), Jaanus Uudmäe (2-kordne), Lembi Vaher, Meelis Siimson, Merilyn Uudmäe, Klarika Kaldmaa ja Janno Joala.

Pildid: Rahumäe põhikool avas vanas apteegimajas jõulugalerii

2011-12-13T11:56:00.008+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------

Rahumäe põhikool avas eile endise Mai tänava apteegi ruumides (Mai tn 4) jõulugalerii, kus saab näha kaunite kunstide klasside õpilaste tehtud töid. Avamisel esinesid laululapsed ning esitati tantsunumber.

Rahumäe kooli jõulugalerii on avatud kuni 22. detsembrini kella 10-15. 17. ja 18. detsembril kell 13 algab väike jõulukontsert.

Fotod: Jukko Nooni

Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson.

Aastalõpp on kokkuvõtete tegemise aeg

2011-12-13T10:41:00.004+02:00

Autor: Matti Martinson, Nõmme halduskogu esimees
-------------------------------------------------------------------------

2011. aasta on lõppemas ning sobiv aeg möödunule tagasi vaadata ja kokkuvõtteid teha. Halduskogu on töötanud aktiivselt, toimunud on 17 koosolekut ning planeeritud on veel üks kokkusaamine.

Nõmme halduskogu on üks väheseid halduskogusid, kes käib koos üle nädala. See võimaldab teha kiireid otsuseid, mida nõmmelased ootavad. Lisaks on loodud viis komisjoni, mis aitavad halduskogu liikmetel otsuseid vastu võtta. Aktiivselt töötavad revisjonikomisjon ning arengu-, planeerimis- ja keskkonnakomisjon, vähem on koos käinud haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon ning sotsiaalkomisjon ja elamumajanduskomisjon.

Nõmme halduskogul on traditsioon pidada ka väljasõiduistungeid. Sellel aastal oleme käinud tutvumas Nõmme spordikeskuse ja Nõmme sotsiaalmaja tööga. See on olnud hea võimalus kohapeal tutvuda nende tööga ja olla neile toeks nende tegemistes.

Sellel aastal oleme arutanud mitmeid Nõmmele tähtsaid küsimusi. Tutvusime Sanatooriumi pargi arenguvõimalustega, maakütte kasutamise võimalustega Nõmmel. Linna peaarhitekt – ameti juhataja asetäitja Endrik Mänd – tutvustas Nõmme linnaosa üldplaneeringu hetkeolukorda. Halduskogu juurde sai moodustatud linnaosa üldplaneeringu töögrupp, kuhu kuuluvad halduskogu liikmete kõrval ka linnavalitsuse liikmed ja Nõmme kodanike ühenduste esindajad. Üldplaneering on kõigi nõmmelaste jaoks väga oluline ja selle vastuvõtmisega ei tohi kiirustada. Töö üldplaneeringuga jätkub ka järgmisel aastal. Tähtis on, et kõik ettepanekud saaks korralikult läbi arutatud ja vaieldud ning alles siis võib halduskogu teha oma otsuse üldplaneeringu kehtestamise osas.

Tallinna linnavolikogu ja linnavalitsus on küsinud ettepanekuid Tallinna põhimääruse muutmise ja halduskogu töökorralduse muutmise osas. Nõmme halduskogu otsustas esitada järgmised muudatused: 1. Tallinna linnavalitsus ja linnavolikogu peavad arvestama halduskogu protokolliliste otsustega, 2. linnaosavanema valib halduskogu linnaosa elanike hulgast, 3. halduskogu revisjonikomisjonil on õigus kontrollida linnaosavalitsuse ning tema osakondade ja hallatavate asutuste tööd, 4. Tallinna linnavalitsus konsulteerib linnaosa halduskoguga linnaosa puudutavate otsuste koostamisel ja vastuvõtmisel, 5. Tallinna põhimääruse § 95 punktist 4 «Linnaosa puudutava küsimuse arutamisel kuulab linnavolikogu üldjuhul ära selle linnaosa halduskogu seisukoha» jätta välja sõna «üldjuhul».

Halduskogu on arutanud ja kooskõlastanud 28 detailplaneeringu algatamise eskiisi ja detailplaneeringut ning heakskiidu on saanud üheksa kooli ja lasteaia arengukava. Ühe korra jäi kvoorumi puudumise tõttu detailplaneeringute kooskõlastamine ära, kuna kohal oli vaid kaheksa liiget. Siinjuures tahaks tänada väga aktiivseid halduskogu liikmeid Rein Ratast, Valdek Mikkalit, Tõnu Meijelit, Urmas Mardit, Ando Lepsi, Anneli Chhabrat, Maris Liidersit ja Marek-Andres Kautsi, kes on andnud olulise panuse halduskogu töösse.

Kõigile nõmmelastele soovin rahulikku jõuluaega ja särtsakat aastavahetus!

Kommentaarid

Urmas Mardi, Nõmme halduskogu arengu-, planeerimis- ja keskkonnakomisjoni esimees

Kaks aastat tagasi valiti mind Nõmme halduskogus arengu-, planeerimis- ja keskkonnakomisjoni esimeheks. Komisjonis on üheksa liiget ja me käime koos kaks korda kuus. Tänavu on peetud 16 koosolekut ja arutatud 34 teemat. Enamasti tegeleme detailplaneeringutega. Komisjoni menetluses on ka Nõmme üldplaneering, mida menetleb eraldi töörühm, kaasates kõiki huvigruppe. Oma töös olen lähtunud Nikolai Von Glehni mõtetest «Haritud mehed, olge head, hoidke oma isamaad, et mõni harimata Miku oma isamaad ei riku» ja «Nopi lilled ja muud, aga ära puutu puud». Tänan kõiki komisjoni liikmeid, kes tegutsevad selleks, et Nõmmel oleks mõnus ja turvaline elada. Soovin nõmmekatele rahulikke jõule ja lastele palju päkapikke.
--------------------------------------------------------------------

Rainer Vakra, Nõmme halduskogu liige, riigikogu liige

Loomulikult on praegu kõige olulisem teema meie linnaosa üldplaneering. Nõmmelasena näen selget vajadust, et üldplaneeringus oleks täpsemalt kajastatud Nõmme kui metsalinna staatus. Näiteks on senistele haljasaladele maakasutuse kaardil tihti määratud uued kasutusviisid. Sellega antakse riigile võimalus need müüa tarastatud elamumaadeks ja sellega vähendada Nõmme kordumatut rohelust. Meie linnaosa omapära seisukohalt on kõik ühiskasutatavad tänavaäärsed kõrghaljastusega pisisiilud üliolulised. Teisalt tuleks halduskogul selgemalt kaasa rääkida linnaosa tuleviku kavandamisel ja arendamisel. Olgu selleks vajadus laiendada Nõmme kultuurikeskust, rajada Nõmme gümnaasiumi territooriumile Nõmme spordimaja või rekonstrueerida Pääsküla gümnaasium. Need on teemad, mis on vajavad kiireid ja sisulisi otsuseid.

Laupäeval toimub Nõmmel ohtlike jäätmete kogumisreid

2011-12-13T10:11:00.002+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

Tallinna keskkonnaamet ja Kesto OÜ korraldavad 17. detsembril Nõmme linnaosas ohtlike jäätmete kogumisreidi, mille raames saab tasuta ära anda kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja vana kodutehnika.

Kogumisreidi ajagraafik: kl 10–10.45 Trummi 16b (endise Trummi poe ees), kl 11–11.45 Raudtee 64 vastas parklas, kl 12–12.45 Männiku tee 6 (Silikaadi Säästumarketi parklas), kl 13–13.45 Männiku tee 98 (Pihlaka Säästumarketi parklas), kl 14–14.45 Ilmarise 4 (Ilmarise poe ees), kl 15–16 Jannseni kaubamaja taga (Vabaduse pst 128).

Vastu võetakse vanad akud, patareid, õlid, õlifiltrid, ravimid (kuni 2 kg inimese kohta), värvi- ja lakijäätmed (kuni 10 kg inimese kohta), olmekemikaalid (kuni 10 kg inimese kohta), elavhõbedajäätmed, sh päevavalguslambid (kuni 10 tk inimese kohta), elektri- ja elektroonikajäätmed (vana kodutehnika).

Vastu ei võeta autokumme, tulekustuteid, segaolmejäätmeid, mittekomplektseid elektri- ja elektroonikajäätmeid.

Info Tallinna keskkonnaamet, tel 640 4610, Kesto OÜ, tel 639 5222.

Keskaja-teemaline linnalaager «Rüütlid & printsessid»

2011-12-13T10:04:00.003+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

Pääsküla noortekeskus korraldab talvisel koolivaheajal 2.–6. jaanuarini 8–12-aastastele noortele linnalaagri «Rüütlid & printsessid». Laagri ajaks on kavandatud järgmised tegevused: snowtubing, uisutamine, Suurgildi hoone ja Kiek in de Köki külastamine, keskaegsete mängude mängimine ja mõõgavõitlusturniir.

Lisaks osaletakse Rakvere linnuse interaktiivses programmis. Info: paaskyla@taninfo.ee, www.taninfo.ee/paaskyla, 677 5232, 5556 7780.

Aeg tagasi vaadata

2011-12-12T14:34:00.004+02:00

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
-------------------------------------------------------------------------

Lähenemas on jõuluaeg ning mis kõige tähtsam – ka maa on saanud esimese valge katte ning pimedast vihmasest sügisest on saamas valge ja lumine talv.

Aasta lõpp on aeg, mil tehakse kokkuvõtteid ja antakse hinnang sellele, mis läinud hästi ning millistes tegemistes oli vajakajäämisi. Vaadates tagasi lõppevale aastale, on mul alates maist, kui minust sai linnaosavanem, väga palju positiivseid emotsioone.

Esimene suursündmus minu jaoks oli Nõmme Kevad, mis oli hea näide traditsioonide olulisusest Nõmmel, samuti sain selle üritusega endale palju uusi ja häid sõpru. Sümpaatse mulje on jätnud kultuuri- ja muusikaelu väärtustamine traditsioonilise Nõmme Jazzi festivaliga, mis seekord toimus spordikeskuses vabaõhulaval. Lisaks Nõmme eakate juubelite tähistamisele erinäoliste esinejatega kultuurikeskuses on jätnud väga südamliku ja sümpaatse mulje sõbralikud kohtumised nii Pääsküla kui ka Sihi tänava päevakeskuses. Jätkamist vajab «Roheliste väravate tänava» ettevõtmise toetamine, mis elustas septembris Nõmme tänavaelu. Kiitmist ja esiletoomist väärib kodanikuühenduste tegevus Nõmmel, mis saab olla võimalik vaid tänu tegusatele inimestele, kelle toetamist pean oluliseks ka edaspidi.

Tihenenud ja sisukamaks on muutunud koostöö kõigi Nõmme koolide ja lasteaedadega ning selle osakaalu tuleb veelgi väärtustada läbi koostöö lapsevanematega.

Nõmme 85. sünnipäev – Aivar Simsoni pronksskulptuuride näitus, Glehni elust rääkiva raamatu avaldamine, kulminatsiooniks võrratu Glehni ausamba avamine, millele elas kaasa tuhandeid nõmmekaid!

Spordielus väärib esile toomist Nõmme Kalju hõbemedal Eesti jalgpalli meistriliigas. Hea on näha ka professionaalset järelkasvu Nõmme Unitedi poiste jalgpallivõistkondade näol ning nende kõrgeid kohti erinevatel turniiridel.

Südamlik advendiküünla süütamine vihmasajus ning sellele järgnenud Nõmme helilooja Tõnu Kõrvitsa autorikontsert Nõmme Lunastaja kirikus Tallinn 2011 programmi raames. Koostöö Nõmme kogudustega on olnud meeldiv ja kogukonna jaoks väga oluline.

2. detsembril avas Nõmme keskuses Kahro majas uksed uus pubi Von Glehn, mille avamispeol «Proovipidu» oli sadu õnnelikke nõmmekaid õhtut veetmas ning mõnusat muusikat ja heade sõprade-tuttavate seltskonda nautimas. Loodetavasti on see esimene samm, mis kunagise kinohoone taas ellu äratab.

See on pisku sellest, olen tänu teile, armsad nõmmekad, osa saanud ja õppinud paljusid asju
mõistma ning hoopis teisest vaatenurgast nägema.

Soovin teile kõigile rahulikku jõuluaega, kõikide soovide täitumist ning mõnusat aasta lõppu koos meeleoluka aastavahetusega!

Nõmme turg sai nõmmelaste annetuste eest kella

2011-12-12T08:38:00.004+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------

Foto: Erki Korp

Nõmme turu peahoone turupoolsele küljele paigaldati eelmisel nädalal kell. Kella ostis Nõmme Heakorra Seltsi turuhoone põlengujärgseks taastamiseks kogutud annetuste viimase osa eest. Kell on valmistatud Rootsi kellatehases Westerstrand Urfabrik, mis tegutseb aastast 1906. Tehas alustas seinaja käokellade tootmisega ning toodab praegu hoone fassaadikellasid, suure- ja
erimõõdulisi kellasid ning digitaalseid kellasid.

Fotod: Nõmme sotsiaaltöötajad said kaks elektriautot

2011-12-09T15:39:00.006+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

Sel aastal saavad omavalitsused kokku 50 elektrisõidukit, ülejäänud 457 autot saabuvad järgmise aasta kevad-suvel. Tallinna linna käsutusse antakse tänavu 25 autot, neli autot saavad kevadeks Tallinna lastekodu peremajad. Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaks autot anti täna linnaosale üle.

Autodel käisid AS Silberauto Ülemiste esinduses järel linnaosavanem Erki Korp ja sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Viire Saar. Autosid hakkavad kasutama sotsiaaltöötajad klientide külastamiseks ja muudeks vajalikeks ametisõitudeks.

Tegemist on Mitsubishi i-MiEV uue põlvkonna elektriautodega, millel on spetsiaalne talvevarustus külmas kliimas kasutamiseks. Autod saadi 10 miljoni AAU ehk kasutamata saastekvoodi ühikute müügist Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation.

Koduloohuviliste koda kinkis lastele komme

2011-12-09T11:19:00.005+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------

Nõmme Koduloohuviliste Koja liikmed mõned aastad tagasi Nõmme raudteejaama juures. (foto: Erkki Vaader

Nõmme Koduloohuviliste Koda kinkis Nõmme linnaosa vähekindlustatud perede 50 lapsele jõuludeks kommipaki ja pehme kaisulooma.

Nõmme linnaosa sotsiaalnõuniku Anu Jalaka sõnul on tänu koduloohuviliste kojale nüüd paljudes Nõmme kodudes kuulda rõõmsaid naerukilkeid ja kommipaberi krõbinat. Lisaks lastele mõeldud jõulupakkidele kinkis koda Nõmme muusikakoolile poole aasta jagu puhastusvahendeid.

Nõmme Koduloohuviliste Koda on oma viie tegutsemisaasta jooksul korraldanud kõige muu kõrval ka erinevaid heategevusprojekte. Mitmel aastal on vähekindlustatud peredele jagatud tasuta küttematerjali, kooliaasta alguse puhul on kingitud lastele ranitsaid, Nõmme muusikakoolile on ostetud pille jne.

Nõmme Koduloohuviliste Koda on pälvinud linnaosavalitsuse tunnustuse. 2010. aastal sai organisatsioon tunnustusauhinna «Nõmme aasta tegu» Nõmme kultuuripärandi väärtustamise ja taastamise eest. Seoses Nõmme rajajale Nikolai von Glehnile ausamba avamisega tänavu 12. novembril tänati koduloohuviliste koda ja Nõmme Heakorra Seltsi Glehni ausamba rajamise idée algatamise eest.

Kodanikupäev Nõmmel

2011-12-09T10:18:00.005+02:00

Autor: Tiina Lättemäe
-------------------------------------------------------------------------

Nõmme kodanikuühenduste esindajad 26. novembril Tallinna raekojas linnaosade kodanikepäeva vastuvõtul. Ülle Mitt on esireas paremalt neljas. (Foto: Põhja-Tallinna valitsus)

26. novembril tähistati kodanikupäeva, mille puhul Tallinna linnaosavalitsused tunnustasid ühiselt oma loovate, tegusate ja ettevõtlike elanike panust Eesti ühiskonda piduliku vastuvõtuga raekojas.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu töövarju projekti raames jälgis 28. novembril Nõmme linnaosa vanema töid ja tegemisi MTÜ Loov Nõmme juht Ülle Mitt, et Nõmme olusid paremini tundma õppida. Pärast päeva Erki Korpi töövarjuna oli Ülle Mitt üllatunud linnaosavanema tihedate ja pikkade tööpäevade üle.

«Hindan väga Nõmme linnaosa vanema personaalset lähenemist Nõmme probleemidele, tema tahet tegeleda ka esmapilgul väikeste muredega, samuti inimeste isiklike probleemidega. See oli väga kasulik kogemus. Üks asi on lugeda ametiasutuse struktuuri kohta selle koduleheküljelt, teine asi aga saada tuttavaks ametkonna inimeste ja nende tegeliku tööga,» sõnas Ülle Mitt.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp peab Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu pooltevahetusprojekti väga vajalikuks, sest see aitab kodanikuühendustes tegutseval inimesel mõista avalike institutsioonide töö sisu.

«Tihti ei märgata avaliku sektori ametniku taga inimest. Loodan, et ühe sisutiheda päeva kaudu Nõmme linnaosas avanes töövarjule ametnikutöö sisuline külg. Soovitan ka teistel avaliku sektori institutsioonidel pooltevahetusprojektis kindlasti osaleda. See avab võimaluse oma tööd objektiivselt hinnata väljastpoolt tuleva inimese vaatevinklist. Inimene, kes süsteemi ei tunne ning institutsiooni kohta väga vajalikke ja võib-olla ka ootamatuid küsimusi esitab, aitab institutsiooni tööd kindlasti paremaks muuta,» kinnitas Erki Korp.

Ka Ülle Mitt on veendunud, et MTÜd peaksid omavalitsustega süvendatud koostööd tegema ning loodab, et kunagi on Nõmme seltsidki nii kaugele jõudnud, et omakorda avaliku sektori töötajaid endile külla kutsuda.

Pensionilisa taotlemise ja maksmise kord 2012. aastal

2011-12-09T10:14:00.003+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

1. jaanuarist 2012 muutub pensionilisa maksmise ja taotlemise kord. Avaldus toetuse saamiseks tuleb esitada toetuse taotleja sünnikuule eelneval kuul või sünnikuul, kui toetust taotletakse esimest korda või pensionilisa saamine 2011. aastal ajutiselt katkes.

2012. aastal ei pea esitama avaldust pensionilisa taotlemiseks, kui 2011. aastal esitati avaldus õigeaegselt ja pensionilisa laekus teie kontole ettenähtud korras.

Pensionilisa määratakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanadus- või töövõimetuspensioni saajale ning täisealisele (alates 18. eluaastast) rahva- või toitjakaotuspensioni saajale tingimusel, et toetuse taotleja on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik katkematult vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari ja on kantud riiklikku pensionikindlustuse registrisse. Toetust makstakse üks kord aastas pensionäri sünnikuul alates pensioni määramise kalendriaastale järgnevast kalendriaastast.

Nõmme turul saab taas uisutada

2011-12-08T15:11:00.006+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

Gerli Padar Leiutajateküla Lottena Nõmme turu uisuplatsil mullu detsembris. (foto: Kerstin Sonts)

Laupäeval, 10. detsembril kell 13 alustab teist hooaega Nõmme turu uisuplats. Avamispäeval pääsevad 50 esimest külastajat jääle tasuta.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul rajati liuväli seekord parklaalale, sest väliletid ei oleks teist korda teisaldamist enam kannatanud. “Linnaosavanemana ei ole ma küll sugugi selle lahendusega rahul, kuid õnneks on talvel turu külastatavus väiksem. Järgnevateks aastateks leiame me uisuplatsile parema asukoha. 2010. aastal sõlmitud leping uisuplatsi operaatoriga kehtib 2015. aastani,” rääkis Korp.

Nõmme uisuplatsi opereerib HK Hall AS. Üks tund uisutamist maksab 4-15aastastele lastele esmaspäevast neljapäevani 2,2 eurot, reedest pühapäevani 2,5 eurot. Täispilet (alates 16. eluaastast) vastavalt 3,5 ja 4,5 eurot. Tagatise olemasolul saab ka uiske laenutada hinnaga 1,5 eurot tund.

Lisainfo www.uisuplats.ee.

Nõmme Jazzi jõulukontserdid

2011-12-08T11:03:00.005+02:00

Autor: Jaanika Ventsel, Nõmme Jazz
-------------------------------------------------------------------------

2. jõulupühal esineb Nõmme Rahu kirikus Nele-Liis Vaiksoo koos vintage-kvartetiga. (foto: Nõmme Jazz)

Aastaid on nõmmelased jõulukuul osa saanud Nõmme Jazzi kaunitest kontsertidest, kus esinevad eesti artistid, nii tuntud kui alles üsna noored muusikud. Tänavuse jõulukontsertide sarja esimesel kontserdil Nõmme muuseumis esineb laulja ja helilooja Kaisa Jõhvik.

Tema kontserdile valitud lood on meditatiivsed, erineva muusikastiiliga, mõned pisut džässilikud ja ka omaloomingut. Kaisa osales «Jazzartist 2011» konkursil ning õpib Eesti Muusikaja Teatriakadeemias elektronmuusikat. Teda saadavad Merje Kägu kitarril ja Raimond Mägi bassil. Sissepääs kontserdile on tasuta.

Nõmme muuseumist on saanud Nõmme Jazzi noorte muusikute lava, kus on kauneid elamusi pakkunud oma esinejatee alguses Tuuli Taul ja Teele Viira ja ka väga noor Maria Väli.

Lunastaja kirikus kõlavad pärimus- ja džässmuusikast põimunud trio kontserdil «Tähtede taga» peamiselt eestikeelsed lood. Laulja Jaanika Ventsel on tegelenud džässlauluga ning õpib praegu pärimusmuusikat muusika- ja teatriakadeemias.

Suurepärane džässkitarrist Merje Kägu on esinenud mitmetes pärimusmuusika projektides ning on muusikaakadeemia džässmuusika tudeng. Üks huvitavamaid noorema põlvkonna kontrabassimängijaid Ara Yaralyan on täiendanud oma oskusi nii USAs kui Soomes. Tema muusikaline maailm on äärmiselt põneva helikeelega, seda on kindlasti mõjutanud ka tema armeenia päritolu.

Teisel jõulupühal on Nõmme Rahu kirikus kaunihäälne Nele-Liis Vaiksoo koos vintage-kvartetiga – Lembit Saarsalu, Olav Ehala, Toivo Unt ja Aivar Vassiljev. Väikeses hubases puukirikus kõlavad laulud talvest, jõuludest ja muidugi ka Olav Ehala laulud. Kvarteti poolt lisavat vürtsi instrumentaalsed maiuspalad.

Kava:
• 10. dets 15 Nõmme muuseum (Jaama 18) Kaisa Jõhvik (tasuta)
• 14. dets 19 Nõmme Lunastaja kirik (Õie 10) Jaanika Ventsel, Merje Kägu, Ara Yaralyan. 4/5 eurot
• 26. dets 18 Nõmme Rahu kirik (Võsu 5) Nele-Liis Vaiksoo ja kvartett – Lembit Saarsalu, Olav Ehala, Toivo Unt, Aivar Vassiljev. 8/10 eurot

Piletid müügil Piletilevis. Kontserdipäeval on pilet kallim (hind kaldkriipsu taga).

www.nommejazz.ee.

Video: Glehni kuju valmimine ja avamine

2011-12-08T10:11:00.003+02:00

12. novembril avati Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäeva ürituste raames Nõmme turu ja Üliõpilaste silla vahelisel haljasalal ausammas Nõmme rajajale Nikolai von Glehnile. Teoks sai see Tallinna linna, Nõmme linnaosa valitsuse, Nõmme muuseumi, Nõmme Heakorra Seltsi ja paljude nõmmelaste mõttejõu ja annetuste toel. Ausamba autoritekst on skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd ning arhitekt Kalev Lepik. Glehni kuju ja seda ümbritseva lipuväljaku kogumaksumuseks kujunes 143 823 eurot.

Vaata ka:
Video: Glehni kuju monteerimine
Galerii: Nii valmib Glehni kuju
Video: Glehni ausamba platsi ehitustööd
Video: Glehni kuju valatakse pronksi
Video: Glehni kuju vahavormi valmimine
Galerii: Glehni kujust valmis vahavorm
Video: kuidas Glehni kuju kipsvormi valmistatakse
Galerii: Algas Glehni kuju kipsvormi tegemine
Video: Glehni kuju valmimine
Uusi fotosid Glehni kuju valmimisest
Nõmme rajaja Nikolai von Glehni kuju sai endale südame

Nõmme lasteaiad said linnaosalt graniitsõelmeid

2011-12-06T15:01:00.003+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

(foto: Andres Putting/Delfi)

Seoses esimese lume saabumisega viis Nõmme linnaosa vanem Erki Korp täna kõikidesse linnaosa lasteaedadesse libeduse tõrjeks vajalikke graniitsõelmeid.

Korpi sõnul said sõelmeid nii munitsipaal- kui eralasteaiad. „Sõltuvalt lasteaia territooriumi suurusest viidi igasse lasteaeda 75-100 kg sõelmeid. Samuti toetab linnaosavalitsus libedusetõrjevahenditega Nõmme sotsiaalmaja ja sotsiaalkeskust,“ lisas linnaosavanem.

Nõmme linnaosas on 15 lasteaeda.

Õed-vennad kergemini ühte lasteaeda

2011-12-05T13:10:00.003+02:00

Autor: Ajaleht Pealinn
-------------------------------------------------------------------------------------
Tallinna perede väiksematel lastel on nüüd suurem võimalus pääseda vanema õe-vennaga samasse lasteaeda.
Et pesamunal jääks võimalus saada pere vanema lapsega samasse lasteaeda, muutis linn koolieelsesse lasteasutusse astumise korda. Näiteks kui pisem laps on korraga mitme lasteaia järjekorras ja talle pakutakse esimesena kohta teistes, mitte selles lasteaias, kus käib ta õde või vend, siis ei kustutata teda enam automaatselt lasteaiajärjekorrast.
Määruse muudatuse kohaselt säilitatakse lasteasutusse vastuvõtu taotlejate nimekirjas lasteasutuses juba käivate lapse/laste andmed, kui vanem soovib panna oma lapse lasteaeda, kus juba käib/käivad sama pere laps(ed). Sealjuures kehtib tingimus, et kõigi laste elukohaandmed rahvastikuregistris on samal aadressil ja vanem esitab lasteasutuse direktorile kirjaliku avalduse. Järjekorras olemise kohta siiski kedagi soosivalt ei muudeta.
«See, et ühe pere lapsed ei pääse samasse lasteaeda, ei ole üldiselt olnud väga suur probleem,» lausus Tallinna haridusameti kõneisik Leini Jürisaar. «Eraldi lasteasutuses käivad lapsed tavaliselt siis, kui väike on sõimeealine ja suur aiaealine, sest meil on 24 lasteaeda, kus ei ole sõimerühmi, ja neli lastesõime, kus ei ole aiarühmi. Eelneva analüüsi põhjal võime öelda, et probleem erinevates lasteasutustes käimisega võib olla umbes 1,5% lasteaialastest.»
Jürisaare sõnul püüdsid lasteaiad varemgi perede soove arvestada, ja sageli olid lapsed aiavanusesse jõudes juba ühes asutuses.
Tallinna linna vaadatakse ühtse piirkonnana, mis tähendab, et vanemad võivad panna oma lapse mis tahes lasteaia järjekorda. Maksimaalselt saab lapse panna kolme linnalasteaia järjekorda.
Lasteaedades-hoidudes käib Tallinnas üle 23 000 lapse.

Nõmme linnaosa toetab abipolitseinike tegevust 500 euroga

2011-12-02T14:06:00.002+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
--------------------------------------------------------------------

Nõmme linnaosa valitsus toetab abipolitseinike tegevust 500 euroga, et ka pimedatel talvekuudel oleks linnaosa tänavatel turvalisus tagatud. Toetussumma eest kompenseeritakse abipolitseinike patrullidele autokütus.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on Nõmme turvaline linnasoa, kuid ka siin leidub kohti, kuhu politsei alati ei jõua, kuid mis vajaksid seadusesilma tihedamat kohalolu. „Abipolitseinikest on siin suur abi. Sel ja eelmisel nädalal liikusid abipolitseinike jalgsi- ja autopatrullid nii Männikul kui ka Nõmme keskuses, samuti kontrolliti koos noorsoopolitseiga üht koolipidu. Suuremaid korrarikkumisi sel ajal ei tuvastatud, kuid silma jäid mõned liiklusrikkumised, millele ka reageeriti,“ lisas Korp.

Nõmmel abipolitseinikud on juba aastaid aidanud piirkonna konstaablitel linnaosas avalikku korda ja turvalisust tagada.

Nõmme muuseumis saab vaadata Anu Hindi kudumeid

2011-12-01T15:14:00.004+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------

(foto: Anu Hindi erakogu)

6.-29. detsembrini saab Nõmme muuseumis (Jaama 18) vaadata moekunstnik Anu Hindi merelainetest ja meresügavuse vormidest inspireeritud kudumite kollektsiooni. Anu Hint tähistab näitusega esimest olulist juubelit, aga ka veerandsajandit kestnud professionaalset loomingulist tööd.

«Kudumitesse talletatud mänglev lainete vaht ja veealune maailm sobivad hästi inimkeha proportsioonidele ning rõhutavad ühtekuuluvust inimese ja looduse vahel,» arvab Hint ise.

Lisaks džempritele on eksponeeritud ka kootud ehted, mida soovi korral osta saab.

Anu Hindi kohta saab rohkem infot koduleheküljelt www.hot.ee/anuhint/.

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

2011-12-01T09:05:00.005+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------

Statistikaamet alustas täna, 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi (eesti ja vene keeles).

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.

Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Tänavapuhastuse AS valmistub Nõmme kõrvaltänavate talihoolduseks

2011-11-29T16:09:00.006+02:00

Autor: Toomas Laurits, Tänavapuhastuse AS
------------------------------------------------------------------------

Nõmme kõrvaltänavate talihoolduseks on kasutusel neli teehooldustraktorit ja kaks puisturautor libeduse tõrjeks. Foto on illustratiivne. (foto: Kerstin Sonts)

Tänavapuhastuse AS tegeleb Nõmme linnaosa kõrvaltänavate talihooldusega. Talvekuudel on selleks kasutuses neli teehooldustraktorit ja kaks puisturautot libeduse tõrjeks. Sadeveekanalisatsiooni puudumise tõttu ja Nõmme rohealade säilitamise nimel väldib firma soolasegusid, kasutades nende asemel graniitsõelmeid.

Kõigi Nõmme kõrvaltänavate hoolduses järgib Tänavapuhastuse AS nõuet, et lumetõrje hooldustsükkel peab olema tehtud 12 tunni jooksul ning maksimaalne lubatud sadanud lumikatte paksus on 5 cm. Kui sadanud lumekihi paksus jääb alla 5 cm, lumetõrjet ei tehta. Pikaajalise tugeva lumesaju ja tuisu korral hooldustsükli aeg pikeneb ning põhirõhk pannakse asumisiseste magistraalteede lahtihoidmisele.

Hooldusettevõtte peamine probleem on, et pärast suuremaid lumesadusid napib kitsamatel tänavatel ruumi lume ladustamiseks ning vallide suurenedes tänava liikluseks kasutatav osa üha kitseneb. Kuna paljud Nõmme tänavad on nelja meetri laiused ja teeseaduse järgi peab lumevallide vahe sõiduteel olema iga sõiduraja kohta vähemalt kolm meetrit, siis paratamatult tuleb tänava sahkamisel lükata osa lund piirdeaedade äärde. Sellises olukorras on ainsaks lahenduseks lume väljavedu, mis paraku ei ole Tänavapuhastuse ASi lepinguline kohustus.

Teine mure on kitsastel tänavatel parkivad autod, mille tõttu ei pääse sahad osale tänavalõikudele ligi. Kui parkivate sõidukite tõttu on tänava läbitav osa kolmest meetrist kitsam,
jääb see lõik hooldamata, hooldussõiduk jätkab tööd teistel tänavatel ning pöördub koristamata tänavale enne piirkonnast lahkumist veel tagasi. Siiski, kuivõrd Nõmmel on pea igal kinnistul sõidukite parkimiseks piisavalt ruumi, palub Tänavapuhastuse AS eelseisval talvel võimalikke probleeme ennetada ja hoida autot oma krundil.

Samuti on mõned majaomanikud oma krundiesiste mururibade kaitseks paigutanud sinna suuri kive: kuni krundi välispiirdeni ulatub üldjuhul teemaa, kuhu ei tohi ilma loata midagi paigaldada. Piirdekivide tõttu pole aga enam võimalik haljasribale lund vaalutada ning lumevall kuhjub tänavale. Samuti pole hooldussõiduki juhil sadanud lumekihi alt võimalik märgata sinna paigutatud kive, mistõttu tuleb sageli ette lumesahkade konstruktsiooni purunemisi ning sellest omakorda remondiseisakuid ja muid ebameeldivusi. Palume kinnistuomanikel selliselt paigutatud kivid enne talve saabumist kindlasti teisaldada, et vältida võimalike kahjunõuete esitamist.

Kahetsusväärselt sageli esineb konflikte sahajuhi ja kinnistuomanike vahel: ollakse pahased, kui pärast tänava sahkamist on värava ette jäänud vall. Paratamatult jääb sahaga lund lükates puhastatud ala serva lumevall: sahka on küll võimalik teise suunda pöörata, kuid vähemalt ühele tänava poolele on vaja sadanud lumi ka vaalutada. Kokkuvõtteks palub Tänavapuhastuse AS elanikelt mõistmist: tänavaid puhastatakse nende huvides ning mõningase lumevalli sattumine väravaesisele on meie talvega kaasnev paratamatus. Kinnistutega piirnevatel äärekiviga kõnniteedel on lume- ja libedusetõrje kinnistu omanike kohustus ning kindlasti on vajalik siinkohal märkida, et Tallinna linna heakorraeeskiri keelab lükata lund kõnniteelt sõiduteele. Soovitame võimaluse korral visata kõnniteelt lumi oma aeda, siis ei ole muret, et sahk selle tagasi lükkab.

Nõmme kõrvaltänavate hooldusega seotud küsimustes palume helistada telefonil 5551 2592 või edastada teade e-posti aadressil nomme@tap.ee.

Piltuudis: linnaosade aktiivsematele kodanikele esines Laura Põldvere

2011-11-27T10:31:00.006+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------

Eile õhtul toimus Tallinna raekojas kodanikupäeva puhul vastuvõtt aktiivsematele linnakodanikele. Seitse Tallinna linnaosa tänasid oma linnaosades tegutsevaid kodanikeühendusi ja ärksaid kodanikke. Muusikalise poole eest hoolitsesid laulja Laura Põldvere ja pianist Jürmo Eespere. Foto: Erki Korp

Jõuluteemalised keraamika töötoad

2011-11-25T12:31:00.004+02:00

Autor: Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio
-------------------------------------------------------------------------

Töötubades saab valmistada jõuluingleid, kellukesi või küünlaaluseid.(foto: Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio)

Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios (Nõmme Rahu kiriku kõrval asuvas väikeses majas, Võsu 5) toimuvad kahel järgmisel nädalal jõuluteemalised keraamika töötoad, mis mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Tulla võib ka koos perega! Valmistada saab jõuluingleid, kellukesi või küünlaaluseid.

Kursused toimuvad kolmapäeviti 30.11 ja 7.12 või neljapäeviti 1.12 ja 8.12 kella 18–20. Korratasu täiskasvanule 10 eurot ja lapsele 5 eurot (sisaldab materjale ja põletust). Vajalik eelregistreerimine!

Samuti on klaasi- ja keraamikastuudio õdusasse ökoremonditud keskkonda oodatud jõuluüritusi pidama asutused ja organisatsioonid, et kogenud õpetaja käe all isetegemist nautida.

Kursustele registreerimine ja lisainfo klaasjasavi@gmail.com või helistada telefonil 503 3851, 5663 3773.

Pääsküla raamatukogus alustab tegevust Padjaklubi

2011-11-25T12:21:00.003+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

(foto: Ilmar Saabas/Delfi)

Pääsküla raamatukogus (Pärnu mnt 480a) alustab tegevust Padjaklubi, mille eesmärgiks on luua raamatukokku mõnus lugemispesa, kus lastel oleks tore ja hubane raamatuid lugeda. Raamatukogu kutsub kõiki ülesse patju meisterdama ning neid Pääsküla raamatukokku tooma. Patju oodatakse kuni kevade alguseni – 20. märtsini 2012, pärast mida avatakse padjanäitus ning parimad padjad leiavad oma koha laste lugemispesas.

Patja võib meisterdada kus iganes ja millal iganes, kuid Pääsküla raamatukogus toimuvad iga kuu esimesel ja kolmandal neljapäeval kell 17.00 ka ühispadjatamised. Esimene padjaklubi kokkusaamine on 1. detsembril.

Eriti võimas ja jõuline juubel - Nõmme 85

2011-11-25T12:07:00.004+02:00

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
----------------------------------------------------------------------

Olen siiralt õnnelik ning tänulik kõigile nõmmelastele just selle eest, et nii südamlikku ja meeleolukat päeva, nagu oli Nikolai von Glehni kuju avamine 12. novembril, ei ole minul seoses Nõmmega olnud. Usun, et seekordne Nõmme sünnipäev – 85 aastat Nõmmele linnaõiguste andmisest – oli meie kõigi jaoks suursündmus.

Oleme selle juubeli valguses loonud linna keskuse, kus seisab meie linna «vaimne isa» ning kus avati meie linna lipuväljak. Tean, et sellist vaimsuse kandjat ja Nõmme vaimu hoidjat olime juba aastaid oodanud, ning usun, et see oli oluline samm Nõmme keskuse ja ajaloo määratlemisel.

Meeleolukas oli kogu see päev, alates kuju avamisest, mis jätkus ühenduse Loov Nõmme suunatud rongkäiguga Glehni lossi ja parki, lõpetades ansambli Kukerpillid tantsuõhtuga. Inimesed olid õnnelikud ja rõõmsad ning nautisid toimuvat. Hea oli näha, et ka Nikolai ise oli tulnud lossi rõdule Nõmme juubelil osalevaid inimesi tervitama. Glehni kujud olid pargis sumedas küünalde kumas valgustatud ja Glehni tähetorni juures vonkles sõbralik saba inimestest, kes soovisid näha tornist avanevaid vaateid oma silmaga. Kuigi ilm oli natuke sombune, ei hoidnud see rahvast üritusest eemale.

Seisin Glehni lossi rõdul, istusin selle melu keskel lossis ja minutid aeglustusid. Kuigi päevakava oli tihe, tundsin, kuidas lossis tekkis ajatu olek, nagu oleks veel aasta 1886 ning Nõmme linnaõiguste saamiseni tuleb veel mitukümmend aastat oodata.

Seda meeleolu kinnitasid ka kultuurikeskuses esinenud Andres Mustonen ja Hortus Musicus oma ajas tagasi vaatava etteastega, milles rõhuti renessansiaegsele pingevabale elule. Samas mõjusid iPadist mahalauldud noodid kuidagi meeleolu tõstvalt ja tänapäeva tagasitoovalt.

Väärikad olid ka mehed ja naised ning organisatsioonid, kes said endale kontserdi eel tunnustuseks tehtu eest pronksist koopia vastavatud Glehni kujust. Need olid Leho Lõhmus, Nõmme Heakorra Selts, Nõmme Koduloohuviliste Koda ning Tallinna Tehnikaülikool.

Juubeliüritused olid kogu nädala tasemel: avasime Aivar Simsoni (kuju valmistaja) pronkskujude näituse muuseumis, toimus Nõmme Jazz trio armas kontsert Lunastaja kirikus, oli Nikolai von Glehni raamatu esitlus, Glehni lossis rääkisid Jüri Kuuskema ja Marek Lill nii Glehnist kui tema tegemistest läbi ajaloo.

Tänan teid kõiki südamest ja soovin head Nõmme juubeliaastat!

Unustatud majad: maja, mis alles ootab valmimist - Õitse 42

2011-11-25T11:41:00.006+02:00

Autor: Leho Lõhmus, ajaloolane
-----------------------------------------------------------------------

Nii nagu ehitaja, pole ka hilisemate omanike, kelle seas oli vahepealsel Nõukogude ajal muidugi ka riik, võimed ja võimalused sellest majast üle käinud. (foto: Karl Kerdt)

Nõmme oli omal ajal kõige kiiremini kasvav asum Eestis. 1917. aastal, kui saadi aleviõigused, oli siin ligi 4000 alalist elanikku, linna õiguste saamisel 1926. aasta novembris juba 10 000. Seetõttu oli elamuehitus 1920.–1930. aastatel Nõmmel eriti intensiivne. Nõmme elanike sotsiaalne koosseis oli kirju: Tallinna vabrikutöölised ja ametnikud kõrvuti rikaste ärimeeste ja töösturitega.

Rahalised võimalused olid erinevad, kuid soov ühine – rajada Nõmmele kodu. Nii kerkis kõrvuti lihtsate elumajadega siia ka uhkeid, mitmekorruselisi eramuid. Ka niisuguseid, mille lõplik valmisehitamine on selle omanikele ilmselt üle jõu käinud. Esialgsed suured plaanid jooksid algava majanduskriisi tingimustes lihtsalt liiva.

Ühte niisugust markantsemat näidet võime näha Õitse tänaval, kunagise Peetri aedlinna piirkonnas. Hiljuti ühe Nõmme maja remondi ajal välja tulnud arhiiv aitab heita pilku ka selle maja ajaloole.

Krunt ehitamiseks – 400 ruutsülda (u 1821 m²) – mõõdeti Harku mõisamaast välja juba 1913. aastal. Selle omanik Gustav Schneider sai aga oma töö tõsisemale jätkamisele mõelda alles pärast I maailmasõja ja Vabadussõja lõppu. Nii valmiski ehitusplaan, mille selle autor insener W. Ilvest viseeris 15. juunil 1922. Tänav ise kandis sel ajal veel nime Sudebnaja (Kohtu).

Plaani kinnitamine võttis aga aega ning alles neli aastat hiljem, 18. märtsil 1926 sai see Nõmme alevivalitsusest kõik vajalikud allkirjad. Alguses sujus ehitus võrdlemisi tempokalt – Nõmme linnavalitsuse akti järgi oli hoone kogu mahus (kolm korrust + mansard) 1. jaanuariks 1928 valmis, kuid puudusid veel osaliselt põrandad ja ahjud ning maalritööd olid lõpule viimata.

Õitse 42 trepp 1930. aastate alguses. (foto: Leho Lõhmuse erakogu)

Edaspidi langes tempo siiski oluliselt, sest esimesed elanikud kolisid majaraamatu järgi sisse alles juulis 1931. Maja edasine ehitus ja hooldus käis omanikule aga ilmselgelt üle jõu ning 1934. aasta mais müüs ta selle ning kolis kogu perega välja. Uus omanik alustaski uue jõuga, tellis 1937. aastal insener Aleksander Jommilt projekti maja ümberehituse, garaaži, majandushoonete ja reovee puhastusseadmete kohta.

Kuid saabusid uued ajad ning 7. jaanuaril 1941 maja natsionaliseeriti. Vast sellel päeval oli maja ka kõige rohkem valmis, edasi tuli taas allakäik.

Siinkohal mõni sõna Õitse 42 ehitaja ja projekteerija kohta. G. Schneider (1875–1952), kes 1936. aastast kandis nime Kusto Ulmre, oli selle aja kohta jõukas mees, omanimelise raamatu- ka kirjatarvetekaupluse omanik Tallinnas. Kauplus kirjastas muu hulgas ka piltpostkaarte, sh Nõmme vaadetega. Vabadussõjas teenis ta staabi tõlgina ja trükitööde kontrolörina, hiljem mõnd aega sõjaväe varustusvalitsuses.

Seal ilmselt tutvuski ta Wikenti Ilvestiga (1889–1959), kes oli hariduse saanud Peterburis sõjaväeinseneride tehnikakoolis. I maailmasõja ajal ehitas ta kindlustusi Visla jõel, Vabadussõja ajal teenis aga 2. diviisi töösalga ülemana. 1920. aastate alul, just maja projekteerimise ajal, oli ta varustusvalitsuse ehitusja korterijaoskonna vanem ehitustehnik. Ilvesti teiste projekteeritud majade kohta paraku andmeid pole – nii ei saa me ka iial teada, kumma, kas omaniku või projekteerija idee oli see suurejoonelisus.

1920. aastate Nõmme ehitistest on Õitse 42 kindlasti kõige uhkem – kolme risaliidiga esifassaad, trepikoja kohal vintskap, mida kroonimas torn. Skulptuurid ilustamas kõrget poolkelpkatust ning muidugi Nõmme kõige võimsam, lausa teisele korrusele suunduv välistrepp.

Nii nagu ehitaja, pole ka hilisemate omanike, kelle seas oli vahepealsel Nõukogude ajal muidugi ka riik, võimed ja võimalused sellest majast üle käinud. Nii seisab see ka tänapäeval, üks pool viimistletud ja korras, teine poolik, nagu 1928. aasta kirjelduses. Trepp, vahepealsetel aastatel lootusetult äravajunud, on demonteeritud ning ootab taassündi. Nii nagu ootab valmimist kogu maja.

Artiklisari «Unustatud majad» ilmub kord kuus.

Loe ka:

Unustatud majad: ühesuguste majade pikad read
Unustatud majad: Autentsena säilinud historitsistlik elamu
Unustatud majad: Nõmme kontekstis suurlinlikult mõjunud maja
Unustatud majad: Hiliosjuugendlik puumaja
Unustatud majad: Kindlusraudtee uhkeim hoone
Unustatud majad: Kerese maja esindab ajatut modernismi
Unustatud majad: Hilisjuugendlik apteegimaja
Unustatud majad: Hoone, mis oma arhailisuses meenutab Nõmme alevit
Unustatud majad: Tallinna puitarhitektuuri uhkeim pärl

Ekstreemsport Nõmmel

2011-11-25T11:28:00.005+02:00

Autor: Kaia Kask, Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja
------------------------------------------------------------------------

Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis saab iga harrastaja just tema alale mõeldud päeval oma lemmikvahendiga sõitmas käia. (foto: Kaia Kask)

Pääsküla noortekeskuse skate-hall (Rännaku pst 1) on üks väheseid kohti Tallinnas, kus ekstreemspordiharrastajatel on võimalus sisetingimustes sõitmas ja võistlemas käia.

Selle aasta jooksul on Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis toimunud palju spordiüritusi. Eriti sooja vastuvõtu osaliseks on seni saanud «NoortekaÖöd», mille raames on toimunud alati ka üks ekstreemspordivõistlus – on selleks siis rula-, rulluisu-, tõukeratta- või BMXvõistlus. Lisaks noortekaöödele toimus sel hooajal mitu tõukerattavõistlust ja kaks rulavõistlust, kus osalejate ja pealtvaatajate arv küündis lausa sajani. Suve hakul korraldas Pääsküla noortekeskuse tiim BMX-võistluse Ilmarise rulapargis, et ka BMX-ratturitel oleks väljakutseid ja nad saaks omavahel mõõtu võtta. Ekstreemhall on avatud esmaspäevast laupäevani ning eelneval registreerimisel ka pühapäeviti. Esmaspäevast reedeni võib meid külastada kella 14–19.30, laupäeviti kella 12–18.30 ning pühapäeviti kella 12–19. Tallinna noortekeskuste kaardiga on päeva maksumus 2 eurot, ilma kaardita 3 eurot.

Et ei oleks segavaid faktoreid, lahkarvamusi ja kokkupõrkeid, siis on nädalapäevad ära jagatud. Iga harrastaja saab just temale mõeldud päeval oma lemmikvahendiga sõitmas käia. Esmaspäev ja reede on broneeritud tõukeratturitele, teisipäev ja neljapäev BMX-ratturitele, kolmapäev ja laupäev on aga rula-/rulluisuharrastajate päralt. Lisaks harjutamisele ja sõpradega aja veetmisele on Pääsküla noortekeskuse ekstreemhalli võimalik ka sünnipäevadeks rentida. Rendipäevaks on pühapäev kella 12–19 ning rendihinnaks on 19,17 eurot tund. Et kõigil oleks võrdne võimalus löögile pääseda, broneerime vaid ühe kuu kaupa ning järgmiseks kuuks saab aja kirja panna alates eelmise kuu viimasest täispikast nädalast. Näiteks kui soov on pidada sünnipäev detsembris mõnel pühapäeval, siis broneerida saab novembri viimasel täispikal nädalal. Broneerimine toimub vaid telefoni teel.

Kel soovi Pääsküla noortekeskuse tegemistega lähemalt kursis olla, leiab täpsemat informatsiooni kodulehelt www.taninfo.ee/paaskyla või Facebooki lehelt http://www.facebook.com/paaskyla.noortekeskus.

Maamaksust vabastamise kohta levib väärinfo

2011-11-24T09:50:00.003+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------

2012. aastal vabastab Tallinn kodualuse elamumaa maamaksust kuni 1500 m2 ulatuses. See kehtib ka kõigile korteriomanikele. Elanike seas levib aga väärinfo, et maksuvabastuse saaja ei saa oma korterit müüa. See on pahatahtlik ja täiesti alusetu.

Maamaksuvabastus ei too selle taotlejale kaasa mingeid täiendavaid kohustusi ega piiranguid oma kinnisvara kasutamisel. Maamaksuvabastuse rakendamine on maamaksuseadusega omavalitsusele antud võimalus koduomanike maksukoormust maamaksu võrra vähendada. Tallinn on seda võimalust otsustanud alates 2012. aastast rakendada, kuid tulenevalt seadusest saab 2012. aasta maamaksust vabastada vaid isiku avalduse alusel. 2013. aastast enam avaldust vaja ei ole.

Pühapäeval süüdatakse advendiküünal

2011-11-24T09:02:00.006+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

Sel pühapäeval, 27. novembril kell 16 süüdatakse Nõmme keskuses Jaama tänaval asuvas «Nõmme ema» pargis advendiküünal. Jõulumeeleolu aitavad luua Nõmme õpetajate naiskoor ja Nõmme muusikakooli brassansambel. Jõulurahu kuulutavad välja Rahu koguduse õpetaja Ove Sander ja linnaosavanem Erki Korp.

Samal päeval kell 14 toimub ka Nõmme muusikakooli jõulukontsert kultuurikeskuses (Turu plats 2). Kavas Bachi, Sibeliuse, Griegi, Mendelssohni jõululaulud jm. Külalisesineja Henry Laks. Kontsert on tasuta.

Rahumäe põhikool võitis rahvusvahelise projektikonkursi

2011-11-23T10:47:00.002+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------

Läänemere Linnade Liidu projektikonkursile «Rattaga kooli» esitas parima projekti Rahumäe põhikool, kus kavandatakse tööõpetuse tundide raames kooli juurde katusega rattaparkla rajamist, noorte ratturite õpetamist, liiklusalaste teavituspäevade korraldamist ja rohelise mõtteviisi propageerimist.

Lisaks Rahumäe põhikoolile pälvis Läänemere Linnade Liidu transpordikomisjoni hinnangul 13st esitatud projektist 1000 euro suuruse rahagarantii ka Poola linna Kozalini esitatud projekt.

Projekti eesmärk on noorte teadlikkuse tõstmine jätkusuutlikust linnatranspordist ning õpilaste aktiivne kaasamine projekti ettevalmistamise ja rakendamise faasis. Projekti «Rattaga kooli» tegevused viiakse ellu sel õppeaastal (2011/2012).

Nõmmel toimuvad Tõnu Kõrvitsa autorikontsert ja nostalgiapidu

2011-11-23T10:24:00.005+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------

Helilooja Tõnu Kõrvits oma stuudios. (foto: Jukko Nooni)

Sel nädalalõpul toimuvad Nõmmel helilooja Tõnu Kõrvitsa resideerimiskuu viimased sündmused. Reedel, 25. novembril kell 20 algab Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) nostalgiapidu «Eighties Coming Back». Pilet 5 eurot / soodus 3 eurot tund enne algust kohapeal.

Pühapäeval, 27. novembril algusega kell 17 saab Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) kuulata Tõnu Kõrvitsa autorikontserti. Kontsert on tasuta.

Need on viimased sündmused läbi aasta kestnud sarjas «Resideeriv helilooja igale Tallinna linnaosale», millega Eesti Heliloojate Liit on andnud oma panuse Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Lavazza Cupi võitsid Nõmme Unitedi poisid

2011-11-23T10:04:00.004+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

Treener Mart Poom koos FC Nõmme Unitedi 1999. aastal sündinud poiste meeskonnaga. (foto: erakogu)

19. novembril toimus Männiku staadioni sisehallis (Võidu 16) FC Nõmme Unitedi korraldatud I Lavazza Cup 1999. aastal sündinud poistele. Ühepäevasel turniiril osales kuus võistkonda – FC Nõmme United, Tallinna FC Levadia, Tallinna JK Klaev, Martin Reimi Jalgpallikool, Pärnu JK Vaprus ja Tartu FC Santos –, kes kõik mängisid omavahel korra läbi.

Pärast põnevaid ja tasavägiseid mänge saavutas 3. koha Martin Reimi Jalgpallikool ja 2. koha Tallinna FC Levadia. Esikohamedalid said kaela ja turniirivõidu jättis koju FC Nõmme Unitedi võistkond koosseisus Raiko Ader, Henri Järvelaid, Rio-Rando Kallaste, Rasmus Kriisa, Heger Olviste, Gregory Piiber, Markus Poom, Kristo Siimer ja Teet Vaabel.

Turniiri parimaks mängijaks valiti Joosep Kool (Martin Reimi Jalgpallikool), parimaks väravavahiks Rasmus Kriisa (FC Nõmme United), parimaks kaitsemängijaks Marko Lipp (FC Levadia). Parima väravalööja auhind läks jagamisele Henri Järvelaiu, Markus Poomi (mõlemad FC Nõmme United) ja Vladislav Zanfirovi (FC Levadia) vahel, kes kõik lõid neli väravat.

Tegus novembrikuu Kivimäe koolis

2011-11-22T16:11:00.007+02:00

Autor: Lehti Rauk, Tallinna Kivimäe põhikooli õppealajuhataja
---------------------------------------------------------------------

Isadepäeva tähistamine Kivimäe põhikoolis. (foto: Kivimäe põhikool)

4. novembril toimus Kivimäe põhikooli aulas tantsuvõistlus. Selle, nüüdseks juba traditsiooniks kujunenud, ettevõtmise juured ulatuvad kolme aasta taha. Ka seekord valmistuti õpilasomavalitsuse ja õpetaja Ly Mälgu juhendamisel kaua ning hoolega. Suure töö tegid ära „tantsuõpetajad“ vanematest klassidest, kes ulatasid oma sõbrakäe väiksematele kooliõdedele-vendadele. Mõeldi välja ja õpetati selgeks meeleolukad tantsusammud. Suur tänu Laura Jaansenile, Victoria Oolole, Marianna Uibopuule ja Janeli Jaansenile. Tantsuvõistluse kavasid hindas auväärt žürii: Rainer Vakra, Elisabeth Põldma, Kaia Kask ja meie kooli vilistlane Tambet Pomerants. Hindamine toimus kahes vanuserühmas: 1.-4. ja 5.-9. klass. Nooremas grupis saavutas esikoha 3.A, järgnesid 1.A ja 4.B tantsijad. Vanematest olid parimad lõpuklassi esinejad, teise koha sai 6. klassi I trupp ja kolmanda 7. klassi tantsijad.

7.-11. novembrini andsid Kivimäe koolis tunde isad ja lisaks ka üks vanem vend. Kahtlemata tõi see koolipäevadesse palju elevust ja janu uute teadmiste järele. Kes siis veel kui mitte isa oskab kõige paremini selgitada teatud-tuntud vanasõna: „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea!“. Tänu tublidele isadele said meie kooli Jukud-Mannid teadmisi lemmikloomadest, esmaabist, majandusest, õppimisvõimalustest pärast põhikooli lõpetamist. Kätt sai proovida lennukite meisterdamises, joonestamises, isegi kraana toodi „kooli kätte“. Huvitavad ja harivad tunnid olid.

Hea meel on tõdeda, et ka tunnikorraga ei olnud probleeme ja ühtki õpilast ei pidanud „direktori juurde saatma“ (nii mõnigi „õpetajast isa“ uuris vargsi enne tunni algust, kus direktori kabinet asub). Aitäh kõigile isadele -pedagoogidele! Loodame teie „abistavale sõbrakäele“ edaspidigi…

Tegusale nädalale pani toreda punkti õhtu kooli aulas. Nüüd oli kõigil isadel võimalus näidata ka oma füüsilist vormi. Võistluspinget pakkusid sõudeergomeetril sõudmine, hüppenööriga hüppamine, täpsusvise, meeleolukas limbotants. Mõttejõu sai proovile panna gomokuturniiril. Palju oli „isasid-mitmevõistlejaid“, kes näitasid vapustavalt head füüsilist vormi kohe mitmel alal. Lapsed on kindlasti väga uhked oma „superisade“ üle ja õpetajad õnnelikud, et nende õpilastel nii vahvad lapsevanemad on. Ürituse korraldamisele aitasid kaasa proua Maie Sepp, õpetajad Maarika Laiv, Piret Karus, Ants Soosõrv. Kohtunikena lõid kaasa õpilasomavalitsuse liikmed.

2.A klassi valmistatud tort kooli 79. sünnipäevaks. (foto: Kivimäe põhikool)

15. novembril „pugis“ kogu koolipere üheskoos mõnusasti torti. Meie auväärne haridustempel sai 79-aastaseks. Juba varahommikul avatud näitusel oli väljas kuusteist erineva kujuga torti: ühed ülevoolavad, teised tagasihoidlikud, kolmandad kordumatud, pidulikud, suurejoonelised, isuäratavad, nutikad, kõrged, madalad, lihtsad ja lõbusad… Isu oli hea ja otsa nad said.

Sõjaväepolitseinikud harjutavad taas Nõmmel patrullimist

2011-11-21T10:58:00.008+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid

---------------------------------------------------------------------

Sõjaväpolitseini kompanii ajateenijad aasta tagasi Nõmmel linnatingimustes patrullimist harjutamas. (foto: Jukko Nooni)

Põhja kaitseringkonna vahipataljon korraldab 22.-23. novembril Nõmmel sõjaväepolitsei kompanii kontrollharjutuse «Karujälg 3». Kokkuleppel linnaosavalitsusega harjutatakse patrullimist linnatingimustes. Patrull liigub sõjaväepolitseiniku varustuses. Harjutuse käigus arvestatakse tsiviilelanike rahu ja puutumatusega.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul patrullivad kaitseväelased linnaosa palvel õppuse käigus parkides, pimedamates nurgatagustes ja võimalikes noorte kogunemiskohtades, et probleeme märgates saaksid nad kodanikena sekkuda või politseid teavitada.

Kontrollharjutuse raames liiguvad Nõmmel jalgsi- ja motoriseeritud patrullid. Õppuse käigus mängitakse ajateenijatele ette erinevaid situatsioone - näiteks joobes kaitseväelased, liiklusõnnetus, avalikus kohas rahu rikkumine, vägivallatsemine -, kuid seda tehakse varjatult, et mitte häirida kohalikke elanikke.

Ajateenijad kannavad patrulli käigus vööd kumminuia, tühja salvega püstoli ja käeraudadega. Laskemoona ja imitatsioonimoona kontrollharjutuse käigus ei kasutata.

Hoidke oma varal silm peal - Vana-Mustamäel on nähtud kahtlast meesterahvast

2011-11-17T08:49:00.007+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------

Vana-Mustamäe piirkonnas Glehni lossi ümbruses on nähtud meesterahvast, keda kohalikud kahtlustavad vargustes. Teda on nähtud võõrastes aedades luusimas ning tabatud metallivarguse katselt. Hoidke oma varal silm peal ning ärge jätke nähtavatele kohtadele asju, mida kurikaelad himustada võiksid. Samuti tuleks hoida nii auto kui maja uksed lukustatuna.

"Reedel, 11. novembril nägid teda minu poeg ja naabrimees, ta püüdis naabri õuest mingit vasest metallijuppi varasrada. Laupäeval õnnestus teda ka ise kohata. Mees oli naabri aias tagasi ja otsis sedasama vasejuppi. Minu küsimuse peale, mida ta võõrast aiast otsib, vastas, et otsib vanarauda. Kui ma talle eelmist päeva meelde tuletasin, hakkas ta ruttu ära minema. Ähvardasin loomulikult ka politsei kutsuda. Kõige imelikum on see, et koeri ta ei karda," rääkis Nõmme Sõnumite toimetusega ühendust võtnud naisterahvas.

"Mees on umbes 180 cm pikk, vibalik, räägib vene keelt. Riietatud oli üleni musta - mustad vabaaja püksid ja kapuutsiga dressipuus. Dressipluusi peal oli veel vest. Tundub olema mitte vägivaldne - kui riidled, püüab ruttu kaduda, vastu midagi halba ei ütle," lisas ta.

Nõmme on jätnud jälje Tõnu Kõrvitsa loomingusse

2011-11-15T13:07:00.003+02:00

Autor: Jukko Nooni
-----------------------------------------------------------------------------------

Helilooja Tõnu Kõrvits oma koduaias. (foto: Jukko Nooni)

Eesti Heliloojate Liit on andnud oma panuse Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi läbi aasta kestnud sündmustesarjaga «Resideeriv helilooja igale Tallinna linnaosale». Sarja viimane kuu on november ja Nõmme resideeriv helilooja on Tõnu Kõrvits. 1. novembril kohtus helilooja Nõmme muuseumis loominguõpilastega, kuid kuu lõpus toimub kaks üritust ka laiemale muusikapublikule.

Kui vaadata üritustesarjale tagasi, siis mõnel juhul on jäänud mulje, et seos linnaosa ja resideeriva helilooja vahel on väga põgus. Tõnu Kõrvits sobib Nõmme resideeriva helilooja tiitlit kandma aga ideaalselt, sest terve oma elu on ta Nõmme mändide all elanud ning ka tema looming on Nõmmest läbi imbunud.

Tõnu Kõrvits on pärit muusikute perekonnast ning tema abikaasa Ingridki on tunnustatud koorijuht. Ta leiab, et perekonnal on olnud suur mõju nii elukutsevalikule kui hiljem ka loomingule. «Kõik kodus toimuv jätab väga sügava jälje. Minu isa (Tõnis Kõrvits – toim),
kes on professionaalne muusik ja arranžeerija, on mind väga palju õpetanud. Orkestreerimise ja arranžeerimise kunsti olen ma just tema kõrvalt tegema hakanud,» meenutab Kõrvits.

Kodupaik kui loomingu mõjutaja

Tõnu Kõrvits peab resideerivate eliloojate sarja toredaks projektiks. «Kui mulle heliloojate liidust
helistati ja küsiti, mis ma sellest arvan, et igas linnaosas võiks olla oma helilooja ja et üks neist võiksin olla ka mina, meeldis see mõte mulle kohe. Kui küsiti, kus ma tahaksin olla, siis ei olnud muu vastus võimalik – muidugi Nõmmel, kus siis veel. Ma olen kogu elu siin elanud,» sõnas helilooja.

Kõrvitsa arvates on Nõmme tema loomingus väga tähtis. «Kui oma töötoa aknast välja vaatan – ja ma teen seda kindlasti sada korda päeva jooksul –, vaatan ma Nõmmet. See vaade jätab mingisuguse jälje minu loomingusse. Ma ei tea, kuidas, aga siin ei ole teist võimalust,» arvab ta. «Kõik see, kuidas lehed liiguvad, kuidas tuul puhub, männid kõiguvad või valgus muutub roheluses, mõjutab kindlasti ka mu muusikat.»

Tõnu Kõrvitsa muusikat, eriti orkestriloomingut, nimetatakse tihti poeetiliseks, värviküllaseks ja nüansirikkaks. Viimasel ajal ammutab ta sageli inspiratsiooni põhjamaisest loodusest ja meie rahvaviisidest, kuid ka kirjanduslikest sümbolitest. Kui temalt küsida, kuidas ta ise oma loomingut iseloomustaks, arvab Tõnu Kõrvits, et helilooja ei peaks oma pead vaevama sellega, kuhu ta paigutub. «Helilooja ülesanne on kirjutada muusikat ja seda nii hästi kui vähegi võimalik. Muusikat peab teenima, mitte vastupidi – muusika ei teeni sind. See ongi kõige tähtsam,» leiab ta.

Tõnu Kõrvits
• Sündinud 9. aprillil 1969. aastal Tallinnas, Eesti Heliloojate Liidu liige 1994. aastast.
• Kirjutab muusikat nii kammer- kui sümfoonilistes žanrites. Tema orkestriteoseid iseloomustab hea dramaturgiatunnetus ja värvikas orkestratsioon.
• Lõpetas 1994. aastal Raimo Kangro kompositsiooniklassi Eesti Muusikaakadeemias ning jätkas aastatel 1994–1998 magistrantuuris professor Jaan Räätsa juhendamisel. Osalenud noorte arranžeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsiooni-meistriklassis Gdanskis (Poola, 1998).
• 2001. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud.
• Tema teoseid on esitatud lisaks Eesti nüüdismuusika festivalidele paljudel rahvusvahelistel festivalidel.
• Heino Elleri nimelise muusikapreemia laureaat (2001). 2003. aastal võitis tema orkestriteos «Eldorado» rahvusvahelisel Lepo Sumera nimelisel noorte heliloojate konkursil III preemia.
• 2006. aastal pälvis kultuurkapitali stipendiumi «Ela ja sära», 2007. aastal autasustati teda Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga panuse eest Eesti orkestrimuusikasse.

ALLIKAS: EESTI MUUSIKA INFOKESKUS

Kodukandile pühendatud uudisteos

Resideeriva helilooja ametipostiga käis kaasas ka uue teose kirjutamise kohustus. Tõnu Kõrvitsa uudisteos, mille ta on pühendanud oma kodukandile Nõmmele, kannab pealkirja «Nõmme haikud».

«Eks kodus oli ka väike surve, et võiks kooriloo teha, ja mul ei olnud selle vastu midagi,» meenutab Kõrvits teose sünnilugu. «Teksti kirjutasid minu head sõbrad Maarja ja Kirke Kangro. Andsin neile mõned märksõnad, samuti arvasin, et see võiks olla haikuvormis. Tekst tuli mu meelest väga ilus ja isegi romantiline, just see, mida siia Nõmmele on vaja.»

Uudisteose esiettekanne toimub 27. novembril Nõmme Lunastaja kirikus Tõnu Kõrvitsa autorikontserdil. «Arvan, et see saab olema üks ilus õhtu. Lunastaja kirik on üks mu lemmikkohti, see on nii müstiline, ilus, väga kauni akustikaga, äärmiselt soe koht.»

Kaks päeva varem, 25. novembril toimub aga resideeriva helilooja programmis Nõmme kultuurikeskuses nostalgiadisko «Eighties Coming Back», kus juba aastaid oma lähikonnas DJna tuntud Tõnu Kõrvits mängib plaatidelt enda meelismuusikat.

«Ma lasen seda muusikat, mis on mulle kunagi palju tähendanud, millega koos ma 80ndatel üles kasvasin. Mäletan, et kui olin 12–13-aastane, oli siinsamas kultuurikeskuses igal nädalal laupäeviti disko. Ma olin iga kord kohal, mitte et tantsida, vaid ma olin seal saali nurgas ja kuulasin. Mida seal kõike mängiti! Duran Durani, Roxy Musicut, Elton Johni, Dexy’s Midnight Runnersit, Police’i – 1980ndate põhipunte ja esinejaid. Ma lihtsalt kuulasin seda ja ma lihtsalt armastasin seda muusikat.»

«Kui mulle pakuti võimalust oma resideerimiskuu jooksul Nõmmel midagi veel teha, siis mõtlesin, et teen sellise õhtu nagu 30 aastat tagasi. Lasen sama muusikat, et kõik tunneksid ennast hästi ja kogeksid õnnetunnet,» tutvustas Tõnu Kõrvits õhtut.

Üritused
Reedel, 25. novembril kell 20 algab Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) nostalgiadisko «Eighties Coming Back». Pilet 5 eurot / soodus 3 eurot tund enne algust kohapeal.

Pühapäeval, 27. novembril kell 17 algab Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) Tõnu Kõrvitsa autorikontsert. Kavas soolo- ja ansambliteosed ning koorimuusikat. Tütarlastekoor Ellerhein Ingrid Kõrvitsa juhatusel toob esiettekandele uudisteose «Nõmme haikud», kammerteoseid esitavad Iris Oja (metsosopran), Virgo Veldi (saksofon), Ingely Laiv (oboe), Robert Traksmann (viiul), Laur Eensalu (vioola), Vambola Krigul ja Kristjan Mäeots (löökpillid) ning Ulla Krigul (orel). Nõmme Lunastaja kirikusse valmistab kohaspetsiifilise video kunstnik Eva Labotkin. Tasuta!

Mai tänava talukaubapood jätkab tegevust

2011-11-15T12:55:00.003+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------------------

Aadressil Mai 2 tegutses paar aastat Maahoole talukaubapood, mis suve lõpus uksed sulges. Nüüd aga on see uuesti avatud. Pood on saanud uue näo ja nime – see on nüüd H. Vihma toidukaup.

Uue poepidaja Heidi Vihma sõnul kavatseb ta uuendusena proovida retseptipakette: nädalateema, retsept ja kõik vajalikud koostisosad. Poe sisekujunduse autorid on Alar Pikkorainen ja Rait Reila.

Sortimendi osas on uus pood varasemaga sarnane – müüakse kodumaist aed-, puu- ja juurvilja, väiketootjate piima- ja lihatooteid, mahlasid, maitseaineid, helbeid, jahusid jm.

Pääsküla gümnaasium on järgmisel õppeaastal valmis avama kuni viis esimest klassi

2011-11-14T16:20:00.002+02:00

Autor:Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------

Pääsküla gümnaasium. (foto: Ilmar Saabas/Delfi)

Reedel toimus Pääsküla gümnaasiumi hoolekogu korraline koosolek, millel osales hoolekogu liikmena ka Nõmme linnaosa vanem Erki Korp. Lisaks kooli elu ja arengut käitlevatele teemadele arutati ka vastuvõttu esimestesse klassidesse järgmisel õppeaastal, mis tänavu tekitas paljude lapsevanemate seas segadust.

Hoolekogu esimehe Meelis Antoi sõnul on tema poole pöördunud paljud lapsevanemad, kes on olnud vaimustuses Pääsküla gümnaasiumis tehtavast õppe- ja kasvatustööst. „Pääsküla gümnaasiumis pannakse õppetöös rõhku õpilaste loovuse arendamisele, mille parimaks väljundiks viimasel kuuel aastal on koolimaja seinu kaunistavad õpilaste maalitud kunstiteosed. Üha rohkem vanemaid on huvitatud, et nende lapsed õpiksid just meie koolis,“ rääkis Antoi.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp välistas võimaluse, et 2012./2013. õpeaastal peaks Nõmme koolides esimestesse klassidesse astujate puhul arutama õhtuste vahetuste avamist. „Koostöös Pääsküla gümnaasiumiga oleme valmis vastavalt vajadusele avama neli-viis esimest klassi päevases õppes,“ lisas Korp.

Nõmme Kaljul lõpuks medal käes

2011-11-14T11:31:00.004+02:00

Autor: Jukko Nooni
---------------------------------------------------------------------------------

Nõmme Kalju esindusvõistkond pärast viimast mängu Hiiu staadionil. (foto: John Cowboy/Nõmme Kalju)

Neljandat aastat Eesti jalgpalli meistriliigas mängiv Nõmme Kalju lõpetas hooaja esikolmikus – kokkuvõttes 79 punktiga saadi teine koht. 36 kohtumisest võideti 24, viigistati seitse ja kaotati viis. Tiitli võitnud Florast jäädi maha seitsme punktiga ning pronksimeeskonda Narva Transi edestati kuue silmaga.

Nõmme Kalju president Kuno Tehva jäi hooajaga väga rahule. «Masendavaid hetki tegelikult ei olnud, pigem ainult head emotsioonid. Eredamalt on meeles Kalju jalgpallifestival koos võiduga Flora üle ning mõlemad euromängud,» lisas ta.

Samas leidis Tehva, et meeskonna ühtesulamine võttis mõne kuu, mis maksis kätte kaotatud punktidega. «Spordis on alati selliseid asju, mis jäävad natukene painama… Praegu painavad mind viigid hooaja esimeses pooles Kuressaare ja Paidega ning hooaja lõpus kordusmäng Floraga, kus me hea mänguga napilt siiski kaotasime, kuigi mõni päev varem suutsime 3:0 kodus Flora seljatada,» sõnas Tehva.

Sama meelt on Kalju ründaja Alo Bärengrub. «Ei taha kõlada üleolevalt, aga minu jaoks ei paku 2. koht erilist rahulolu, mis klubi seisukohalt on muidugi suur edasiminek ja areng. Kripeldama jäävad kindlasti paljud viigid, eriti just kodumängudes, kaotus Narvale 2:3 ja viimane kaotus Florale 0:1,» rääkis Bärengrub.

Mõlemad mehed kurtsid ka viis aastat vana Hiiu staadioni kunstmurukatte üle, mis võis nende arvates olla üks põhjus, miks seekord siiski hõbedase medaliga leppida tuli. «Väga vaevaline oli kõva kunstmuru ja õige muru vaheldumine füüsilisele ja kehalisele vormile,» nentis Bärengrub. Samas on jalgpalliliit staadioni sobivaks tunnistanud ning vastav litsents meistriliiga mängude pidamiseks olemas.

Nõmme Kalju peatreeneri, endise Eesti koondislase, 45-aastase Igor Prinsi sõnul tuleb nüüd hakata tööd tegema järgmiseks hooajaks. «Eks nüüd on vaja tööd teha järgmiseks aastaks komplekteerimisega ja kindlasti ka eesmärkide seadmisega,» rääkis ta Nõmme Kalju kodulehele antud usutluses.

Saavutusena võib esile tõsta veel seda, et hooaja jooksul käis Kalju kodumänge vaatamas üle 9000 inimese.

Päästeamet soovitab kütteseadmed ja suitsuandurid üle vaadata

2011-11-14T11:24:00.003+02:00

Autor: Tiina Lättemäe
-----------------------------------------------------------------------------------

Iga viie aasta järel peab korstna puhastama ja kütteseadme ohutust kontrollima kutseline korstnapühkija. (foto: Ilmar Saabas/Delfi)

5. novembri õhtul juhtus Nõmmel Naaritsa tänaval traagiline tuleõnnetus, mille tagajärjel üks inimene hukkus.

Nii ränkade tagajärgedega tuleõnnetused on Nõmme päästekomando pealiku Marek Hindreusi sõnul Nõmmel harukordsed: sagedaimad on väljakutsed tahmapõlengute tõttu. Need aga oleks lihtsasti ärahoitavad korstnaid ja küttekehi regulaarselt, vähemalt kord aastas puhastades ja
hooldades.

«Samas ei tohiks mitte mingil juhul unustada, et igas majapidamises peab olema töökorras ja kindlasti lakke kinnitatud suitsuandur. Kapinurgale sätitud suitsuandurist pole paraku kasu,» toonitas Marek Hindreus.

Päästeamet soovitab inimestel alati enne kütteperioodi algust oma kodu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata: et kusagilt suitsu sisse ei ajaks, et lõõris, pliidis, soojamüüris, ahjus või korstnas pragusid ei oleks ning et korsten poleks pigitunud ja tahmaluugid oleks kindlalt kinni.

Mullu 1. septembrist kehtiv tuleohutuse seadus sätestab ka, et iga viie aasta järel peab korstna puhastama ja kütteseadme ohutust kontrollima kutseline korstnapühkija, kes annab elanikule tehtud töö kohta kütteseadme seisukorra akti.

Galerii: Nõmme 85. aastapäeva pidustuste rongkäik Glehni parki

2011-11-13T14:14:00.024+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------------------
Pärast pidulikku Nikolai von Glehni ausamba avamist kulges MTÜ Loov Nõmme eestvedamisel meeleolukas rongkäik Glehni parki, kus rahvast ootasid ees Martin Alliku installatsioonid küünaldega palmimajas ja Glehni skulptuuridel. Samuti oli külastajatele avatud Glehni loss ning tähetorn.
Fotod: Tiina Lättemäe

Rongkäigu algus Üliõpilaste sillalt.

Rongkäigu etteotsa asub Nikolai von Glehn ise.

Rongkäigu algatajateks ja elluviijateks on Loova Nõmme liikmed.

Nõmme õpetajate naiskoori liikmed.

Nõmme noortemaja liikumisrühmad.

Liikumisrühmade lapsed lõid meeleolu kaasahaarava tantsuga.

Tantsusarvikud.

Glehni loss on külalistele avatud.

Pimeduses hiilgavate silmade ja kihvadega draakon on lastele tõeliseks tõmbenumbriks.

Kunstnik Martin Alliku installatsioon palmimajas.

Tuldsülgav draakon.

Lossi rõdult tervitavad külalisi Nõmme linnaosa vanem Erki Korp, Nõmme ajaloo uurija Leho Lõhmus, lossi perenaine Annika Kiisa ning Nikolai von Glehni kehastav näitleja ja muusik Sulev Võrno.

Tähetorni jalamil looklev järjekord.

Von Glehni valge ratsu suundub väljateenitud puhkusele.

Galerii: Täna avati Nõmmel Glehni kuju

2011-11-12T15:55:00.006+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-----------------------------------------------------------------------

Täna avati Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäeva ürituste raames Nõmme turu ja Üliõpilaste silla vahelisel haljasalal ausammas Nõmme rajajale Nikolai von Glehnile. Teoks sai see Tallinna linna, Nõmme linnaosa valitsuse, Nõmme muuseumi, Nõmme Heakorra Seltsi ja paljude nõmmelaste mõttejõu ja annetuste toel. Ausamba autoritekst on skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd ning arhitekt Kalev Lepik. Glehni kuju ja seda ümbritseva lipuväljaku kogumaksumuseks kujunes 143 823 eurot.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar märkis samba avamisel peetud kõnes, et kuigi Nõmme iseseisvus linnana tühistati ühes Eesti iseseisvuse tühistamisega Nõukogude võimu kehtestamisel 1940. aasta suvel, on mälestus Nõmmest kui omaette linnast sügavalt juurdunud nõmmelaste teadvusesse. “Meie, XXI sajandi tallinlased, meenutame heal meelel isevärklikku Nikolai von Glehni, kelle peamine unistus – “Seie saagu lenn” – sai teoks 12. novembril 1926. aastal. Soovin kõigile tallinlastele ja iseäranis nõmmelastele õnne Nõmme linnakssaamise 85. aastapäeva puhul ning tervitan Nõmme linna algataja ja vaimse isa Nikolai von Glehni kuju avamist,” lisas linnapea.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp kinnitas, et linnaosavalitsusele on Nikolai von Glehni ning tema pärandi väärtustamine oluline. “Mulle meeldib Glehni mõte 200 aasta vanuseks elamisest - isegi kui teda meie seas juba ammu enam ei ole, tajume tema igapäevast kohalolekut meie ümber. Nüüd veel eriti, kui pronksist Glehn meid lipuväljakult jälgib,” arvas Korp.

Fotod: Jukko Nooni

Nõmme linnasoa vanem Erki Korp ning skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd.

Aivar Simson, Paul Mänd ja Kalev Lepik

Riigikogu liige ja endine Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra.

Päeva juhtis Mart Mardisalu.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar ausamba autoritega.

Rahu koguduse õpetaja Ove Sander.

Nõmme Heakorra Seltsi esinaine Maie Tarma-Kibin.

Erki Korp annab üle tänukirjad ausamba autoritele.

Paul Mänd ja Aivar Simson skulptor Tõnu Maarandiga. Maarand oli Simsoni esimene õpetaja.

Heldur Kajaste tervitus Nõmme linna 85.aastapäeva ja Nikolai von Glehni mälestusmärgi püstitamise puhul

2011-11-11T23:05:00.004+02:00

Austatud nõmmelased,

sooviksin ühes Teiega elada kaasa meie armsa Nõmme suurpäevale ning Nikolai von Glehni mälestusmärgi avamisele, kuid paraku pean olema maailma teise ääre pääl...

Mul on väga hea meel selle üle, et nii kaunis kohas Nõmmel saab seisma palitu lehvides mees, kes kord ütles meie kõigi jaoks nii tähtsad sõnad - „Seie saagu lenn!“

Ometi ei olnud Nikolai von Glehn mitte üksnes avatud palitu, vaid ka avatud olemisega mees. See on märgatav ka tema kuulsates sõnades. Sest Glehn ei öelnud mitte- Siia saagu minu eluase, vaid seie saagu lenn! See tähendab- ta ei mõelnud mitte ainult enesele, vaid ka teistele. Tegelikult meile kõigile- meile, nõmmekaile. Tema soovis, et meil võiks olla linn. Selleks andis ta maad ja laenu, seda paraku teinekord ka tagasi saamata...

Kuidas saaks meie oma Nõmmel elades paremini jäädvustada Glehni pärandit? Mitte ehk just päris avatud palitu ega pika habeme, vaid ennemini avatud silmaringi ja avatud südamega ringi kõndides.

Olgu meie oma 85-aastane Nõmme just selline linn, mis koosneb neist avatud olemisega südameist, mis tuksuvad tänutundes tehtu ja olemasoleva eest ning näevad enese kõrval neid, kes just taolist avatust, hoolimist, usaldust ja ülestõstvat suhtumist vajavad.

Usun, et kõik Glehnid Brasiilias aplodeerivad Teile ning ütlevad kui mitte eesti, siis vähemalt portugali keeles- „Obrigado! - Suur tänu!“

Jumal õnnistagu ja varjaku Teid kõiki!

Nii Glehnide suure pere kui Vancouveri eestlaste nimel,

Heldur Kajaste, südamelt nõmmelane
Vancouveri Eesti Ühendatud Baptistikoguduse pastor
9.novembril 2011.a.

Pastor Heldur Kajaste on pikki aastaid olnud vahelüliks Glehni järeltulijate ja Nõmme vahel. Sellel pildil on ta koos abikaasa Varjega Vancouveris. (foto:erakogu)

Nõmme linnale!

2011-11-11T22:48:00.006+02:00

Nikolai von Glehni poja Manfredi noorima tütre Luitgard Eberhardi poja ja tütre tervitus Nõmme 85.juubeliks ja nende vana-vanaisa monumendi püstitamise puhuks.

Dieter Eberhard ja Karin Förster

Nikolai von Glehni pojatütre Luitgard Eberhardi poja ja tütrena avaldas meile väga sügavat muljet ning liigutas Nõmme linnaosa otsus austada Nõmme rajajat Nikolai von Glehni pühendades talle 12. novembril 2011 avatava monumendi.

Eriti tähelepanuväärne on see, arvestades kõikide vabatahtlike tohutuid pingutusi ja pühendumust, kes haarasid initsiatiivi, et taastada Glehni loss, tähetorn ning kujud ja ehitised Glehni pargis, kindlustamaks nende säilimist ajalooliste vaatamisväärsustena, mida ka tulevased põlved külastada ja nautida saavad. Veelgi märkimisväärsem on, et need pingutused said alguse juba ajal, mil elu Eestis oli kogu riigi ja rahva jaoks väga raske. Selle eest väljendame meie, von Glehni perekonna järeltuljad siinkohal oma imetlust ja siirast tänu Nõmme linnale.

Meil on kahju, et me ei saa 12. novembri pidustustel osaleda, kuid ootame järgmist võimalust Nõmmet külastada ning näha Nikolai von Glehni ausammast ning Glehni lossi ja parki.

Siiralt

Dieter Eberhard abikaasa Anna ja tütar Monikaga
Karin Förster tütarde Verena Försteri ja Rubina Försteriga

Seie saagu lenn!

2011-11-11T22:31:00.004+02:00

Autor: Edgar Savisaar, Tallinna linnapea
------------------------------------------------------------------------

Kõrgepea ehk saksa keeli Hohenhaupti loss Mustamäe veerul sai valmis 1. oktoobril 1886. (foto: Erki Korp)

6. oktoobril 1873. aastal andis Jälgimäe mõisahärra Nikolai von Glehn Nõmmel välja esimese suvilakrundi. Selle saajaks oli Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Sel puhul olevatki öeldud need kuulsaks saanud sõnad, mis on nüüdseks ka pronksi valatud.

Kes oli see auahne mees, kes tahtis rajada linna? Mees, kellele ei piisanud omaenda rüütlimõisast ja oma kavandite järgi ehitatud Kõrgepea lossist Mustamäe nõlval?

Tema esiisaks oli reformatsioonijärgsete ususõdade ajal Hollandist Saksamaale põgenenud kaupmees. Üks tolle järglastest saabus Lübeckist Tallinna 1659. aastal. Järgnenud kahesaja aasta vältel pidas Glehni perekond Tallinnas kaupmeheametit, sai varakaks ja edukaks. Mitmed Glehnid kuulusid linna rae koosseisu. Nagu rikastel kaupmeestel kombeks, ostsid ka Glehnid kelleltki vaesunud aadlimehelt mõisa ning hakkasid harrastama aristokraatlikke eluviise.

Mõisnikuks sai Peter von Glehn 1825. aastal, ostes Jälgimäe mõisa. Kuna tema samanimeline vanem poeg sai loodusteadlaseks, päris mõisa meie päevakangelane, 1841. aastal sündinud Nikolai von Glehn. Ta omandas mitmekülgse hariduse – olles õppinud Tartu Ülikoolis majandusteadust, täiendas ta ennast Saksamaa ülikoolides, ahmides endasse teadmisi vägagi erinevatest valdkondadest. Nende hulgas olid meditsiin, filosoofia, poeesia, arhitektuur, aiandus, skulptuur ja koguni puunikerdamine.

Mõttetarga kalduvustega Glehn

Pöördunud pärast õpingute lõpetamist Eestisse tagasi, sõbrunes Nikolai von Glehn kolme iseäraliku aadlimehega – Laitse Üxkülli, Seli Tiesenhauseni ja Vasalaemma Baggehufwudtiga, kellest esimene kirjutas romaane, kolmas aga rajas Vasalemma moodsa kivitöötlemiskeskuse. Sõpruskonna innustusel tahtis ka Nikolai von Glehn ehitada endale lossi «heade vanade rüütliaegade» stiilis, see tähendab gooti stiilis. Olles piisavalt varakas, võis Nikolai von Glehn endale sellist kapriisi lubada.

Erinevalt tavalistest mõisahärradest ta mitte üksnes ei projekteerinud oma unistuste elamut, vaid rassis ehitusel ka ise kui lihtne töömees. Lossi mööbli tahus, voolis ja nikerdas ta ise. Kõrgepea ehk saksa keeli Hohenhaupti loss Mustamäe veerul sai valmis 1. oktoobril 1886.

Oma mõttetarga kalduvusi väljendas von Glehn lossi seintele ning parki graniitkividele kirjutatud sententside vahendusel. Lisaks ladina ja prantsuse keelele oli mõtteteri ja manitsusi ka kolmes kohalikus keeles – saksa, eesti ja vene. Näiteks ühel pargikivil oli eestlasi patriootlikkusele manitsev tekst: «Haritud mehed, hoidke oma isamaad. Et mõni harimatu Miku oma isamaa ilu ei riku». Luuletamiskalduvustega mees andis 1902. aastal koguni välja oma saksakeelse värsiraamatu.

Nikolai von Glehni võiksime mentaliteedi poolest nimetada vabakunstnikuks. Tema loomingulisuse kõige originaalsemaks saaduseks on kahtlemata võlukoopalik palmimaja, mis ilmutab sugulust juugendstiili katalaanlasest suurmeistri, Antonio Gaudi stiiliga. Veidi diletantlikumad on Nikolai von Glehni katsetused monumentaalskulptuuri alal – Kalevipoeg ja lohe. Õigupoolest oli Kalevipoja kuju kavandatud Nikolai von Glehni enda palgejoonte ja kehakujuga, ent neljakordses suurenduses. Seega oli graniidikildudest ehitatud kuju kavalalt kahemõtteline – niihästi Glehni monument iseendale kui ka Kalevipoeg. Paraku tabas autorit ebaõnn germaani mütoloogia sugemete ülekandmise pärast eesti rahvuskangelasele. Metsloomanahk koos sarvedega kuju peas pani rahvasuud kuju «Glehni kuradiks» pilkama.

Mees ise oli solvunud ja laskis kuju juurde panna kivi kirjaga: «Kalevipoeg on mu nimi ja hind, lollid kutsuvad kuradiks mind.» Kuju tabas veel see ebaõnn, et Vene madrused tõukasid kuju I maailmasõja ajal pikali. Alles enam kui pool sajandit pärast Nikolai von Glehni surma Brasiilias ehitas kujur Mati Karmin Glehni Kalevipoja kuju uuesti üles.

Metseenlik tegevus

Üks von Glehni romantilisemaid ettevõtmisi oli «surnute saarte» ehk perekonna kalmistu rajamine Mustamäe nõlva alla lossist nähtavuskaugusele. Nikolai abikaasa Carolina Henriette Marie (sündinud Berg) suri 1896. aastal. Kraavide abil kujundatud tiikide ja kanalite vahel asuvatel saarekestel on puude all pühalik-müstiline meeleolu. Sinna on maetud ka Glehnide tütre Elisabethi kaks last.

Ent kui Nikolai von Glehni tegevus piirdunuks vaid oma lossi, pargi ja enesejäädvustusliku kujuga, siis sellest ei piisaks, et jäädvustada tema mälestust pronksis.

Nikolai von Glehni põhiliseks teeneks on tema metseenlik tegevus Nõmme männikute varju linnalise asula loomiseks. See algas suvilakruntide soodsast väljajagamisest temale kuuluval maal. Idee läks vastuollu Balti eriseadusega, mis keelas rüütlimõisa maade tükeldamise ja ehituskruntideks müümise. Omanik tohtis maad ainult rentida. Alles 1880. aastal sai von Glehn loa maid müüa.

Kui krundi ostjal oli rahalisi raskusi, võttis von Glehn enda peale ehitusplaani koostamise või laskis maja ehitada omast materjalist, nõudes vaid paarikümnerublast sissemaksu. Leping võlaosa maksmiseks sõlmiti tavaliselt tähtajaga kuni 99 aastat. Loodushoidlikult järgimisväärne oli von Glehni ainus kategooriline nõue: iga krundilt maha võetud puu asemele tuleb istutada uus!

Nikolai von Glehn püüdis hinge sisse puhuda ka tööstuse tekkele Nõmmel. Tema kõige suurelisem uniustus oli kaevata kanal merest Mustamäe jalamini, et rajada sinna sadam merekaubanduse edendamiseks. Edukam oli ta kiriku toetamisel. Ta annetas maa kiriku ehitamiseks niihäst saksa ja eesti luterlikele kui vene õigeusu kogudustele.

Kuna Nikolai von Glehn oli unistajana tugevam kui raha teeniva kinnisvaraarendajana, oli tema poeg Manfred sunnitud varaliste lepete sõlmimise 1908. aastal enda peale võtma. Kindel on see, et tsaariajal 99 aastaks sõlmitud võlakohustuslepingutest jäi enamik võlgnike poolt tasumata.

Uhkus oma kodukandi üle

Nikolai von Glehni eluõhtu ei kujunenud roosiliseks. Maareform võttis perekonnalt Jälgimäe mõisa ja enamiku sissetulekutest. Tundmata end koduselt noorukeses Eesti Vabariigis, emigreerusid von Glehnid Brasiiliasse, kus «vana habemik» 1923. aastal ka suri. Tema järglased elavad Brasiilias tänini, üritamata praegustelt nõmmelastelt sisse kasseerida vanaisade poolt tsaariajal Nikolai von Glehnile võlgu jäänud summasid.

Meie, XXI sajandi tallinlased, meenutame heal meelel isevärklikku Nikolai von Glehni, kelle peamine unistus – «Seie saagu lenn» – sai teoks 12. novembril 1926. aastal.

Kuigi Nõmme iseseisvus linnana tühistati ühes Eesti iseseisvuse tühistamisega Nõukogude võimu kehtestamisel 1940. aasta suvel, on mälestus Nõmmest kui omaette linnast sügavalt juurdunud nõmmelaste teadvusesse. See on soodustanud nõmmelaste iseteadvust, uhkust oma kodukandi üle ja õhutanud soovi seda järjest paremaks ning kultiveeritumaks arendada. Tallinna linnapeana ei saa ma nõmmelastele separatismi sugemeid pahaks panna, kuivõrd need ei pöördu Tallinna kui terviku huvide vastu.

Soovin kõigile tallinlastele ja iseäranis nõmmelastele õnne Nõmme linnakssaamise 85. aastapäeva puhul ning tervitan Nõmme linna algataja ja vaimse isa Nikolai von Glehni kuju avamist.

Isadepäev - seekord Nõmmel lausa kahel päeval!

2011-11-11T09:34:00.003+02:00

Autor: Erki Korp, Nõmme linnaosa vanem
---------------------------------------------------------------------------------

Erki Korp koos poja ja ema-isaga 20. augustil 2011. (foto: Arno Saar)

Sel pühapäeval on isadepäev. Kindlasti on peresid, kus isa roll on suurem ja tähtsam, ning kindlasti ka peresid, kus mingil põhjusel see nii ei ole.

Kindlasti on paljudel peredel selle päeva puhul välja kujunenud oma traditsioonid, mida tehakse ja kus käiakse. Samuti annab see võimaluse mõelda elu ja mehe rolli üle laiemalt meie ühiskonnas.

Isa roll on kindlasti väga palju ajas muutunud ning kaasaegne maailm loob selleks ka erinevaid võimalusi. Minu jaoks on isa alati olemas olnud ning ma olen siiralt õnnelik, et tema näol on olemas eeskuju, kuidas olla hea isa oma pojale.

Mitte kõikjal maailmas ei ole isadepäev novembri teisel pühapäeval. See oli eelmisel suvel, kui juuni keskpaigas olin perega Ameerikas ning oli just juuni kolmas pühapäev, kui meie hea peretuttav John soovis mulle head isadepäeva. Sama tegi ka mu poeg ja ütles, et sellel aastal saame kaks korda isadepäeva tähistada. Ookeani tagant sai see traditsioon ka alguse. Nimelt tähistati isadepäeva esmakordselt 1910. aastal Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Spokane’i linnas. Ametlikult kuulutati see päev Ameerikas riiklikuks pühaks 1966. aastal president Lyndon Johnsoni valitsemise ajal. Traditsiooni algatas naine, kelle sõjaveteranist isa oli pärast abikaasa surma üksinda kuus last üles kasvatanud. Eestisse tuli isadepäeva tähistamise traditsioon Soomest ning alates 1998. aastast annab Eesti Naisliit välja aasta isa tiitlit.

Isadepäev on tähtpäev, millega tuuakse esile meeste tähtsus ja roll laste kasvatamisel ning avaldatakse tänu isadele ja vanaisadele (Nõmme puhul ka vanavanaisadele).

Tahan soovida kõigile nõmmelastele toredat isadepäeva – olgu see siis vanaisade, vanavanaisade või lihtsalt isadepäev. Veetke see päev perega koos, et ühiselt toredaid asju teha. Nõmmel saab isadepäeva tähistada sellel aastal lausa kahel päeval, sest 12. novembril, kui on Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäev, avatakse Nikolai von Glehni kuju. Glehni võib aga tinglikult ka Nõmme isaks pidada.

Tulge juba Nõmme sünnipäevale koos perega, et ühiselt tunda rõõmu sellest nädalavahetusest ja perega koos veedetud ajast.

Galerii: Glehni teekond Nõmmele

2011-11-10T14:44:00.008+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
---------------------------------------------------------------------------------

Laupäeval, 12. novembril Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäeva ürituste raames avatakse Nõmme turu ja Üliõpilaste silla vahelisel haljasalal ausammas Nõmme rajajale Nikolai von Glehnile. Ausamba autoritekst on skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd ning arhitekt Kalev Lepik. Glehni kuju ja seda ümbritseva lipuväljaku kogumaksumuseks kujunes 143 823 eurot.

Täna toodi kuju Nõmmele ning asetati alusele. Samuti paigaldati valvekaamera.

Fotod: Jukko Nooni

85 aastat tagasi sai Nõmme linnaks

2011-11-10T10:43:00.005+02:00

Autor: Leho Lõhmus
-----------------------------------------------------------------------------------

Selles majas asus aastatel 1933–1940 Nõmme linnavalitsus. (foto: Leho Lõhmuse erakogu)

1920. aastate keskel sai üha selgemaks tõsiasi, et alevi napi rahaga pole võimalik Nõmmet majandada. Tegemist oli ju Eesti suurima aleviga, mille elanikkond oli ületanud 10 000 piiri. Kuigi 25. novembril 1925 saavutati Nõmme arvamine kuurortide (avalike suvituskohtade) nimekirja, mis võimaldas kehtestada vastava lisamaksu ja andis vabamad käed oma elu korraldamiseks, ei lahendanud see põhiprobleemi.

Väljapääsuna teatas valitsus 1925. aastal siseministeeriumi kaudu otsusest muuta hulk aleveid eesotsas Nõmmega linnadeks. Nõmme alevivolikogu arutas seda küsimust esimest korda 13. novembril 1925 ning üksmeelne otsus oli ettepanek vastu võtta. Et teada saada ka elanike arvamust, kutsuti 24. juunil 1926 eraldi koosolekutele kokku alevi majaomanikud ja üürnikud. Neile aga, kes koosolekule tulla ei saanud või ei tahtnud, korraldati hääletus alevivalitsuse ruumes.

Nõmme majaomanikud suhtusid plaani väga ettevaatlikult. Kardeti peamiselt suurenevat maksukoormust ja tehti ettepanek küsimuse lahendamine edasi lükata, kuni majaomanikud suudavad oma «kandejõudu» tõsta. Üürnikud seevastu olid aga linna tulised pooldajad. Hääletamine alevivalitsuse ruumes andis tulemuse: poolt – 333, vastu – 252.

Alevivalitsus jätkas samal ajal eeltöid Nõmme staatuse muutmiseks. Arhitekt Robert Natuselt ja maamõõtja Karl Puhvelilt telliti Nõmme generaalplaan, mille volikogu ka heaks kiitis. 27. augustil 1926 oli volikogu taas koos. Tõdeti, et hääletamisel on nõmmelased passiivsed, sest hääleõiguslikke inimesi oli siin tol ajal üle 5500. Tehti ainuõige järeldus: enamik Nõmme elanikke suhtub asjasse ükskõikselt ja küsimuse peab lahendama volikogu kui siinse rahva seaduslik esindaja. Samas mööndi, et Nõmme aedlinna elu ei saa korraldada aleviseaduse
alusel ja maksma tuleb panna linnaseadus. Kinnisel hääletamisel oli poolt üheksa ja vastu kolm inimest, üks sedel oli tühi.

Tulemus saadeti otsusena ka siseministeeriumi. Nõmme sai muuta linnaks Tsaari-Venemaa seisusteseaduse järgi ning seal tuli kehtestada sama riigi 1892. aasta linnaseadus. Seaduse järgi sai alevit muuta linnaks kas 2/3 majaomanike soovil või valitsuse korraldusel. Nõmme puhul sai kasutada seega teist võimalust.

Nii oli terve aasta väldanud võitlus lõppenud «linlaste» võiduga. 12. novembril 1926 kell 15.45 Eesti aja järgi saabus siseministri allkirjaga telegramm valitsuse otsusega Nõmmele linnaõiguste andmise kohta. Uues staatuses läks Nõmme Harju maavalitsuse alluvusest otse siseministeeriumi alluvusse.

Kui Eestis võeti 1938. aastal vastu oma linnaseadus, sai Nõmmest koos Pärnu, Narva, Rakvere, Viljandi ja Valgaga II astme linn. Sellise staatusega edestas Nõmme mitut maakonnalinna – Paide, Haapsalu ja Kuressaare olid III astme linnad. Ning eks Nõmme rühkiski maakonnalinna
staatusesse, üha rohkem võimendus mõte muuta see Harjumaa pealinnaks – jätta Tallinnale vaid riigi pealinna au.

Võib-olla olekski kõik nii läinud, kui poleks saabunud 1940. aastat. Okupatsioonivõimud ühendasid tol ajal 22 000 elanikuga Nõmme – viienda linna Eestis – Tallinnaga. Kuid mälestus oma linnast on nõmmelastel säilinud tänapäevani.

Ausammas mehele, kes rajas Nõmme

2011-11-10T09:26:00.005+02:00

Autor: Jukko Nooni
----------------------------------------------------------------------------------

Seaküla Simsoni ja Paul Männi modelleeritud Glehn ootas eelmisel reedel veel lõppviimistlust. (foto: Jukko Nooni)

Laupäeval, 12. novembril kell 14 avatakse Nõmme turu ja Üliõpilaste silla vahelisel haljasalal ausammas Nõmme rajajale Nikolai von Glehnile. Teoks sai see Tallinna linna, Nõmme linnaosa valitsuse, Nõmme muuseumi, Nõmme Heakorra Seltsi ja paljude nõmmelaste mõttejõu ja annetuste toel.

Aastaid Glehnile ausamba püstitamise ideed kandnud Nõmme muuseumi juhataja Piret Loide sõnul võib nii mõnigi väärt algatus tekkida mitme inimese peas üheaegselt. 2007. aasta lõpus kohtusid Nõmme muuseumis Nõmme Heakorra Seltsi, Nõmme Koduloohuviliste Koja ja linnaosavalitsuse esindajad, et arutada, milliseid võimalusi ausamba rajamiseks on.

2008. aasta alguses ilmus Nõmme Sõnumites pöördumine: «Nüüdseks on saabunud aeg püstitada Nikolai von Glehnile mälestussammas, et Nõmme jaoks tähtsatel päevadel saaksime pärjata ning austada «ühe mehe linna» rajajat ennast. Teeme Nõmme linnaosa valitsusele ettepaneku kuulutada välja konkurss ning teatavaks teha tingimused parima lahenduse leidmiseks ausambale ja selle asukohale.» Pöördumisele olid alla kirjutanud mõlemad kodanikuühendused ja Nõmme muuseum.

14. novembril 2008 kuulutas Nõmme Heakorra Selts Nõmme muuseumi ja linnaosavalitsuse toetusel Nõmmele linnaõiguste andmise 82. aastapäeva aktusel välja Glehni kuju ideekavandi konkursi.

Konkursikomisjoni kuulusid erinevate seltside, linnaosavalitsuse ja halduskogu esindajad ning spetsialistid arhitektide liidust ja kujurite ühendusest. Glehni ausamba konkursile laekus kakskümmend huvitava lahendusega võistlustööd, mille hulgast žürii eesotsas arhitektide liidu toonase esimehe Igor Volkovi ja skulptor Riho Kullaga valis 2009. aasta alguses parimaks lahenduseks skulptor Aivar Simsoni ja arhitekt Kalev Lepiku töö.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul toetas 2009. aasta sügisel Glehni ausamba püstitamist Tallinna volikogu. «Sama aasta 2. detsembril toimunud istungil võttis Tallinna linnavalitsus täitmiseks linnavolikogu antud ülesande püstitada Nõmmele hiljemalt 2011. aasta 12. novembriks mälestusmärk Nikolai von Glehnile. 2011. aasta eelarves nähti ette raha ausamba püstitamiseks. Glehni kuju ja seda ümbritseva lipuväljaku kogumaksumuseks kujunes 143 823 eurot,» selgitas ta.

31. mail 2011 allkirjastasid Aivar Simson ja Erki Korp lepingu Glehni kuju loomiseks. Heakorraseltsi eestvõttel koguti ka eraisikutelt ja ettevõtetelt annetusi kuju püstitamise toetuseks. Annetusi kogunes 3603,23 eurot (56 378,30 krooni). Suurannetajad (alates 2500 kroonist) olid: Vallin Baltics AS, Marko Kalle, Maie Tarma-Kibin, Piret Loide, perekond Bernhard, Kadi Alatalu, Merilin Kvell ja Nõmme Heakorra Selts ise.

Kommentaar

Rainer Vakra
riigikogu liige, Nõmme halduskogu liige

Nõmmel on üks mees, kes elab igavesti. Mees, tänu kellele me tähistame 12. novembril taas kord Nõmme linna sünnipäeva. Seekordne pidupäev on eriliselt meeldejääv, sest saab teoks üks ammune idee ja unistus. Mäletan selgelt, kuidas juba kuus aastat tagasi püstitasime esmakordselt koos muuseumi juhataja Piret Loidega eesmärgi rajada Nikolai von Glehnile ausammas. Mõni aasta hiljem ehk 2008. aasta lõpus korraldasime koos Nõmme Heakorra Seltsiga ideekavandi konkursi parima töö leidmiseks. 2009. aasta sügisel kaitsesin Tallinna volikogu liikmena Glehni kuju püstitamise eelnõud, mida toetasid kõik pealinna saadikud harvaesinevalt üksmeelselt ja ühehäälselt. Just sel hetkel sai asi lõplikult selgeks – Nõmme linna rajaja ja asutaja valatakse pronksi meie linna järgmiseks juubeliks. Nõmmelasena tunnen, et oleme üheskoos täitnud sümboolse võla mehe ees, kelle tegutsemise tulemusena võime elada nii sobiva asukoha, looduse ja miljööga elupaigas. Aitäh ja sügav kummardus kõigile neile, kes nende kuue aasta jooksul on aidanud kaasa ja panustanud, et ühest väikesest mõttest muuseumis saaks reaalsus Vana-Mustamäe veerel.

Isemoodi isadepäev Lauliku lasteaias

2011-11-10T09:10:00.005+02:00

Autor: Kristi Uudeväli, Lauliku lasteaia rühmaõpetaja
-----------------------------------------------------------------------------------

Isad lapsekandmisvõistlusel. (foto: Kristi Uudeväli)

Kuna ilmataat on sellel aastal olnud üllatuslikult lahke, siis otsustasid Lauliku lasteaia kaks vanemat rühma isadepäeva tähistada veidi teistmoodi kui tavaliselt.

Nii olidki isad oodatud rühmadesse mitte õhtul, vaid hommikul ning pigem sportlikus kui pidulikus riietuses. Hommikukohvi joodi lasteaias ning ka hommikusöök söödi koos lastega. Edasi suunduti õue, kus lapsed esitasid isadele väikese kontserdi, kus lauldi sellest, miks on isad nii head ja vajalikud. Kui kontserdi ajal olid isad veel tagasihoidlikud ja vaoshoitud, siis sportlikus osas haaras neid võistlustuhin ning endast anti maksimum. Isad ning lapsed jagati võistkondadesse ja jõudu prooviti esmalt teatejooksus, seejärel köieveos ning lapsekandmisjooksus. Oli näha, et see viimane tegevus pakkus enim lusti nii isadele kui ka lastele, sest isad haarasid lapsi sülle väga ootamatutes poosides ning näitasid üles enneolematut kiirust – justnagu oleks sedalaadi tegevus igapäevane. Ka kahe rühma vahelist köievedu ei võetud naljana – isad olid hakkamist täis ning lapsed elasid neile kaasa suure lustiga.

Edasi suundus iga rühma oma platsile, kus oli laste ülesandeks rühma õuealalt leida üles üks kaval puu, millel pole ühtegi lehte. Algul vaadati üle kõik õuealal kasvavad puud, kuid siis tabasid nutikad issid ära, et tegemist polegi päris puuga, vaid õuemajakese seinale oli üleöö tekkinud puu kujutis. Kui puu leitud, asusid lapsed koos isadega puule oma kätejälgi jäädvustama ning tulemus jäi väga lõbus.

Köievedu kahe vanema rühma vahel. (foto: Kristi Uudeväli)

Kuna spordivõistlused lõppevad enamasti autasustamisega, said ka meie issid kaela medalid. Värvukeste rühmas meisterdati soolataignast kuldmedalid, Pääsulindude rühmas aga puidust medalid kirjaga «Parim isa». Oli hea meel näha, et isad lahkusid tol päeval tööle rõõmsate ja naeratavatena ning ka lapsed olid isadega veedetud hommikust elevil ning õnnelikud.

Nõmme lastekodu osales «Vabatahtlik ellusuhtumine kodukandis»

2011-11-10T08:55:00.005+02:00

Autor: Helgi Lepa, projektijuht
----------------------------------------------------------------------------------

Sillamäe Lastekaitse Ühing viis käesoleval aastal koos Tallinna Spordi- ja Noorsooameti, Vaivara Vallavalitsuse ja MTÜ Peace Child Eestiga ellu Euroopa Komisjoni poolt toetatud projekti «Homne Vabatahtlik». Projekt toimus Euroopa Vabatahtlikkuse Aasta 2011 raames. Tallinna Lastekodu Nõmme keskus osales konkursil projektiga «Vabatahtlik ellusuhtumine kodukandis» ja sai rahastuse 359 eurot. Ühe projekti maksimaalne toetussumma oli 400 eurot. Projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning Tallinna Spordi-ja Noorsooamet.

Projekt oli suunatud Tallinna Lastekodu Nõmme keskuses asenduskodu- ja noortekoduteenusel olevatele noortele, kes vabatahtlikena parandavad oma kodu ümbritseva puitaia. Korralik puitaed tagab keskuses elavate väikelaste turvalisuse ning parandab keskuse territooriumi üldilmet. Tänu projektis osalemisele kujuneb noortel hoiak: ise märkan, ise parandan, ise hoian! Projekti konkreetne ja silmaga nähtav tulemus, mis on saavutatud vabatahtliku töö tulemusena on eeskujuks kõikidele Tallinna Lastekodu Nõmme keskuses elavatele ja seda külastavatele inimestele. Noortel puudus senine kogemus vabatahtlikus töös. Noorte kokkukutsumise ajendiks oli soov tutvustada neile vabatahtliku töö olemust ning motiveerida vabatahtlikus tegevuses osalema. Keskuse territooriumi ümbritseva lagunenud aia parandamine vabatahtlikkuse alusel annab neile esimese praktilise vabatahtliku töö kogemuse.

Noore vabatahtliku tegevnädala raames toimus üle Eesti nädala pikkune 24.10 kuni 30.10 kestev programm, mis sisaldas praktilisi ettevõtmisi. Projekti edukaks elluviimiseks koostasime detailse ajakava. Informeerisime noori vabatahtlikke projekti eesmärkidest, tegevustest, ajakavast. Vabatahtlik Alari Sander Piirdeaiad OÜ-st abistas meid ehituseks vajaminevate materjalide soetamisel ja transpordiga. Ehitustööd aias algasid 29.oktoobril kell 10.00. Meie projektiga liitusid vabatahtlikud Tere Sõber MTÜ-st Peeter Kargu eestvedamisel ning Silver Raudsepp ja Mikk Stock Piirdeaiad OÜ-st. Algas purunenud aialippide eemaldamine, uute lippide paigaldamine ja värvimistööd. Asenduskodu ja noortekodu noored töötasid koos oma ala asjatundjatega. Osa vabatahtlikke hakkasid keskuse hoovi lehtedest puhtaks riisuma. Väikesed abilised olid kärmed lehti kottidesse toppima. Lõunaks sai meie aed parandatud, värvitud ja riisutud lehed kottidesse topitud. Päeva meenutuseks tegime ühispildi aia taustal Nõmme mändide all. Siis suundusime Noortekodusse kringlit sööma ja morssi jooma. Kõigi rahulolevad näod andsid tunnistust sellest, et projekti eesmärk sai täidetud.

Projekti kaasatud noorte vabatahtlike tegevuse tulemusena sai parandatud Tallinna Lastekodu Nõmme keskust ümbritsev puitaed. Spetsialisti juhendamisel said noored kogemuse ehitustöös. Noored õppisid läbi vabatahtliku töö märkama ja vajadusel ISE parandama oma kodu ümbruses leiduvaid puudujääke.

Tänud kõigile 35-le suurele ja väikesele vabatahtlikule!

Soovin, et eduelamus projekti õnnestumisest innustab jätkama vabatahtlikke ettevõtmisi ka edaspidi.

Video: Glehni kuju monteerimine

2011-11-09T14:09:00.003+02:00

Laupäeval, 12. novembril kell 14 avatakse ausammas Nikolai von Glehnile. Praeguseks on kuju juba valmis ja ootab paigaldamist, kuid järgnevast videost saab näha, kuidas kuju tükkidest kokku monteeriti.

Nõmme koolides algas teavitusprogramm lapsevanematele «Noorte tarvitatavad meelemürgid ehk märka oma last»

2011-11-09T13:59:00.004+02:00

Koolitaja Anu Neuman. (foto: Erki Korp)

8. novembril sai Rahumäe põhikoolis avalöögi kõigile Nõmme õpetajatele, lapsevanematele ning sotsiaal- ja lasteaiatöötajatele mõeldud teavitusprogramm «Noorte tarvitatavad meelemürgid ehk märka oma last».

Meelemürkide-teemalise loengu viivad novembrikuu jooksul viies Nõmme koolis läbi kogenud lektorid Anu Neuman ja Milvi Igalaan, kes räägivad, missuguseid aineid noored tarvitavad, kuidas neid aineid, joobeseisundeid ja tarvitamisele viitavaid ohuolukordi ära tunda ning kuidas kujuneb sõltuvus. Samuti tuleb juttu seadusandlusest.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on suureks probleemiks see, et tihtipeale ei oska vanemad märgata ega ära tunda neid ohumärke, mis viitavad, et nende laps võiks midagi tarvitada. Kahjuks on aga alkoholi, kanepi, huuletubaka ehk snus'i ning teiste tubakatoodete tarvitamine meie noorte seas enam levinud, kui me oskame või tahame seda endile tunnistada.

Ka lektor Anu Neuman rõhutab, et meelemürkide tarvitamine on noorte seas aasta-aastalt suurenenud. Kui veel 1995. aastal oli 15–16-aastaste laste seas narkootilisi aineid proovinuid või tarvitanuid 7%, siis 2007. aastaks oli tarvitanute protsent tõusnud juba 33-ni, neist 62% moodustasid poisid ja 38% tüdrukud.

Järgmine loeng leiab aset juba homme, 10. novembril kell 18.15 Nõmme põhikoolis ning loengud toimuvad veel
15. novembril kell 18.15 Pääsküla gümnaasiumis,
21. novembril kell 18.00 Nõmme gümnaasiumis,
28. novembril kell 19.00 Kivimäe põhikoolis.

Koolitus on mõeldud eelkõige täiskasvanuile. See on tasuta ning avatud kõigile Nõmme lapsevanematele, õpetajatele ning sotsiaal- ja lasteaiatöötajatele.

Tervisedendusprojekti raames korraldatav teavitusprogramm saab teoks tänu Tallinna tervisenõukogu ja Nõmme linnaosa valitsuse toetusele.

Fotod: Seaküla Simson avas Nõmme muuseumis valiknäituse oma töödest

2011-11-05T14:20:00.006+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
-------------------------------------------------------------------------

Seoses Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäevaga avati Nõmme muuseumis (Jaama 18) Seaküla Simsoni (kodanikunimega Aivar Simson) pisiskulptuuride näitus, kus saab vaadata skulptori viimase 20 aasta töid.

Aivar Simson on ka Nõmme rajaja Nikolai von Glehni ausamba autor, Glehni kuju avatakse 12. novembril. Ta võitis 2009. aasta alguses koos arhitekt Kalev Lepikuga ideekavandi konkursi. Glehni kuju modelleerimisel on Simsonit abistanud skulptor Paul Mänd.

Linnarahvale on näitus avatud kuni 30. novembrini (T-R kl 10-17, L kl 10-16).

Õpilane ja õpetaja: Aivar Simson ja Tõnu Maarand.

Aivar Simson ja Nõmme linnaosa vanem Erki Korp.

Skulptuurigrupp "Vanamees ja meri".

"Kassiahastus".

Ingrid Rüütlil on täna sünnipäev

2011-11-03T15:32:00.006+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
------------------------------------------------------------------------------------

Erki Korp ja Ingrid Rüütel.

Täna tähistab tunnustatud folklorist ja ühiskonnategelane Ingrid Rüütel oma sünnipäeva. Teiste seas käis teda perekond Rüütli Nõmme kodus õnnitlemas ka linnaosavanem Erki Korp.

Erki Korpil on perekond Rüütliga tihe koostöö ajast, mil ta töötas Tallinna Laste Turvakeskuse juhatajana. Ingrid Rüütel on olnud turvakeskuse patroon alates 2003. aastast. 2006. aastal aga käis presidendipaar keskuse tööga tutvumas ning Erki Korp presidendi vastuvõtul.

Huligaanid loopisid Nõmme keskuses autosid

2011-11-03T11:49:00.003+02:00

Autor: Nõmme Sõnumid
----------------------------------------------------------------------------------

Igal aastal on probleemiks noorukid, kes pimedatel sügis- ja talveõhtutel Nõmme keskuse sillalt autosid kivide või jääkamakatega loobivad. (foto: Jukko Nooni)

Eile õhtul loobiti Nõmme keskuses asuvalt jalakäijate sillalt kividega sõiduautosid. Erineval ajal sai pihta kokku viis autot. Politseil loopijaid tabada ei õnnestunud, kahjusumma on täpsustamisel.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp kutsub inimesi üles valvsusele ning autosid loopivatest noorukitest koheselt politseile teada andma. „Ka varasematel aastatel on pimedatel sügisõhtutel sillalt autosid loopivate noorukitega probleeme olnud. Kaalume Nõmme keskusesse täiendavate kaamerate paigaldamist,“ sõnas Korp.

„Eelnevatel aastatel on kannatada saanud autojuhid ise mõnel juhul poisiklutid kätte saanud ning ka politseil on õnnestunud lapsi teolt tabada,“ lisas linnaosavanem.

Teenindussaali aknad on vallutanud draakonid

2011-11-03T10:50:00.007+02:00

Autor: Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio
----------------------------------------------------------------------------------

Selle kujukese autoriteks on Kaurit Lilienberg (9-aastane) , Juhan (11-aastane) ja Johanna Paatsi (8-astane).(foto: Tiia Põldmets)

Seoses Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäevaga on Nõmme keskuses asuva linnaosavalitsuse teenindussaali (Jaama 1) aknad vallutanud klaasist ja savist draakonid. Nikolai von Glehnist inspireeritud draakonite autoriteks on Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio suviste lastelaagrite 5-13-aastased lapsed. Suur tänu tublidele autoritele!

Näitust saab imetleda kuni 20. novembrini. Lastelaagrid said teoks tänu Harju Maavalitsuse Kohaliku Omaalgatuse Programmi toetusele.